2-13-216/282-13-216/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2013-12-12

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis R Allikvere, Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-216 Tsiviilasi T R Mi, M D Mi ja S S Mi hagi K L vastu võla ja viivise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 27. juuni 2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K L apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 26.11.2013, avalik kohtuistung Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 21 362,29 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: T R M (isikukood xxxxxxxxxx), Hageja II: M D M (isikukood xxxxxxxxxx), Hageja III: S S M (isikukood xxxxxxxx), hagejate seaduslik esindaja S A M hagejate lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Mailend ja advokaat Kedli Anvelt Kostja: K L (isikukood xxxxxxxx), kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Eiche

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 27.juuni 2013 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. 2. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. 3. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel TAOTLUSE LAHENDAMINE Jätta rahuldamata K L taotlus 26.11.2012 kohtuistungi protokolli parandamiseks.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1. T R M, M D M ja S S M esitasid 03.01.2013 Harju Maakohtule hagi K L vastu, milles palusid kostjalt hagejate kasuks välja mõista põhivõla 19 799,90 eurot, viivise 650,98 eurot ja viivise põhinõudelt (19 799,90 eurot) VÕS § 113 sätestatud määras alates 07.06.2013 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. 2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid K P M ja kostja 28.04.2010 laenulepingu, mille p-s 1 leppisid pooled kokku, et K P M annab kostjale laenu 265 000 krooni (16 937 eurot) kuni kostjale kuuluva xxxxxxxx asuva kinnistu võõrandamiseni. K P M kandis laenusumma kostja arveldusarvele 04.05.2010. Lisaks 28.04.2010 sõlmitud laenulepingule tegi K P M kostjale ülekandeid selgitusega „laen“ 08.12.2009 summas 20 000 krooni (1278,23 eurot), 11.02.2010 summas 10 000 krooni (639,12 eurot), 22.02.2010 summas 7000 krooni (447,38 eurot), 12.04.2010 summas 2500 krooni (159,78 eurot), 12.05.2010 summas 2400 krooni (153,39 eurot) ja 14.03.2011 summas 165 eurot. 3. K P Mi surmaga 22.05.2012 läksid kõik tema õigused ja kohustused üle hagejatele kui K P Mi pärijatele. Hagejatele väljastati pärimistunnistus 10.10.2012. 4. 16.10.2012 esitasid hagejad kostjale nõudekirja, milles palusid K P Mi poolt kostjale antud laenud tagastada. Nõudekiri on käsitletav eelnimetatud suuliste laenulepingute üleütlemise avaldusena, kuna hagejad nõudsid selles laenatud summade tagastamist ja avaldasid seega tahet leping üles öelda. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et suuliste laenulepingute sõlmimine ei leidnud piisavalt tõendamist, palusid hagejad rahuldada nõude alusetu rikastumise sätete järgi. 5. Kostja lükkas hea usu põhimõtte vastaselt edasi laenu tagasimaksmise kohustuse tähtpäeva saabumist. Kuivõrd kostja ei ole xxxxxxxx kinnistut käesoleva ajani, st enam kui 2 aasta jooksul võõrandanud, on kostja teadlikult ja tahtlikult takistanud laenulepingu tingimuse saabumist, mis kohustab teda laenu tagastama. Kostja ei ole käesoleva ajani hagejatele laenuks saadud raha tagastanud.

Kostja vastuväited 6. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt sõlmisid K P M ja kostja 28.04.2010 edasilükkava tingimusega laenulepingu. Raha laenamise põhjuseks oli

asjaolu, et kostja vajas raha endisele abikaasale ühisvaraks olnud kinnistu Luisu tn 10 Tallinnas eest hüvitise maksmiseks. Seejuures ei leppinud pooled kokku kinnistu müügitingimustes, mistõttu on ebaõige hageja väide, et laenulepingu sõlmimisel tekkis kostjal kohustus kinnistut müüa. Hiljem loobus K P M nõudest kinnistu võõrandada ja kostjale antud laenu, 16 937 eurot, tagasi nõuda. Alternatiivselt palus kostja tuvastada, et laenulepingus sätestatud edasilükkav tingimus ei ole saabunud, mistõttu ei ole kostja kohustus laenusumma tagasimaksmiseks muutunud sissenõutavaks. 7. K P Mi poolt kostja arveldusarvele ajavahemikus 08.12.2009 kuni 14.03.2011 kantud summad olid igapäevaste kulutuste osaliseks kompenseerimiseks, mille tagastamist K P M ei soovinud. Juhul, kui kohus leiab, et kõnealused summad anti laenuna, palus kostja protsessuaalse tasaarvestuse korras tasaarvestada hagejate laenulepingutest tulenev nõue kostja seltsingulepingust, alternatiivselt alusetust rikastumisest või kasutuseeliste hüvitamisest tuleneva nõudega.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused 8. Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. 9. Poolte vahel puudub vaidlus, et 28.04.2010 sõlmisid K P M ja kostja laenulepingu, mille p-s 1 leppisid pooled kokku, et K P M annab kostjale laenu 265 000 krooni (16 937 eurot) kuni kostjale kuuluva xxxxxxxxxxxx kinnistu võõrandamiseni. Laenusumma kandis K P M kostja arveldusarvele 04.05.2010. Puudub ka vaidlus, et K P M tegi kostjale ülekandeid selgitusega „laen“ ajavahemikus 08.12.2009 kuni 14.03.2011 kogusummas 2842,90 eurot. K P Mi surmaga 22.05.2012 läksid kõik tema õigused ja kohustused üle hagejatele kui K P Mi pärijatele. 10.10.2012 väljastati hagejatele pärimistunnistus. Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal on kohustus 28.04.2010 sõlmitud laenulepinguga üle antud 16 937 eurot ja ajavahemikul 08.12.2009 - 14.03.2011 üle kantud summade 2842,90 euro tagastamiseks hagejatele kui K P Mi pärijatele. 10. K P Mi ja kostja vahel 28.04.2010 sõlmitud laenulepingu alusel oli kostjal raha tagastamise kohustus. Laenulepingu p 1 kohaselt seadsid pooled kostja laenu tagasimaksmise kohustuse saabumise sõltuvusse temale kuuluva xxxxxxxx asuva kinnistu võõrandamisest. Seega seati laenu tagasimaksmise kohustuse tähtaeg sõltuvusse tähtpäevast, mille saabumine ei olnud lepingu sõlmimise ajal täpselt teada. Olukorras, kus kostja laenu tagasimaksmise kohustus seati sõltuvusse temale kuuluva kinnistu võõrandamisest, tekkis kostjal kohustus aktiivselt kinnistut müüa. Vastasel korral saaksid laenuandja huvid ebamõistlikult kahjustatud, kuivõrd kostjal oleks võimalik kinnistu müümise venitamisega vältida laenu tagasi maksmise kohustust ja nimetatud lepingu punkt kaotaks oma sisu. 11. Puudub vaidlus, et kostja ei ole käesoleva ajani kinnistut võõrandanud. Kolm aastat on enam kui piisav aeg kinnistu võõrandamiseks, vastasel korral tekib küsimus, kas kinnistut müüakse liialt kõrge hinnaga või on kinnistu müüjast tulenevate takistuste tõttu kinnistu müümine ebaõnnestunud. Kostja selgitused kinnistu müügi osas olid vastuolulised. Kostja väitel ei nõudnud K P M kinnistu müümist ja 2011. oktoobris otsustasid K P M ja kostja, et hakkavad kinnistut kasutama suvekoduna. Samas kinnitas kostja, et kõnealune kinnistu oli kogu aeg müügis ja on ka hetkel müügis. Kohus leidis, et olukorras, kus väidetavalt otsustati kinnistut kasutada suvekoduna, puudus vajadus seda edasi müügis hoida. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks K P Mi tahteavaldus kinnistu müümist mitte nõuda. 28.04.2010 laenulepingust tulenevalt oli laenu tagastamise kohustus seatud sõltuvusse kinnistu müügist ja ei esitatud tõendeid, et nimetatud laenulepingut oleks muudetud. Kinnistu

müüki ei saanud takistada see, et kinnistu oli kostja sõnul välja üüritud kolmandatele isikutele. Kohus leidis, et kostja oma tegevuse või tegevusetusega lükkas oma lepinguliste kohustuste tekkimist ja täitmist edasi, mistõttu TsÜS § 104 lg 1 kohaselt tuleb lugeda laenulepingu p-s 1 sätestatud tingimus saabunuks ja kostja laenu tagasimaksmise kohustus tekkinuks. 12. Kuna hagejad tõendasid raha üleandmise, siis tuleb kostjal tõendada, et hagejatel ei ole õigust raha tagasi saada. Tõendamata on kostja väited, mille kohaselt K P M loobus 28.04.2010 laenulepinguga antud laenusumma tagastamisest. Kohtule ei esitatud ühtegi kirjalikku tõendit laenulepingu lõpetamise või muutmise kohta, mistõttu kostja vastavad väited on paljasõnalised ja nendega ei ole võimalik tõendada laenu andnud isiku tahteavaldust. Asjas ei oma tähtsust, kas K P M ja kostja olid elukaaslased või mitte, kuivõrd ka elukaaslased võivad omavahel sõlmida laenulepinguid ning nende sõlmimisele, muutmisele ja lõpetamisele kohalduvad samasugused juriidilised tagajärjed nagu teiste laenulepingute puhul. Seega, kui K P Mi ja kostja vahel oli kokkulepe, et K P M 28.04.2010 laenulepingu alusel üle antud laenusummat tagasi nõuda ei soovi, oleks pooled pidanud selle vastavalt vormistama või laenulepingu hävitama. Pooled seda ei teinud, mistõttu on kostjal jätkuvalt laenu tagastamise kohustus. Hagejate nõue 24.08.2010 laenulepingust tuleneva võlgnevuse 16 937 euro tagastamiseks on põhjendatud. 13. Kostja leidis ka, et 08.12.2009 antud laenu tagastamise nõue on aegunud. Toimiku materjalidest ei nähtu, et 08.12.2009 kostjale üle antud laenu osas summas 1278,23 eurot lepiti kokku laenu tagastamise tähtaeg. Seega oli tegemist tähtajatu suulise laenulepinguga. Käesoleval juhul on hagejate 16.10.2012 kostjale esitatud nõudekiri käsitletav ülalnimetatud suulise laenulepingu ülesütlemise avaldusena, kuna hagejad nõudsid selles laenatud summade tagastamist ja avaldasid seega tahet leping üles öelda. Seega alles 2 kuu möödumisel nõudekirja esitamisest, so 16.12.2012 muutus laenu tagasimaksmise nõue sissenõutavaks ja hakkas kulgema kolme aasta pikkune aegumistähtaeg. Hagi esitati kohtusse 03.01.2013, seega ei ole 08.12.2009 K P Mi poolt kostjale antud laenu tagastamise nõue aegunud. 14. 08.12.2009 - 14.03.2011 K P Mi poolt kostja arveldusarvele kantud summade puhul (kokku 2842,90 eurot) oli tegemist suuliste laenulepingute alusel kantud laenusummadega. Seda tõendab K P Mi ülekannete selgitusse märgitud selgitus „laen“. Kostja ei esitanud tõendeid, millest tulenevalt oleks alust järeldada vastupidist või mis lükkaks ümber K P Mi selgelt väljendatud tahteavalduse. Tõendatud ei ole kostja väide, mille kohaselt unustas K P M vastavat selgitust muuta. Ei ole usutav, et isik, kes soovib raha teisele isikule üle kanda muul kui laenu andmise eesmärgil, peaks märkima ülekande selgitusse „laen“ või unustaks hilisematel ülekannete tegemistel selgitust muuta. K P M oli ärimees, mistõttu on alust arvata, et isik, kes tegeleb ettevõtluse või äriga, on teadlik oma rahaliste ülekannete tähendusest ja seetõttu ei ole tegemist juhuslike selgitustega. Kostja ei tõendanud, et tegemist oli igapäevaste kulutuste osaliseks kompenseerimiseks üle kantud summadega. Vastasel juhul ei oleks ülekannete selgituseks märgitud „laen“. Asjaolu, kas K P M ja kostja olid elukaaslased või mitte, ei oma laenulepingu sõlmimisel tähendust, ka elukaaslased võivad omavahel laenulepinguid sõlmida. Hagejad tõendasid raha üleandmist kostjale, kuid kostja ei tõendanud, et hagejatel ei ole õigust raha tagasi saada või et kostja tagastas saadud laenud. 15. Puudub alus hagejate nõuet tasaarvestada kostja väidetava nõudega. Ühise eesmärgi ja seltsingulepingu olemasolu on tõendamata. Asjaolu, et pangakonto väljavõtetelt nähtub, et kostja tasus kommunaalmakseid ja muid igapäevaseid kulutusi, ei tõenda, et kostjal ja K P Mil oli ühine eesmärk seltsingulepingu tähenduses. K P Mi konto

väljavõtetest perioodi 01.12.2009 - 31.05.2012 kohta nähtub, et K P M kandis igapäevaseid kulutusi toidu-, ehitus- ja muude tarbekaupade kauplustes, apteekides ja bensiinijaamades ning maksis xxxxxxxx asuva korteri kommunaalkulusid. Lisaks nähtub nimetatud konto väljavõtetelt, et K P M võttis korrapäraselt pangakontolt välja suuremates summades sularaha, millise kasutamise otstarve on teadmata. 16. Kostja ei tõendanud, kuidas ja millises ulatuses K P M kostja arvelt rikastus, mistõttu puudub kostjal hagejate vastu ka alusetu rikastumise nõue. Tõendamata on ka kostja kasutuseeliste hüvitamise nõue. Kostja ei tõendanud, millal täpselt ja kui kaua K P M tema juures elas, võttes arvesse asjaolu, et K P M tasus regulaarselt ka talle kuuluva xxxxxxxxxx korteri kommunaalkulusid. Selles korteris olid K P Mi asjad, sh vaidlusalune laenuleping. Eluliselt on väheusutav, et kostja oleks talle kuuluvat xxxxxxxxxx asuvat korterit, mida ta kasutas enda elukohana, samal ajal kellelegi välja üürinud, mistõttu on ebatõenäoline, et kostjal oli võimalik saada üüritulu tema väidetud ulatuses. Tasaarvestuse tegemiseks puudub alus. 17. Hagejad küsisid põhinõudelt 19 779,90 eurolt viivist seadusjärgse määra järgi alates hagi esitamisest, so 03.01.2013. Hagejad esitasid 06.06.2013 kohtuistungil viivisearvestuse seisuga 06.06.2013, mille kohaselt oli viivis 650,98 eurot ning hagejad palusid kostjalt välja mõista viivise kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Viivise nõue on põhjendatud. Kostja pidi teadma, et oma kohustuste täitmisega viivitamise korral tuleb tal tasuda viivist.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused 18. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. 19. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostja andis erinevaid selgitusi, et temal ja K P Mil puudusid ühised eesmärgid, mis on käsitletavad seltsinguna ning et kostja käitumises esines pahatahtlikkus. Kostja selgitas läbivalt, et tema ja K P M olid elukaaslased, kes elasid aadressil Luisu 10, jagasid rõõme ja muresid ning neil olid vastastikused õigused, kohustused ja ühine tegutsemiseesmärk. 20. Kohus võttis kostjalt ära õiguse end kaitsta, kui nõudis kostjalt asjaolude tõendamist, mida saanuks teha kostja ülekuulamisega vande all, samuti tunnistajate ülekuulamisega, mis jäeti rahuldamata. Kostja palus maakohtus üle kuulata tunnistajatena R Ti ja J Ai. 08.05.2013 määruse põhjenduste kohaselt jättis kohus nimetatud isikud tunnistajatena üle kuulamata, sest kohtu hinnangul ei oma nende ütlused asja lahendamisel tähtsust. Hagejate nõue kostja vastu tulenes K P Mi ja kostja vahel sõlmitud laenulepingutest. Vaidlusaluseid lepingulisi kohustusi ei saa tõendada nimetatud tunnistajate ütlustega. Laenulepingust tulenevate kohustuste puhul on tegemist tavaliste tehinguliste kohustustega, mis ei sõltu sellest, kas pooled elasid koos või eraldi ning millised olid nende omavahelised suhted. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et kõrvalised isikud saavad anda ütlusi selle kohta, mida täpselt kooselu pooled ostsid ja kuidas nad oma raha kasutasid või millised olid nende kavatsused. Kohus võttis arvesse ka seda, et tunnistajad on väidetavalt kostja perekonnatuttavad. Objektiivsete ja sõltumatute ütluste andmise asemel kalduvad menetlusosalise lähikondsed tõenäoliselt pooldama kostja tõlgendust asjaoludest. 21. Kostja selgitas, et nende koduks oli xxxxxxxxx, kus nad viisid ellu ühist eesmärki eluaseme kasutamisel ning selle majandamise ja korrashoiu tagamisel. Samuti panustasid nad koos K P Mi kinnisvara hooldusse Saaremaal. Kuna K P Mil oli probleemid alkoholiga, tegutses kostja K P Mile kuuluva bussifirma OÜ Robinet igapäevasel juhtimisel. Kohus jättis selle tähelepanuta ja välistas igasuguse seltsingulise tegevuse paljasõnalisel põhjendusel, et kostja pole seda tõendanud.

22. Kohus omistas otsuses kostjale soovimatuse tõendada asjas tähtsust omavaid asjaolusid, sh asjaolu, et K P M elas aadressil xxxxxxxxxx jt asjaolusid. Kohus leidis, et kostja ei soovi Saaremaal asuvat kinnistut müüa ning ei esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks K P Mi tahteavaldus kinnistu müümist mitte nõuda. Kostja kinnitas menetluses läbivalt, et K P M ei soovinud Raja 2 kinnistu kiirmüüki. 23. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et 28.04.2010 sõlmitud laenuleping on täidetud. Juhul, kui kohus leiab, et mingi osa laenust on tasumata, ei saa omistada kostjale soovi venitada xxxxxxxxxxxx asuva kinnistu müügiga, mis omakorda tähendab, et laenulepingu oluline tingimus, et laen tagastatakse hiljemalt pärast kinnistu müüki, pole saabunud. Kuna laenu tagasimakse tähtaeg pole saabunud, ei saa nõuda ka viivist. 24. Erinevate summadena kostja arvelduskontole kantud 2841,90 eurot, märkega „laen“, on kostja kantud kulutuste tagasimaksed. Kohus kuulutas ebaõigesti kostja laenu saajaks ja K P Mi laenu andjaks. Sõna „laen“ iseenesest ei omista kande teostajale laenuandja rolli. Kostja märkis menetluses läbivalt, et nimetatud summad on tema poolt eelnevalt tasutud maksed, mille K P M maksis talle tagasi. Kohus peab asja läbivaatamisel tuvastama ka poolte vahel seltsingu olemasolu.

Vastus apellatsioonkaebusele 25. Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht 26. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusnormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus käesoleva asja lahendamisel täitnud eelmenetluse ülesandeid ja selgitamiskohustust, mis võis viia ebaõige lahendi tegemiseni. 27. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ning poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 3 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Juhul, kui pooled ei esita kõiki asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja tõendeid nende kohta, lasub kohtul vastav selgitamiskohustus. Selgitamiskohustuse täitmine peab olema dokumenteeritud selliselt, et kõrgema astme kohus saaks selle kohustuse täitmist kontrollida. Asja materjalist ei nähtu, et maakohus oleks eeltoodud nõudeid järginud. 28. Maakohus leidis õigesti, et hageja on tõendanud kostjale raha ülekandmise ja kostjal tuleb tõendada, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada. Ka märkis maakohus otsuses õigesti, et kostja väited on vastuolulised. Kostja on tuginenud maakohtus nii sellele, et 28.04.2010 laenulepingu järgi antud laen ei ole sissenõutav kui ka sellele, et K P M loobus laenu tagastamise nõudest; nii sellele, et ajavahemikul 08.12.2009-14.03.2011 K P Mi poolt kostja kontole kantud raha oli kinge kui ka sellele, et tegemist oli majandamiskuludega, mis K P M kostjale hüvitas; samuti, et tegemist ei ole üldse laenatud rahaga, vaid panusega seltsingusse. Apellatsioonkaebuses lisandus eeltoodule veel väide, et kostja on laenulepingu täitnud. 29. Kui menetlusosaline on esitanud vastuolulisi või mitmetimõistetavaid väiteid, tuleb maakohtul luua eelmenetluses nende osas selgus. Asja materjalist nähtuvalt on maakohus piirdunud käesoleva asja lahendamisel üksnes pooltelt vastastikuste menetlusdokumentide kohta seisukohtade küsimisega ja nende ärakuulamisega

kohtuistungil. Ka 06.06.2013 kohtuistungil kohus kostja selgeid seisukohti välja ei selgitanud. Seega ei ole maakohus loonud asja lahendamiseks vajalikku konkreetsust ja selgust. 30. Lisaks sellele, et kostja konkreetsed vastuväited on välja selgitamata, ei pööranud maakohus kostja tähelepanu ka sellele, et asja õigeks lahendamiseks ei piisa kostja üldsõnalistest väidetest. Antud juhul ei sisalda kostja vastuväited asja lahendamiseks olulist faktikogumit, st mis, kus ja millal toimus. Kohus ei juhtinud kostja tähelepanu sellele, et tal tuleb tuua esile faktilised asjaolud, millele ta vastuväiteid esitades tugineb ja et nimelt faktilisi asjaolusid tuleb TsMS § 230 lg 1 järgi tõendada. 31. Samuti ei kõrvaldanud maakohus ebaselgust kostja menetlusliku tasaarvestusavalduse osas (I kd lk 92). Sellest ei nähtu, kui suured nõuded kostja hagejate nõudega tasaarvestada soovib. Samuti on ka selles menetlusdokumendis esile toomata konkreetsed faktilised asjaolud, mis võimaldaks nende tõendamise korral kindlaks teha kostja nõude olemasolu tulenevalt väidetavast seltsingust, alusetust rikastumisest või kasutuseelise saamisest. 32. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita eelmenetluse ülesanded ja kohtu selgitamiskohustust, arvestades eeltoodud selgitusi. Pärast kostja poolt konkreetsete vastuväidete ja faktiliste asjaolude esitamist tuleb kindlaks teha, milliste tõenditega soovib kostja neid asjaolusid tõendada. Seejärel tuleb anda hagejatele võimalus oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks ning otsustada poolte tõendite vastuvõtmine. 33. Kohtuotsuse puudulikkus ei ole antud juhul ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav ja asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus ei pea antud juhul võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest välja selgitamata on asja lahendamiseks olulised asjaolud ja neid kinnitavad tõendid, st puudub materjal, mille põhjal saaks ringkonnakohus asja ise lahendada. 34. Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus tegi õige ja põhjendatud järelduse selle kohta, et 08.12.2009 ülekande alusel esitatud nõue ei ole aegunud. Samuti on kaotanud käesolevaks ajaks tähenduse vaidluse all olnud küsimus 28.04.2010 laenulepingu p-s 1 sätestatud laenu tagasimaksmise tähtaja saabumisest, sest ringkonnakohtu poolt vastu võetud kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt ei ole kostja alates 07.11.2013 Raja tn 2 kinnistu omanik. 35. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. Protokolli parandamise taotluse lahendamine 04.12.2013 esitas K L taotluse 26.11.2013 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Ringkonnakohus, tutvunud taotlusega, leiab, et see ei kuulu rahuldamisele. Protokoll kajastab vajalikul määral istungil toimunut ning vastab seaduse nõuetele. Protokolli täiendamiseks kostja soovitud viisil puudub alus. Protokolli parandamise taotlus lisatakse protokolli juurde.

R Allikvere

Tiit Kollom

Ande Tänav