2-11-14095/96 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2013.a Tartu

Tsiviilasja number

2-11-14095

Tsiviilasi

KÜ Kangelaste prospekt XXX hagi Tatjana Jakobsoni ja

Igor Yakobsoni vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 22. veebruari 2013.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KÜ Kangelaste prospekt XXX apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu KÜ Kangelaste prospekt XXX loobumine

hagist Tatjana Jakobsoni ja Igor Yakobsoni vastu

tsiviilasjas nr 2-11-14095 ja samas tsiviilasjas esitatud

apellatsioonkaebusest.

2. Tühistada Viru Maakohtu 22. veebruari 2013.a otsus

tsiviilasjas nr 2-11-14095 ning lõpetada tsiviilasja

menetlus.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta

menetlusosaliste

poolt

maakohtus

ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulud nende endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse

ärakirja kättetoimetamisest alates.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. Tartu Ringkonnakohtu menetluses on KÜ Kangelaste prospekt XXX apellatsioonkaebus

tsiviilasjas nr 2-11-14095 KÜ Kangelaste prospekt XXX hagi Tatjana Jakobsoni ja Igor

Yakobsoni vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

26. septembril 2013 saabus kohtule avaldus, mille kohaselt KÜ Kangelaste prospekt XXX loobub

hagist ja apellatsioonkaebusest ning palub lõpetada tsiviilasjas menetlus, kuna kolmas isik tasus

kostjate eest korteriomandil lasuva võlgnevuse kommunaalteenuste eest. Menetluskulud palus

apellant jätta vastustajate kanda. Apellant märgib, et on teadlik menetluse lõpetamise õiguslikest

tagajärgedest

2. T. Jakobson ja I. Yakobson ei nõustunud menetluse lõpetamisega ja palusid, et kohus ei võtaks

hagist loobumist vastu. Vastustajad märkisid, et nemad apellandi nõuet ei tunnista, samuti ei ole

nad apellandi nõuet rahuldanud ega võlgnevust tasunud.

Vastustajad taotlesid alternatiivselt, et kui kohus otsustab loobumise vastu võtta ja menetluse

lõpetada, jääksid menetluskulud poolte endi kanda. Esimese astme kohtus jäi apellandi

hagiavaldus rahuldamata ning vastustajad nõuet ei tunnista. 25.10.2013.a seisukohas paluvad

vastustajad menetluse lõpetamise korral jätta kõik menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel

apellandi kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3. Ringkonnakohus on seisukohal, et KÜ Kangelaste pr XXX loobumine nii hagist kui

apellatsioonkaebusest tuleb vastu võtta ja menetlus asjas lõpetada.

Apellandil on õigus loobuda apellatsioonkaebusest TsMS § 644 lg 1 alusel. TsMS § 644 kohaselt

ei sõltu apellatsioonkaebusest loobumise vastuvõtmine vastaspoole nõusolekust ega ka kohtu

kaalutlusõigusest. Tegemist on apellandi poolt oma menetlusõiguste käsutamisega (TsMS § 4 lg-

d 2 ja 3).

TsMS § 644 lg 3 kohaselt loetakse apellatsioonkaebusest loobumise korral, et apellant ei ole

apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa

apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab

apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud.

4. Samuti on apellandil hagejana TsMS § 429 lg 1 alusel õigus loobuda hagist kuni hagi kohta

tehtud lahendi jõustumiseni. Ka hagist loobumise vastuvõtmise puhuks ei ole seadusandja

kehtestanud vastaspoole nõusoleku eeldust. Vastavalt TsMS § 429 üldisele mõttele tuleb kohtul

reeglina hagist loobumine vastu võtta ning aluse sellest keeldumiseks annavad üksnes erandlikud

asjaolud (nt TsMS § 429 lg 4), eelkõige kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

Hagist loobumine on võimalik ka apellatsiooniastmes (TsMS § 645 lg 1, koostoimes TsMS § 639

lg-ga 1). Ringkonnakohus leiab, et KÜ Kangelaste pr XXX hagist loobumisega ei rikuta olulist

avalikku huvi.

TsMS § 645 lg 1 kohaselt apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel tühistab

ringkonnakohus määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Eeltoodud

sätete alusel tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 22. veebruari 2013 otsuse ning lõpetab

tsiviilasjas menetluse.

5. Apellant põhjendas apellatsioonkaebusest ja hagist loobumise soovi asjaoluga, et vaidlusalune

nõue on pärast apellatsioonkaebuse esitamist kolmanda isiku poolt täidetud ning apellandil

(hagejal) puudub igasugune huvi menetluse jätkumise vastu. Ringkonnakohus märgib, et üldjuhul

ei ole apellandil kohustust apellatsioonkaebusest või hagist loobumist põhjendada, kuid

käesolevas asjas omavad loobumise põhjendused tähendust menetluskulude jaotamise

seisukohast.

Ringkonnakohtule esitatud dokumentidest nähtub, et 19.09.2013.a on I. S. tasunud apellandi (KÜ

Kangelaste pr XXX) arveldusarvele 1 137,15 eurot selgitusega „korteri XXX võlgnevuse

kustutamine.“

Korteri

XXX

näol

oli

tegemist

kostjatele

(vastustajatele)

kuulunud

korteriomandiga, millega seotud kommunaalteenuste ja majandamiskulude võlgnevust nõudis

hageja kostjatelt käesoleva tsiviilasja raames. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et alates

17.09.2013 on kõnealuse korteri omanikuna kinnistusraamatusse kantud ühisomanikena I. S. ja I.

S..

6. Apellant (hageja) on 28.10.2013.a ringkonnakohtule esitatud menetlusdokumendis põhistanud,

et apellant (korteriühistu) edastas andmed XXX korteril lasuva kommunaalkulude võlgnevuse

kohta korteri müügitehingut vahendanud maakleri palvel enne korteriomandi võõrandamise kohta

notariaalse lepingu sõlmimist. Korteriühistu ei ole esitanud võlgnevuse hüvitamise nõuet korteri

uuele omanikule I. S., mis annab alust järelduseks, et uus omanik tasus võlgnevuse korteriühistu

ees kokkuleppel korteri varasemate omanikega, s.o vastustajate T. Jakobsoni ja I. Yakobsoniga.

Apellant viitab ka VÕS § 78 lg-le 1, mille kohaselt võib kohustuse osaliselt või täielikult täita

kolmas isik, kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt

täitma isiklikult. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Tuleb

eeldada, et võlgnik oli kolmanda isiku poolt võlgnevuse tasumisega nõus ning nende vahel oli

saavutatud sellekohane kokkulepe.

Eeltoodust lähtudes ei ole apellatsioonkaebusest ja hagist loobumise vastuvõtmisest keeldumise

aluseks vastustajate (kostjate) vastuväited hageja (apellandi) menetluses esitatud nõuetele ega

nende seisukoht, et nad ei tunnista hageja nõuet ega oma mistahes seost nõude täitnud kolmanda

isikuga. Käesoleval juhul leiab hageja (apellant), et vaidlusalune nõue on kostjate eriõigusjärglase

poolt täidetud ning apellandi huvi menetluse jätkamise vastu on ära langenud.

7. Seoses menetluse lõpetamisega vaidlevad pooled selle üle, kuidas jaotada asjas kantud

menetluskulud. Menetluskulude kandmist apellatsioonkaebusest loobumisel reguleerib TsMS §

644 lg 3, mille kohaselt jäävad apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud apellandi kanda.

Ringkonnakohtu arvates tuleb käesolevas asjas juhinduda sätetest, mis reguleerivad

menetluskulude kandmist hagist loobumise korral, kuna apellatsioonkaebusest loobumise soov on

lahutamatult seotud apellandi sooviga loobuda hagist.

TsMS § 168 lg 4 kohaselt jäävad hageja poolt hagist loobumise korral nii hageja enda kui kostja

menetluskulud hageja kanda, v.a juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude

pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kannab kostja hageja menetluskulud

juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist

tema nõude rahuldanud. Käesolevas asjas on vastustajad (kostjad) seisukohal, et menetluse

lõpetamisel tuleks kõik menetluskulud jätta täies ulatuses TsMS § 168 lg 4 alusel hageja

(apellandi) kanda. Apellant (hageja) seevastu on seisukohal, et TsMS § 168 lg 5 kohaselt tuleks

kõik asjas kantud menetluskulud jätta kostjate (vastustajate) kanda.

8. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul tuleb TsMS § 168 lg 5 ja TsMS § 162 lg 4

koostoimes jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga, et käesolevas asjas vaidluse all olev võlgnevus

tuleb lugeda vastustajate poolt täidetuks seetõttu, et nõude on täitnud vastustajate eriõigusjärglane

(vastustajatele kuulunud korteri uus omanik). Seega kuuluks asjas kohaldamisele TsMS § 168 lg

5. Samas oleks hageja (apellandi) poolt kantud menetluskulude vastustajatelt väljamõistmine

ringkonnakohtu arvates menetluse senist kulgu ja asjaolusid arvestades äärmiselt ebaõiglane ja

ebamõistlik. Asja materjalidest nähtuvalt nõudis hageja kostjatelt võlgnevust perioodi eest

01.03.2009.a kuni 30.06.2012.a, mis kattus osaliselt tsiviilasjas nr 2-10-46545 esitatud nõudega

(KÜ Kangelaste pr XXX hagi korteri XXX varasema omaniku V. S. vastu). Käesolevas asjas

esitatud võlgnevuse nõue tulenes Viru Maakohtu 10.08.2012.a otsusest tsiviilasjas nr 2-10-46545,

millega kohus tuvastas, et 01.07.2010.a seisuga oli V. S. võlgnevus korteriühistu ees summas

400,93 eurot (sh viivis). Hageja luges nimetatud võlgnevuse TsMS § 460 lg 1 ja

Korteriühistuseaduse § 51 järgi kostjatele üle läinuks.

9. Käesolevas tsiviilasjas kostjate vastu esitatud nõue (esialgses hagiavalduses 638,72 eurot,

hilisema täpsustuse kohaselt 687,12 eurot) oli seotud tsiviilasjas nr 2-09-17710 V. S.

väljamõistetud rahalise kohustuse täitmisega. Nõue tulenes teises tsiviilasjas korteri endiselt

omanikult väljamõistetud ja veel tasumata võlgnevuselt täiendava viivise arvestamisest. Oma

22.02.2013.a otsuses asus Viru Maakohtu seisukohale, et teises tsiviilasjas teiselt võlgnikult

(korteri eelmiselt omanikult) väljamõistetud võlgnevuselt täiendava viivise arvestamine ei ole

laiendatav korteri uutele omanikele ja see ei tulene ka KÜS 51 mõttest.

Ringkonnakohus märgib ühtlasi, et I. S. poolt tasutud summa 1 137,15 eurot ei kattu käesolevas

asjas hageja poolt nõutud summaga 687,12 eurot. Seega saab asuda seisukohale, et kostjatele

kuulunud korteril lasus ka muid kohustusi (võlgnevusi), mis ei olnud käesoleva vaidluse esemeks.

Kuna käesolevas tsiviilasjas nõutud võlgnevus oli seotud varasemate tsiviilasjadega, kus kostjaks

oli korteri varasem omanik V. S., ei ole põhjendatud apellandi seisukoht, nagu oleksid kostjad

võlgnevuse 687,12 euro osas käitunud ülejäänud korteriomanike suhtes „parasiitlikult“, s.o

nautinud hüvesid teiste korteriomanike arvel. Arvestades käesolevas asjas esitatud nõude

kujunemist, tsiviilasja olemust, menetluse kestust (hagi on esitatud 29.03.2011.a) ja käiku, samuti

menetlusosaliste poolt menetluse käigus esitatud seisukohti ja nende korduvat muutmist leiab

ringkonnakohus, et kummagi poole menetluskulud on õiglane ja põhjendatud jätta TsMS § 162 lg

4 alusel menetlusosaliste endi kanda.

10. Kuna ringkonnakohus on seisukohal, et menetlusosaliste poolt asjas kantud menetluskulud

tuleb jätta nende endi kanda, ei hinda ringkonnakohus menetlusosaliste kantud ja kohtule esitatud

menetluskulude suuruse vajalikkust ja põhjendatust. Ringkonnakohus märgib, et kohtule esitatud

avalduste kohaselt on poolte kantud menetluskulud oluliselt suuremad kui vaidlusalune

võlgnevus (kostjate esitatud avalduste kohaselt on T. Jakobson ja I. Yakobson kandnud esimeses

ja teises astmes kokku menetluskulusid summas 3250,00 eurot ilma käibemaksuta, KÜ

Kangelaste pr 19 on esimese ja teise astme kohtus kandnud menetluskulusid kokku summas

2269,86 eurot).

11. TsMS § 644 lg 7 kohaselt võib apellatsioonkaebuse menetluse lõpetamise määruse peale

esitada määruskaebuse Riigikohtule.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/