DEDeutsch FRFrançais ITItaliano ENEnglish

EE · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-12-45751/222-12-45751/22 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2013-12-11

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 11.12.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-45751 Tsiviilasi OÜ XXX hagi XXX vastu võla, viivise, intressi saamiseks Tsiviilasja hind 83085,14 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ XXX (XXX, XXX), esindaja Kerli X Kostja: XXX(XXX, XXX), esindaja vandeadvokaat Klen L...

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 11.12.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-45751 Tsiviilasi OÜ XXX hagi XXX vastu võla, viivise, intressi saamiseks Tsiviilasja hind 83085,14 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ XXX (XXX, XXX), esindaja Kerli X Kostja: XXX(XXX, XXX), esindaja vandeadvokaat Klen Laus Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista XXXOÜ XXX kasuks arvelduskrediidilepingust nr XXX tulenevat võlga kokku summas 2445,70 eurot, sh intresse 71,77 eurot ja viiviseid 2373,93 eurot. 3. Jätta rahuldamata OÜ XXX hagi XXX vastu lepingust nr XXXtuleneva võla 63911,45 eurot väljamõistmiseks. 4. Jätta OÜ XXX menetluskulud ja XXX menetluskulud täies ulatuses OÜ XXX kanda.

Edasikaebamise kord, tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue, põhjendused 02.02.2011 sõlmisid AS Swedbank ja OÜ XXX nõude loovutamise lepingu, millega pank loovutas hagejale nõude 167563,16 euro OÜ XXX (endine ärinimi OÜ XXX) vastu.

AS Swedbank ning OÜ XXX vahel oli sõlmitud laenuleping nr XXX, nr XXXja arvelduskrediidileping nr XXX. Loovutatud nõue tuleneb viidatud lepingutest.

(8) Laenulepingut nr XXX tagas kostja käenduslepingu nr XXXjärgi summas 1 000 000 kr ja arvelduskrediidilepingust tulenevaid nõudeid tagas kostja käenduslepingu nr XXX järgi summas 300 000 kr.

Laenulepingu nr XXX järgne võlg on 138201,08 eurot: põhivõlg on 129286,43 eurot, intress on 4398,99 eurot, viivis on 4515,76 eurot. Leping on üles öeldud 01.02.2011.

Arvelduskrediidileping on lõpetatud 18.03.2010, põhivõlg oli 499800 kr, võlgnik tasus selle ära 29.07.2010. Seisuga 01.01.2011 on arvelduskrediidilepingust tulenev võlg kokku 2445,70 eurot, sh intress 71,77 eurot, viivised 2373,93 eurot.

Ühishüpoteek kinnisasjadel nr XXX ja XXX, mis tagas laenulepingust nr XXX tulenevaid nõudeid, on loovutatud AS-le DNB Pank, mitte pole kustutatud. Hageja sai laenu DNB Pangalt 163 000 eurot, millega tasus nõude omandamise eest AS-le Swedbank. Märgitud 3 400 000- kroonine hüpoteek tagas ka muid AS-i Swedbank nõudeid XXX OÜ vastu ning ka nõudeid kinnisasjade omanike vastu. Seega saab rääkida vaid 800 000 kroonist, millises ulatuses ühishüpoteek tagas laenulepingust nr XXX tulenevaid nõudeid. Seega vastutab käendaja mainitud laenulepingust tulenevate nõuete täitmise eest.

Hageja palus 08.11.2012 avalduses esialgu välja mõista kostjalt 83085,14 eurot (lk 1-4, I kd . 17.12.2012 avalduses täpsustas nõuet. Laenulepingust nr XXX tulenevaid nõudeid käendab (leping nr XXX) kostja lepingu järgi summas 1 000000 kr ehk 63911,65 eurot ja arvelduskrediidilepingust nr XXX tulenevaid nõudeid käendab 300000 kr ehk 19173,49euro ulatuses (leping nr XXX). Laenulepingust nr XXX tulenev põhivõlgniku võlg on kokku 138201,18 eurot ja kuna käendaja vastutus on piiratud 63911,65 euroga, siis nõuab hageja kostjalt märgitud laenulepingu täitmist käenduslepingu järgi 63911,65 eurot. Arvelduskrediidilepingust tulenev põhivõlgniku võlg on 2445,70 eurot ja kuna käendaja vastutus on piiratud 19173,49 euroga, siis nõuab hageja kostjalt arvelduskrediidilepingu täitmist käenduslepingu järgi 2445,70 eurot (I kd lk 53-56). Menetlusdokumendis 28.05.2013 (p 2.6) märkis hageja, et nõude loovutamise lepingu järgi oli laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus 166170,28 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista kokku 66357,35 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastuväited

Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tõendamata on hageja väide, et OÜ XXX võlgnes pärast 02.02.2011 nõude loovutamist hagejale 167 563,16 eurot. Ei ole selge, millistest lepingutest, millal on OÜ XXX võlg panga/hageja ees tekkinud. Selge ei ole, millest tuleneb kostja võlg 83085,14 eurot. Ei ole tõendatud, et teise käendaja, XXX arvelt poleks saanud nõuet rahuldada.

07.04.08

ja 18.06.09 ja 02.07.2001 sõlmiti lepingud. Hageja nõuded viiviste ja intresside saamiseks lepingu nr XXX järgi pärinevad 2008. aastast. 08.11.2012 pöördus hageja kohtusse. Nõue on aegunud. Käenduslepingu sõlmimisest on möödunud 3 aastat (sõlmiti 07.04.08), seega on käenduslepingust tulenev nõue aegunud.

Lepingust nr XXX tulenev nõue oli tagatud ühishüpoteegiga kinnisasjadel nr XXX ja XXX 3 400 000 kr (217299,60 euro) ja hüpoteegid on kustutatud pärast käenduse andmist ja seetõttu väheneb VÕS § 145 lg 5 järgi kostja vastutus 217299,60 euro võrra laenuandja ees, kuna laenuandja on loobunud tagatisest. Kostjal ei ole kohustust sellest lepingust tulenevaid nõudeid täita.

(8) Kohtu põhjendused

VÕS § 396 lg 1 lg 1 järgi kohustub laenulepingu järgi üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. § 397 lg 2 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 401 lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma ning lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu sätteid.

VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohusust täita vastavalt lepingule, seadusele. Kohustuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine, osaline täitmata jätmine, viivitamine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p1, 6 ja § 108 lg 1 alusel kohustuse täitmist, viivist.

Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et AS Swedbank ja OÜ XXX (nüüd OÜ XXX) vahel oli sõlmitud laenulepingud nr XXX, nr XXX ja arvelduskrediidileping nr XXX . Kohtule on hageja poolt esitatud laenuleping nr XXX AS-i Swedbank ja endise nimega OÜ XXX vahel, mille kohaselt oli laenu tagastamise tähtaeg 07.04.2015. Seega on asjas tõendatud, et AS-i Swedbank ja OÜ XXX vahel oli sõlmitud laenulepingud nr- XXX, nr XXX ja arvelduskrediidileping nr XXX . Vaidlus puudus selles, et viidatud lepingute järgi kohustus laenusaaja maksma tagasi laenumakseid, saadud krediiti ja ka tasu ehk intressi. Seega oli AS-i Swedbank ja OÜ XXX (endise nimega OÜ XXX) vahel sõlmitud eelviidatud laenulepingud ja arvelduskrediidileping krediidilepingu tähenduses VÕS § 396 lg 1 ja § 401 järgi.

Hageja poolt kohtule esitatud AS-i Swedbank laenuprogrammi väljavõttest nähtub, et laenulepingu nr XXX järgi sai OÜ XXX laenu 166170,28 eurot ja 01.02.2011 seisuga oli laenu põhiosa võlg 129286,43 eurot, 02.02.11 seisuga oli intressivõlg 4398,99 eurot ja viivisevõlg 4515,76 eurot, kokku 02.02.2011 seisuga 138201,18 eurot. Samast väljavõttest nähtub, et laenulepingu nr 09-049000 järgi sai OÜ XXX laenu 32 000 eurot ja 01.02.2011 oli laenu põhiosa võlg 22215,66 eurot, 02.02.11 oli intressivõlg 1386,72 eurot ning viivisevõlg 3313,90 eurot, seega seisuga 02.02.2011 kokku 26916,28 eurot. Arvelduskrediidilepingu kohta käivast väljavõttest (lk 104, I kd) nähtub, et 18.03.2010 oli pank sulgenud krediidi andmise ja sellel ajal oli OÜ XXX võlgnevus 499800 kr, mille tasus võlgnik ära 29.07.2010, jäädes vaid võlgu 01.01.2011 seisuga 71,77 euro ulatuses intresse ning viiviseid 2373,93 euro, kokku 2445,70 eurot.

Kostja leidis, et viivisenõue 2373,93 eurot on arusaamatu. Hageja selgitas 17.12.2012 (lk 54, p 2.2.3) esitatud menetlusdokumendid, et viivisevõlg 37143,93 kr on konventeeritud 01.01.2011 eurodeks - 2373,93 eurot. Sellele selgitusele kostja enam vastu ei vaielnud. Esitatud programmi väljavõttest (lk 143, I kd) nähtuvalt on seisuga 29.07.2010 viivis 37143,93 eurot ja see on 01.01.2011 konventeeritud 2373,93 euroks. Kostja ei ole tõendanud, et põhivõlgnik või kostja ise oleks märgitud viivise 2373,93 eurot ära tasunud. Intressivõlale ei ole kostja sisulisi vastuväiteid esitanud. Seega on hageja põhjendanud ja tõendanud esitatud arvelduskrediidilepingu kohta käiva andmekandja väljavõttega, et arvelduskrediidilepingust tulenev nõue põhivõlgniku vastu oli seisuga 01.01.2011 kokku 2445,70 eurot, sh intressivõlg 71,77 euro ning viivised 2373,93 euro.

Eeltoodud tõenditega on hageja tõendanud, et AS-l Swedbank oli mainitud laenulepingutest ja arvelduskrediidilepingust tulenev nõue OÜ XXX vastu 02.02.2011 seisuga kokku 167563,16 eurot.

(8) Kohtule esitatud ja hageja ja AS Swedbank vahel 02.02.2011 sõlmitud nõude loovutamise lepingu p-st 1 nähtuvalt loovutas pank hagejale nõude summas 167563,16 eurot: 1) laenulepingutest nr XXX tuleneva nõude: põhiosa võlg 129286,43 eurot, intress 4398,99 eurot, viivised 4515,76 eurot, kokku 129286,43 eurot, 2) laenulepingust nr XXX tuleneva nõude: põhiosa võlg 22215,66 eurot, intress 1386,72 eurot ja viivised 3313,90 eurot, kokku 0226916,28 eurot, 3) arvelduskrediidilepingutest 02.07.2011 nr XXX tuleneva nõude: intressid 71,77 eurot, viivised 2373,93 eurot, kokku 2445,70 eurot (I kd lk 5).

Hinnates esitatud nõude loovutamise lepingut koos AS Swedbank laenuprogrammi ja arvelduskrediidilepingu kohta käiva programmi väljavõttega, leiab kohus, et hageja on tõendanud asjaolu, I et OÜ XXX võlgnes AS-le Swedbank: 1) laenulepingu nr XXX järgi laenuvõlga 129286,43 eurot, intresse 4398,99 eurot, viivised 4515,76 eurot, kokku 129286,43 eurot, 2) laenulepingu nr XXX järgi laenuvõlga 22215,66 eurot, intressi 1386,72 eurot ja viiviseid 3313,90 eurot, kokku 0226916,28 eurot ning 3) 02.07.2011 sõlmitud arvelduskrediidilepingu nr XXX järgi intresse 71,77 eurot, viivised 2373,93euro, kokku 2445,70euro, ja II et eelviidatud lepingutest tulenevad laenu, intressi ja viivisenõuded on kokku summas 167563,16 eurot loovutatud hagejale. Nii on ümber lükatud kostja väide nõude loovutamise lepingu alusel väidetava nõude olemasolu ja selle suuruse tõendamatusest. Eeltoodu alusel on mainitud lepingutest tulenevad nõuded loovutatud VÕS § 164 järgi hagejale, kes on uus võlausaldaja.

Vaidlus puudutab vaid laenulepingut nr XXX ja arvelduskrediidilepingut nr XXX , kuna nendest tulenevate nõuete tagamiseks on kostja käendus ja nendest lepingutest tulenevad nõuded on hageja kostja vastu esitanud. Järgnevalt vaatleb kohus nende lepingute seotud nõudeid, väiteid.

VÕS § 399 lg 1 ja § 401 järgi on lepingu ülesütlemise korral võlausaldajal õigus nõuda laenu kohest tagastamist ning lepingu lõppedes ka selleks ajaks sissenõutavaks muutunud tasu (intressi).

Nõude loovutamise lepingust nähtuvalt on laenuleping nr XXX ja ka laenuleping nr XXX ning arvelduskrediidileping lõpetatud 18.03.2010 (lepingu p 1.1.1- 1.1.3, I kd lk 5). Lisaks on hageja tõendanud kohtule esitatud teatistega 18.03.2011, 17.01.2011 (I kd lk 117, 118), et pank on OÜ- le XXX kohustuste rikkumise tõttu arvelduskrediidilepingu üles öelnud 18.03.2010 ning laenulepingu nr XXX, nr XXX üles öelnud 01.02.2011 (teatised ka võlgniku poolt kätte saadud 18.03.2010, 17.01.2010, lk 117,118, I kd).

Kuivõrd laenuleping nr XXX on üles öeldud põhivõlgniku kohustuste rikkumise tõttu 01.02.2011 ja arvelduskrediidileping vastavalt 18.03.2010, siis lõppesid lepingud ja võlausaldaja ehk AS-i Swedbank nõuded muutusid nendest lepingutest OÜ XXX vastu VÕS § 399 lg 1, § 401 lg 1 järgi sissnõutavaks vastavalt arvelduskrediidilepingu järgi 18.03.2010 ja laenuleping 01.02.2011. Kostja pole neid väiteid ümber lükanud, ega tõendanud, et lepingud oleks lõppenud varem või muul ajal.

Hageja nõuab laenulepingu nr XXX järgi laenuvõlga 129286,43 eurot, intresse 4398,99 eurot, viiviseid käendaja vastutuse piirmäära 63911,65 eurot ulatuses. Kuna laenulepingu nr XXX järgi muutusid panga nõuded põhivõlgniku vastu sissenõutavaks 01.02.2011, siis pole õige kostja väide, et hageja nõuded viiviste ja intresside saamiseks lepingu nr XXX järgi pärinevad 2008. aastast ja oleks justkui aegunud. Hagi on sellest lepingust tulenevas nõudes esitatud kohtule 08.11.2012, seega TsÜS § 146 lg 1 järgi kolmeaastase aegumistähtaja sees. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hageja nõue, mis tuleneb lepingust nr XXX, ei ole aegunud.

(8) Kostja väide, et käendusleping sõlmiti 07.04.08 ja sellest tulenevalt on nõue aegunud, ei ole õige. Vaidlus puudus selles, et laenulepingust nr XXX tulenevaid nõudeid käendab kostja lepinguga nr XXX, mis on sõlmitud 07.04.08 (vastutuse maksimumsumma 63911,65 eurot, 15- 16). Käenduslepingu p-st 1 nähtub, et sellega tagatakse põhikohustuse täitmist. Käenduslepingu p 4 II lausest tuleneb, et kui leping öeldakse üles, on käenduskohustuse täitmise päevaks päev, milliseks laenusaaja kohustub ennetähtaegselt tasumaa kõik lepingu alusel võlgnetavad summad. Seega saab võlausaldaja nõuda käendajalt kohustuse täitmist siis, kui põhikohustus on muutunud sissenõutavaks ehk kui põhivõlgnik pean ära maksma kogu laenu ja sellelt intressi kuni lepingu ülesütlemiseni. Eeltoodu tõttu ei oma vaidluses tähtsust mitte asjaolu, millal sõlmiti käendusleping kostjaga, vaid asjaolu, millal muutus põhikohustus sissenõutavaks. Eelpool tuvastas kohus, et lepingust nr XXX tulenev nõue muutus sissenõutavaks 01.02.2011 ega pole aegunud. Seega on hagejal kui nõude omandajal õigus nõuda kostjalt kui käendajalt käenduslepingu nr XXX järgi põhivõlgniku kohustuse täitmise tagamise kohustuse täitmist kooskõla käenduslepingu p 1, 4 II lausega. Samal põhjusel ei ole aegunud ka arvelduskrediidilepingust tulenev nõue, kuna käenduslepingu nr XXX p 4 II lause järgi siis, kui leping öeldakse üles, on käenduskohustuse täitmise päevaks päev, milliseks laenusaaja kohustub ennetähtaegselt tasumaa kõik lepingu alusel

võlgnetavad summad. Kuna arvelduskrediidilepingust tulenev nõue muutus sissenõutavaks 18.03.2010, ei tõusetu küsimust ka sellest lepingust tulenevate nõuete aegumisest ülaltoodud motiividel.

Laenulepingust nr XXX tulenev nõue

Kostja väitis, et XXX tulenev nõue oli tagatud ühishüpoteegiga kinnisasjadel nr XXX ja XXX summas 3400 000 kr (217299,60 euro) ja hüpoteegid on kustutatud pärast käenduse andmist, mistõttu väheneb tema vastutus VÕS § 145 lg 5 järgi 217299,60 euro võrra, kuna laenuandja on loobunud tagatisest.

VÕS § 145 lg 5 kui võlausaldaja tegevuse tulemusena vähenevad käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised, väheneb käendaja vastutus tagatiste vähenemisele vastava summa võrra, kui võlausaldaja ei tõenda, et käendaja kahju on väiksem.

Hageja poolt esitatud ühishüpoteegi 03.04.2008 seadmise lepingu järgi tagasid kinnisasjadele nr XXX ja XXX seatud ühishüpoteek 3 400 000 kr AS-i Swedbank nõudeid OÜ XXX vastu (lepingu p 2.1 ja 2.2.2, I kd lk 176-181). Laenulepingu XXX järgi tagas sellest lepingust tulenevaid nõudeid kostja käendus ja ühishüpoteek kinnisasjadel XXX, XXX (lk 9, I kd). Käendusleping sõlmiti kostjaga 07.04.2008. Seega tagas mainitud hüpoteek laenulepingust nr XXX tulenevaid nõudeid OÜ XXX vastu ning lisaks tagas neid nõudeid kostja käendus. Kohtule kostja poolt esitatud kinnistusraamatu väljavõttest (I kd lk 141-145) nähtuvalt on AS-i Swedbank kasuks kinnisasjale nr XXX ja XXX 03.04.2008 tehtud avalduse alusel seatud 17.04.2008 hüpoteek 3 400 000 kr, kuid see on kustutatud (vastavate kinnistute kustutamisekanded 4 ja 2). Seega on hüpoteek kui nõuet tagav üks tagatis on kustutatud ajal, mil käendusleping oli sõlmitud.

Nõude loovutamise lepingu p 3.1. nähtuvalt on laenulepingust ja arvelduskrediidilepingust tulenevad AS Swedbank nõuete (OÜ XXX vastu) tagamiseks seatud hüpoteegid asjale nr XXX summas 421816,89 eurot ja nr XXX summas 298786,96 eurot loovutatud Bank DnB Nord A/S Eesti filiaalile (nüüd AS DNB Pank). Seega nähtub nõude loovutamise lepingust, et OÜ XXX vastu olevat nõuet viidatud hüpoteek enam ei taganud ja OÜ XXX seda hüpoteeki ei saanud. Nii on hageja sellise hüpoteegist nn loobumisega olnud ise nõus. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on kinnisasjale nr XXX seatud hüpoteek 217299,61euro (3400 000 kr) ja kinnisasjale nr XXX summas 217299,61 euro (3 400 000 kr) Bank DnB Nord A/S Eesti filiaali kasuks. Hageja on kohtule esitatud laenulepinguga nr XXX(I kd lk 164) tõendanud, et sai Bank DnB

(8) Nord A/S Eesti filiaalilt laenu 163 000 euro (2550395,8 kr) selleks, et finantseerida ja omandada AS-lt Swedbank nõue OÜ XXX (endine OÜ XXX) vastu. Selle lepingu järgi hakkasid tagatised, mis olid enne seatud AS Swedbank kasuks vaidlusalustest laenu -ja arvelduslepingust tulenevate nõuete tagamiseks (OÜ XXX vastu) kinnisasjadel nr XXX, XXX, tagama Bank DnB Nord A/S Eesti Filiaali nõudeid OÜ XXX vastu. Hageja on tõendanud, et viidatud Bank DnB Nord A/S-ga sõlmitud laenulepingu alusel saadud 163 000 eurot on tasutud AS-le Swedbank nõude omandamiseks OÜ XXX (lk 182 21.05.2013 teatis) vastu. Teisisõnu on hageja Bank DnB Nord A/S Eesti filiaalilt saadud 163 000-eurose laenuga omandanud AS-lt Swedbank nõude loovutamise lepingu alusel nõude summas 167563,16 eurot OÜ XXX vastu, samal ajal kui sedasama nõuet tagav ühishüpoteek 3 400 000 kr on loovutatud uuele hüpoteegipidajale hoopis uue nõude ja teise võlgniku (antud juhul hageja) kohustuse täitmise tagamiseks. Selle tulemusel ei ole aga hagejal enam OÜ XXX (OÜ XXX) vastu vaidlusalusest laenu- ja arvelduskrediidilepingust tuleneva nõude tagamiseks täiendavat tagatist – ühishüpoteeki. Vastupidiselt on hoopis hageja enda kohustused tagatud hüpoteegiga, samal ajal kui tema enda nõue, mille ta omandas AS-lt Swedbank lepinguga 02.02.2011 OÜ XXX vastu, enam hüpoteegiga tagatud ei ole. Hageja on nõude loovutamise lepingu sõlminud AS-ga Swedbank, milles on nõustunud vähendama tagatisi, mis oleks aga taganud omandatud nõudeid. Nii on hageja nõude loovutamise lepinguga kindlustanud oma riske oma enda võlausaldaja (Bank Dnb Nord A/S Eesti filiaal) ees. Sellise lepinguga on aga kahjustatud käendajat, kuna tema vastutuse risk on oluliselt pärast hüpoteekide kustutamist suurenenud. Asjaolu, et AS Swedbank oli nõus hüpoteeki loovutama Bank Dnb Nord A/S Eesti filiaalile vaid tingimusel, et Bank Dnb Nord A/S Eesti filiaalilt saadud laen makstakse AS-le Swedbank nn hageja poolt nõude omandamise eest OÜ XXX vastu, on iseenesest õige, kuid ei tähenda, et mainitud hüpoteegi loovutamise korral poleks vähenenud käesoleva hagetava nõude tagatised. Vastupidiselt on hageja kindlustanud oma kohustusi, kuid loobunud omandatud nõude tagatistest – ühishüpoteegist kinnisasjadel nr XXX ja XXX summas 3 400 000 kr. Kohus peab vajalikuks märkida, et VÕS § 167 lg 1, 5 alusel antakse reeglina üle nõude loovutamisel uuele võlausaldajale ka tagatised, sh hüpoteegid, kusjuures § 167 lg 1 II lause järgi eeldatakse kohustust üle anda nõudega mitteseotud tagatised (hüpoteek). Käesoleval juhul on hageja ise kinnitanud, et nõude loovutamisel, vastavalt nõude loovutajaga tehtud kokkuleppele, nõuet tagavat hüpoteeki hagejale üle ei anta. Seega on võlausaldaja tegevuse tulemusel vaidlusalusest tagatisest loobutud.

Nõude loovutamise lepingu järgi oli laenulepingust nr XXX tulenev nõue seisuga 02.02.2011 kokku 138201,18 eurot (seda tagas käendus 63911,65 euro). Seega pole õige hageja 28.05.2013 menetlusdokumendis (p 2.6) toodud väide, justkui oli laenulepingust nr XXX tulenev võlgnevus 166170,28 eurot.

Arvestades seda, et 1) ühishüpoteek summas 3 400 000 kr ehk 217299,6 eurot tagas viidatud laenulepingust tulenevaid nõudeid ning on suurem kui laenulepingust tulenev nõue 138201,18 eurot, 2) seda tagavat ühishüpoteeki ei ole antud hagejale üle, 3) on kustutatud võlausaldaja tegevuse tulemusel, siis väheneb käendaja vastutus märgitud kustutatud ühishüpoteegi summa 3 400 000 kr, so 217299,6 euro võrra kooskõlas VÕS § 145 lg 5. Seega on õige kostja väide, et tema vastutus on vähenenud 217229,60 euro võrra, ületades laenulepingust 08-049942- JI tulenevat loovutatud nõuet 138201,80 kui ka käendaja vastutuse maksimumsummat - 63911,65 eurot. Eeltoodu alusel ei ole kostjal ka kohustust täita põhivõlgniku kohustust VÕS § 76 lg 1, 101 lg 1, 6 § 108 lg 1, § 145 lg 5 ja § 396 lg 1, § 397 lg 1, § 399 lg 1, § 401 lg 1, 3 järgi ja maksta viivist. Hageja nõue laenulepingust nr XXX tuleneva laenuvõla eurot, intresside, viiviste nõudes käendaja vastu summas 63911,65 eurot jääb rahuldamata. Hageja väide, et tegelikult pole ühishüpoteeki kustutatud, vaid need on loovutatud teise panga kasuks, ei ole täpne. Kinnistusraamatust nähtuvalt (vt eespool) on vaidlusalune ühishüpoteek, mis tagas laenulepingust nr XXX tulenevat nõuet, kustutatud. Asjaolu, et hüpoteek on

(8) loovutatud teisele pangele viimase nõude tagamises hageja vastu ehk hageja kohustuste täitmise tagamiseks tulenevalt teisest võlasuhtest (hageja laenuleping teise pangaga) ei tähenda, et ühishüpoteek pole kustutud. Seega ei ole laenulepingust nr XXX tulenevate nõuete tagamiseks enam ühishüpoteeki. Hageja väide, et ühishüpoteek tagas vaid hageja nõudeid 800 000 kr ulatuses, on asjakohatu, sest ühishüpoteegi seadmise lepingust nähtuvalt tagas ühishüpoteek AS Swedbank kõiki nõudeid OÜ XXX vastu summas 3 400 000 kr ning tagatiste seadmise lepingust ei nähtu, et ühishüpoteek tagas laenulepingust nr XXX tulenevaid nõudeid summas 800000 eurot. Kostja on läbivalt väitnud, et kuna hüpoteegist on loobutud, on selle summa võrra tema vastutus vähenenud. Seega ei nõustu kohus hagejaga, et need väited, mille esitas kostja solidaarkohustuse jaotamise kohta tagatiste andjate vahel, ei tähenda seda, et laenulepingust nr XXX tulenevad nõuded olid ühishüpoteegiga tagatud vaid 800 000 kr. Arvelduskrediidilepingust nr XXX tulenev nõue Ülapool tuvastas kohus, et arvelduskrediidilepingust nr 01-05165 tulenev nõue põhivõlgniku vastu oli seisuga 01.01.2011 vastavalt intressivõlg 71,77 eurot ning viivised 2373,93 eurot, kokku 2445,70 eurot. Kostja ei ole väitnud, et intress 71,77 eurot ja viivised 2373,93 oleks põhivõlgniku poolt tasutud. Seega rikub põhivõlgnik arvelduskrediidilepingust nr XXX tulenevat intressi tasumise kohustust VÕS § 100 ja § 401 lg 1 järgi. Kuna vaidlus puudus selles, et põhivõlgnik oli saadud krediidi tasumisega viivituses ning kohus tuvastas, et 01.01.2011 seisuga oli viivis 2373,93 eurot, siis oli põhivõlgnik rikkunud lepingust tulenevat krediidi tagastamise kohustust VÕS § 401 lg 1 järgi viivitusega.

VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕD § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.

Käenduslepinguga 11.08.2005 nr XXX ja kinnituskirjadega ( I kd lk 17-25) on tõendatud, et kostja käendas arvelduskrediidilepingust nr XXX tulenevaid põhivõlgniku kohustusi piirsummas 300 000 kr ehk 19173,49 eurot. Käendaja vastutus on lepingu p 1 järgi põhivõlgnikuga solidaarne. Hageja nõuab kostjalt võlga kokku 2445,70 eurot (intress 71,77 eurot, viivised 2373,93 eurot), mis ei ületa kostja vastutuse maksimumsummat. Kuna kostja pole tõendanud, et märgitud ulatuses viivised ja intressid oleks tasunud, on hageja õigustatud kostjalt nõudma põhivõlgniku kohustuse täitmist ja viiviseid kooskõlas käenduslepingu p 1, VÕS § 65 lg 1, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p1, 6, § 108, § 401 lg 1, 142 lg 1, § 145 lg 1, 2. Kostja väide, et hageja pole tõendanud, et ta oleks nõudnud teise käendaja poolt kohustuse täitmist ja nõuet rahuldanud, on asjakohatu, kuna kostja käendus oli lepingu p 1 järgi põhivõlgnikuga solidaarne ning võlausaldaja võib nõuda VÕS § 65 lg 1 alusel põhivõlgniku kohustuse täitmist kas osaliselt või korraga kõigilt solidaarvõlgnikelt või igaühelt neist eraldi. Seega ei oma vaidluses tähtsust asjaolu, kas hageja on nõudnud arvelduskrediidilepingust tulenevat intressivõlga ja viivist muult käendajalt või ei.

Eeltoodu alusel kuulub hageja arvelduskrediidilepingust nr XXX tulenev intressinõue 71,77 eurot, viiviste nõue 2373,93 euro, kokku summas 2445,70 euro rahuldamisele ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

(8) Mis puudutab poolte väiteid, kas kostja oli põhivõlgnikuga seotud isik, kuidas ja millised isikud on hageja omanikud jne, ei oma vaidluses tähtsust. Kohtul puudub seetõttu vajadus anda hinnang hageja ja OÜ XXX registriandmete väljavõttele.

Tsiviilasja hind, menetluskulude jaotus

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1, 133 lg 1, 2 järgi mille kohaselt on käesoleva tsiviilasja hind hagi esitamise aja seisuga 83085,14 eurot.

Kostja pakkus kompromissi korras hagejale 16000 eurot, hageja sellega nõus ei ole olnud (vt protokoll 03.04.2013). Kooskõlas TsMS § 163 lg 2 jäävad hageja menetluskulud tema enda kanda ning kostja menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus esitatakse maakohtule 30 päeva jooksul arvates lahendi jõustumisest.

/digitaalne allkiri/ Kohtunik