3-12-913/40 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viive Ligi, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2013, Tallinn

Haldusasja number

3-12-913

Haldusasi

Tson Grupp OÜ kaebus tühistada Maksu- ja Tolliameti

Lääne maksu- ja tollikeskuse 11.12.2009 maksuotsus

nr 12.2-3/4872-10 käibemaksu määramise osas, tühis-

tada Maksu- ja Tolliameti 03.04.2012 vaideotsus nr 6-

1/22-3 vaide rahuldamata jätmise osas ja tuvastada vai-

demenetluse õigusvastasus ning tühistada Maksu- ja

Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 28.05.2012

inressinõue nr 13-3/14706

Menetlusosalised

Kaebaja – Tson Grupp OÜ, volitatud esindaja v.adv

Monika Nõlv

Vastustajad – Maksu- ja Tolliamet Lääne maksu- ja

tollikeskus ning Maksu- ja Tolliamet, volitatud

esindaja Marika Salmistu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 6. detsembri 2012. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tson Grupp OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tson Grupp OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 6.

detsembri 2012. a otsus muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 13.01.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

3-12-913

2(13)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus (LäMTK) alustas 29.05.2009 kor-

raldusega Tson Grupp OÜ käibemaksu ja tulumaksu arvestamise ja tasumise õiguse kontrolli

maksustamisperioodil 01.09.2007-30.09.2008.

2. LäMTK kohustas 11.12.2009 maksuotsusega nr 12.2-3/4872-10 Tson Grupp OÜ-d ta-

suma riigieelarvesse käibemaksu 67 276 krooni ja tulumaksu 120 609 krooni. Maksuhaldur

jõudis järeldusele, et kontrollaktis käsitletud juhtudel ei ole OÜ Eurodoor olnud teenuse tege-

lik müüja ning Tson Grupp OÜ pidi sellest teadlik olema, mistõttu ei olnud Tson Grupp OÜ-l

õigus sisendkäibemaksu maha arvata. Eeltoodud seisukohti põhjendatakse maksuotsuses

järgmiselt.

Tson Grupp OÜ esitas kontrollimisel järgmised OÜ Eurodoor nimel esitatud arved:

25.10.2007 arve nr 072510/01, summa 53350 krooni + käibemaks 9603 krooni; 07.11.2007

arve nr 070711/01, summa 140800 krooni+ käibemaks 25344 krooni; 03.12.2007 arve nr

070312/01, summa 46020 krooni + käibemaks 8283,40 krooni; 17.12.2007 arve nr

071712/01, summa 71530 krooni + käibemaks 12875, 40 krooni; 17.01.2008 arve nr

081701/02, summa 53780 krooni + käibemaks 9680,40 krooni. 07.11.2007 arve järgi on teos-

tatud kipsitööd, näidatud on kogus ruutmeetrites, hind ja summa, kuid puudub teenuse osuta-

mise aeg. Teistel arvetel on kauba või toote lahtris märgitud teostatud tööde üleandmise akti

number või „akti alusel“. Kirjalikke lepinguid Tson Grupp OÜ-l alltöövõtjatega, sh OÜ-ga

Eurodoor sõlmitud ei ole. Ühelgi OÜ Eurodoor esitatud arvel ega Tson Grupp OÜ poolt koos-

tatud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtu aktil ei ole märgitud tööde teostamise aega.

Tson Grupp OÜ juhatuse liige T H ütles maksuhaldurile antud 06.10.2009 seletuses, et ta

suhtles OÜ Eurodoor esindajaga, kelle nime ta ei mäleta, telefoni teel. Telefoni teel tehti väi-

detavalt kindlaks ka tehtud tööde mahud, mille järgi Tson Grupp OÜ koostas üleandmise-

vastuvõtu akti, hinnad olid varem kokku lepitud. Valmis dokumendid allkirjastati koos, koht

lepiti kokku telefoni teel. OÜ Tson Grupp OÜ juhatuse liige ei täpsustanud asjaolu, miks OÜ

Eurodoor juhatuse liige allkirjastas ainult arve, kui dokumendid allkirjastati koos ning enne

arvet olid koostatud ka tööde üleandmise-vastuvõtu aktid. 09.06.2009 Tson Grupp OÜ juhatu-

se liikme T. Ha seletuse kohaselt toodi arved objektile. Samas ei selgitanud ta, miks arveid

kohe pärast allkirjastamist üle ei antud. Arvestades seda, et T. H on andnud vastuolulisi sele-

tusi dokumentide koostamise ja allkirjastamise kohta, on ilmne, et T. H oli teadlik arvete fik-

tiivsusest.

Maksuhaldur kustutas OÜ Eurodoor käibemaksukohustuslaste registrist 12.02.2008 põhjusel,

et ei ole tõendatud äriühingu ettevõtlus Eestis. OÜ-l Eurodoor ei olnud ühtegi töötajat ega

ettevõtte ülalpidamisega seotud kulusid. Käibedeklaratsioone on ta esitanud kuni 2007. a no-

vembrini. OÜ Eurodoor juhatuse liikmelt Viljo Mlt võetud seletusest nähtub, et OÜ Eurodoor

3-12-913

3(13)

väljastas ainult arveid, kuid teenuseid ei müünud. OÜ Eurodoor juhatuse liikme V. M seletuse

kohaselt võttis ta üksnes pangast raha välja, andis selle R Kele, kes andis V. Mle väljavõetud

rahast 1%, osa jättis endale ja ülejäänud raha läks ülekanded teinud ettevõttele tagasi. V. M

allkirjastas üksnes OÜ Eurodoor nimel esitatud arved, Tson Grupp OÜ poolt koostatud teosta-

tud tööde üleandmise-vastuvõtu aktidel pole tema allkiri. OÜ Eurodoor pangakonto andmetel

on Tson Grupp OÜ poolt pangaarvele kantud summad võetud välja kas samal või järgmisel

päeval.

Eriarvamuse lisatud Tson Grupp OÜ töötajate S S ja A De seletustest nähtub, et nad ei tead-

nud OÜ-d Eurodoor, S. S teadis kolme alltöövõttu pakkunud töötaja eesnime, kuid ei teadnud,

millises äriühingus nad töötasid. Töötaja K R ei tulnud teavet andma. Töödejuhataja M M

andis vastuolulisi seletusi, seletades kõigepealt, millistel objektidel OÜ Eurodoor töötajad

töötasid, et ta suhtles töötajaga, kelle eesnimi oli R, ta juhendas töötajaid, et teisi alltöövõtjaid

äriühingul polnud ning ta ei tea äriühingut nimega OÜ Pontrom, pärast suulise seletuse and-

mist saatis M. M aga e-kirja, kus kinnitas, et tegelikult oli Tson Grupp OÜ-l veel üks alltöö-

võtja, ta unustas selle, kuna sündmustest on möödas kaks aastat. Usutav pole, et M. M mäle-

tab üksikasjalikult OÜ-ga Eurodoor seotud asjaolusid, samas teiste alltöövõtjate osas ei mäle-

ta midagi. Sel perioodil oli Ratupidamise andmete kohaselt Tson Grupp OÜ-l 4-6 alltöövõtjat.

Kontrolli käigus kogutud tõendite kohaselt ei saanud Tson Grupp OÜ OÜ Eurodoor nimel

vormistatud arvete järgi teenuseid arvetel näidatud isikult. Tson Grupp OÜ juhatuse liige T. H

ei ole tõendanud tehingute tegelikku toimumist Tson Grupp OÜ ja OÜ Eurodoor vahel pe-

rioodil oktoober 2007 kuni jaanuar 2008. OÜ Eurodoor nimel vormistatud arved on fiktiivsed,

seetõttu sisendkäibemaks 65 786 krooni mahaarvamisele ei kuulu.

3. Tson Grupp OÜ esitas 13.01.2010 Maksu- ja Tolliametile (MTA) vaide, milles taotles

LäMTK maksuotsuse nr 12.2-3/4872-10 kehtetuks tunnistamist. Vaides leiti, et maksuhaldur

on rikkunud uurimispõhimõtet, jättes võtmata seletused K Rilt, K Pilt, R K ja OÜ-lt Tonerek

Ehitus, ning väideti, et Tson Grupp OÜ on olnud heauskne, ei ole rikkunud hoolsuskohustust

ja tehingu teine pool on tuvastatud.

4. MTA rahuldas 03.04.2012 vaideotsusega nr 6-1/22-3 Tson Grupp OÜ vaide tulumaksu

osas, muus osas jättis vaide rahuldamata. Vaideotsuses leiti, et vaide esitaja väited on suures

osas sarnased eriarvamuses esitatud põhjendustega. Vaidlustatud maksuotsuses on eriarvamu-

ses toodud seisukohti käsitletud maksuotsuse lk-del 1-5 ning vaideorgan nõustub nende põh-

jendustega. Maksuasjas on tuvastamist leidnud, et OÜ Eurodoor ei saanud olla vaide esitajale

teenuse pakkujaks. Puuduvad igasugused põhjused kahelda OÜ Eurodoor juhatuse liikme

ütlustes, millest nähtuvalt oli OÜ Eurodoor puhul tegemist nn „arvevabrikuga“. OÜ Eurodoor

ütlusi kinnitavad ka muud maksumenetluses kogutud tõendid, millest nähtub, et OÜ-l

Eurodoor puudub reaalne majandustegevus (arveldusarvele kantud rahade liikumine, maksu-

haldurile esitatud deklaratsioonide sisu, töötajate puudumine jne). OÜ Eurodoor juhatuse liige

on selgitanud, et ta ei ole kedagi volitanud OÜ Eurodoor nimel tehinguid tegema, seega ei

saanud OÜ Eurodoor nimel esinenud isikul olla ka äriühingu esindamiseks volitust. Juhul, kui

Tson Grupp OÜ esindaja oleks OÜ-ga Eurodoor tehingut sõlmides järginud tavapärast hool-

sust ja kontrollinud äriühingu väidetava esindaja volitusi, oleks ta ühtlasi tuvastanud selle, et

tehingu teiseks pooleks ei ole OÜ Eurodoor. Seega on maksuotsuses põhjendatult leitud, et

vaide esitajal puudus OÜ Eurodoor arvete alusel õigus sisendkäibemaksu maha arvata.

5. MTA Põhja maksu- ja tollikeskus kohustas 28.05.2012 intressinõudega nr 13-3/14706

Tson Grupp OÜ-d tasuma intressi summas 3901,22 eurot, mis on arvestatud 11.12.2009 mak-

suotsuses käsitletud maksuvõlalt perioodi 2007-2008 eest (haldusasi nr 3-12-1286).

6. Tson Grupp OÜ esitas 03.05.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvas-

tada vaidemenetluse õigusvastasus, tühistada LäMTK 11.12.2009 maksuotsus käibemaksu

3-12-913

4(13)

osas ja MTA 03.04.2012 vaideotsus vaide rahuldamata jätmise osas (haldusasi nr 3-12-913).

Tson Grupp OÜ esitas 21.06.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse intressinõude tühistami-

seks (haldusasi nr 3-12-1286). Halduskohus liitis 30.10.2012 määrusega Tson Grupp OÜ kae-

bused ühte menetlusse, haldusasja numbriks jäi 3-12-913. Kaebuse põhjendused on järgmi-

sed:

1) vaide lahendamine on kestnud üle kahe aasta ja intressisumma on vaidemenetlusega veni-

tamise tõttu põhjendamatult suurenenud. Kuni vaideotsuse andmiseni ei avaldatud avalikus

andmebaasis kaebaja maksuvõlga. Kaebaja eeldas, et tema kontroll on lõppenud ja vaides

sisalduvat taotlust on arvesse võetud. Maksuotsus tuleb ainuüksi menetlusnormide olulise

rikkumise tõttu ning vaide lahendamise tähtaja ületamise tõttu tühistada;

2) vaidemenetluses on rikutud uurimispõhimõtet. Vaideotsuses ei ole analüüsitud M. Mi

27.10.2009 seletuskirja, K. Ri 24.10.2009 seletuskirja, kirjavahetust OÜ-ga Roteh Grupp,

Tson Grupp OÜ bilanssi, väljavõtet kohtulahendite registrist, Harju Maakohtu 10.10.2008

kohtuotsust kriminaalasjas nr 1-08-9399, Harju Maakohtu 04.06.2008 kohtumäärust krimi-

naalasjas nr 1-08-6678. Vaideotsus on motiveerimata. Vaidemenetluses on esitatud täienda-

vad tõendid tööde tegemise kohta: Tson Grupp OÜ juhatuse liikme seletus; töömahtude tabe-

lid objektide kaupa; ehituse alltöövõtuleping nr 351-26, sõlmitud 21.12.2007 AS Maru Ehitus

ja Tson Grupp OÜ vahel; Tson Grupp OÜ töötajatega sõlmitud töölepingud, peatöövõtjate

(AS Maru Ehitus, OÜ Roteh Grupp ja OÜ Tonerek Ehitus) esitatud arved Tson Grupp OÜ-le

ning teostatud tööde aktid, kuid vaideotsuses ei ole nimetatud tõendeid analüüsitud. Juhul, kui

kõiki toiminguid ei olnud võimalik vaidemenetluses teha, oleks pidanud maksuhaldur vaide

rahuldama ning tegema LäMTK-le ettekirjutuse asja uuesti otsustamiseks;

3) arvestades vaidluse all olevate tehingute perioodi 25.10.2007 – 17.01.2008, oleks tulnud

vaideotsus teha hiljemalt 28.03.2010, et maksumenetlus oleks mahtunud kolme-aastase ae-

gumisperioodi sisse. Kuna seda tähtaega on ületatud, tuleb maksuotsus tühistada aegumise

tõttu;

4) kaebajal esineb põhjendatud huvi vaide menetlemise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kae-

bus on esitatud preventiivsel ja varalise kahju hüvitamise eesmärgil;

5) maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet ja ei ole välja selgitanud kõiki asjas tähendust

omavaid asjaolusid. Maksuhaldur on rikkunud kolmandatelt isikutelt seletuste võtmisel me-

netlusnõudeid. Maksuotsusest ei selgu, et OÜ-le Eurodoor oleks tehtud kolmanda isikuna kor-

raldusi. Eriarvamuse esitamise käigus esitas maksuhaldur kaebajale 16.09.2009 V. M seletus-

te protokolli 7-l lehel, kusjuures küsimused ja vastused on paljundatud poolikult. Vaides mär-

kis kaebaja, et selline tegevus rikub kaebuse esitaja kaebeõigust. Vaideotsuses selle kohta

seisukohta ei võetud. Seletuste protokollist ei nähtu, millise menetlusega seoses on V. M üle

kuulatud. Protokollist tuleneb, et küsitud on ka teiste äriühingute kohta;

6) ekslik on maksuhalduri seisukoht, et tehinguid kaebaja ja Eurodoor OÜ ei ole toimunud.

Maksuhaldur tugineb ainult OÜ Eurodoor juhatuse liikme V. M ütlustele ning ei ole arvesta-

nud kaebaja juhatuse liikme T. Ha seletusi. Ebaõige on maksuotsuses toodud väide, et kaebaja

ei kontrollinud isikusamasust ega volitusi firmat esindada. Kaebaja juhatuse liige on kinnita-

nud, et OÜ Eurodoor juhatuse liige esitas passi koopia ning ta kontrollis andmeid krediidiin-

fost. Antud juhul puuduvad seadustest ja ärispetsiifikast tulenevad erinõuded. Isik oli tuvasta-

tud ka pangakonto kaudu. Kaebajale saaks ette heita vaid tehingu toimumise ajal hoolsusko-

hustuse (tuvastamisenõude) täitmata jätmist, kuid mitte tehinguparteril vahendite olemasolu

ning tegutsemise kontrollimist. V. M väited ei pruugi olla usaldusväärsed. Võimalik on, et V.

M ja R. K panid kokku OÜ Eurodoor tööliste grupi, tegid töid, esitasid arveid ja jätsid riigile

maksud maksmata, kuid puudub alus väita, et kaebaja on olnud pahatahtlik. Maksuhaldur pole

küsitlenud R. Kt ega tõendanud, et raha läks tagasi kaebajale;

3-12-913

5(13)

7) maksuhaldur ei ole maksuotsuses hinnanud, kas tööd tegid kaebaja töötajad või kolman-

dad isikud. Kaebaja on esitanud vaidemenetluses tõendid, mille kohaselt oli võimalik arvuta-

da, kui palju tegid objektidel töid kaebaja oma töötajad ja kui palju OÜ Eurodoor töötajad.

Kaebaja esitas töövõtulepingud, oma töötajatega sõlmitud töölepingud, töömahtude tabelid

objektide kaupa. Kaebaja tõendas, et teenus on edasi müüdud mahus, mis vastas oma töötajate

töömahule ja OÜ Eurodoor tehtud tööle. Vaideotsuses selle kohta seisukohta ei võetud. Kae-

baja töödejuhataja M. M kinnitab, et alltöövõtjana töötas OÜ Eurodoor objektidel Tulika 19,

Vae 16 ja Ravi 18 ning Vae 16 teostas ka krohvimistöid. M. Mi andmetel töötas OÜ-s

Eurodoor 4 meest ning tema suhtles vene keelt kõneleva Rga. Kaebaja esitas eriarvamuse

juurde tehingute toimumise tõenduseks kaebaja töötaja K. Ri 24.10.2009 seletuse, et objektil

töötasid OÜ Eurodoor töötajad, kes kõnelesid vene keelt. S. S ütlused kinnitavad tehingute

toimumist, ta oli teadlik, et kasutati alltöövõtjaid, kuid ei teadnud äriühingu nime, samas tea-

dis kolme töölise nime, kes kaebajale alltöövõttu tegid. Ka M. M on märkinud R nime. A. D

on märkinud, et alltöövõtjatel oli oma töö, neil oma töö. Vaidlusalustel objektidel oli

Eurodoor OÜ ainuke alltöövõtja. Lisaks põrandapinnale tehti veel krohvimistöid ja kipsitöid,

põrandaliistude paigaldust jne;

8) visuaalsel vaatlusel ei erine arvetel märgitud allkirjad aktidel märgitud allkirjadest. Eks-

pertiisi tegemata ei saa maksuhaldur tugineda sellele, et aktid ei ole V. M poolt allkirjastatud.

Arved on koostatud aktide alusel. Arvetel koguste ja kõikide asjaolude kirjeldamata jätmisele

tuginemine on alusetu, kuna aktidest nähtuvad kogused ja objektid. Mõnedel arvetel/aktidel

koguse mittemärkimine on olnud tingitud töö spetsiifikast (töö oli kokku lepitud komplekti-

na). Kuna arveid on esitatud igakuuliselt, on ilmne, et tööd on tehtud enne arve esitamise

kuupäeva vastuvõtuaktidest nähtuvate kuupäevade vahelisel perioodil. Vaidlusalustel arvetele

märgitud tööd on edasi müüdud peatöövõtjatele. Edasimüügi kohta on esitatud maksuhalduri-

le kõik andmed ning esitatud töömahtude tabelitest nähtub otseselt, et kaebaja oma töötajad ei

ole vaidlusaluseid töid teinud;

9) maksuhaldur ei ole tõendanud kaebaja pahausksust. Tegemist ei ole seotud isikutega, raha

tagasijõudmist ostjale ei ole tõendatud. Kaebaja möönab, et maksumenetluses kogutud and-

metest tulenevalt võis toimuda maksupettus tehinguparterite või kolmandate isikute poolt,

kuid see asjaolu ei mõjuta kaebaja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Maksuotsus on

motiveerimata, mis on iseseisvaks maksuotsuse tühistamise aluseks;

10) intressinõue ei ole kontrollitav. Intressinõude lisa on ebaselge, pole arusaadav, kuidas

kujuneb vaidlusalune summa. Intressinõudest ei selgu, millal ja millises osas on toimunud

põhivõla tasumised. Kaebaja on pidevalt tasunud makse. Seega peaksid maksuotsusega mää-

ratud summad olema juba tasutud. Intressinõude lisas toodud andmed on ilmselgelt ebaõiged.

Intressinõude motiveerimatus on iseseisvaks intressinõude tühistamise aluseks. Kuna maksu-

otsuse andmine on aegunud, on aegunud ka intressinõue. Intressinõudes märgitud intressi ar-

vestus algas enne 31.12.2008 ja aegumise arvestamisel kuulub kohaldamisele kuni

31.12.2008. kehtinud MKS redaktsioon. 28.05.2012 sai intressinõuet esitada tasumata maksu-

summade osas vaid nendelt maksudelt, mille tasumise tähtpäev (deklaratsioonide esitamise

tähtpäev) oli hiljem kui 28.05.2009. Seega on enne 28.05.2009 tekkinud maksuvõlalt arvesta-

tud intresside puhul tegemist igal juhul aegunud summaga. Intressinõue on aegunud ka siis,

kui antud juhul kuulub kohaldamisele intressinõude andmise ajal kehtiva seaduse redaktsioon.

7. Vastustaja palus jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja möönab, et vaidemenetlus on kestnud kaua, kuid vaide lahendamise tähtaja ületa-

mine ei saa olla maksuotsuse tühistamise aluseks. Kaebaja taotlusel oli maksuotsuse täitmine

peatatud, mis tähendab, et maksuvõlg ei olnud avalik. Kaebaja esitas eriarvamusega K. Ri

selgituse ja kui viimane ei võtnud korraldust vastu, siis piirdus maksuhaldur kaebaja poolt

3-12-913

6(13)

esitatud K. Ri selgitusega. Teenuse edasimüük ei tõenda teenuse soetust OÜ-lt Eurodoor.

Kaebaja juhatuse liige T. H ei teadnud ka OÜ Eurodoor juhatuse liikme nime.

Teabe andmise korralduse andmata jätmine saab rikkuda eelkõige kolmanda isiku õigusi. V.

Mlt suulise seletuse võtmine toimus nõuetekohases vormis, V. Mle selgitati tema õigusi ja

kohustusi ning ta on oma allkirjaga seda kinnitanud.

Puudub vaidlus selles, et maksukohustuslane oleks enne intressinõude esitamist maksuvõlga

tasunud. Seega oli vaidlustatud intressinõude esitamine 28.05.2012 maksuvõla ajatamise otsu-

se lisana MKS § 115 lg 3 tulenevalt põhjendatud. Vaatamata sellele, et vaidlustatud intressi-

nõudes on märgitud intressi arvestamise alguseks 21.11.2007, ei ole intressi arvestamise alu-

seks varasemalt maksuotsusega määratud tulumaks. Konkreetne nõue tuleb maksuotsusega

2007. a oktoobri kohta määratud käibedeklaratsiooni muudatusest. Kaebaja ei ole esitanud

väiteid ega tõendeid, et juhul kui vaidemenetlus lõppenuks varem, olnuks kaebajal sellest tu-

lenevalt suuremad võimalused maksuotsuses märgitud summade tasumiseks. Intressiarvestus

ei saanud igapäevaselt põhjendamatult suureneda vaide menetlemise väidetava ebamõistliku

aja tõttu, vaid maksude tasumata jätmise tõttu. Vaidlusalune intressinõue oli edastatud kaeba-

jale koos maksuvõla ajatamise otsusega. Kaebajal oli ja on juurdepääs e-maksuameti kaudu

oma ettemaksukontole ning ka võlasaldodele. Põhimaksude tasumist saanuks kaebaja ise

kontrollida e-maksuameti kaudu (APEX ettemaksukontolt) ja esitada konkreetsed vastuväited

summade laekumiste ja tasumiste osas. Vaideotsusega avalikustati jõustunud maksuvõlad

10.05.2012. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega sellest, et põhimaksude tasumise järjekorda

ei ole arvestatud või seda on arvestatud valesti. Elektroonilise ettemaksukonto väljatrükist on

näha toimingud nende tegemise lõikes ülevalt alla alates 09.01.2007, kust nähtub ka toimingu

liik ja aeg. Kuna vaidlusaluses intressinõudes on olemas nii maksude tasumisega viivituses

olnud päevade arv, viivise % ja võlasaldo ning intressinõudes on viited koostajale ja õigusli-

kele alustele, vastab vaidlustatud haldusakt HMS § 55 lg 1 nõuetele.

8. Tallinna Halduskohus jättis 06.12.2012 otsusega Tson Grupp OÜ oli kaebuse rahulda-

mata.

Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja sai maksuotsuse kätte 15.12.2009. Kuna vaidlusalused

tehingud tehti perioodil 25.10.2007 – 17.01.2008, on maksuotsus antud enne kolmeaastase

aegumistähtaja möödumist.

M. Mi seletuskirja kohaselt osutas kaebajale alltöövõttu OÜ Eurodoor, kelle all tegi tööd tava-

liselt 4 meest (tl 30, 63). K. Ri seletuse kohaselt tegid objektidel tööd Eurodoor OÜ töötajad

(tl 31). A. D kinnitab, et objektidel tegid tööd alltöövõtjad, kuid kedagi konkreetselt ei nimeta

(tl 60 pöördel). Antud seletused on vastuolus maksumenetluses tuvastatud asjaoludega OÜ

Eurodoor osas, mille kohaselt ei olnud osaühingul ühtegi töötajat (tl 21 pöördel). Kuna OÜ

Eurodoor juhatuse liige V. M on maksumenetluses antud seletuses kinnitanud, et äriühing

reaalseid tehinguid ei teinud (tl 110) ning puuduvad ka muud tõendid, mis kinnitaksid nimeta-

tud äriühingu majandustegevust, ei saa kaebaja töötajate seletuste alusel lugeda tõendatuks, et

OÜ Eurodoor osutas objektidel teenust. Kaebusest ei selgu, milliseid asjas olulisi asjaolusid

teadis või pidi teadma K P. Seega ei tõenda M. Mi, K. Ri ja A. De seletused kaebaja väited

selle kohta, et vaidlusaluste tehingute teiseks pooleks oli OÜ Eurodoor.

Maksuotsuse kohaselt on vaidluse all kaebaja tehingud OÜ-ga Eurodoor, mitte tehingud pea-

töövõtjatega, mille sõlmimise asjaolude üle asjas vaidlust ei ole. Maksumenetluses on OÜ

Eurodoor juhatuse liige V. M kinnitanud, et äriühing tegeles üksnes arvete väljastamisega

ning reaalseid tehinguid ei teinud. R. Ke poolt kinnitati talle, et kogu äritegevus seisnebki

ainult arvete kirjutamises (tl 110). Juhul, kui kaebaja tegi tehinguid OÜ-ga Eurodoor, oli tal

kohustus tuvastada tehingu teine pool. Ühtegi tõendit selle kohta, et V. M ja/või R. K sõlmis

kaebajaga vaidlusalused tehingud ja/või R. Kel olid volitused OÜ Eurodoor esindami-

3-12-913

7(13)

seks/tehingute sõlmimiseks, asjas esitatud ei ole. Kaebuse p-s 6 toodud asjaolud seoses R. Ke

ehitustegevusega erinevates äriühingutes ja seoses V. M taustaga ei kinnita vaidlusaluste te-

hingute toimumist OÜ-ga Eurodoor.

Maksuhalduril on MKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kolmandalt isikult teavet ja maksumenet-

luses on tõendiks kolmandalt isikult saadud teave, seega ei saa kolmanda isiku seletus olla

lubamatuks tõendiks maksumenetluses. Kaebusest ei selgu, mil moel kolmandale isikule kor-

ralduse mitteandmine rikub kaebaja õigusi või huve ja kuidas seab korralduse vormistamata

jätmine kahtluse alla kolmanda isiku poolt maksumenetluses antud seletuse.

Kaebusest ega kaebaja väidetest ei selgu, milline tõend kinnitab kaebaja väiteid selle kohta, et

tema puhul oli tegemist heauskse ostjaga. Kaebaja esindaja on maksumenetluses antud seletu-

ses märkinud: “… kirjalikku lepingut ei tehtud kellegagi. OÜ Eurodoor kontakttelefoni alles

ei ole … arved kas saatis töömeestega või tõi ise objektile … juhatuse liige esitas passi koopia

…“ Seletuses kaebaja esindaja OÜ Eurodoor juhatuse liikme nime ei maini (tl 99 pöördel).

06.10.2009 antud seletuses märgib kaebaja esindaja, et OÜ Eurodoor juhatuse liikme nime ei

mäleta. Kogu suhtlus objektide tööde mahu, tasumisele kuuluvad summad, kokkusaamised

lepiti kokku telefoni teel. Tööde teostamise kohta koostati aktid (tl-d 101, 101 pöördel). Kae-

baja ei ole maksuhaldurile ega kohtule esitanud OÜ Eurodoor juhatuse liikme passi koopiat.

Hinnates kaebaja esindaja seletusi, ei tuvastanud kaebaja esindaja vaidlusaluste tehingute te-

gemisel, tööde teostamisel ega ka hiljem vaidlusaluste tehingute teist poolt. Seega jättis kae-

baja kindlaks tegemata teenuse tegeliku osutaja ning järelikult ei näidanud kaebaja üles äris

nõutavat hoolsust. Seetõttu ei võinud kaebaja arvetele ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akti-

le tehingu teise poole kohta kantud andmeid usaldada. Kuna tulenevalt eelpool tuvastatud

asjaoludest, ei ole kaebaja poolt kirjeldatud teenuse saamise faktilised asjaolud ja äriühin-

gud/isikud usaldusväärselt kindlaks tehtud, ei tõenda ainuüksi teenuste teostamine ja edasi-

müümine peatöövõtjatele, et teenused on osutatud vaidlusalustel arvetel märgitud äriühingu

poolt. Maksuhalduril ei ole kohustust tuvastada, kes tegid vaidlusalused tööd.

Kaebaja ei ole esitanud väiteid ja tõendeid, mis lükkaksid ümber või seaksid kahtluse alla

maksuotsusega tuvastatud asjaolud või maksumenetluses kogutud tõendid. Kaebaja on reali-

seerinud oma kaebeõiguse ja vaidlustanud maksuotsuse kohtus, seega olid maksuhalduri jä-

reldused kaebajale arusaadavad. Maksuotsus on ka piisavalt selge ja motiveeritud. Tõenda-

mist ei ole leidnud kaebaja väide selle kohta, et vaidlusaluste äriühingute nimel koostatud

arvete alusel on toimunud arvetel märgitud äriühingult teenuse ostmine. Seega ei ole vaidlus-

aluste arvete puhul tegemist nõuetekohaste arvetega KMS § 37 mõttes. Kui käibemaksuko-

hustuslane jätab isiku tuvastamise nõude täitmata ega suuda tõendada tehingu tegelikku teist

poolt, siis puudub tal käibemaksu mahaarvamise õigus ning tegelikuks müüjaks loetakse

tundmatut kolmandat isikut.

Vaidlusaluse maksuotsusega määratud maksusumma ja sellest tulenevad võlgnevused avali-

kustati 10.05.2012. Asjaolu, et enne nimetatud tähtaega tasumata maksusummat maksukohus-

tuslaste registris ei avaldatud, ei tähenda maksuvõla puudumist, kuna avalikustamata jätmine

ei muutnud maksuvõlga olematuks.

Vaideotsuses ei ole kõiki kaebaja poolt vaidemenetluses esitatud tõendeid analüüsitud, kuid

on toodud MTA seisukohad vaide esitaja argumentide osas. Vaideotsuses antud hinnangute

kohaselt puudus kaebajal õigus vaidlusaluste arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamiseks

ning tulumaksu osas asuti seisukohale, et maksuotsus tulumaksu määramise osas tuleb kehte-

tuks tunnistada. Kuna maksuotsus oli õiguspärane käibemaksu määramise osas, ei mõjutanud

vaideorgani poolt vaideotsuses kaebaja vaidemenetluses esitatud tõendite ükshaaval hindama-

ta jätmine ja vaidemenetlusega viivitamine asja otsustamist.

3-12-913

8(13)

Vaidlustatud intressinõudes on viidatud selle koostamise õiguslikule alusele, on toodud mak-

sude tasumisega viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv summa ja tähtaeg.

Kuna intressinõude esitamise kohustus ning arvestamise alused tulenevad seadusest, ei ole

maksuhalduril kaalutlusõigust intressi arvestamisel, vaid seadusest tulenev kohustus arvestada

tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Ainuüksi kaebaja veendumus ja seisukoht, et

intressinõude lisas toodud andmed on ilmselgelt ebaõiged, ei tõenda kaebaja väiteid. Kaebaja

ei ole esitanud omapoolset intressiarvestust enda poolt esitatud väidete tõendamiseks. Menet-

lusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et 11.12.2009 maksuotsusega määratud käibemaksu-

summa on tähtaegselt tasumata. Maksuhalduri väidete kohaselt on intressinõude arvestamise

alguseks 21.11.2007. Intressi arvestamise aluseks ei ole varasemalt maksuotsusega määratud

tulumaks, vaid 2007 aasta käibedeklaratsiooni muudatused. Maksuhalduri antud väidet kinni-

tavad intressinõude lisa, milles on toodud nõude liik, nõude alus, tähtaja arvestus. Eraldi on

välja toodud ka intressisumma suurus. Lisast selgub, et intressinõude aluseks on käibedekla-

ratsioonides kajastatud andmed (samas tl 64-65). Kohtul ei ole põhjust kahelda maksuhalduri

poolt esitatud intressisumma arvestuses. Maksuotsus on tehtud aegumistähtaja jooksul, seega

pole tõendamist leidnud kaebaja väited intressinõude aegumise kohta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

9. Tson Grupp OÜ palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus

otsus, millega rahuldada kaebus.

Halduskohus on otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ja oluliselt

rikkunud menetlusnorme.

Halduskohus on rikkunud HKMS § 158 lg-t 1, § 162 lg 1 p-te 1, 2 ja 4. Kohus ei võtnud sei-

sukohta kaebaja kõikide väidete ja taotluste kohta. Kaebaja esitas kaebuses väited, et maksu-

menetluses on rikutud menetlusnõudeid ja vaidemenetluses ei hinnatud kõiki tõendeid ega

võetud kaebaja väidete kohta seisukohta. Puudub alus väita, et menetlusnõuete rikkumine ei

mõjutanud asja otsustamist. Seega ei saa väita, et vaideotsus on sisuliselt õiguspärane. Vai-

demenetluses esitatud tõendid ei kinnitanud vaid tulumaksu tühistamist, vaid olid olulised ka

käibemaksu määramisele hinnangu andmisel. Käesoleval juhul on kaebaja esitatud tõendid

tähelepanuta jäetud nii vaide- kui ka kohtumenetluses.

Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei rahuldanud vaidemenetluse õigusvastasuse tuvastamise

kaebust. Kaebaja on juba kaebuses selgitanud, et vaidemenetlus on põhjendamatult kestnud

üle 2 aasta ja seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaide lahendamise korral oleks kaebaja olu-

kord soodsam. Kaebajal oli õiguspärane ootus, et ta maksusummat tasuma ei pea. Kaebaja on

põhjendanud huvi vaidemenetluse õigusvastasuse tuvastamiseks. Juhul, kui maksusumma

määramine jõusse jäetakse, peab kaebajal olema võimalus ebamõistlikult pika vaidemenetluse

ajal arvestatud intressisumma vähendamisele. Samuti on määrav preventiivne huvi, et vältida

edaspidi maksuhalduri poolt seaduses sätestatud tähtaja mittejärgimist.

Kohus on ebaõigesti tõlgendanud KMS § 37 ja § 31 lg-t 1 ning kaebaja heausksust. Kohus ei

võtnud seisukohta kaebaja hoolsuskohustuse täitmise kohta ega selgitanud, milliseid tõendeid

oleks pidanud kaebaja esitama. Kohus pole võtnud seisukohta, miks ta ei nõustu kaebaja väi-

tega, et isik on tuvastatud pangakonto kaudu. Maksuhaldurile ja kohtule OÜ Eurodoor juhatu-

se liikme passi koopia esitamata jätmisest ei saa teha järeldust, et kaebaja ei ole näidanud üles

äris nõutavat hoolsust. Kaebajal polnud mingit alust arvata, et müüjana võiks esineda kolmas

isik. Asjaolu, et V. M kinnitab arvete allkirjastamist, on piisav, et lugeda tehingud toimunuks.

Pangakontole arvete eest tasumine kinnitab veenvalt, et tegemist oli tegeliku müüjaga. Mak-

supettust ega raha tagasijõudmist ei ole tuvastatud. Võimalik teiste isikute maksupettus ei

puuduta ostjat. Kohus ei ole võtnud seisukohta, et maksupettus võis esineda müüja poolel.

3-12-913

9(13)

Maksuotsuses ei ole maksu määramine motiveeritud, tuginetud on tehingu teise poole iseloo-

mustusele. Maksuotsuses toodud V. M seletusest, kus ta kirjeldab, et tema andis raha R. Kele,

kes andis talle väljavõetud rahast 1%, R. K sai kindlasti ka mingi summa sealt ning ülejäänud

raha läks ettevõttele tagasi, ei saa teha järeldust, et summad liikusid kaebajale tagasi. Kuna

kõiki asjaolusid ei ole arvesse võetud, rikutud on uurimispõhimõtet ja menetlusnõudeid, on

maksuotsus ilmselgelt motiveerimata. Samuti on motiveerimata intressinõue (kaebuse p 4) ja

vaideotsus (kaebuse p 3).

Kohus on ebaõigesti tõlgendanud MKS § 59 lg 1 ja § 61 lg-id 1-3. Pole selge, millises mak-

sumenetluses on V. Mlt seletused võetud ja mida ning milleks on küsitud. Teise ettevõtte koh-

ta küsimine eeldab, et seletuste andmine ei toimunud kaebaja menetluse Res. Maksuotsuses

tuginetakse V. M ütlustele üldiselt, pole arusaadav, et küsimuse all oleks otseselt kaebaja te-

hingud, et talle oleks näidatud konkreetse isiku tuvastamiseks fotot või kaebajale esitatud akte

või arveid. Tegemist on olulise menetlusnormi rikkumisega saadud tõendiga, mis mõjutab

asja sisulist lahendit. Maksuotsusest ei tulene, et V. Mle oleks tehtud korraldust kaebaja mak-

sumenetluses kolmanda isikuna seletuste andmiseks. Seega ei ole ka selge, millist teavet soo-

viti. Suuliste seletuste protokoll ei vasta ilmselgelt kolmandalt isikult teabe saamise nõuetele,

mistõttu on tegemist lubamatu tõendiga.

Väär on kohtu väide, et kaebusest ei selgu, milliseid asjas olulisi asjaolusid teadis või pidi

teadma K. P. Kaebaja on kaebuses märkinud, et temale kui Tson Grupp OÜ töötajale oli mak-

sumenetluse käigus viidatud. Maksuhaldur on võtnud töötajatelt seletusi valikuliselt ning isi-

kud, kellelt seletusi pole võetud, oleksid saanud kinnitada OÜ Eurodoor töötamise asjaolusid.

Kohus on ebaõigesti tõlgendanud kaebaja tõendamiskoormust. Kaebaja ei pidanud esitama

mingeid tõendeid R. Ke kohta. Kaebaja juhatuse liige T. H on kinnitanud, et ei tunne R. Kt

ning kaebaja ei ole väitnud, et tal oleks mingit seost R. Kega. Maksuhaldur on maksuotsuses

tuginenud V. M ütlustele. V. M on väitnud, et võttis raha pangaautomaadist ning andis R. Ke

kätte. Ükski tõend ei kinnita, et raha oleks tagasi jõudnud kaebajale. Maksuhaldur ei ole R. Kt

küsitlenud ja V. M seletused ei ole täielikud, seega ei ole kõiki asjaolusid välja selgitatud ja

maksuotsus on motiveerimata.

Kohus on ebaõigesti tõlgendanud MKS § 115. Kohus on teinud ebaõiged järeldused intressi-

nõude motiveeritusest ja ebaõigesti jätnud kohaldamata aegumise. Vastustaja on asunud koh-

tumenetluses intressinõuet motiveerima, mis on lubamatu. Hilisemalt tekkinud maksuvõlad

on loetud varem tasutuks, kui varasemalt tekkinud maksuvõlad. Maksuotsusega määratud

summad on kantud ettemaksukontole alles 09.04.2012 ja alles siis on alustanud maksuhaldur

järjekorra alusel võlgnevuse kustutamist. Tegemist on täiesti ebaõige arvestusega, mistõttu

intressinõue on kogu ulatuses ebaõige. Kuna kaebaja on pidevalt maksusummasid tasunud,

peaksid olema maksuotsusega määratud maksusummad varem juba jooksvalt tasutud.

Kohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta enne 31.12.2008 kehtinud MKS § 118 lg 1 re-

daktsiooni. Kuni 31.12.2008 kehtinud MKS § 118 lg 2 ja § 98 lg 1 kohaselt on intressinõude

esitamise aegumistähtaeg möödunud. Kuueaastane aegumistähtaeg ei kohaldu, kuna tahtlust

ei ole intressinõudes motiveeritud. Kohus ei ole võtnud seisukohta tasumise järjekorra ja või-

maliku aegumise kohta. Kohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et vaidemenetluse läbivii-

mine ja/või vaidemenetlusega viivitamine ei mõjuta intresside määramist. Intressinõude tühis-

tamise aluseks oli ebamõistlikult pikk vaide lahendamise aeg. Juhul, kui poleks olnud alust

tühistada kogu intressinõue, oleks pidanud kohus arvestama analoogiat Riigikohtu lahendis nr

3-3-1-3-08 ja 3-3-1-43-08 toodud seisukohtadega menetluse peatumise suhtes. Kuna intressid

on põhjendamatult suurenenud vaidemenetlusega viivitamise tõttu, oli see aluseks intressi-

nõude osaliseks vähendamiseks (intresside arvestus oleks pidanud peatuma alates 28.03.2010

kuni vaideotsuse andmiseni 03.04.2012). Isegi juhul, kui vaidemenetlusega viivitamine ei

3-12-913

10(13)

andnud iseseisvat seaduslikku alust intressinõude tühistamiseks, oli intresside arvestamine

vaide lahendamisega viivitamise ajal igal juhul kaebaja õigusi rikkuv. Kui kohus oleks vai-

demenetluse õigusvastasuse tuvastanud, oleks kaebajal olnud võimalik taotleda intressivõla

kustutamist, kuna selle sissenõudmine oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate

asjaolude tõttu.

10. MTA palus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. MTA jääb oma varasemalt

esitatud seisukohtade juurde ja märgib täiendavalt järgmist. Halduskohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud. V. Mlt seletuse võtmisel oli täidetud MKS § 61 lg 2 sätestatud tingimus, et eel-

nevalt peab maksuhaldur olema pöördunud maksukohustuslase poole. Kaebaja juhatuse liige

T. H andis maksuhaldurile selgitusi 09.06.2009. V. M seletus on võetud 16.09.2009. V. Mle

esitatud küsimustest on üheselt aru saada, et need puudutavad OÜ Eurodoor ja kaebaja vaheli-

si tehinguid. Kui kaebajale ei meeldi kolmanda isiku poolt antud ütlused, siis ei tähenda see

veel seda, et nimetatud tõend tuleb kõrvale jätta. Kaebaja rõhutab, et maksuhaldur on jätnud

üle kuulamata kaebaja selle või teise töötaja. Samas ei ole kaebaja maksumenetluse käigus

seletuste andmisel 09.06.2009 ja 06.10.2009 maksuhaldurit teavitanud ühestki töötajast, kes

oleks koos OÜ Eurodoor töötajatega koos töötanud. Asjast teadlikud töötajad ilmusid välja

pärast kontrollakti saamist. Ka see, et kaebaja varasemalt ei viidanud töötajatele, on üheks

tõendiks, mis näitab, et tehinguid OÜ-ga Eurodoor ei toimunud. Kuna kaebaja väitis, et ta R.

Kt ei tunne, siis ei pidanud maksuhaldur kaebaja enda seletustele tuginedes vajalikuks R. Kt

küsitleda.

Kaebaja taotles 13.01.2010 esitatud vaides 11.12.2009 maksuotsuse täitmise peatamist, mida

maksuhaldur ka tegi ning ei asunud koheselt maksuotsusega määratud maksusummasid sisse

nõudma. Täitmise peatamine tähendab ka seda, et maksuhaldur ei saa tasaarveldada kaebaja

deklareeritud enammakseid või ettemaksukontole tasutud summasid maksuotsusega määratud

summade katteks. Täitmise peatamise ajaks peatatakse ka maksuvõlalt intressi arvestus. Täit-

mise peatamine ei takista maksukohustuslasel maksuotsusega määratud maksusumma tasu-

mist, kuid siis ta peab kindlasti tasumisel märkima maksekorraldusele maksuotsuses toodud

viitenumbri. Kui maksukohustuslane seda maksuotsuses toodud konkreetset viitenumbrit ei

märgi, siis läheb tasutud summa maksukohustuslase ettemaksukontole ja sealt toimub kohus-

tuste tasumine ja tasaarvlemine juba MKS § 105 lg 6 sätestatud järjekorras.

11. Tson Grupp OÜ esitas täiendavad seisukohad, milles leiab, et vaidemenetlus on läbi

viidud ebamõistlikult pika aja vältel. Vaidemenetlus on kestnud üle 2 aasta. Kokku on menet-

lus kestnud 4,5 aastat. Selline ebamõistlik menetlusaeg on iseseisvaks maksuotsuse, vaideot-

suse ja intressinõude tühistamise aluseks. Kaebaja viitab siinkohal Riigikohtu ja EIK praktika-

le (Riigikohtu 09.04.2008 lahend nr 3-4-1-20-07 p 18, Riigikohtu 02.06.2008 lahend nr 3-4-1-

19-07 p 32 ja EIK 20.07.2010 otsuses Ciorap vs Moldova (nr 3) p 23 ning EIKo 02.04.2013

Angelo Caruso vs Itaalia p-d 38-43).

Kaebajal puudub käesoleval ajal tõhus õiguskaitsevahend ebamõistliku menetlusaja hüvitami-

seks. Riigivastutuse seadusesse ei ole vastavat kahju hüvitamise korda sisse viidud. Õiglane

hüvitis ebamõistliku menetlusaja eest on haldusaktide tühistamine.

Vaidlust pole selles, et töid poleks tehtud (selle kinnituseks on vaideotsusega tühistatud ka

tulumaksu määramise osa). Käesoleval juhul puuduvad alused ostjat pahauskseks pidada.

Müüjapoolsed õigusrikkumised ei anna alust piirata ostja sisendkäibemaksu mahaarvamise

õigust. Kaebaja on olnud heauskne.

Vastustaja etteheide, et alles peale kontrollakti saamist viidati töötajatele, on täiesti põhjen-

damatu. T. Halt ei ole nimetatu kohta seletust küsitud ning peale kontrollakti andmist täienda-

vate tõendite esitamine on igati loogiline ja lubatud. Maksukohuslane ei tea enne kontrollakti

3-12-913

11(13)

andmist, mida maksuhaldur soovib ning mida tal tuleb tõendada. Kontrollaktile eriarvamuse

esitamisega on tagatud isiku ärakuulamisõigus enne haldusakti andmist.

12. MTA vastuses kaebaja täiendavatele seisukohtadele palub MTA jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vaide lahendamise tähtaja ületamine ei saa olla

maksuotsuse tühistamise aluseks, kui maksusumma on õiguspäraselt määratud. Viidatud EIK

lahenditel ei ole puutumust antud vaidlusega. Viidatud lahendite alusel on välja mõistetud

kahjuhüvitis ja seda ka mitte kõikidel juhtudel. Antud juhul toimub vaidlus maksuotsuse õi-

guspärasuse üle. Haldusakti tühistamine ei saa olla hüvitis.

Kaebaja seaduslik esindaja T. H on maksuhaldurile andnud enne kontrollakti välja andmist

kahel korral seletusi, kus temale on esitatud tehingute toimumise kohta küsimusi, millele ta on

vastanud. Seega teadis maksukohustuslane juba enne kontrollakti saamist, mille kohta peab

selgitusi andma ja milliste tehingute toimumist tõendama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistami-

seks. Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt kaebaja väiteid seoses vaidemenetlusega, seejärel

väiteid maksuotsuse ja intressinõude õigusvastasusega.

14. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kait-

seks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna

õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Kaebusest ei selgu, milles seisneb kaebajale vaidemenetluse kestuse tõttu tekitatud kahju. Int-

ressisumma suurenemine oli tingitud võla tasumata jätmisest ning vaidemenetluse kestus seda

ei suurendanud. Kaebajal oli sõltumata vaidemenetluse läbimisest igal ajal võimalik maksuot-

suse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse või nõuda vaide läbivaatamise kiirendamist. Kuna

vaidemenetluse kestus ei saanud tekitada kaebajale kahju, oleks hüvitamiskaebus ilmselgelt

perspektiivitu. Preventiivne huvi ehk soov vältida tulevikus sama õiguste rikkumise kordumist

ei saa alates 01.01.2012 kehtiva HKMS § 45 lg 2 kohaselt olla tuvastamiskaebuse esitamist

õigustavaks asjaoluks, kui õiguste kaitseks on võimalik kasutada tõhusamat õiguskaitsevahen-

dit – kohustamis- või keelamiskaebust. Seega tuleb tuvastamiskaebus jätta rahuldamata kae-

beõiguse puudumise tõttu.

15. Halduskohus on õigesti asunud seisukohale, et vaidemenetluse kestus ei mõjuta vaideot-

suse ega ka mitte maksuotsuse õiguspärasust. Maksumenetlus lõpeb maksuotsusega ning ka

maksu määramise aegumine on seotud maksuotsuse andmisega (vt MKS § 95 – maksusumma

määramiseks antakse maksuotsus ja § 98 – maksusumma määramine aegub). Kaebaja viidatud

lahendid ei ole asjakohased, sest üheski neist pole käsitletud haldusakti tühistamise alusena

vaidemenetluse kestust. HKMS § 45 lg 4 piirab kaebeõigust vaideotsuse vaidlustamisel seelä-

bi, et üldjuhul saab seda vaidlustada üksnes koos vaide esemeks oleva haldusaktiga. Kuna

kaebaja pole näidanud, et vaideotsus rikuks tema õigusi sõltumata maksuotsusest, on haldus-

kohus õigesti tõdenud, et vaideotsuse motiveerimatus saaks olla aluseks selle tühistamisele

üksnes juhul, kui maksuotsus on õigusvastane.

16. Maksuotsus on piisavalt põhjendatud ning ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et

tõendamiskoormus on üle läinud kaebajale. Kaebaja väide, et maksuhaldur on rikkunud mak-

sumenetluse norme seeläbi, et on tuginenud lubamatule tõendile (V. M seletus) ja jätnud osa

tõendeid kogumata ja hindamata, ei ole põhjendatud. V. Mlt seletuse võtmisel on järgitud

MKS § 61 lg 2 nõuet, et enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb pöörduda maksukohus-

tuslase enda poole, suulised ütlused on MKS § 61 lg 4 nõudeid järgides protokollitud ning

kohtule esitatud protokolli väljavõttest selgub, et küsimused ja vastused on selgelt esitatud OÜ

Eurodoor ja OÜ Tson Grupp vaheliste suhete kohta. Asjaolu, et toimikus ei sisaldu korraldust

3-12-913

12(13)

suuliste selgituste andmiseks maksuhalduri juurde ilmumiseks, ei oma seletuse lubatavuse

seisukohalt tähtsust. Maksuhalduri poolt esitatud küsimused on kajastatud suulises seletuses

endas, samuti on esitatud andmed V. M identifitseerimiseks. Suuliste seletuste protokolli ei

muuda lubamatuks tõendiks see, et seletus on võetud teise äriühingu, kelle nime maksuhaldur

maksusaladusele viidates ei ole avaldanud, maksumenetluse käigus. Kohtupraktikas on leitud,

et teises haldus- või kriminaalmenetluses kogutud tõendid on maksumenetluses kasutatavad

ning tõend on lubamatu üksnes juhul, kui tõendite kogumise nõudeid ja korda on oluliselt ri-

kutud. Selleks, et otsustada, kas tõendi kogumise nõuete ja korra rikkumine on oluline, tuleb

hinnata, millisel määral rikuti isiku põhiõigusi ja demokraatliku õigusriigi põhiprintsiipe, me-

netluse eesmärgi võimalikku eripära ja olulisust ning kogutud tõendi seost haldusaktiga. Viga

tõendi kogumisel mõjutab sisulist otsustamist eeskätt siis, kui seadust rikkumata ei oleks saa-

nud haldusakti andmisel olulist tõendit koguda ja vastavat asjaolu ei ole võimalik tõendada

mõne teise, seaduslikult kogutud tõendiga. (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-2-03, p-d 11 ja 13). Na-

gu eelpool selgitatud, ei esine käesoleval juhul asjaolusid, miks annaksid aluse V. M ütluste

kõrvaldamiseks tõendite hulgast.

17. K. Pi ütluste kogumata jätmine on maksuhalduri kaalutlusotsus. Tulenevalt MKS § 59 lg

1 teisest lausest otsustab maksuhaldur kaalutlusõiguse alusel, milliseid tõendeid ta peab vaja-

likuks asjas koguda. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et K. Pi ütlused oleksid asjas tehtud

otsust võinud mõjutada. Kaebaja teised töötajad ei osanud OÜ Eurodoor poolt osutatud teenu-

se kohta olulist teavet anda ning kaebaja pole näidanud, miks K. P neist paremini informeeri-

tud pidanuks olema.

18. Maksuotsuses on kaebajale käibemaksu määramisel tuginetud sellele, et kaebaja teadis

või pidi teadma, et OÜ Eurodoor arved on fiktiivsed ning seetõttu ei oma ta nende arvete alu-

sel õigust sisendkäibemaksu maha arvata. Riigikohus on 24.01.2011 otsuse nr 3-3-1-73-10 p-

s 15 märkinud, et juhul, kui maksuotsuse faktiliseks aluseks on järeldus, et ostja pidi teadma,

et müüja pole tegelik müüja, on oluline see, kas ostja on vajalikul määral täitnud hoolsusko-

hustust ja kuidas jaguneb tõendamiskoormus maksuhalduri ja maksukohustuslase vahel.

Käesolevas maksuotsuses ei tuginetud üksnes asjaolule, et OÜ Eurodoor on majandustegevust

mitteomav äriühing. Maksuotsuses hinnati maksumenetluses tuvastatud asjaolusid ja kogutud

tõendeid kogumis ning seoti T. Ha ütlused arvete ja aktide allkirjastamise ja väidetava tehin-

gupartneri esindaja tuvastamise kohta dokumentaalsetel tõenditel kajastatud andmetega ning

V. M ütlustega. T. Ha seletuse kohaselt ta R. Kt ei tunne, OÜ-d Eurodoor esindas noor mees,

kes esitas passi koopia ja kellega koos allkirjastati koostatud dokumendid. V. M on kinnita-

nud, et ta OÜ Eurodoor nimel tehinguid ei teostanud ega volikirju ei väljastanud. Seega on

käesoleva ajani teadmata, kellega T. H tehinguid tehes lävis. Pelgalt panga kaudu arveldamine

ei taga seda, et tegelik tehingupartner oleks identifitseeritav. T. Ha hoolsuskohustuse täitmata

jätmine ja väidetava tehingupartneri esindaja tuvastamata jätmine on käesoleval juhul toonud

kaasa selle, et kaebajal ei õnnestu tõendada, et ta tegi tehinguid OÜ-ga Eurodoor heauskselt.

Kogutud tõendid annavad aluse järelduseks, et kaebaja oli teadlik käibemaksuarvestuses ka-

jastatud OÜ Eurodoor arvete fiktiivsusest. Olukorras, kus isik teadis või pidi teadma tehingu

tegelikest asjaoludest, sh tehingu kohta esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid

kajastas seda dokumenti siiski oma maksudeklaratsioonis maksukohustust vähendavana, on

tegemist ostja pahausksusega või osalemisega maksupettuses. Käibemaksu määramisel ei oma

tähtsust, kas teenus on tegelikult kelleltki kolmandalt isikult saadud, seepärast ei oma tähtsust

kaebaja viidatud dokumendid, millest peaks selguma, et kaebaja on OÜ-lt Eurodoor ostetud

mahus tööd peatöövõtjale edasi müünud ning kaebaja enda töötajad poleks seda tööd saanud

teha.

19. Intressinõue ei ole motiveerimata ega aegunud. Maksuhaldur on selgitanud, et kaebaja

maksuotsusega kindlaks tehtud maksuvõlga ei hakatud täitma seoses kaebaja vaides esitatud

3-12-913

13(13)

taotlusega maksuotsuse täitmise peatamiseks (tl 50). Sellistel asjaoludel ei olegi maksuotsust

enne vaideotsuse andmist täidetud ning põhjendatud ei ole kaebaja väide maksuvõla katteks

kantud maksusummadest ja nende arvestamata jätmisest intressinõude koostamisel. MKS §

118 lg 1 näeb ette, et intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta, arvates maksusumma

täieliku tasumise päevast. Intressinõue koostati 28.05.2012 ja olukorras, kus kaebaja ei olnud

maksuotsusega määratud summasid tasunud, seega polnud intressinõude esitamise tähtaeg

MKS § 118 lg 1 alusel möödunud. Kaebaja poolt viidatud MKS § 118 lg 2 oli alates

01.01.2009 kehtetu ning arvestades seda, et maksumenetlus algas käesolevas asjas

29.05.2009, puudub igasugune alus enne seda kuupäeva kehtinud normide kohaldamiseks

(HMS § 5 lg 5).

20. Kaebaja on taotlenud esimese astme kohtus kantud kuludena 410,05 euro riigilõivu ja

2979,60 euro esindajatasu hüvitamist. Kulude kandmine on tõendatud 11.04.2012 ettemaksu-

teatise, 15.05.2012 arvega nr 630, 13.06.2012 arvega nr 742, 09.07.2012 arvega nr 853,

10.09.2012 arvega nr 1042 ning konto väljavõtetega arvete tasumise kohta. Apellatsioonime-

netluses on taotletud 246,03 euro riigilõivu ja 1483,49 euro esindajatasu hüvitamist, menet-

luskulude kandmine käesolevas asjas on tõendatud 04.01.2013 arvega nr 1425 ja 12.02.2013

arvega nr 127 ning maksekorraldustega nende tasumise kohta. Maksuhaldur ei ole kulude hü-

vitamist taotlenud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt jäävad kaebaja ning HKMS § 109 lg 1 kohaselt

maksuhalduri kulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman