2-13-17185/5 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Tambet Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht

09. detsember 2013. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-17185 Tsiviilasi

A. T.'i hagi V. T.'i vastu igakuise elatise nõudes Tsiviilasja hind 1440 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A. T., isikukood *, elukoht * Hageja seaduslik esindaja K. T., isikukood *, elukoht * Kostja V. T., isikukood *, elukoht * Menetluse staatus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt V. T.'ilt hageja A. T.'i kasuks elatis ülalpidamiseks alates hagi esitamisest 17.04.2013. a kuni A. T.'i täisealiseks saamiseni, s.o. * igakuiselt 160,00 (ükssada kuuskümmend) eurot.

3. Käesoleva resolutsiooni punktis 2 väljamõistetud elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja K. T. arveldusarvele nr * *.

4. Otsus kuulub viivitamatule täitmisele.

5. Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Menetluse käik

17.04.2013. a esitas Pärnu Maakohtule hageja A. T. oma seadusliku esindaja K. T. kaudu kohtule hagiavalduse kostja V. T.'i vastu igakuise elatise, so 160 eurot kuus, nõudes alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni * /tlk 1-8/. 25.04.2013. a kohtumäärusega võttis kohus asja menetlusse ning kohustas kostjat V. T.'it teatama kohtule oma seisukoht hagi suhtes hiljemalt 28 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates /tlk 18-21/. 25.04.2013. a kohtumäärus ja hagiavaldus koos lisadeg on kostjale V. T.'ile isiklikult allkirja vastu üle antud 17.05.2013. a /tlk 23/ ja venekeelsed tõlked eelnimetatud dokumentidest on kostja kätte saanud 22.07.2013. a /tlk 30/.

Hageja nõuded, hageja nõude aluseks olevad asjaolud ja hageja poolt esitatud tõendid

14.04.2013 esitatud hagiavalduse kohaselt hageja esindaja K. T. abiellus kostjaga *. a mille kohta on * perekonnaseisuosakonnas tehtud kanne nr *. *. a sündis poeg A. T., kes elab käesoleval ajal koos emaga, so hageja esindajaga ja on hageja esindaja ülalpidamisel. Hageja esindaja ja kostja abielu lahutati perekonnaseisuasutuses *. a. Pärast abielu lahutamist toetas abikaasa nii hageja esindajat, kui hagejat mõnda aega rahaliselt.

Hageja palub kostjalt V. T.'ilt välja mõista igakuine elatise, so 160 eurot kuus, alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni 15.03.2014. a. Elatisraha kanda hageja seadusliku esindaja K. T. arveldusarvele nr * *.

Hageja on nõus asja kirjaliku menetlemisega. Kui kostja ei vasta tähtaegselt kohtule, siis palub hageja hagi rahuldada tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1 või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil.

Hageja on esitanud kohtule nõude tõendamiseks hageja sünnitunnistuse /tlk 3/; abielulahutuse tõendi /tlk 4/; arve koolilõuna tasumise kohta /tlk 5/; hageja esindaja töötasu tõend /tlk 6/; arve korteri kommunaalteenuste kohta /tlk 7/; Imatra Elekter AS arve /tlk 8/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3).

Hageja esitas 17.04.2013. a kohtule avalduse, milles taotleb tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja jätab kohtule tähtaegselt vastamata /tlk 2/. Kostja on hagiavalduse isiklikult kätte saanud, kuid ei ole kohtule vastuväidet esitanud. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku seisukoha nõudega on kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud 17.05.2013.a ja 22.07.2013.a /tlk 23 ja tlk 30/.

Kohtule esitatud hagiavalduses taotleb hageja elatise väljamõistmist kostjalt 160 eurot alates hagi esitamisest 17.04.2013.a kuni hageja täisealiseks saamiseni *. Hageja on esitanud kohtule nõude tõendamiseks hageja sünnitunnistuse /tlk 3/; abielulahutuse tõendi /tlk 4/; arve koolilõuna tasumise kohta /tlk 5/; hageja esindaja töötasu tõend /tlk 6/; arve korteri kommunaalteenuste kohta /tlk 7/; Imatra Elekter AS arve /tlk 8/.

Kohus asub seisukohale, et hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 lg 1 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lg 1 ja 2 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisega). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määrusega nr 6 Töötasu alammäära kehtestamine § 1 ja § 2 lg

2 järgi oli alates 01.01.2013. a töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 320 eurot kuus, seega elatise alammäär 160 eurot (pool kuutasu alammäärast). Käesolevas tsiviilajas on esitatud hagi 17.04.2013 ning alates sellest kuupäevast tuleb kostjalt elatis välja mõista. Hagiavalduse esitamise hetkel oli elatise alammäär 160 eurot kuus.

Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt V. T.'ilt hageja A. T.’i kasuks välja mõista ülalpidamiseks igakuine elatis 160 eurot alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni *.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda, kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg Kohtunik