3-10-1106/259 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Oliver Kask, Viive Ligi ja Silvia Truman

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.12.2013, Tallinn

Haldusasja number

3-10-1106

Haldusasi

OÜ Foxsmile ja A Mi kaebus Pärnu Linnavalitsuse

10.09.2009 ehitusloa nr EL-3363 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad: OÜ Foxsmile ja A M

Vastustaja: Pärnu linn

Kolmandad isikud: OÜ TERATAN, T N, AS TRK

Viiking, OÜ Staadioni Mobiiltelefonid, OÜ Foxkapital,

OÜ Ratmont, OÜ Strand Projekt, S V, T V, OÜ C T,

OÜ Sportworld, M K

Kaasatud haldusorgan: Keskkonnaamet

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.08.2012 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Foxsmile ja A Mi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Foxsmile ja A Mi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskoh-

tu 30.08.2012 otsus kohtuasjas nr 3-10-1106 muutmata.

2. Jätta OÜ Foxsmile ja A Mi taotlus menetluskulude väljamõistmiseks Pärnu linnalt

rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 13.01.2014, välja arvatud

HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

3-10-1106

2(9)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavolikogu 19.03.2009 otsusega nr 18 kehtestati osaliselt Pärnu Vallikääru ja

selle lähiümbruse detailplaneering. Planeeritav ala piirneb Pärnu linnas Sadama tänava, Ringi

tänava ja Õhtu tänava vahelise alaga. Planeeritaval alal asuvad kaitsealused pargialad Valli-

kääru park P1 ja Vallikääru park P2. Vallikääru park P2 piirneb Sadama tn 4 kinnistuga ning

planeeringuga nähti ette selle taaskorrastamine pargialana.

2. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonna 10.09.2009 otsuse nr 3-5/1020 p 6 koha-

selt otsustati väljastada ehitusluba Pärnu Vallikääru park P2 maaüksusele varikatuse ehitami-

seks. Nimetatud otsuse alusel väljastas linnavalitsus 10.09.2009 ehitusloa nr EL-3363.

3. A Mile kuulub korteriomand nr M2 ja OÜ-le Foxsmile kuulub korteriomand nr M3 Pär-

nus xxxxxxxx. xxxxxxxxxx sihtotstarve on 55% ärimaa ja 45% üldmaa.

A M esitas 28.04.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse 10.09.2009

ehitusloa nr EL-3363 tühistamiseks (haldusasi nr 3-10-1107).

OÜ Foxsmile esitas 28.04.2010 Tallinna Halduskohtule kaebuse Pärnu Linnavalitsuse

10.09.2009 ehitusloa nr EL-3363 tühistamiseks (haldusasi nr 3-10-1106).

Kaebuste põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.

1) Kaebajad kasutavad xxxxxx hoones külaliskortereid ise ja annavad neid ka üürile. Ehitus-

loa väljastamise otsus on õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Varikatuse ehitusloa väljasta-

misel rikuti kaebajate õigust vabalt vallata, kasutada ja käsutada oma omandit (põhiseaduse

(PS) § 32), vähendades vara väärtust, tekitades olukorra, et maja elanikke hakkab häirima

ebameeldiv hais, millega rikutakse kaebajate õigust puhtale keskkonnale, samuti hakkab maja

elanikke segama alkoholi tarbimine ja öörahu rikkumine.

2) Tegemist on ehitusseaduse (EhS) § 2 lg-de 1 ja 2 kohaselt hoonega, kuna varikatusel on

siseruumid ja välispiirded. Kui tugipostide juurde tulevad seinad, siis on siseruumid tekkinud

(II kd, tl 66). Hoone keskele on planeeritud statsionaarne soojustatud WC, sinna on juba vee-

tud ka tehnovõrgud – vesi, kanalisatsioon, elekter. Prügikonteinerid avanevad kaebuste esita-

jate maja suunas. Toitlustustelgid on planeeritud Ringi tänava juurde, mis eeldab ka tualettide

ehitamist nende lähedusse. Kuna tegemist on hoonega, tuli vastavalt planeerimisseaduse

(PlanS) § 9 lg-le 4 selle püstitamiseks määrata hoonestusala detailplaneeringuga, mille koos-

tamise käigus oli õigus esitada vastuväiteid. Linnavalitsus ei taganud ehitusloa väljastamisel

kaebajatele ärakuulamisõigust ega arvestanud Sadama tn 4 korteriomanike huvidega. Ka asja-

tundja on järeldanud, et tegemist on hoonega (I kd, arvamus lisatud köite lõppu).

3) Hoone projekt ei vasta seadusele, kuna puuduvad hoone projekteerimiseks õiguslikul alu-

sel väljastatud lähteandmed: detailplaneering, projekteerimistingimused ja arhitekti konkurss.

Hoone on ebaseaduslikult lubatud projekteerida ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse. Kaebaja-

te huviks on üürida külaliskorterid nõudlikele soliidsetele inimestele. Majal on kaks korrust ja

katuseterrass, millelt avanev vaade häirib kõiki korteriomanikke. Ehitise puudumisel oleks

seal roheline korrastatud ala mänguväljaku ja haljastusega. WC-bokside ja prügikonteineritega

3-10-1106

3(9)

sisustatud ehitis halvendab kaebajate poolt kasutatava kinnistu keskkonnatingimusi. Ehituslu-

ba rikub kaebajate õigusi olulisel määral, kuna on vastuolus seaduse ja detailplaneeringuga (vt

Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-25-02, nr 3-3-1-64-02 ja nr 3-3-1-42-03). Vastustaja pakutud 2-

meetrise heki rajamisega väheneb vaade aasale veelgi, samuti ei ole heki rajamine ja hoolda-

mine vajalikul kõrgusel tagatud. Hekk kahjustab omandi kasutamist. Kinnistu väärtus säiliks,

kui aas on korrastatud ja paigaldatud valgus sõltumata sellest, kas aasale on rajatud ehitised

või mitte. Ekspert Lembit Sõmera kirjaliku arvamuse kohaselt on tegemist hoonega, mida

saab püstitada detailplaneeringuga ette nähtud hoonestusalale.

4) Kohtumenetluse käigus asuti projekti muutma, kuid samal ajal hakati varjualust püstitama

esialgses variandis, st vaidlustatud ehitusloa alusel.

5) Looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 1 p 3 kohaselt on ehituskeeluvööndi laius rannal või

kaldal 50 m. LKS § 38 lg 3 järgi on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja raja-

tiste ehitamine keelatud. Kaebajad arvestasid, et nende kinnistuga piirneval aasal on detailpla-

neeringuga kehtestatud ehituskeeluvöönd ja neil oli õiguspärane ootus, et Sadama tn 4 lähe-

dusse ehitisi ei püstitata.

4. Tallinna Halduskohus liitis 19.10.2011 määrusega haldusasjad nr 3-10-1106 ja nr 3-10-

1107 ühte menetlusse haldusasjaks nr 3-10-1106.

5. Pärnu Linnavalitsus vaidles kaebusele vastu ja esitas järgmised vastuväited.

1) Projekteeritud varikatus jääb detailplaneeringuga määratud hoonestusalast välja. OÜ Loo-

tusprojekt töö nr 0901-PP joonise nr 11 lehe 2 ja seletuskirja punkti 1.10.10 järgi puuduvad

varikatusel siseruumid ja osaliselt välispiirded. Projekteeritud rajatis on postidele toetuv katu-

sega varjualune, mille postide vahe on osaliselt kaetud hõreda laudisega varjamaks teisaldata-

vaid soojustatud välikäimla bokse, prügikonteinereid ja jalgrattahoidjaid. Projekteeritud vari-

katus ei oma siseruume ja on seega EhS § 2 lg 2 kohaselt rajatis. Seetõttu ei pidanud linnava-

litsus vajalikuks nimetatud ehitusloa väljastamiseks küsida naabrite nõusolekut. Kuna tege-

mist on rajatisega, siis oli selle projektikohane asukoht väljaspool detailplaneeringuga määra-

tud hoonestusala õiguspärane. Varikatus on projekteeritud eelkõige avalikkusele suunatud

funktsiooniga ning asub üldkasutataval, Pärnu linnale kuuluval maal. Tegemist on Vallikääru

teenindamisega seotud rajatisega.

2) Väljakujunenud praktika kohaselt on Keskkonnaamet kooskõlastanud ehitusprojekti, kuid

ei ole vajalikuks pidanud anda eraldi nõusolekut ehitusloa andmisele. Seetõttu ei küsitud ka

sel korral ehitusloa andmiseks täiendavat kooskõlastust.

3) Riigikohus leidis lahendis nr 3-3-1-29-10, et miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine

ei ole subjektiivsete õigustega kaitstavad väärtused ning isikul tuleb leppida võimalusega, et

teda ümbritsev elukeskkond võib muutuda. Seega ei saa miljöö muutumine rikkuda kaebajate

õigusi. Mänguväljaku ja selle teenindamiseks vajaliku varjualuse rajamisega kinnistu väärtus

ei vähene, vaid võib tõusta. Kinnistu ümbrus on tulevikus korrastatud, paigaldatakse valgus-

tus, turvakaamerad, mänguväljak ja muu selleks vajalik. Vallikääru park P2 alale rajatud

mänguväljakule saavad ka Sadama tn 4 kinnistul asuvate külaliskorterite külastajad oma lap-

sed mängima saata. Kaebuse esitaja väited vara väärtuse vähenemise, ebameeldiva haisu, al-

koholi tarbimise ja öörahu rikkumise kohta on oletuslikud ja paljasõnalised. Vastu tulles kae-

baja soovile ei nähta varjualusesse ette ajutisi teisaldatavaid tualette ega prügikonteinereid (3-

10-1107 toimik, tl 48 ja 73). Varikatuse alla paigaldatakse vaid üks WC-boks, mis on varusta-

tud vee ja kanalisatsiooniga. Samuti ei ole WC 24 tundi avatud ja koristaja puhastab seda ning

ümbrust. Vastustajal on oma omandis olevate ehitiste hooldamiseks sõlmitud vastavasisulised

3-10-1106

4(9)

lepingud, mille kohaselt on ehitised hooldatud ning korrastatud. Seega ei riku vaidlustatud

ehitusluba kaebajate õigust puhtale keskkonnale.

4) Kuna Sadama tn 4 ärimaja hoov on piiratud Vallikääru P2 katastriüksusega piirnevas osas

võrkaiaga, ei ole alust arvata, et varjualust külastavad isikud satuksid xxxxxxxxxx territoo-

riumile.

5) Ehitusloa andmist õigustas suur avalik huvi, sest Vallikäär on Pärnu üks olulisemaid ja

külastatavaimaid kohti ning vaidlusaluse varikatuse vajadus on olemas. Vallikääru P2 alale

rajatakse kogu Pärnu linna laste tarbeks mänguväljak ning on tähtis, et mänguväljaku lähedu-

ses asuks WC, mis omab esteetilist ja puhast ümbrust. Seetõttu on väga oluline, et tehaseline

WC-boks oleks paigaldatud varikatuse alla ning varikatus sobiks pargi alaga. Paigaldatav WC

on mõeldud kasutamiseks ka uue sildumisala ääres peatuvate väikealuste omanikele.

6) Vallikääru projekt on saanud Euroopa Liidu rahastuse ning juhul, kui varikatus tuleb

lammutada, on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel õigus nõuda vastustajalt varikatuse ehi-

tamiseks kulunud summa tagasi.

6. Kolmandad isikud (Sadama 4 omanikud) palusid kaebuse rahuldada ja esitasid haldus-

kohtule kokkuvõtlikult järgmisi vastuväiteid.

Ehitatav varikatus takistab omandi sihipärast kasutamist, vähendab korteriomandite väärtust ja

seab ohtu õiguse puhtale keskkonnale. Varikatuse ehitus on Sadama tn 4 korterite omanikega

kooskõlastamata, samuti ka hilisemad väidetavad muudatused projektis. Tegelikult on varika-

tus ehitatud esialgse projekti järgi. Ehitis asub Pärnu Linnavolikogu 19.03.2009 otsusega nr

18 kehtestatud Pärnu Vallikääru ja selle lähiümbruse detailplaneeringu järgi ehituskeeluvöön-

dis. Lisaks sellele on maja akende all olev ehitis ilmselgelt mittevastav Pärnu Linnavalitsuse

enda poolt välja antud ehitusloa EL-3363 ja ehitusregistri (kood 220584353) andmetega, mis

väidavad, et ehitise kasutusotstarve on „muu nimetamata rajatis, nagu näiteks varikatus jalgra-

tastele või lahtine ootepaviljon või aed või piire”. Samuti on jäetud märkimata ehitises vun-

damendi, vee, kanalisatsiooni ja tualettide olemasolu. Välisel vaatlusel on selgelt näha, et tegu

on ühiskondlike tualettidega, kuhu 2-kohaline statsionaarne WC-boks on juba paigaldatud ja 6

kohta on valmis kuivkäimlate paigaldamiseks. Kasutades maja katuseterrassi, riivavad kol-

mandate isikute ja nende külaliskorterite kasutajate silma varikatuse suured gabariidid ja katu-

se värvilahendus. Sobimatu on ehitada ühiskondlikke tualette nii lähedale hoonele, seda enam,

et Vallikääru pargi territoorium on suur ja tualetid ning muu sinna juurde kuuluv pargiinventar

on võimalik paigutada mujale.

Hansapäevade läbiviimise ajal tualette ei koristatud, need haisesid ja külastajad, kes järjekor-

ras ei viitsinud seista, kasutasid Sadama tn 4 värava läheduses paiknevat ala.

7. Keskkonnaameti arvamuses leitakse kokkuvõtlikult järgmist.

1) Vaidlusaluse ehitise nõuetekohasel hooldamisel ei halvenda varjualuse rajamine Sadama

tn 4 kinnistu keskkonnatingimusi.

2) Vallikääru P2 katastriüksus asub Valli pargis, mis on kaitse alla võetud Pärnu linna TSN

Täitevkomitee 12.09.1958 otsusega nr 376. Pärnu Linnavalitsus pöördus Keskkonnaameti

Pärnu-Viljandi regiooni poole 18.06.2009 kirjaga nr 10-12/6155 ja palus kooskõlastada Pärnu

Vallikääru pargiala eelprojekti. Eelprojekti kohaselt sooviti rajada varjualune Vallikääru P2

kinnistule. Keskkonnaamet vastas taotlusele 09.07.2009 kirjaga nr PV 14-4/11496-5, asudes

seisukohale, et ei saa nõustuda varikatuse rajamisega pargi kaitseväärtuslikult olulisse ossa ja

soovitas paigutada varikatuse prügikonteinerite ja ajutiste tualettruumide tarbeks Sadama tn 2

kinnistule. Pärnu Linnavalitsus esitas 17.07.2009 kirjaga nr 10-12/6155-2 Keskkonnaameti

3-10-1106

5(9)

Pärnu-Viljandi regioonile selgitused ja põhjendused, miks on vajalik ja põhjendatud varjualu-

se rajamine Vallikääru P2 katastriüksusele ja palus Pärnu Vallikääru pargiala eelprojektile uut

kooskõlastust ilma Keskkonnaameti 09.07.2009 kirjas nr PV 14-4/11496-5 esitatud tingimus-

teta. Keskkonnaamet kooskõlastas 05.08.2009 kirjaga nr PV 14-4/11496-7 Pärnu Vallikääru

pargiala eelprojekti ja nõustus varjualuse rajamisega Sadama tn 4 kinnistu (katastritunnus

62510:001:3450)

kõrval

olevale

pargialale,

s.o

Vallikääru

P2

katastriüksusele

(62510:001:0002) tingimusel, et varjualust ei rajata kui ajutist ehitist, vaid alalise iseloomuga

ehitist. Keskkonnaamet palus arvestada nimetatud märkustega ja näidata parandused ehituslu-

bade kooskõlastamise etapis. Eelprojekti kooskõlastamisele pidanuks järgnema detailplanee-

ringu muutmine ja alles siis ehitusloa väljastamine. Kohalik omavalitsus ei ole Keskkonna-

ametile kaalumiseks esitanud täiendavaid võimalikke varjualuse asukohti, kuna pidas põhjen-

datuks selle ehitamist just mänguväljaku kõrvale.

3) Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määruse nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja

puistute kaitse-eeskiri“ § 7 lg 2 p 2 kohaselt on pargi valitseja nõusolekuta pargis keelatud

ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine. Pärnu Linnavalitsus ei ole Keskkonnaametilt

kui pargi valitsejalt määruse nr 64 § 7 lg 1 p 6 alusel ehitusloale nõusolekut taotlenud.

4) Keskkonnaamet lähtub kaitseala valitsejana kooskõlastust andes LKS § 14 lg-s 2 sätesta-

tust ja pargis tegevuste lubamisel kaitse-eeskirjas sätestatud kaitse-eesmärkidest.

5) Kui kohalik omavalitsus tagab Vallikääru P2 katastriüksusel paikneva varjualuse regulaar-

se hoolduse, siis kõrvalkinnistu kasutajate keskkonnatingimusi ehitis ei halvenda. Kuna Sa-

dama tn 4 ärimaja hoov on piiratud Vallikääru P2 katastriüksusega piirnevas osas võrkaiaga,

ei ole alust arvata, et varjualust külastavad isikud satuksid Sadama tn 4 territooriumile. Varju-

alune ei halvenda Sadama tn 4 kinnistu kasutajate keskkonnatingimusi. Pigem on tegemist

visuaalse ja esteetilise häiringuga.

6) Keskkonnaamet pidas põhjendatuks alalise varjualuse rajamist, et ajutisi tualette jms ei

hakataks vastavalt vajadusele pargi erinevatesse osadesse ümber tõstma. Keskkonnaamet kaa-

lus otsustamisel kaitse-eesmärke, samuti arvestas, et pargialale soovitav ehitis oleks avalikus

kasutuses.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 30.08.2012 otsusega kaebused ja tühistas Pärnu Linna-

valitsuse 10.09.2009 ehitusloa nr EL-3363. Kohus mõistis Pärnu Linnavalitsuselt A. Mi ka-

suks välja 3 059,87 eurot ja OÜ Foxsmile kasuks 207,71 eurot. Otsust põhjendati järgmiselt.

1) Vaidlusalune ehitis asub väljaspool detailplaneeringuga ette nähtud hoonestusala. Hoo-

nestusala ei kehti rajatiste suhtes. Kohus ei nõustu kaebajatega, et vaidlusaluse ehitise näol on

tegemist hoonega. Ehitist eraldavad väliskeskkonnast küll katus ja välispiirded, samas on joo-

nistelt näha, et varikatuse välispiirded eraldavad ehitist väliskeskkonnast vaid osaliselt. Esita-

tud tõendite alusel ei tekita varikatuse katus ja välispiirded ehitises sellist eraldatud siseruumi,

mida saaks eristada väliskeskkonnast. Varikatus pakub eelkõige kaitset vihma ja tuule eest.

Arvestades, et välispiirde ja katuse vahele jääb ehituslikult vaba ruum, ei ole prügikonteinerite

ja pargihooldusvahendite ruum eraldatud väliskeskkonnast kogu ulatuses, vaid üksnes osali-

selt. Asjaolu, et varjualusesse paigutatakse soojustatud WC-de moodulid, ei tähenda ehitisele

siseruumi ehitamist ega muuda rajatist siseruumiga hooneks. Ehitusekspert OÜ ekspert L.

Sõmer kinnitab, et vaidlusalusel varikatusel on siseruumid: boksid pargi hooldusvahenditele ja

WC-de ees olev ukseta esik (II kd, tl 27-31). Samuti kinnitab arvamuse andja, et vaidlusalusel

varikatusel on välispiirded ja selgitab välispiirete iseloomu. Samas on vastused üldsõnalised ja

konkretiseerimata, viidatud ei ole vastavatele tõenditele. Arvestades, et hoonel on ehitussea-

duse kohaselt katus ja välispiirded ning sisekeskkond peab olema eraldatud väliskeskkonnast,

3-10-1106

6(9)

ei piisa ehitise hooneks liigitamisel ehitise funktsiooni ja maaga kohtkindla ühendamise tuvas-

tamisest. Seega on ekslik arvamuse andja seisukoht, et vaidlusalune ehitis on hoone.

2) Keskkonnaamet on kaitseala valitsejana projektile nõusolekut andes tuvastanud, et ehitise

asukoht ei ole vastuolus ala kaitsekorraga ja kaitse-eesmärkidega. Linna omandis olevate ehi-

tiste hooldamiseks on sõlmitud vastavasisulised lepingud ja vastustaja kinnitusel on ehitised

hooldatud ning korrastatud. Arvestades, et xxxxx hoone on piiratud võrkaiaga, ei ole alust

eeldada, et varjualust külastavad inimesed satuvad juhuslikult xxxxxxxxxx territooriumile.

Seega ei ole asjas esitatud tõenditega kinnitust leidnud, et WC-bokside ja prügikonteineritega

sisustatud ehitis halvendab kaebajate poolt kasutatava kinnistu keskkonnatingimusi.

3) Sadama tn 4 kinnistu sihtotstarve on 55% ärimaa ja 45% üldmaa. Hinnates asjas esitatud

väiteid ja kogutud tõendeid ei tuvastanud kohus, et varikatuse ehitamine on kaasa toonud eri-

nevate õigusnormidega kehtestatud piirnormide ületamise või rikkumise, mis mõjutaksid

xxxxxxxxxxx kinnistu omanikke. Asjas ei ole esitatud tõendeid, et varikatus vähendaks kae-

bajate kinnistu väärtust. Ainuüksi miljöö ja olemasoleva keskkonna säilimine ei ole selline

subjektiivne õigus, mida ehitusloa tühistamise menetluses saaks ärihuvidena ja avalikult kasu-

tatava maa omanikuna kaitsta. Kuna privaatsus kuulub inimese fundamentaalsete õiguste hul-

ka, saaks selle rikkumist hinnata eelkõige elamumaal asuvate elamiseks ettenähtud hoonete

elanike õiguste rikkumise korral.

4) Linnavalitsuse ja Keskkonnameti väidete osas varjualuse kooskõlastamisest märgib ko-

hus, et avaliku võimu teostamisel tekkivad organitevahelised vaidlused ei kuulu halduskohtu

pädevusse. Pärnu Linnavalitsus ei ole Keskkonnaametilt kui pargi valitsejalt ehitusloale nõus-

olekut taotlenud. Vallikääru park kuulub kaitsealasse. Tulenevalt määruse nr 64 § 7 lg 2 p-st 2

pidi linnavalitsus varjualuse püstitamiseks saama nõusoleku pargi valitsejalt, s.o Keskkonna-

ametilt. Kuna linnavalitsus ei arvestanud Keskkonnaameti poolt ehitusprojektile antud koos-

kõlastuse tingimust ehitusloa kooskõlastamiseks, ei ole vastustaja tegevus varjualuse ehitami-

sel õiguspärane.

5) Vaidlusalune rajatis asub kalda ehituskeeluvööndis. Looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 3

kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.

Lähtudes LKS § 40 lg-st 3 võib ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine toimuda

Keskkonnaameti nõusolekul. Pärnu Linnavalitsus ei ole esitanud LKS §-s 40 nõutud taotlust

ega vastuvõetud planeeringut ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Järelikult ei ole linnavalitsus

taotlenud ja Keskkonnaamet kooskõlastanud ega andnud nõusolekut vaidlusaluse ehitise püs-

titamiseks kalda ehituskeeluvööndisse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. OÜ Foxsmile ja A M paluvad esitatud apellatsioonkaebuses muuta Tallinna Halduskoh-

tu 30.08.2012 otsuse põhjendusi, nõustumata järgmiste kohtuotsuse põhjendustega: a) vaid-

lusalune ehitis on rajatis, mitte hoone; b) Keskkonnaameti arvamuse kohaselt ei halvenda

vaidlusaluse ehitise nõuetekohasel hooldamisel varjualuse rajamine Sadama tn 4 kinnistu

keskkonnatingimusi; c) tuvastatud ei ole erinevate õigusnormidega kehtestatud piirnormide

ületamised või sellised rikkumised, mis mõjutaksid ülemäära xxxxxxxxxxx kinnistu omanik-

ke; d) asjas ei ole esitatud tõendeid, et varikatuse olemasolu vähendab kaebajate kinnistute

väärtust; e) privaatsuse rikkumist saab hinnata eelkõige elamumaal asuvate elamiseks ettenäh-

tud hoonete elanike õiguste rikkumise korral. Apellandid paluvad jätta kohtuotsuse resolut-

siooni muutmata. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:

3-10-1106

7(9)

1) Vaidlusaluse ehitise näol ei ole tegemist hoonega, vaid rajatisega. Kohus hindas L.

Sõmeri arvamust kui ekslikku arvamust, kuna tema vastused välispiirete ja siseruumide osas

on üldsõnalised ning konkretiseerimata. Kohus ei suunanud menetlusosalisi ega eksperte vas-

tuolude kõrvaldamisele, millega on rikkunud HKMS § 2 lg-s 4 sätestatud uurimisprintsiipi.

Kohus tuvastas, et varikatuse välispiirded eraldavad ehitist väliskeskkonnast vaid osaliselt,

kuid ei ole põhjendanud, miks sellest ei piisa ehitise lugemiseks hooneks. Samuti jättis kohus

tähelepanuta, et katus toetub tervikuna seinte karkassile, st on karkassiga kohtkindlalt seotud

ja vahe asub mitte katuse ja seinte vahel, vaid seinte karkassi sees (nähtav fotodelt).

2) Apellandid ei nõustu kohtu järeldusega, et Keskkonnaameti arvamuse kohaselt ei halven-

da vaidlusaluse ehitise nõuetekohasel hooldamisel varjualuse rajamine Sadama tn 4 kinnistu

keskkonnatingimusi, sest see on tingimuslik. Juhul, kui vaidlusalust ehitist nõuetekohaselt ei

hooldata, halvenevad kaebajate keskkonnatingimused. Ehitusloa õiguspärasuse otsustamisel ei

oma tulevase ehitise hooldamise tagamine tähtsust. Olulised on prügikonteinerite kui jäätme-

käitluse osade paigaldamise ja kasutamise nõuded, samuti nende olemasolu ühes komplektis

kahe statsionaarse WC ja kuue teisaldatava kuivkäimlaga. Eelnimetatu mõju lähiümbrusele,

elanikele ja naabritele on välja selgitamata. Seega ei välista Keskkonnameti arvamus kaebaja-

te elukeskkonna halvenemist. Ürituse Grillfest ajal olid teisaldatavad tualetid paigutatud Ringi

tänava äärde. Hansapäevadel 29.06.2012 on tualetid planeeritud samuti Ringi tänava äärde,

mis tähendab, et varjualune ei ole ainuvõimalik tualettide asukoht. Asja materjalidest nähtub,

et ka Sadama 2 kinnistule oli võimalik püstitada sama ehitis samade eesmärkidega.

3) Arusaamatu ja üllatav on kohtu järeldus, et tuvastatud ei ole erinevate õigusnormidega

kehtestatud piirnormide ületamisi või selliseid rikkumisi, mis mõjutavad ülemäära Sadama tn

4 kinnistu omanikke. Kohtumenetluse käigus ei arutatud Sadama tn 4 kinnistu maa kasutamise

sihtotstarvet ja sellega seonduvat (HKMS § 165 lg 1 p 1). Kohtuotsusest ei nähtu, milliseid

õigusnormidega kehtestatud piirnorme on kohus eelnevalt kaalunud.

4) Järeldades, et asjas ei ole esitatud tõendeid, et varikatuse olemasolu vähendab kaebajate

kinnistute väärtust, on kohus rikkunud HKMS § 2 lg-s 4 sätestatut, kuna ei ole selgitanud kae-

bajatele, et nimetatud asjaolu on vaidluses tähtis ja vajab tõendamist. Hilisem etteheide kohtu-

otsuses selle asjaolu tõendamatuse kohta on lubamatu. Kohus ei selgitanud, miks ei pea lähtu-

valt Riigikohtu seisukohtadest osundatud asjaolu tõendama (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-4-12,

p 10).

Varjualuse püstitamisega halveneb vaade kaebajate akendest ja katuseterrassilt just WC-de,

mitte muu ehitise püstitamisega. Vastustaja pakutud 2-meetrise heki rajamisega väheneb vaa-

de aasale veelgi. Kinnistu väärtus säiliks, kui aas on korrastatud ja paigaldatud valgus sõltu-

mata sellest, kas aasale on rajatud ehitised või mitte.

Kaebajad arvestasid, et nende kinnistuga piirneval aasal on detailplaneeringuga kehtestatud

ehituskeeluvöönd ja neil oli õiguspärane ootus, et nende omandi lähedusse uusi ehitisi ei püs-

titata.

5) Nõustuda ei saa kohtuga, et õigus privaatsusele on tagatud vaid elamumaal asuvate, ela-

miseks ettenähtud, hoonete elanikele. Tegemist on külaliskorteritega, sõltumata sellest, et

need kuuluvad füüsilisele või juriidilisele isikule. Kinnistu maa kasutamise sihtotstarbeks on

55% ärimaa ja 45% üldmaa. Äri võib hõlmata külaliskorterite kasutamist majutusteenuse osu-

tamiseks. Korterite kasutajate privaatsuse vähendamine mõjutab äri edukust, kuna väheneb

isikute hulk, kes soovib külaliskortereid kasutada. Kortereid võivad kasutada ka omanikud,

kelle alaline elukoht on Tallinnas. Kohtuotsusest järeldub, et kohus pidas privaatsuse rikku-

mist või vähendamist oluliseks õiguse rikkumiseks, olles siiski jõudnud ebaõigele järeldusele

osas, keda kohus privaatsuseks õigustatud isikuks pidas.

3-10-1106

8(9)

Apellandid esitasid 01.12.2013 taotluse apellatsioonimenetluses kantud kulude väljamõistmi-

seks vastustajalt. Menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust, kokku 30 eurot, ja õigusabi-

kuludest 324 eurot.

10. Pärnu Linnavalitsus palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu

otsus muutmata ning menetluskulud apellantide kanda. Vastustaja nõustub halduskohtu

30.08.2012 otsusega ja märgib vastuseks apellatsioonkaebusele täiendavalt järgmist.

1) Kohtuotsuse põhjendustel ei ole iseseisvat õiguslikku siduvust ja seetõttu ei ole põhjenda-

tud nende eraldiseisev vaidlustamine. Asjaolu, et Pärnu Linnavalitsus algatas 08.10.2012 kor-

raldusega nr 440 Vallikääru pargi kinnistu detailplaneeringu koostamise, ei ole seotud vaidlus-

tatud kohtuotsuse põhjendustega. Algatatud detailplaneeringuga tehti ettepanek üldplaneerin-

guga määratud Pärnu Vallikääru ehituskeeluvööndi osaliseks vähendamiseks hooajalise kau-

banduse, mänguväljaku rajatiste, avaliku tualeti, dušši jms vajalike ehitiste väljaehitamiseks

vajalikus ulatuses. Detailplaneering ei hõlma ainult varjualuse maa-ala, vaid tegu on Vallikää-

ru pargi P2 kinnistu planeeringuga, mille suuruseks on 23 717 m2. Detailplaneeringu algata-

mine ei tähenda, et see muutumatult ka kehtestatakse.

2) Kartus, et kohalik omavalitsus ei hakka piisavalt hooldama varjualusesse paigaldatud

WC-boksi, on paljasõnaline ja oletuslik.

3) Apellandid ei ole piisavalt põhjendanud, millist õigusnormi on halduskohus ebaõigesti

kohaldanud või missuguse asjaolu ebapiisavalt tuvastanud ning milles seisneb õigusnormi

rikkumine. Arusaamatuks jääb apellantide väide, et kohtumenetluse käigus ei ole Sadama tn 4

kinnistu maa kasutamise sihtotstarvet ja sellega seonduvat arutatud. Asjaolule, et katastriüksu-

se sihtotstarbeks on 55% ärimaa ja 45% üldmaa, on kohus tuginenud lähtudes kinnistusregistri

andmetest. Katastriüksuse sihtotstarvet ei pidanudki kohtumenetluse käigus arutama, kuna

tegu oli faktilise asjaoluga.

11. Keskkonnaamet ega kolmandad isikud ei esitanud kohtu määratud tähtajaks oma sei-

sukohti.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. HKMS § 180 lg 1 teine lause sätestab, et kohtuotsuse resolutsiooni vaidlustamata ei saa

vaidlustada halduskohtu otsuse põhjendusi, välja arvatud juhul, kui põhjendused omavad ise-

seisvat mõju menetlusosalise õigustele või kohustustele. Halduskohtumenetluse seadustiku

eelnõu seletuskirjas selgitati seda sätet järgmiselt: „Ehkki esineda võib juhtumeid, kus haldus-

kohtu otsuse motiivid ei pruugi isikule või haldusorganile täielikult meeldida, ei tulene otsuse

põhjendustest menetlusosalistele reeglina õiguslikke tagajärgi ning seetõttu ei ole vajalik ka

nende vaidlustamine juhul, kui menetlusosaline on halduskohtu otsuse resolutsiooniga iseene-

sest rahul ning ei soovi selle muutmist. See tähendaks kohtute ressursi raiskamist tarbetute

vaidluste lahendamise peale. Samas on lisatud, et erandlikul juhul, kui põhjendused omavad

iseseisvalt mõju isiku õigustele või kohustustele, võib neid vaidlustada.“ Riigikohtu haldus-

kolleegium selgitas 11.12.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-76-09 (p 18), et menetlusökonoo-

mia põhimõttest tulenev püüdlus vältida uut samasisulist kohtuvaidlust on koostoimes teiste

põhjendustega küllaldane ja piisavalt oluline selleks, et pidada lubatavaks üksnes kohtuotsuse

põhjenduste vaidlustamist. Kohtuotsuses asjas nr 3-3-1-48-10 selgitas Riigikohtu halduskol-

leegium, et eelpool viidatud kohtuasjas nr 3-3-1-76-09 tehtud otsuses pidas Riigikohus silmas

samade menetlusosaliste vahel samast õigussuhtest tekkiva võimaliku uue vaidluse vältimist.

Kohtuotsuse motiivide vaidlustamine ei saa olla õigustatav eesmärgiga hoida ära haldusorgani

võimalikke tulevasi kohtuvaidlusi teiste isikutega.

3-10-1106

9(9)

13. Käesoleval juhul on vaidlustatud halduskohtu otsuse mõned põhjendused. Halduskohus

rahuldas ehitusloa tühistamise nõudes esitatud kaebuse ja leidis, et ehitise püstitamine ei ole

kooskõlas detailplaneeringuga, sest detailplaneering ei näe ette kalda ehituskeeluvööndi vä-

hendamist ning selleks pole ka Keskkonnaameti nõusolekut. Seega eeldab uue ehitusloa and-

mine – või olukorras, kus ehitis on juba lõplikult valmis, siis sellele kasutusloa andmine –

detailplaneeringu muutmist nii, et sellega nähtaks ette vaidlusaluse ehitise püstitamise võima-

lus, ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks Keskkonnaametilt nõusoleku saamist. Kehtiva

detailplaneeringu muutmisel saab kõiki vaidlustatud põhjendusi halduskohtu otsuses hinnata

ümber ning neil põhjendustel detailplaneeringu menetluses siduvat tähendust ei ole. HKMS §

177 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles la-

hendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel. Halduskohtu otsuse

vaidlustatud motiivid ei oma kaebajate, vastustaja, kolmandate isikute ega Keskkonnaameti

jaoks siduvat tähendust. Kohtuotsuste põhjenduste muutmine on vajalik juhul, kui need põh-

jendused viivad edaspidi samas õigussuhtes ebaõige menetluse või selle tulemuse juurde. Hal-

duskohus, asudes seisukohale, et ehitusloa andmine ilma seda võimaldava detailplaneeringuta

pole lubatav, ei ole ehitise seadustamiseks ebaõigeid juhiseid andnud. Riigikohtu halduskol-

leegium selgitas 20.10.2005 otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-33-05, et detailplaneeringu üks ees-

märke on tasakaalustada erinevate isikute ja gruppide õigused ja huvid. Selle eesmärgi saavu-

tamiseks on seadusega nähtud ette planeeringu avalik menetlus. Seega tuleb kaebajate huvi

vaidlusalust ehitist mitte püstitada ja see praegusest asukohast kõrvaldada detailplaneeringu

menetlemisel hinnata kõrvuti ehitise seadustamise huviga. Nende huvide kaalumisel ei ole

halduskohtu otsuse põhjendustest järeldatav kummagi huvi suurem kaal või mõne huvi puu-

dumine. Kohtuotsuse põhjendused, mille kohaselt Keskkonnaameti arvamuse kohaselt ei hal-

venda ehitise nõuetekohasel hooldamisel varjualuse rajamine Sadama tn 4 kinnistu keskkon-

natingimusi, tuvastatud pole kehtestatud piirnormide ületamised või rikkumised, mis mõjutak-

sid kaebajaid ülemääraselt, puuduvad tõendid, et varikatus vähendab kaebajate kinnistute

väärtust ning privaatsuse rikkumist saab eelkõige hinnata elamumaal asuvate elamiseks ette-

nähtud hoonete elanike õiguste rikkumise korral, ei näe ette kindla lahendusega detailplanee-

ringu kehtestamist. Küsimus sellest, kas varjualust tuleb pidada ehitiseks või rajatiseks, ei ole

edasise planeerimismenetluse lahenduse seisukohalt määrav, sest kohtuotsuse põhjendused ei

kohusta varjualust lubava detailplaneeringu kehtestamiseks ega keela sellise detailplaneerin-

gu, mis näeb varjualuse sellesse asukohta püstitamise võimaluse ette (sh ehitise aluse maa

hoonestusalana), kehtestamist.

14. Kuna eeltoodust tulenevalt ei saa halduskohtu otsuse põhjendusi apellatsioonkaebuses

taotletud ulatuses ja alustel vaidlustada, tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. HKMS §

108 lg 1 alusel tuleb apellantide taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt jätta

rahuldamata. Vastustaja ei ole apellatsioonimenetluses menetluskulude väljamõistmist kaeba-

jatelt menetluskulude nimekirja esitades taotlenud. Ka teised menetlusosalised ei ole apellat-

sioonimenetluses menetluskulude väljamõistmist taotlenud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman