3-12-631/74 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ruth Plaks, Silvia Truman, Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.12.2013, Tallinn

Haldusasja number

3-12-631

Haldusasi

XXXXXX (endise nimega XXXXXX) kaebus Kesk-

konnaameti 16.03.2012 korralduse nr HLS 1-15/12/133

tühistamise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – XXXXXX, lepinguline esindaja v.adv Too-

mas Pikamäe

Vastustaja – Keskkonnaamet, volitatud esindajad Ruth

Prigoda ja Piret Peeterson

Kolmas isik – MTÜ Hiiumaa Omavalitsuse Liit, lepin-

guline esindaja v.adv Alar Urm

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 04.10.2012 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XXXXXX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 12.11.2013

RESOLUTSIOON

1. Jätta XXXXXX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 4. ok-

toobri 2012. a otsus haldusasjas nr 3-12-631 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 08.01.2014, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

3-12-631

2(12)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste Liit (edaspidi HOL) kuulutas 19.07.2010 välja korraldatud

jäätmeveo ainuõiguse andmise avaliku konkursi Kõrgessaare, Pühalepa, Käina ja Emmaste

valdades ning Kärdla linnas. Koos konkursi väljakuulutamisega kinnitas HOL konkursi pak-

kumuse kutse dokumendid (edaspidi PKD). PKD p 5.2 sätestas: „Piirkonnast kogutud sega-

olmejäätmete käitluskoht on Hiiumaa jäätmejaamas (Käina vald Ristivälja küla Kreiandi).“

2. HOL ja XXXXXX sõlmisid 18.11.2010 korraldatud jäätmeveo lepingu.

3. XXXXXX esitas 24.11.2010 Keskkonnaametile taotluse jäätmeloa saamiseks seoses kor-

raldatud jäätmeveoga Kõrgessaare, Pühalepa, Käina ja Emmaste valdades ning Kärdla linnas.

Jäätmeveoloa taotluses oli märgitud jäätmekäitluskohtadeks Tallinna Prügila AS (praeguse

nimega Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS) ja Paikre OÜ.

4. Keskkonnaamet andis XXXXXX 07.02.2011 jäätmeloa nr L.JÄ/320010 korraldatud

jäätmeveoks Kõrgessaare, Pühalepa, Käina ja Emmaste valdades ning Kärdla linnas. Jäätme-

loas olid kohtadeks, kuhu tuli Hiiumaalt kogutud segaolmejäätmed üle anda, märgitud AS

Tallinna Prügila ja Paikre OÜ.

5. HOL pöördus 06.09.2011 kirjaga Keskkonnaameti poole ning juhtis tähelepanu asjaolule,

et XXXXXX väljastatud jäätmeluba pole kooskõlas korraldatud jäätmeveo lepingu ja selle

lisadega.

6. Keskkonnaamet andis 16.03.2012 korralduse nr HLS 1-15/12/133, millega muutis

07.02.2011 väljastatud jäätmeluba nii, et Hiiumaal kogutud segaolmejäätmete üleandmise

kohaks on Hiiumaa Prügila OÜ.

PKD p 5.2 kohaselt on veopiirkonnast kogutud segaolmejäätmete käitluskohaks Hiiumaa

jäätmejaam, mille operaator on Hiiumaa Prügila OÜ. HOL ja XXXXXX vahel 18.11.2010

sõlmitud korraldatud jäätmeveo lepingu p 4.2 kohaselt on XXXXXX kohustatud teostama

korraldatud jäätmevedu vastavalt PKD-s sätestatud tingimustele. XXXXXX esitas jäätmeloa

taotluses jäätmekäit1uskohtadena Tallinna Prügila AS ja OÜ Paikre. Seetõttu ei vasta

XXXXXX väljastatud jäätmeluba lepingule. XXXXXX ei ole vaidlustanud PKD punkti 5.2

ega lepingu punkti 4.2. Järelikult on PKD ja leping määratud jäätmekäitluskoha osas kehtivad.

PKD kehtivus ja regulatiivne toime säilib ka pärast lepingu sõlmimist. PKD on käsitletav eel-

haldusaktina, millega määratakse konkursi korraldaja ja pakkujate jaoks siduvalt kindlaks

pakkumiste esitamise nõuded. Eelhaldusakti kehtivus pole lõppenud, sest korraldatud jäätme-

veo õigus ei ole lõppenud. Sõlmitud lepingust ning selle aluseks olnud PKD-st tuleb lähtuda.

Ei ole võimalik, et konkurss kuulutatakse välja ja leping sõlmitakse ühtedel tingimustel, aga

jäätmeluba väljastatakse teistel tingimustel. See oleks vastuolus eri- ja ainuõiguse andmisega

ning seaks konkursil osalejad ebavõrdsesse olukorda. Keskkonnaametil puudub õigus anda

välja PKD ja 18.11.2010 sõlmitud korraldatud jäätmeveo lepingu tingimustega vastuolus olev

jäätmeluba.

XXXXXX 24.11.2010 jäätmeloa taotlus rahuldati, seega on tegemist haldusakti muutmisega

isiku kahjuks. HMS § 67 lg 4 p 6 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamisel ei saa isik

tugineda usaldusele, kui haldusakt on antud isiku esitatud ebaõigete andmete alusel.

3-12-631

3(12)

XXXXXX märkis jäätmeloa taotlusesse teised jäätmekäitluskohad kui leping ja PKD ette nä-

gid, mistõttu on tegemist valeandmete esitamisega.

7. XXXXXX esitas 26.03.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti

16.03.2012 korralduse nr HLS 1-15/12/133 tühistamiseks.

Konkursi pakkumustele esitatavad nõuded olid sätestatud PKD punktides 11, 12 ja 13. Ühest-

ki viidatud punktist ei tulenenud pakkumuse esitanud isiku kohustust viia Hiiumaalt kogutud

olmejäätmed just Hiiumaa jäätmejaama. PKD-s tuli näidata rohkem kui üks jäätmekäitluskoht

ning ka kaebajal oli jäätmeloa taotluses õigus näidata rohkem kui üks jäätmekäitluskoht. Kon-

kurentsiamet on korduvalt väljendanud seisukohta, et korraldatud jäätmeveo konkursi puhul

tuleb tagada olukord, kus veopiirkonnas pärinevad jäätmed antakse üle mitmele jäätmekäit-

luskohale. Ülaltoodust tulenevalt väljendas kaebaja jäätmeloa taotluses soovi anda Hiiumaalt

tekkivad jäätmed üle rohkem kui ühte jäätmekäitluskohta: AS-le Tallinna Prügila või OÜ-le

Paikre. Mitte ühestki õigusnormist ei tulene, et korraldatud jäätmeveo konkursi võitnud isik

peab korraldatud jäätmeveo jäätmeloa taotluses näitama jäätmete üleandmise kohana just seda

jäätmekäitluskohta, mis oli märgitud jäätmeveo konkursi PKD-s.

Keskkonnaamet andis jäätmeloa välja, olles teadlik PKD ja lepingu sisust. Jäätmeseaduse

(JäätS) § 67 lg 21 (kuni 31.12.2010 redaktsioonis) järgi tuli korraldatud jäätmeveo konkursi

PKD esitada seisukohavõtuks Keskkonnaametile, kes vajaduse korral teeb ettepanekuid PKD

täiendamiseks. HOL esitas PKD enne konkursi väljakuulutamist seisukoha võtmiseks Kesk-

konnaametile. Seega oli Keskkonnaametil võimalus kontrollida, kas taotlus ja jäätmeluba vas-

tavad PKD-le. Eeskätt Keskkonnaametil, aga ka HOL-il oli võimalik kontrollida taotluse vas-

tavust PKD-le ja lepingule. Jääb arusaamatuks, miks püüab Keskkonnaamet süüdistada kaeba-

jat valeandmete esitamises ja panna vastutust üksnes kaebajale. Taotlus saadeti arvamuse

avaldamiseks ka Hiiumaa kohalikele omavalitsustele ning viimastel puudusid taotluse suhtes

vastuväited, mistõttu ei saa väita, et kaebaja pidi olema jäätmeloa väidetavast õigusvastasusest

teadlik.

Jäätmeloa muutmine on vastuolus JäätS ja konkurentsiseaduse (KonkS) sätetega. Kui Kesk-

konnaamet soovib jäätmeluba muuta, peab ta arvestama praegusel hetkel kehtiva õigusliku ja

faktilise olustikuga (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54). PKD kui iseseisva haldusakti keh-

tivus lõppes lepingu sõlmimise ning HOL poolt konkursi tulemustest avalikkuse teavitamise-

ga. Kuna PKD ülesandeks oli reguleerida eeskätt konkursi läbiviimisega seonduvat, siis mää-

rab alates lepingu sõlmimisest HOL, kaebaja ja jäätmevaldajate vastastikuseid õigusi ja ko-

hustusi eeskätt leping. Seetõttu on asjakohatu väide, et kaebaja ei ole vaidlustanud PKD p 5.2.

Kuna leping sõlmiti 18.11.2010 ning taotluse esitas kaebaja 24.11.2010, ei pidanud kaebaja

ega Keskkonnaamet enam PKD-st lähtuma. Kaebaja möönab, et lepingu p 2.2.1 viitab PKD-le

kui lepingu lahutamatule lisale. Sellest järeldub, et PKD kehtib alates lepingu sõlmimisest kui

lepingu osa, mitte kui iseseisev haldusakt. Kui tõlgendada PKD punkti 5.2 nii, et kõik Hiiu-

maalt kogutavad olmejäätmed tuleb anda üle üksnes Hiiumaa jäätmejaamale, tekib olukord,

kus Hiiumaa jäätmejaam omandab ainuõiguse Hiiumaal tekkivate olmejäätmete vastuvõtmise

kaubaturul. Kui HOL soovis anda Hiiumaa jäätmejaamale ainuõigust Hiiumaal tekkivate ol-

mejäätmete vastuvõtmiseks, siis oleks HOL pidanud korraldama avaliku konkursi jäätmekäit-

luskoha leidmiseks. Kuna HOL sellist avalikku konkurssi ei korraldanud, on PKD p 5.2 tühi-

ne. Eelnev tähendab ka seda, et Kui keskkonnaamet soovib jäätmeluba muuta, peab ta arves-

tama muu hulgas sellega, et PKD p 5.2 on tühine ja sellel ei ole õiguslikke tagajärgi.

Keskkonnaamet ei ole jäätmeloa muutmisel arvestanud kaebaja usaldust jäätmeloa senisel

kujul kehtima jäämise vastu ega kaebaja poolt tehtud kulutusi. Kaebaja rajas Hiiumaale jäät-

mete ümberlaadimisjaama, et koguda Hiiumaa segaolmejäätmed kokku ning transportida need

edasi mandrile AS-le Tallinna Prügila. Ümberlaadimisjaam võimaldab hoida kokku jäätme-

3-12-631

4(12)

veoga seotud kulusid. Ümberlaadimisjaama rajamine on otseselt tingitud sellest, et kaebaja

omandas korraldatud jäätmeveo ainuõiguse Hiiumaal ning jäätmeloas olid Hiiumaalt kogutud

jäätmete üleandmise kohtadena märgitud AS Tallinna Prügila ja OÜ Paikre. Kui jäätmeloas

oleks jäätmete üleandmise kohaks märgitud Hiiumaa prügila, poleks kaebaja ümberlaadimis-

jaama rajanud. Kaebaja on teinud jäätmeloa alusel olulisi kulutusi, mis korralduse andmisega

on osutunud tarbetuks. Kulutused on kantud perioodil 10.06.2011-21.12.2011, s.o pärast

07.02.2011 jäätmeloa andmist. HMS § 67 lg-t 2 eirates ei arvestanud Keskkonnaamet jäätme-

loa muutmisel kaebaja kulutustega.

Korraldusest ei nähtu jäätmeloa muutmise vajadust, samuti on Keskkonnaamet lähtunud asja-

kohatutest kaalutlustest. Keskkonnaamet ei saa põhistada jäätmeloa muutmist jäätmeloa ad-

ressaadi väidetavatest huvidest lähtumise vajadusega, kui adressaat seda ise ei soovi. Korral-

datud jäätmeveo jäätmeluba on üksnes loa saajat soodustav ja kohustav haldusakt ning sellest

ei tulene õigusi ega kohustusi teistele konkursil osalenud isikutele.

8. Keskkonnaamet palus jätta kaebus rahuldamata.

Korraldus on kooskõlas kehtiva õigusega. Selle andmisel ei ole rikutud HMS-st ega JäätS-st

tulenevat jäätmeloa muutmise korda ega aluseid. Korralduse andmisel on võetud arvesse kõik

asjas tähtsust omavad asjaolud. Keskkonnaamet on piisavalt kogunud asja otsustamiseks vaja-

likke materjale ja korraldus on piisavalt motiveeritud. Kaebaja on osalenud korralduse andmi-

se menetluses, esitades jäätmeloa muutmise suhtes ettepanekuid ja vastuväiteid, millega

Keskkonnaamet on vastavalt õigusaktides sätestatule arvestanud. Kaebaja esitas 18.11.2010

sõlmitud korraldatud jäätmeveo lepingust ja selle aluseks olevast konkursi PKD-st erinevad

jäätmekäituskohad tahtlikult ning kaebaja oli teadlik jäätmeloa mittevastavusest korraldatud

jäätmeveo tingimustele ja õigusaktide nõuetele. Seega ei saa kaebaja tugineda usaldusele.

Keskkonnaamet on valeandmete esitamist korralduses selgitanud ning toonud välja ka selle, et

kaebaja tõlgendused JäätS § 67 lg 2 ja § 78 p 8 kohta on meelevaldsed ja asjakohatud. Asja-

olu, et kaebaja soovis Hiiumaalt tekkivad jäätmed anda üle rohkem kui ühte jäätmekäitluskoh-

ta, ei oma tähendust, sest vastavalt konkursi PKD-le ja lepingu tingimustele oli kaebaja kohus-

tatud jäätmed üle andma Hiiumaa Prügila OÜ Hiiumaa jäätmejaama. Kaebaja pole ainuõiguse

andmise konkursi PKD-d kohtus vaidlustanud. Kaebaja esitas küll PKD-le vaide, kuid ei vaid-

lustanud seejuures jäätmekäitluskoha määramist. Seega on konkursi PKD eelhaldusaktina

kehtiv ning kaebaja on sellega nõustunud.

Keskkonnaametil puudub õigus anda kaebajale konkursi tingimustest teistel tingimustel jäät-

meluba, kuna see kahjustab kolmandate isikute õigusi ning avalikku huvi. Nii on pakkumis-

menetluste lõpptulemuste fikseerimise järel lepingu sõlmimisel keelatud teha pakkumise tin-

gimustes muudatusi, sest see muudaks kogu pakkumismenetluse mõttetuks. Kui lähtuda kae-

baja tõlgendusest, siis annaks JäätS alusel antav jäätmeluba õiguse ja võimaluse konkursist ja

selle alusel sõlmitud lepingu tingimustest kõrvale kalduda. Kaebajale, kelle igapäevaseks ma-

jandustegevuseks on jäätmekäitlus, pidi olema arusaadav, et konkursi PKD-s määratud jäät-

mekäitluskoht omab tulevikus jäätmeloa andmisel olulist tähendust ehk tegemist on tingimu-

sega, mis peab jääma täidetuks ka jäätmeloa andmise järgselt.

Kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks jäätmeloa taotlemist reguleeris jäät-

meloa andmisel lisaks JäätS §-le 78 ka § 97. Viimasest tuleneb üksnes kohustus esitada täien-

davalt kohaliku omavalitsuse haldusakti koopia selle kohta, et taotluse esitaja pakkumus on

tunnistatud konkursil edukaks. Keskkonnaametil oli tõepoolest võimalus anda seisukoht kon-

kursi PKD-le enne konkursi välja kuulutamist, kuid Keskkonnaametil puudub igasugune teave

selle kohta, millisel kujul konkurss lõplikult välja kuulutatakse. Ka pärast konkursi kuuluta-

mist puudub Keskkonnaametil võimalus saada teada konkursi edasisest kulgemisest ning sel-

lest, kas konkursi tingimusi on hiljem muudetud või mitte. Keskkonnaamet eeldas, et jäätme-

3-12-631

5(12)

loa taotluses esitatud andmed on õiguspärased ning kooskõlas lepingu ja konkursi PKD-ga,

sest kaebaja ei taotlenud korraldatud jäätmeveoluba esmakordselt. Keskkonnaamet sai HOL-lt

pärast jäätmeloa väljastamist teada, et jäätmeluba ei vasta jäätmekäitluskohtade osas lepingule

ja selle aluseks olevale konkursi PKD-le. Kui Keskkonnaametile oleks olnud valeandmete

esitamine teada, ei oleks sellise sisuga luba väljastatud.

Lepingust tulenevalt on kohustuslik lähtuda PKD-st, mis on lepingu lahtutamatuks osaks. Kui

analüüsida Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määruse nr 133 „Eri- või ainuõiguse andmiseks

avaliku konkursi korraldamise kord“ sätteid koostoimes, siis on selge, et pakkumismenetluse

lõpptulemuste fikseerimise järel on lepingu sõlmimisel keelatud teha tingimustes muudatusi,

sest see muudaks kogu pakkumismenetluse mõttetuks. Lepingu tühisust ei ole käesoleval ju-

hul tuvastatud ning kaebaja on ise selliste lepingutingimustega lepingusse astunud.

Kaebaja taotles ümberlaadimisjaamas jäätmete käitlemiseks luba juba 24.09.2010. Seega oli

kaebajal ümberlaadimisjaama ehitamise soov olemas juba varem ning seda ka konkursi tingi-

musi arvestamata. Ümberlaadimisjaamale väljastatud jäätmeluba nr L.JÄ/319596 ei ole antud

kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks.

9. MTÜ Hiiumaa Omavalitsuse Liit palus jätta kaebus rahuldamata.

Avalikes huvides on, et korraldatud jäätmevedu toimub vastavalt PKD ja selle alusel sõlmitud

lepingu tingimustele. Viidatud dokumente oli kaebajal võimalus halduskohtus vaidlustada,

kuid kaebaja seda ei teinud. Kaebaja on kohustatud korraldatud jäätmeveol kogutavad jäätmed

üle andma Hiiumaa Prügila OÜ Hiiumaa jäätmejaama. Seega on kaebaja oma hinna kujunda-

misel pidanud selle asjaoluga arvestama. Vastav kohustus tuleneb kaebaja ja kolmanda isiku

vahel sõlmitud lepingust.

Kaebus on suunatud hankelepingu tingimuste muutmisele. Vastavalt riigihangete seadusele

(RHS) ei ole hankelepingu tingimuste muutmine lubatud. Samuti ei saa hankelepingu tingi-

musi muuta ühepoolselt. Kaebaja üritab muuta tingimusi, millega viidi läbi kolmanda isiku

poolt korraldatud konkurss. Kaebaja soovib tekitada olukorra, kus kaebajapoolne 18.11.2010

sõlmitud korraldatud jäätmeveo lepingu tahtlik rikkumine oleks õigustatud. Avalik huvi on

suunatud sellele, et Hiiumaal säiliks terviklik jäätmekäitlussüsteem, sh jäätmejaama normaal-

ne funktsioneerimine. Kui hanke läbiviimisel peeti silmas eesmärki käidelda jäätmeid Hiiu-

maa prügilas ning kaebaja neid tingimusi ei vaidlustanud ja sõlmis lepingu, siis ei kahjusta

jäätmeloa hanketingimuste alusel lubatava jäätmekäitlusega vastavusse viimine kaebaja õigu-

si.

10. Tallinna Halduskohus jättis 04.10.2012 otsusega XXXXXX kaebuse rahuldamata.

Kuna kaebaja ei vaidlustanud PKD-s sisalduvat tingimust jäätmekäitluskoha osas enne pak-

kumuste esitamise tähtaega, on asjakohatud kaebaja väited PKD p 5.2 kui halduslepingu osa

tühisusest. Keskkonnaamet ei pidanud PKD ega lepingu õiguspärasust ega kehtivust iseseis-

valt hindama. Ühestki õigusnormist ei tulene Keskkonnaametile pädevust lepingu kehtivuse ja

selle aluseks oleva eelhaldusakti õiguspärasuse suhtes abstraktse kontrolli teostamiseks olu-

korras, kus PKD-d ega ka lepingut pole eelnevalt nõuetekohaselt vaidlustatud. Keskkonna-

ameti jaoks oli leping kehtiv ning sellest tuli lähtuda. Seetõttu ei pea ka kohus kaebaja nende

argumentide osas seisukohta kujundama.

PKD p 5.2 kohaselt on piirkonnast kogutud segaolmejäätmete käitluskoht Hiiumaa jäätme-

jaamas. Lepingu p 2.2.1 kohaselt on lepingu lahutamatuks osaks PKD ilma lisadeta. Vastavalt

lepingu p-le 4.1.1 on vedajal õigus teostada veopiirkonnas korraldatud jäätmevedu vastavalt

talle väljastatud korraldatud jäätmeveoloale, lepingus ja jäätmekäitluslepingus sätestatule ning

järgides JäätS, Hiiumaa omavalitsuste jäätmehoolduseeskirju ja heakorraeeskirju, avaliku kor-

ra eeskirju ja registrite pidamise põhimääruse nõudeid. Lepingu p 4.2 sätestas, et vedaja on

3-12-631

6(12)

kohustatud teostama korraldatud jäätmevedu vastavalt PKD-s sätestatud tingimustele ning

vedaja poolt esitatud ja HOL poolt edukaks tunnistatud pakkumisele alljärgnevatel tingimus-

tel: vedaja kohustub esitama PKD-s ettenähtud tähtaja jooksul Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-

Saare regioonile korraldatud jäätmeveo jäätmeloa taotluse vastavalt JäätS §-des 78, 97 ja 98

sätestatule (lepingu p 4.2.1). Eelnevast järeldub, et segaolmejäätmete käitluskohaks oli Hiiu-

maa jäätmejaam; PKD oli lepingu osa; vedajal oli õigus teostada korraldatud jäätmevedu üks-

nes vastavalt korraldatud jäätmeveoloale; vedajal oli kohustus teostada jäätmevedu vastavalt

PKD-s sätestatud tingimustele (sh viia jäätmed käitlemiseks Hiiumaa jäätmejaama) ning esi-

tada selleks Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regioonile taotlus korraldatud jäätmeveo jäät-

meloa saamiseks. Kaebaja ei esitanud Keskkonnaametile taotlust korraldatud jäätmeveo jäät-

meloa saamiseks tingimusel, et jäätmekäitluskoht on Hiiumaa jäätmejaam, vaid jäätmekäit-

luskohtadeks on Tallinna Prügila AS ja Paikre AS.

HMS § 38 lg 3 kohaselt on menetlusosaline kohustatud haldusorganile esitama ja teatavaks

tegema talle teada olevad menetluses tähtsust omavad asjaolud ja tõendid. JäätS §-de 97 ja 98

kohaselt esitab kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmeveoks jäätmeluba (korraldatud jäät-

meveoluba) taotlev isik lisaks JäätS §-s 78 nimetatud andmetele loa andjale kohaliku omava-

litsuse üksuse haldusakti koopia selle kohta, et taotleja pakkumus on JäätS § 67 lg-s 1 nimeta-

tud riigihankel tunnistatud edukaks. Lisaks JäätS § 81 lg-s 2 sätestatule määratakse korralda-

tud jäätmeveoloaga piirkond, kust kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoga

hõlmatud jäätmed kokku kogutakse ning jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed

üle antakse, sealhulgas prügilad ja nende käitajad. Kuna JäätS § 97 seob korraldatud jäätme-

veoloa taotluse konkreetse konkursi võiduga ning selle konkreetse konkursi tingimused tule-

nevad eelkõige PKD-st ja sõlmitud lepingust, ei saa isik korraldatud jäätmeveoloa taotluses

esitada suvalisi andmeid, vaid üksnes neid, mis tulenevad konkreetse võidetud konkursi tin-

gimustest. Ülaltoodut vastastikuses seoses ja koosmõjus vaadeldes on selge, et selleks, et kae-

baja saaks korraldatud jäätmevedu Hiiumaal teostada vastavalt PKD nõuetele ja lepingus kok-

kulepitule, pidi ta esitama korraldatud jäätmeveoloa taotluse, kus pidi ainsa jäätmekäitlusko-

hana ära näitama Hiiumaa jäätmejaama. Kuna kaebaja seda ei teinud ning esitas jäätmekäit-

luskohtadena hoopis Tallinna Prügila AS ja Paikre OÜ, on kaebaja selline tegevus vaadeldav

HMS § 38 lg-s 3 sätestatud kohustuse täitmata jätmisena ning vastustajale valeandmete esita-

misena JäätS § 83 lg 1 p 1 ja § 85 lg 1 p 1 tähenduses. Keskkonnaamet kinnitas ka kohtuistun-

gil, et kui Keskkonnaametile oleks koos jäätmeveoloa taotlusega esitatud ka leping koos

PKD-ga, oleks Keskkonnaamet keeldunud taotletud kujul jäätmeveoloa väljastamisest just

JäätS § 83 lg 1 p 1 alusel, sest lepinguga kokkulepitu ning taotluses esitatu ei olnud omavahel

kooskõlas jäätmekäitluskoha osas.

Asjakohatud on kaebaja väited, et Keskkonnaametile olid teada korraldatud konkursi tingimu-

sed (haldusorganile oli saadetud kooskõlastamiseks PKD eelnõu), kuid sellest hoolimata anti

välja jäätmeveoluba kaebaja taotletud kujul. JäätS ei kohusta Keskkonnaametit kontrollima

PKD tingimusi ja lepingus kokkulepitut jäätmeloa taotluse menetlemisel. See ei tähenda, et

loa taotlejal oleks õigus esitada loa taotluses suvalisi andmeid. See ei tähenda ka piirangut loa

kehtetuks tunnistamiseks olukorras, kus esitatud andmed ei vasta PKD-le ja lepingule. See

tähendab, et vastutus andmete õigsuse ning PKD ja lepingu tingimustele vastavuse eest lasub

loa taotlejal ning Keskkonnaametil on valeandmete esitamise avastamisel õigus jäätmeluba

vastavalt JäätS § 83 lg 1 p-le 1 kehtetuks tunnistada. Praegusel juhul lahendas Keskkonnaamet

olukorra selliselt, et jäätmeloa kehtetuks tunnistamise ja uue andmise asemel muudeti algset

jäätmeluba jäätmekäitluskoha osas, mis sisuliselt ja õiguslikult on sama tähendusega.

Kohus nõustub Keskkonnaameti ja kolmanda isiku positsiooniga osas, mis puudutab avaliku

konkursi kontseptsiooni üldisemalt. JäätS alusel korraldatud jäätmevedu toimub avalikes hu-

vides. Samamoodi on avalikes huvides, et konkurss korraldatud jäätmeveo ainuõiguse saami-

3-12-631

7(12)

seks toimuks kõigile pakkujatele võrdsetel tingimustel. Kui pakkuja leiab, et PKD tingimus on

talle ebasobiv või õigusvastane, on tal õigus PKD tingimust vaidlustada kuni pakkumuste

avamiseni. Kui pakkuja PKD-d ei vaidlusta, on tal kohustus neist tingimustest lähtudes teha

oma pakkumus. Pakkumismenetluse lõpptulemuste fikseerimise järel ja lepingu sõlmimisel on

keelatud muuta PKD tingimusi, st et leping peab vastama PKD-le. Samamoodi on keelatud

muuta juba sõlmitud lepingut hiljem viisil, mis kehtestaks PKD-st erinevad tingimused. Vas-

tasel juhul muutuks terve pakkumismenetlus sisutühjaks ja PKD algne paikapanek mõttetuks.

Jäätmeluba ei saa olla haldusaktiks, mis annaks loa taotlejale seadusliku aluse PKD ja lepingu

tingimusi eirata. JäätS regulatsiooni mõte ja eesmärk ei ole olnud see, et Keskkonnaamet

saaks korraldatud jäätmeveo ise sisustada jäätmeveoloa taotlust menetledes.

Kaevatud haldusakti tühistamiseks ei anna alust kaebaja usalduse kaitse argument. Kaebajale

on Väike-Sadama jäätmekäitluskohas tegutsemiseks väljastatud jäätmekäitlusluba ning seal

toimuvat tegevust pole vaidlusaluse haldusaktiga muudetud ega keelatud. Nimetatud jäätme-

käitluskohal puudub vaidlusaluse haldusaktiga üldse igasugune seos, kuna Väike-Sadama

jäätmekäitluskohale 14.01.2011 antud jäätmeloa tabelist 3 nähtuvalt ei anna see luba õigust

teostada jäätmete kogumist ja jäätmevedu nende jäätmeliikide osas, mille kohta on kohalik

omavalitsus läbi viinud korraldatud olmejäätmeveo ainuõiguse andmise konkursi. Korraldatud

jäätmeveo raames kogutud jäätmeid ei ole kaebajal olnud kunagi õigus Väike-Sadama jäät-

mekäitluskohta viia ning seega ei saanud korraldatud jäätmeveoloa esialgne andmine või selle

hilisem muutmine kuidagi mõjutada kaebaja tegevust selles jäätmekäitluskohas. Kuna algse

jäätmeveoloa ja Väike-Sadama jäätmekäitluskoha jäätmeloa tingimustest tulenevalt oli korral-

datud jäätmeveo raames kogutud jäätmete viimine Väike-sadama jäätmekäitluskohta välista-

tud, ei saanud kaebajal tekkida ka mingit õiguspärast ootust selle õiguse tekkeks. Isegi kui

Väike-Sadama jäätmekäitluskohas oleks võimalik käidelda korraldatud jäätmeveo raames

kogutud olmejäätmeid, ei oleks kaebajal ikkagi alust tugineda usalduse kaitsele, sest kaebajal

oli plaan avada Väike-Sadama jäätmekäitluskoht sõltumata korraldatud jäätmeveo konkursi

tulemustest (jäätmeloa taotlus 24.09.2010; korraldatud jäätmeveo leping 18.11.2010). Lisaks

ei ole usalduse kaitsele tuginemine põhjendatud olukorras, kus isik on teadlikult esitanud hal-

dusorganile valeandmeid või teadlikult sõlminud tühise korraldatud jäätmeveo lepingu, nagu

väidab kaebaja ise.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

11. XXXXXX esitas 05.11.2012 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles

palub tühistada Tallinna Halduskohtu 04.10.2012 kohtuotsus ja teha uus otsus, millega tühis-

tada Keskkonnameti 16.03.2012 korraldus nr HLS 1-15/12/133.

Halduskohus kohaldas ebaõigesti HMS § 61 lg-t 2. PKD kui iseseisva haldusakti kehtivus

lõppes lepingu sõlmimise ja HOL poolt konkursi tulemustest avalikkuse teavitamisega. HMS

§ 61 lg 2 kohaselt haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivuse lõppemiseni, hal-

dusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta

teisiti. Riigikohus on määruses nr 3-3-1-30-12 leidnud, et pakkumuse kutse dokumentide si-

duvus piirdub üksnes konkreetse pakkumismenetluse tingimustega. PKD ülesandeks oli regu-

leerida eeskätt konkursi läbiviimisega seonduvat ning alates lepingu sõlmimisest määrab

HOL, kaebaja ja jäätmevaldajate vastastikusi õigusi ja kohustusi eeskätt leping. Lepingu p

2.2.1 viitab küll PKD-le kui lepingu lahutamatule lisale, kuid sellest järeldub, et alates lepingu

sõlmimisest kehtib PKD kui lepingu osa, mitte kui iseseisev haldusakt. Kaebaja lähtus vastus-

tajale taotluse esitamisel PKD-st kui lepingu osast. Seetõttu on tähtsusetu, kas kaebaja vaid-

lustas PKD kui iseseisva haldusakti punkti 5.2 enne pakkumuste esitamise tähtaega või mitte.

3-12-631

8(12)

Halduskohus kohaldas ebaõigesti TsÜS § 84 lg-t 1. Halduskohus leidis, et Keskkonnaamet ei

pidanud PKD ega lepingu õiguspärasust ega kehtivust iseseisvalt hindama. Seega asus haldus-

kohus seisukohale, et Keskkonnaameti jaoks oli leping kehtiv ning sellest tuli lähtuda. Selline

seisukoht pole kooskõlas TsÜS § 84 lg-ga 1 – tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke

tagajärgi. Tehingu tühisusele saab tugineda, ilma et kohus peaks olema tühisuse eelnevalt tu-

vastanud. Jäätmeluba muutes pidi Keskkonnaamet seega arvestama muu hulgas sellega, et

PKD punkt 5.2 kui lepingu osa on tühine ja sellel pole õiguslikke tagajärgi.

Halduskohus rikkus HKMS § 157 lg-t 1. Leides, et kaebaja argumendid PKD p 5.2 kui lepin-

gu osa tühisuse kohta on asjakohatud, jättis kohus analüüsimata, kas PKD p 5.2 kui lepingu

osa on vastuolu tõttu KonkS § 14 lg-ga 2, JäätS § 67 lg 2 p-ga 4 (kuni 31.12.2010 kehtinud

redaktsioonis), § 78 p-ga 8 ning § 98 p-ga 2 TsÜS § 87 alusel tühine. Sellega rikkus kohus

HKMS § 157 lg-t 1 ja jõudis järgmistele ebaõigetele seisukohtadele: kaebajal on kohustus

teostada jäätmevedu vastavalt PKD-s sätestatule ehk viia jäätmed käitlemiseks Hiiumaa jäät-

mejaama; selleks, et kaebaja saaks korraldatud jäätmevedu teostada vastavalt PKD nõuetele ja

lepingus kokkulepitule, pidi ta esitama korraldatud jäätmeveoloa taotluse, kus pidi ainsa jäät-

mekäitluskohana ära näitama Hiiumaa jäätmejaama; korraldus ei ole õigusvastane. Samuti

jättis kohus tähelepanuta kaebaja väited selle kohta, et korraldus ei vasta HMS § 64 lg 3 nõue-

tele, mille kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel muu hulgas arvestada haldusakti kehte-

tuks tunnistamise põhjuste olulisust. Korraldusest ei nähtu põhjus, miks on rohkem kui aasta

pärast jäätmeloa väljaandmist vaja jäätmeluba muuta. Korralduses märgitakse, et jäätmeluba

ei võimalda kaebajal täita lepingut ning lepingu sõlmimise aluseks olnud konkursi tingimusi.

Keskkonnaamet ei saa põhistada jäätmeveoloa muutmist vajadusega lähtuda jäätmeloa adres-

saadi väidetavatest huvidest, kui adressaat seda ise ei soovi. Viited Riigikohtu 12.10.2011

otsusele nr 3-3-1-31-11 ning RHS §-le 3 ja § 17 lg-le 4 on asjakohatud. Korraldatud jäätme-

veo jäätmeluba on üksnes loa saajat soodustav ja kohustav haldusakt ning sellest ei tulene

õigusi ega kohustusi teistele konkursil osalenud isikutele. Ükski konkursil osalenud jäätmeve-

daja pole avaldanud Keskkonnaametile muret sellepärast, et kaebaja oleks saanud konkursi

tingimustega vastuolus oleva konkurentsieelise. Seega on ekslik arusaam, et jäätmeloa muut-

misega tagab Keskkonnaamet riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse.

Halduskohus kohaldas ebaõigesti HMS § 54. Kuna kohus jättis analüüsimata PKD p 5.2 kui

lepingu osa tühisuse tagajärjed, jõudis kohus valele seisukohale korralduse õiguspärasuse

osas. Kui tõlgendada PKD punkti 5.2 nii, et kõik Hiiumaalt kogutavad olmejäätmed tuleb üle

anda üksnes Hiiumaa jäätmejaamale, tekib olukord, kus Hiiumaa jäätmejaam omandab ainu-

õiguse olmejäätmete vastuvõtmise kaubaturul. KonkS § 14 lg 2 järgi tuleb vastava õiguse

andmiseks korraldada avalik konkurss. Kuna HOL ei korraldanud sellist konkurssi, siis on

PKD p 5.2 kui lepingu osa TsÜS § 87 alusel tühine. Vaidlustatud korraldus on vastuolus nii

KonkS § 14 lg-ga 2 kui ka Jääts § 98 p-ga 2. Viimase sätte kohaselt tuleb korraldatud jäätme-

veoloas määrata jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, sh prügilad

ja nende käitajad. See tähendab, et jäätmeid peab olema võimalik üle anda vähemalt kahele

erinevale jäätmekäitluskohale.

Halduskohus kohaldas ebaõigesti JäätS § 97, leides, et kuna nimetatud säte seob korraldatud

jäätmeveoloa taotluse konkreetse konkursi võiduga ning selle konkreetse konkursi tingimused

tulenevad eelkõige PKD-st ja sõlmitud lepingust, ei saa isik korraldatud jäätmeveoloa taotlu-

ses esitada suvalisi andmeid, vaid üksnes neid, mis tulenevad konkreetse võidetud konkursi

tingimustest. JäätS § 97 ega ükski teine JäätS või muu õigusakti säte ei näe ette, et korraldatud

jäätmeveo konkursi võitnud isik peaks korraldatud jäätmeloa taotluses näitama jäätmete üle-

andmise kohana just seda jäätmekäitluskohta, mis oli märgitud jäätmeveo konkursi pakkumise

kutse dokumentides. Jäätmeloa taotlus peab JäätS § 78 p 8 järgi sisaldama andmeid isikute

kohta, kellele jäätmeid kavatsetakse üle anda, sh andmeid jäätmeid ladestavate isikute kohta.

3-12-631

9(12)

JäätS § 98 p 2 kohaselt määratakse korraldatud jäätmeveoloas jäätmekäitluskohad ja isikud,

kuhu ja kellel jäätmed üle antakse, sh prügilad ja nende käitajad. Seega oli kaebajal õigus näi-

data taotluses rohkem kui üks jäätmekäitluskoht ning kaebaja ei esitanud taotluses valeand-

meid.

Halduskohus kohaldas ebaõigesti HMS § 38 lg-t 3, JäätS § 83 lg 1 p 1 ja § 85 lg 1 p 1. Kuna

ühestki õigusaktist ei tulenenud kaebajale kohustust näidata korraldatud jäätmeloa taotluses

jäätmete üleandmise kohana just seda jäätmekäitluskohta, mis oli märgitud jäätmeveo konkur-

si PKD-s, ning kaebajal oli õigus näidata taotluses rohkem kui üks jäätmekäitluskoht, on eba-

õige halduskohtu seisukoht, et kaebaja esitas taotluses valeandmeid. Seda enam olukorras, kus

PKD p 5.2 on TsÜS § 87 alusel tühine. Samuti pidas halduskohus valesti asjakohatuks kaebaja

väidet selle kohta, et Keskkonnaametil ja Hiiumaa kohalikel omavalitsustel oli võimalik kont-

rollida taotluse vastavust PKD-le ja lepingule. Seega, isegi kui lugeda taotluses jäätmekäitlus-

kohtadena AS Tallinna Prügila ja Paikre OÜ märkimist valeandmete esitamiseks, siis ei saa

panna vastutust üksnes kaebajale. Lisaks jääb arusaamatuks, et kui Keskkonnaametil pole

kohustust kontrollida PKD tingimusi ja lepingus kokku lepitut jäätmeloa taotluse esitamisel,

siis kuidas saab kaebaja üldse valeandmeid esitada.

Halduskohus kohaldas ebaõigesti HMS § 67 lg-t 2 ning hindas ebaõigesti jäätmeluba nr

L.JÄ/31959 ning kaebaja poolt selle saamiseks 24.09.2010 esitatud taotlust. HMS § 67 lg 2

sätestab, et haldusakti ei tohi tunnistada kehtetuks isiku kahjuks, kui isik on haldusakti kehti-

ma jäämist usaldades teinud tehingu oma vara käsutamiseks. Kaebaja ei viinud korraldatud

jäätmeveo raames kogutud jäätmeid Väike-Sadama jäätmekäitluskohta mitte Väike-Sadama

jäätmekäitluskohale antud jäätmeloa nr L.JÄ/31959, vaid korraldatud jäätmeveoks antud esi-

algse jäätmeloa alusel. Jäätmeloas jäätmekäitluskohtadeks märgitud AS Tallinna Prügila ja

Paikre OÜ olid lõppkäitlusjaamadeks, mis ei välistanud jäätmete ümberlaadimist vahejaamas.

Keskkonnaamet oli teadlik, et kaebaja viib korraldatud jäätmeveo käigus kogutud jäätmed

ümberlaadimiseks Väike-Sadama jäätmekäitluskohta, kuid kaebaja suhtes ei ole selle tõttu

sanktsioone rakendatud. Kaebaja rajas Väike-Sadama jäätmekäitluskoha just seetõttu, et

omandas korraldatud jäätmeveo ainuõiguse Hiiumaal ning jäätmeloa kohaselt olid Hiiumaalt

kogutud jäätmete üleandmise kohtadena märgitud AS Tallinna Prügila ja Paikre OÜ. Kui

jäätmeloas oleks Hiiumaalt kogutavate jäätmete üleandmise kohaks märgitud Hiiumaa jäätme-

jaam, ei oleks kaebaja Väike-Sadama ümberlaadimisjaama rajanud. Taotlus Väike-Sadama

jäätmekäitluskoha avamiseks oli puhtalt formaalsus, mistõttu ei oma mingit tähtsust asjaolu, et

kaebaja hakkas selle jäätmekäitluskoha tarbeks jäätmeluba taotlema juba 24.09.2010. Otsus

jäätmekäitluskoht reaalselt avada ja kõik kulutused jaama rajamiseks tehti alles pärast jäätme-

loa andmist. Samuti on ebaõige halduskohtu seisukoht, et kaebaja ei saa tugineda usalduse

kaitsele, kuna oli teadlikult esitanud valeandmeid või teadlikult sõlminud tühise korraldatud

jäätmeveo lepingu. Nagu juba märgitud, ei esitanud kaebaja taotluses ebaõigeid andmeid. Ka

ei sõlminud kaebaja teadlikult tühist lepingut. Kaebajal oli lepingu sõlmimisel üksnes kahtlus

PKD p 5.2 tühisuse osas. Kindluse PKD p 5.2 tühisuse osas ja selles, et ta ei pea jäätmeid ve-

dama Hiiumaa jäätmejaama, sai kaebaja alles siis, kui Keskkonnaamet väljastas jäätmeloa.

12. Keskkonnaamet palub XXXXXX apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastustaja põh-

jendused:

Keskkonnaametil puudub õigus anda kaebajale HOL poolt korraldatud olmejäätmeveo avaliku

konkursi PKD ja 18.11.2010 sõlmitud korraldatud jäätmeveo lepingu tingimustega vastuolus

olev jäätmeluba. Sellisel juhul võtaks Keskkonnaamet endale kohaliku omavalitsuse rolli. Ei

ole mõeldav, et kohalik omavalitsus korraldab konkursi, määrab tingimused, sõlmib lepingu

ning seejärel annab Keskkonnaamet teistel tingimustel välja jäätmeloa.

3-12-631

10(12)

PKD säilitab oma kehtivuse ja regulatiivsuse ka pärast lepingu sõlmimist. PKD ongi õigusli-

kuks mõõdupuuks, mille abil hinnata, kas leping ja hiljem väljastatud jäätmeluba vastavad

läbiviidud konkursile või mitte. Kuna PKD-ga määratakse konkursi korraldaja ja pakkujate

jaoks siduvalt kindlaks konkursi tingimused, siis PKD-ga määratud tingimused on siduvad

korraldatud jäätmeveo õiguspärasuse hindamisel ega saa kehtivust lepingu sõlmimise järgselt

kaotada. Isegi kui PKD kehtivus lõppes lepingu sõlmimisega, siis on PKD lepingu lahutamatu

osa ning Keskkonnaametil puudub pädevus jäätmeloaga muuta kohaliku omavalitsuse poolt

määratud korraldatud jäätmeveo tingimusi. Viide Riigikohtu määrusele nr 3-3-1-30-12 ei ole

asjakohane, kuivõrd selle kohtuasja raames käis vaidlus pakkumise kutsedokumentide tingi-

muste üle. Käesolevas asja raames pole kaebaja PKD tingimusi vaidlustanud.

Kaebaja väidab, et PKD p 5.2 on tühine TsÜS § 87 alusel, kuid pole oma väidet põhistanud.

TsÜS § 87 on kohaldatav, kui seaduses on tehingu sõlmimise keeld sätestatud, kuid keelu rik-

kumise tagajärge seaduses toodud ei ole. Analüüsides jäätmeseadust, ei ole võimalik leida

sätet, mis keelaks lepingu sõlmimise selliselt, nagu HOL ja kaebaja on sõlminud. Kaebaja

esitas oma pakkumuse vastavalt PKD-le, mille üheks osaks oli ka sõlmitav leping. Kaebajal

oli võimalus konkursi toimumise ajal PKD-s ka muudatusi taotleda, s.t pidada lepingu tingi-

muste üle läbirääkimisi. Jäätmekäitluskoha valik on konkursi välja kuulutamise ajal kehtinud

JäätS § 67 lg 2 p 4 kohaselt PKD üheks osaks. Jäätmekäituskoha valikut ei ole vaidlustatud,

s.t lepingupooled on olnud nõus lepingu sellistel tingimustel sõlmima.

JäätS ei välista võimalust määrata ainult üks jäätmekäitluskoht. JäätS § 66 lg 1 sätestas kon-

kursi välja kuulutamise ajal: korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine

määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse

üksuse valitud ettevõtja poolt. JäätS sisalduva kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmeveo

regulatsiooni kohaselt on korraldatud jäätmeveo üheks osaks jäätmekäituskohtade määramine,

mis toimub kohaliku omavalitsuse poolt. Ettevõte, kes konkursil osaleb, ei saa võtta üle koha-

liku omavalitsuse pädevust ning asuda ise konkursi tingimusi sisustama.

Keskkonnaametil oli võimalus anda seisukoht PKD-le enne konkursi välja kuulutamist, kuid

puudus teave, kuidas ja millistel tingimustel konkurss läbi viiakse. Ka pärast konkursi välja

kuulutamist puudub võimalus teada saada, kas konkursi tingimusi on hilisemalt muudetud.

Keskkonnaamet ei nõustu kaebaja väitega, justkui oleks valeandmete esitamises osaline vastu-

tus ka vastustajal. Valeandmeid esitas kaebaja ning tema ka vastutab nende andmete eest.

Kaebaja Väike-Sadama jäätmekäitluskohal peab olema õigus jäätmeid käidelda, aga jäätmelu-

ba nr L.JÄ/320010 ei ole väljastatud korraldatud olmejäätmeveo jäätmete käitlemiseks Väike-

Sadama jäätmekäitluskohas. Kui kaebaja on viinud ja käidelnud Väike-Sadama jäätmejaamas

korraldatud jäätmeveo jäätmeid, on see olnud vastuolus nii vaidluse all oleva jäätmeloaga kui

Väike-Sadama jäätmekäituskohale antud jäätmeloaga nr L.JÄ/31959.

13. MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste Liit kui kolmas isik palub XXXXXX apellatsioonkaebus

rahuldamata jätta.

Kaebus on suunatud hankelepingu tingimuste muutmisele, sest PKD on lepingu lahutamatuks

lisaks. Hankelepingu tingimusi ei saa muuta ühepoolselt ka mitte siis, kui hankeleping on juba

sõlmitud. Kaebaja üritab muuta tingimusi, millega viidi läbi HOL poolt korraldatud konkurss

ning mille muutmine tagantjärele enam lubatud ei ole.

Kohus on õigesti leidnud, et ühestki õigusnormist ei tulene Keskkonnaametile pädevust lepin-

gu kehtivusele ja selle aluseks oleva eelhaldusakti õiguspärasusele abstraktse kontrolli teosta-

miseks olukorras, kus PKD-d ega ka lepingut pole eelnevalt vaidlustatud. TsÜS § 84 lg 1 an-

nab võimaluse lepingu tühisusele tugineda, mida kaebaja jäätmeloa väljastamisel ei teinud.

Puudub põhjus, miks oleks Keskkonnaamet pidanud hankelepingu kehtivust analüüsima.

3-12-631

11(12)

JäätS § 97 näeb ette, et kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoks jäätmeluba

taotlev isik esitab loa andjale kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakti koopia selle kohta, et

taotleja pakkumus on käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud riigihankel tunnistatud edu-

kaks. Sättest tuleneb, et jäätmeloa saamiseks peab taotleja esitama andmeid, mis tulenevad

konkreetse võidetud konkursi tingimustest. Vastasel juhul puuduks põhjus, miks peab taotleja

tõendama jäätmeloa saamise menetluses konkreetsel riigihankel edukaks tunnistamist.

Kaebaja väited usalduse kaitsele tuginemisest on alusetud. HMS § 67 lg 4 p 6 sätestab, et isik

ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui haldusakt on antud isiku

esitatud ebaõigete või mittetäielike andmete alusel. Kohus on õigesti tuvastanud, et kaebaja

tegevus on vaadeldav valeandmete esitamisena.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et XXXXXX apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja hal-

duskohtu 04.10.2012 otsus muutmata.

15. Avaliku konkursi „Ettevõtja leidmine ja ainuõiguse andmine korraldatud jäätmeveoks

Kõrgessaare, Pühalepa, Käina ja Emmaste valdades ning Kärdla linnas“ PKD sätestas korral-

datud jäätmeveo teenuse osutamise ühe põhitingimusena, et piirkonnast kogutud segaolme-

jäätmete käitluskoht on Hiiumaa jäätmejaamas (PKD p 5 „Korraldatud jäätmeveo teenuse

osutamise põhitingimused“ alap 5.2). Kaebaja põhiargumendiks on HMS § 61 lg-le 2 tuginev

väide, et PKD kui iseseisva haldusakti kehtivus lõppes lepingu sõlmimise ja HOL poolt kon-

kursi tulemustest avalikkuse teavitamisega. Sellele argumendile tugineb omakorda kaebaja

väide, et PKD p 5.2 kui lepingu osa on vastuolu tõttu KonkS § 14 lg-ga 2, JäätS § 67 lg 2 p-ga

4, § 78 p-ga 8 ja § 98 p-ga 2 TsÜS § 87 alusel tühine.

Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et PKD kui haldusakti kehtivus lõppes lepin-

gu sõlmimise ja konkursi tulemustest avalikkuse teavitamisega, ning leiab, et PKD ei kaota

oma regulatiivset toimet enne avaliku konkursi tulemusena sõlmitud lepingu täitmise lõppe-

mist. HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõp-

pemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui

seadus ei sätesta teisiti. Viidatud sättest tulenevaid aluseid, mille tõttu tuleks asuda seisukoha-

le, et PKD on kaotanud kehtivuse, asjas ei esine. Kaebaja realiseerib talle konkursiga antud

õiguse lõplikult siis, kui leping on täidetud. Ringkonnakohus osutab, et HKMS § 267 lg 2 ko-

haselt kohaldatakse isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele

suunatud otsuste ja dokumentide suhtes, sealhulgas asjaolu siduvalt kindlaks tegevate hankija

otsuste ja dokumentide suhtes, halduskohtumenetluses haldusaktide kohta sätestatut. Sama

paragrahvi lg 4 näeb ette, et kui hankija on sõlminud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus

hankelepingu aluseks olevat haldusakti. HKMS § 267 lg-st 4 järeldub, et hankelepingu aluseks

olev haldusakt ei kaota pärast kehtiva hankelepingu sõlmimist kehtivust. Kui hankelepingu

aluseks olev haldusakt kaotaks kehtiva hankelepingu sõlmimisega kehtivuse, oleks haldusakti

tühistamise keeld sisutu, sest kohus ei saa kehtetut haldusakti tühistada. HKMS § 267 regulee-

rib kohtumenetlust hankeasjades, kuid sama põhimõte kehtib korraldatud jäätmeveo ainuõigu-

se andmise konkursi puhul.

16. Halduskohus ei ole jätnud asja lahendamiseks olulisi kaebaja väiteid tähelepanuta. Hal-

duskohus asus põhjendatult seisukohale, et selleks, et kaebaja saaks korraldatud jäätmevedu

teostada vastavalt PKD nõuetele ja lepingus kokkulepitule, pidi ta esitama Keskkonnaametile

jäätmeveoloa taotluse, kus pidi ainsa jäätmekäitluskohana ära näitama Hiiumaa jäätmejaama;

et avalikes huvides on see, et konkurss korraldatud jäätmeveo ainuõiguse saamiseks toimuks

kõigile pakkujatele võrdsete tingimuste alusel ning jäätmeluba ei saa olla haldusaktiks, mis

annaks loa taotlejale aluse PKD ja lepingu tingimusi eirata; et kaebaja ei saa tugineda usaldu-

3-12-631

12(12)

sele haldusakti kehtima jäämise suhtes, mis on vastuolus PKD ja lepinguga. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtu sellekohaste põhjendustega ja HKMS § 201 lg-le 4 tuginedes oma otsust

ei põhjenda.

17. Kuna ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, jäävad kaebaja apellatsioonimenetlu-

ses kantud menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole me-

netluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud me-

netluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Kolmanda isiku apellatsioonimenetlu-

se kulu (esindaja kulu 179,46 eurot) jääb tema enda kanda HKMS § 109 lg 6 alusel. Ringkon-

nakohtu hinnangul on vaidluse iseloomu arvestades MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste Liit suhtes

kohaldatav põhimõte, et haldusorgani esindaja kulud mõistetakse välja üksnes siis, kui vaidlus

väljub tema põhitegevuse raamest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Silvia Truman

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets