2-13-22884/20 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht 13.detsember 2013 Paide

Tsiviilasja number 2-13-22884

Tsiviilasi MS’i hagi ES’a vastu elatise vähendamise nõudes

Hagihind 1148.40 EUR

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: MS, isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxx x xxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxx

Kostja: ES, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxx xxxxx, seaduslik esindaja (vanem) AS, lepinguline esindaja TS

Asja läbivaatamine 13.detsember 2013, kirjalik meneltus

RESOLUTSIOON

Jätta MS hagi rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS 1. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-13-22884 kannab MS täies ulatuses. 2. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtul menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest

EDASIKAEBAMISE KORD Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUS 14.05.2013 esitas MS Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse ES vastu elatise vähendamise nõudes. 03.06.2013 rahuldas kohus hageja menetlusabi taotluse ja vabastas ta 200 euro riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. 04.11.2013 määras kohus, et asi lahendatakse poolte nõusolekul kirjalikus menetluses TsMS § 403 alusel. Määruses teatas kohus pooltele tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks, samuti otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ja viisi.

HAGI ASJAOLUD - Harju Maakohtu 22.04.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-49150 mõistis kohus M St laps ES kasuks välja elatise 4500 krooni (287.60 eurot) igakuiselt alates 29.09.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx. Tallinna Ringkonnakohtu 26.04.2011 otsusega jäeti Harju Maakohtu otsus muutmata; - hageja varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega ajaga muutnud ning hageja ei ole võimaline maksma kostjale iga kuu 287.60 eurot elatist; - 2012 septembris koondati hageja töökohalt xx-s xxxx xxxxxx; - 14.09.2012 otsusega võeti hageja arvele Töötukassas ning talle määrati töötuskindlustushüvitis 180 kalendripäevaks; - alates jaanuarist 2013 oli hageja pikalt haige, mistõttu Töötukassa palvel esitas ta avalduse oma töötuna arveloleku lõpetamiseks ning 04.04.2013 otsusega lõpetas Töötukassa hageja töötuna arveloleku. Tsiviilasi nr 2-13-22884

2 (4)

- hagejal puudub igakuine sissetulek. Eeltoodud asjaoludel palus hageja vähendada temalt kohtulahendiga kostja ülalpidamiseks välja mõistetud igakuise elatusraha suurust ja määrata uueks elatise suuruseks 160 eurot kuus.

Menetluse käigus väitis hageja täiendavalt: - kostja ema koos elukaaslasega on vabatahtlikult ja teadlikult võtnud suuremasse korterisse elama asumisega kanda täiendavaid kulutusi (üür, haldusja hoolduskulud, kommunaalkulud). Eluaseme vahetamine suurema ja kallima vastu ei ole tingitud lapse otsestest vajadustest; - kostja seaduslik esindaja varjab oma tegelikku sissetulekut nii läbi eelnimetatud äriühingu kui ka xxxxxxx xxxxxx xxxx välja üüritud korteri.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuväited: - vastavalt Riigikohtu seisukohale (lahend 3-2-1-127-09 p 10) on elatise suuruse muutmiseks alust juhul, kui lapse vajadused ja (või) vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus aluseks võtma eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad aluse elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Elatise suuruse muutmisel tuleb eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadustest; - jõustunud kohtulahenditega on tuvastatud lapse põhjendatud ja vajalikud ülalpidamiskulud kuus vastavalt 5000 krooni (319.56 eurot) ja 316.13 eurot; - lapse vajalik ja põhjendatud ülalpidamiskulu kuus on 365.25 eurot, sellest lapse osa eluasemekuludest 87.07 eurot, elektrikulust 10.40 eurot, interneti, telefoni ja digi TV kuludest 18.30 eurot, lapse mobiiltelefoni kulu 9.10 eurot, kulutused toidule 100 eurot, sellest koolitoidule 5.25 eurot, xxxx xxxxxxxxx õppetasu 14.37 eurot kuus, kulutused riietele ja jalatsitele 63.91 eurot, kooliga seotud kulud (liimid, paberid,pastapliiatsid, ühekordsed kulutused tahvelarvuti, telefoni ja klaveri ostmiseks) 7.10 eurot õppeaasta iga kuu kohta ning kulud hügieenija apteegitarvetele 20 eurot; - lapse ülalpidamiskulud võrreldes eelnevaga on kasvanud ca 50 eurot üürikulu ja kommunaalkulude kasvu võrra. - Riigikohtu seisukohta arvestades peab hageja sissetuleku puudumise korral täitma ülalpidamikohustust muu vara arvel. Hagejal on kinnisvara; - kostjale teadaolevalt viibib hageja välismaal ja tegeleb xxx xxxxxxxxxx äritegevusega. Hageja omab äriühingut xxxxx xxxx xx, mille peakontor asub xxx xxxxxxxx xxxxxx ning äriühingu kontakt-numbriks on märgitud hageja mobiiltelefoni number +xxx xx xx xxxx. Tegemist on toimiva äriühinguga, mida kinnitab ettevõtte koduleht ja Facebook’i konto. 27.09.2013 on hageja pöördunud nimetatud äriühingu omanikuna aadressiga xxxxxi x xxxxxx xxxxxxx Eestis asuva Patendibüroo xxxxxxxx kui vahendaja poole kaubamärgi registreerimsieks. Rahvusvahelist kaubandust arendav äriühing toob selle omanikule (hagejale) sisse piisavalt sissetulekut, et täita lapse ülalpidamiskohustus summas 287.60 eurot kuus; - kostja ema varaline seisund pole võrreldes eelmise kohtumenetlusega muutunud. Ka pole tõendatud, et hageja varaline seisund oleks võrreldes eelmise menetlusega oluliselt muutunud. Lapse põhjendatud ja vajalikud ülalpidamiskulud on tõusnud. Seega puudub alus elatise vähendamiseks.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED 1. Pooled ei vaidle selle üle, et Harju Maakohtu 22.04.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-09- 49150 mõistis kohus MS välja elatise 4500 krooni (ehk 287.60 eurot) igakuiselt AS kasuks tütar ES ülalpidamiseks alates 29.09.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx. Kohtuotsus jõustus 28.05.2011 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega (tl 68-69, 75-79).

Vaidlust ei ole ka selles, et Pärnu Maakohtu 18.11.2011 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-36831 jättis kohus rahuldamata MS hagi temalt tütar E ülalpidamiseks välja mõistetud elatise vähendamiseks. Nimetatud kohtuotsus jõustus 21.05.2012 Riigikohtu määrusega (tl 70- 74,75-79,80).

2. Esitatud hagiavalduses palub hageja temalt jõustunud kohtulahendiga kostja ülalpidamiseks välja mõistetud elatise vähendamist seaduses sätestatud miinimumini, st 160 eurot kuus. Tsiviilasi nr 2-13-22884

3 (4) Menetlusliku aluse sellise nõude esitamiseks annab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459. Esitatud elatise vähendamise hagi võib kuuluda rahuldamisele aga juhul, kui esinevad TsMS § 459 lg-s 1 sätestatud eeldused. Elatise suurust mõjutavate asjaoludena saavad seejuures kõne alla tulla üksnes need, mis on sätestatud perekonnaseaduses (PKS §-d 99- 102).

3. Perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

Hageja nõuab temalt välja mõistetud elatise vähendamist põhjusel, et tema varaline seisund on võrreldes elatise väljamõistmise ajaga oluliselt muutunud, st hetkel tal igakuine sissetulek üldse puudub.

PKS § 102 lg 1 näeb ette üldised asjaolud, mille esinemisel võib isik vabaneda seadusest tulenevast ülalpidamiskohustusest. Samas – vanemad PKS § 102 lg 1 alusel oma alaealiste laste ülalpidamiskohustusest ei vabane. Kui vanem on PKS lõikes 1 kirjeldatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Siiski võib kohus mõjuval põhjusel elatist vähendada (PKS § 102 lg 2).

Õige on kostja osundus Riigikohtu seisukohtadele, et elatise suuuruse muutmise üle otsustamiseks tuleb aluseks võtta eelmise kohtulahendi asjaolud ja võrrelda neid käesolevas asjas esitatud hagi asjaoludega ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud,et annavad alust elatist muuta. Muutmise aluseks saab olla ka see, et pärast elatise väljamõistmist on muutunud lapse vajadused või vanema võimalused (Riigikohtu lahendid 3- 2-1-127-09 p 10 ja 3-2-1-125-11 p 15).

4. Elatise väljamõistmise ajal 22.04.2010 MS töötas, tema keskmine töötasu oli 58 500 krooni (3738.83 eurot) kuus ning tal oli üks ülalpeetav, tütar E. Lapse ema oli töötuna arvel ning sai hüvitist 72.50 krooni (4.63 eurot) ühe kalendripäeva eest. Lapse põhjendatud ülalpidamiskuluks hindas kohus 5000 krooni (319.56 eurot).

2011 Pärnu Maakohtu menetluses olnud elatise vähendamise asjas M.S töötasu suuruse muutumist ei väitnud. M.Sl ülalpeetavate arvu suurenemist kohus ei tuvastanud. Lapse ema osas ei andnud esitatud väited ja uuritud tõendid alust tuvastada, et tema varaline seisund oleks oluliselt paremaks muutunud. Lapse vajaliku ülalpidamiskuluks hindas kohus 316.13 eurot.

4.1. Käesolevas asjas esitatud hagiavalduses on M.S ainsa elatise vähendamise põhjusena märkinud töösuhte lõppemisest tuleneva igakuise sissetuleku puudumise. Uuritud tõendid kinnitavad, et M. i tööleping xx-ga xxxx xxxxxx lõppes 10.09.2012 töölepinguseaduse § 89 lg 1 alusel (tl 4,5). Eesti Töötukassa 14.09.2012 otsusega määrati hagejale töötuskindlustuse hüvitis perioodiks 18.09.2012 kuni 16.03.2013. 04.04.2013 esitas hageja Eesti Töötukassale avalduse enda töötuna arveloleku lõpetamiseks alates 05.04.2013 (tl 6,9). Eesti Töötukassa 04.04.2013 otsuse “Töötuna arveloleku lõpetamine” kohaselt lõpetati hageja töötuna arvelolek 04.04.2013 hageja enda soovil (tl 10). Samas on kohtule esitatud ka Eesti Töötukassa 29.10.2013 otsus “Töötuna arveloleku lõpetamine”, millest nähtub et Eesti Töötukassa 29.05.2013 otsusega võeti hageja taas töötuna arvele ning et tema töötuna arvelolek lõpetati 26.10.2013 põhjusel, et hageja otsis tööd välismaal ning selline töö otsimine oli eelnevalt töötukassaga kokku leppimata (tl 196-197).

Seega annavad Töötukassa eelmärgitud otsused kogumis tunnistust, et hageja oli töötuna arvel kuni 25.10.2013 ning sai töötuskindlustuse hüvitist perioodil 18.09.2012-26.12.2012 - 32 eurot kalendripäevas ja perioodil 27.12.2012-16.03.2013 – 25.60 eurot kalendripäevas. Lisaks annab 29.10.2013 otsus tunnistust, et 25.10.2013 viibis hageja välismaal, et ta siirdus välismaale töö otsimise eesmärgil ning et 25.10.2013 ei teadnud ta veel, kas ja millal ta Eestisse naaseb.

4.2. Kostjale teadaolevalt viibis hageja jätkuvalt välismaal ka vastuväite esitamise ajal novembris 2013, ta tegeleb xxx xxxxxxxxx äritegevusega ning omab äriühingut xxxxx xxxx xx, xxx, peakontoriga xxxxxxx. Äriühingul on koduleht ja sellel märgitud üheks kontaktnumbriks on hageja mobiiltelefon + xxx xx xx xxx. Äriühingul on ka Facebook’i konto, kus ühingut reklaamitakse rahvusvahelise ettevõttena. Kostja on oma vastuväidete tõendamiseks esitanud internetis avalikkusele kättesaadavate lehtede aadressid, samuti nende internetilehtede väljatrükid (tl 198, 199-203),.

Tsiviilasi nr 2-13-22884

4 (4) Kohus kontrollis kostja väiteid ning tuvastas, et aadressil on avalikult üldsusele kättesaadav xxxxx xxxx xx., xxx. koduleht. Sellel kodulehel on muuhulgas märgitud äriühingu kontaktandmed x), sealhulgas peakontori aadress, e-posti aadress, Facebook’i lehe aadress, kontakttelefonide numbrid ja pankgakonto andmed. Kodulehel märgitud andmed ühtivad kostja esitatud andmetega. Äriühingu ühe kontakttelefonina on kodulehel märgitud telefoninumber + xxx xx xx xxxx. Sama number on M.S telefoninumbrina märgitud ka kohtutoimikus oleval menetlusdokumendil (tl 41). Aadressil x on avalikult üldsusele kättesaadav ja toimiv äriühingu xxxxx xxxx xx., xxx. Facebook’i leht. Ka sellel lehel on äriühingu ühe kontakttelefonina märgitud number +xxx xx xx xxx, st hageja mobiil-telefoni number ().

Kostja esitatud väljatrükiga internetilehelt x on tõendatud, et hageja on xxxxxx xxxx xx., xxx. taotleja/ omanikuna aadressiga xxxxx x xxxxxx xxxxxxx, pöördunud Eestis asuva Patendibüroo xxxxxxxxxx kui vahendaja poole kaubamärgi registreerimiseks (tl 198, 199- 203).

Uuritud tõendid kogumis annavad põhjendatud aluse asuda seisukohale, et hageja on seotud välismaal tegutseva rahvusvahelise äriühinguga xxxxxl xxxx xx., xxx ning ka ise tegutseb selle äriühingu huvides. Usutav pole, et hageja tegutseb rahvusvahelise äriühingu huvides oma tegutsemise eest tasu saamata. Kohus on seisukohal, et tegutsedes rahvusvahelises äriühingus, on hagejal võimalik saada sissetulekut vähemalt sellises ulatuses, mis eeldusel, et hageja peab ennast ja kostjat ülal ühetaoliselt, võimaldab tal täita kostja ülalpidamiskohustust kohtulahendiga väljamõistetud ulatuses, st 287.60 eurot kuus.

4.3. Uuritud tõendid kogumis kinnitavad, et elatise väljamõistmise ajaga võrreldes on alaealise kostja ülalpidamiskulud küll suurenenud, kuid mitte olulises ulatuses. Kostja teise vanema (ema) sissetulekud võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga oluliselt suurenenud ei ole (tl 81-172).

Hageja väited kostja seadusliku esindaja (ema) poolt lisatulu saamise ja kulude kunstliku suurendamise kohta ei ole asjas esitatud ja uuritud tõenditega tõendatud.

4.4. Mõjuvaid põhjuseid PKS § 102 lg 2 mõttes, mis annaks aluse hagejalt kostja ülalpidamiseks väljamõistetud elatist vähendada, kohus ei tuvastanud.

Eeltuvastatud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et hageja nõue elatise vähendamiseks tuleb jätta rahuldamata.

5. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad käesoleva hagimenetluse kulud hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik