Legislator Case Law & Legislation
2-13-10752/22 AI generated

2-13-10752/22 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 2-13-10752/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mxxxx Lxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: x 2. Axxx Pxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); 3. Axxx Pxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: x 4. Axxx Pxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx; e-postx Kohtuistungi toimumise aeg 20.11.2013. a RESOLUTSIOON

Legislator headnote

AI generated

2-13-10752/22 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 3 (3) osas vaid õigusliku põhjenduse ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Keywords

AI generated
fraudulent use of cheque cards action for removal current account right of withdrawal extraordinary revocation abusive dismissal
AI generated
2-05-15310/1
J A ja A A elasid, vastavalt Kohtla – Järve Linnakohtu 04.juuli 2001.a.
2-10-19461/2
J V esitas 27.04.2010.a Viru Maakohtule hagiavalduse pärandaja ainusomandi tunnustamiseks.
2-21-11326/28
T. hagi P. S. vastu korteriomandi lahusvaraks tunnistamise nõudеs Hagi hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N. T. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; epost xxx) Kostja Tunnistada hageja lahusvaraks korteriomandxxx xx-xx, xxx (registriosa number xxxxxxxx).
2-08-17152/11
V.S. esitas kohtusse hagiavalduse Z.M. vastu korteriomandile, asukohaga: xxx, V.S.´i (isikukood: xxx) ainuõiguse tunnustamise nõudes põhjusel, et V.S.´i ja Z.M. abielu registreeriti xxx.a. Ida – Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuametis, mille kohta koostati abieluakt nr.xxx. Hagiavalduse kohaselt kestis V.S.´i ja Z.M. kooselu umbes kolm kuud, kuni 1995.a. augustini. Abielu lahutati alles aga xxx.a. Ida – Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas, kuna Z.M. püüdis säilitada perekonda ning ei andnud varem nõusolekut lahutuseks. Abieluvara lepingut V.S.´i ja Z.M. vahel sõlmitud ei olnud. Samuti ei ole V.S. ja Z.M. jaganud kuni käesoleva hagiavalduse kohtusse esitamise hetkeni abikaasade registreeritud abielu kestel soetatud abikaasade ühisvara. Hagiavalduse kohaselt, V.S.´i ja Z.M. registreeritud abielu kestel erastas V.S. Kohtla – Järve Linnavalitsuse ME MEKE´lt 1 – toalise korteri, üldpinnaga: 32,2 m2, aadressiga: xxx, Ida – Virumaal, mille kohta sõlmiti korteri ostu – müügileping 02.oktoobrist 1995.a.. Hagiavalduse kohaselt ostis V.S. korteri oma lahusvara arvelt, mille tõttu asus V.S. hagiavalduses seisukohale, et nimetatud korteriomand ei kuulu abikaasade ühisvara kooseisu. Z.M. keeldub kangekaelselt tunnistamast V.S.´i ainuõigust korteriomandile, aadressiga: xxx, Ida – Virumaa, mille tõttu pöördus V.S. hinnata hagiga kohtusse korteriomandile, asukohaga: xxx V.S.´i (isikukood: xxx) ainuõiguse tunnustamise nõudes. Palus hagi rahuldada.
2-07-27039/7
detsember 2008. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-27039 Tsiviilasi H M hagi G P(P) vastu ühisvara jagamiseks Menetlusosalised ja esindajad Hageja H M (isikukood xxx elukoht xxx) Kostja G P (isikukood xxx, elukoht teadmata) Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jagada H M ja G P ühisvara järgmiselt: • Jätta Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr xxx kantud korteriomand aadressil Xxx, Tallinn, H M (isikukood xxx) ainuomandisse.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 (3) Tsiviilasi nr 2-13-10752

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Otsuse tegemise aeg ja koht 11.12.2013. a Jõgeva kohtumaja, Suur 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-13-10752 Tsiviilasi Mxxxx Pxxx hagi Mxxxx Lxxxxxx, AxxxxPxxx, Axxx Pxxxxja Axxx Pxxx vastu abielu kestel soetatud vara lahusvaraks tunnistamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Mxxxx Pxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxe-post: xxxxxx Kostjad:

1. Mxxxx Lxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: x 2. Axxx Pxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); 3. Axxx Pxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; elukohtxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post: x 4. Axxx Pxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xx; e-postx Kohtuistungi toimumise aeg 20.11.2013. a RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi kostjate õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Lugeda tuvastatuks, et Mxxxx Pxxx poolt 25.03.1996. a ostetud ja 27.12.2001. a tema nimel kinnistusraamatusse kantud korteriomand, 801/15585 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana korter nr 17, registriosa numbriga xxxxxxx, asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, on Mxxxx Pxxx lahusvara.

3. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud Mxxxe Pxxx kanda.

2 (3) Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik Mxxxx Pxxx esitas 07.03.2013. a kohtule hagiavalduse (tl 2-6) Mxxxx Lxxxxxx, Axxx Pxxx, Axxx Pxxx ja Axxx Pxxx vastu abielu kestel soetatud vara lahusvaraks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt registreeriti avaldaja Mxxxx Pxxx ja Axxxxx Pxxx abielu xxxxxxxxxx. a. Abielust sündis xxxxxxxxxx. a tütar Axxx Pxxx (kostja 4). Axxxxx Pxxx ei täitnud kohustusi perekonna ees ja suhtles abieluväliselt teise naisega. Seetõttu kolis hageja Axxxxx Pxxx juurest ära 1961. aastal ning asus koos tütrega elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Sellest ajast lõppes abielu faktiliselt ja algas hageja ja Axxxxx Pxxx lahuselu. Axxxxx Pxxx võttis 1997. aastal enda nimele surnud elukaaslase AxxxKxxxx lapsed Axxx Pxxx (kostja 2) ja AxxxxPxxx (kostja 3). xxxxxxxxxx. a ostis hageja 4-toalise korteri, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, milles oli eelnevalt elanud alates 1981. aastast. Hageja erastas korteri xxxxxxxxxx. a ostu-müügi lepinguga, tasudes ostuhinna 11 400 krooni enda erastamisväärtpaberitega. Korteriomand kanti hageja nimele kinnistusraamatusse 27.12.2001. a. Hageja abikaasa AxxxxxxPxxi suri xxxxxxxxxx. a. Pärnu notar Anne Kaldvee avaldas Ametlike Teadaannete vahendusel 06.09.2001. a pärimisteate, kus oli märgitud, et tema menetluses on xxxxxxxxxx surnud Axxxxx Pxxx pärimisasi. Notar andis teada, et õigustatud isikutel, kes soovivad Axxxxx Pxxx pärandit vastu võtta või sellest loobuda, tuleb teate avaldamisest kolme kuu jooksul esitada notarile selle kohane avaldus ning pärast nimetatud tähtpäeva lahendatakse pärimisasi notarile esitatud avalduste alusel. Hageja teadet ei lugenud ega teadnud Axxxxx xxx surmast midagi. 2012. aastal, kui hageja soovis lapselapsele laenu käendajaks olla, selgus, et korter, mille hageja omale ostis, kuulub Axxxxx Pxxx pärandvara hulka. xxxxxx Pxxxl on peale hageja veel järgmised pärijad: Mxxxx Lxxxxxx (kostja 1) testamendi alusel ja esimese ringi pärijad: lapsed AxxxxPxxx (kostja 2), Axxx Pxxx (kostja 3) ning Axxx Pxxx (kostja 4). Hageja palus, et kohus tunnistaks tema poolt xxxxxxxxxx. a ostetud korteriomandi, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tema lahusvaraks. Nimetatud vara on hageja soetanud pärast abielusuhete lõppemist ja see ei kuulu abikaasade ühisvara hulka.

Kõik kostjad Mxxxx Lxxxxxx, Axxx Pxxx, Axxx Pxxx ja Axxx Pxxx teatasid kirjalikes vastustes, et võtavad hagi õigeks ega esita sellele vastuväiteid.

Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 20.11.2013. a. Kohtuistungil osalesid hageja Mxxxx xxx ja kostja Axxx Pxxx. Kostjad Mxxxx Lxxxxxx, AxxxxPxxx ja Axxx Pxxxxkohtuistungile ei ilmunud. Nad olid eelnevalt kohtule teatanud, et on nõus asja arutamisega nende kohalolekuta. Kohtuistungil jäi hageja hagis esitatud nõude juurde. Kostja Axxx Pxxx kinnitas, et võtab nõude õigeks ega esita sellele vastuväiteid.

Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada kostja õigeksvõtul põhineva otsusega. Kostjad on hagi õigeks võtnud ja ei ole esitanud nõudele vastuväiteid. Tsiviilkohtumenetluse (TsMS) §

440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 alusel märgib kohus otsuse põhjendavas

3 (3) osas vaid õigusliku põhjenduse ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Hagi on õiguslikult põhjendatud.

Kohus tegi kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:  Hageja ja Axxxxx Pxxx abielu sõlmiti xxxxxxxxxx. a (tl 7).  Poolte faktilised abielulised suhted lõppesid 1961. aastal, kui hageja kolis Axxxxx Pxxx juurest ära.  xxxxxxxxxx. a erastamise ostu-müügi lepinguga ostis hageja korteri nrxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas majas nrxxx.  27.12.201. a on hageja kantud kinnistusraamatusse registriossa nr xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva korteriomandi omanikuna.  Hageja abikaasa Axxxxx Pxxx surixxxxxxxxxxx. a. Perekonnaseaduse (PkS, jõustunud 01.07.2010) § 210 lg 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne sama seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb enne 1. juulit 2010. a tehtud tehingu alusel omandatud eseme kuulumine abikaasade ühisvõi lahusvara hulka, kindlaks teha enne 1. juulit 2010. a kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Enne 1. juulit 2010. a kehtinud perekonnaseaduse § 15 lg 1 nägi ette, et vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist, on abikaasa lahusvara. Kuna hageja omandas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva korteriomandi pärast tegelike abielusuhete lõppemist, on korteriomand hageja lahusvara ning see ei kuulu hageja ja Axxxxx xxxx ühisvara hulka. Kostjad ei ole esitanud selle vastuväiteid.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja loeb tuvastatuks, et xxxxxxxxxx. a hageja poolt ostetud ja 27.12.2001. a tema nimele kinnistusraamatusse kantud korteriomand, 801/15585 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana korter nr xx, registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, on hageja lahusvara.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, kuna kostjad on hagi kohe õigeks võtnud. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ü.Raag