3-13-2000/16 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-13-2000

Otsuse kuupäev

9. detsember 2013

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

Riho Vilumets Nõmme Talu kaebus PRIA 1. veebruari 2013

otsuse nr 12-6/227 tühistamiseks, kohustamiseks vaadata

kaebaja taotlus uuesti läbi ning PRIA 23. augusti 2013

vaideotsuse nr 12-4/307 tühistamiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebaja – Riho Vilumets Nõmme Talu

Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

1. Jätta

Riho

Vilumetsa

Nõmme

Talu

kaebus

rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 8. jaanuaril 2014. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Asjaolud

1. Riho Vilumetsa Nõmme Talu esitas 14. mail 2012 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ametile (PRIA) pindalatoetuse taotluse nr 11012440159, millega taotles mahepõllumajandusliku

tootmise toetust ”Põllukultuuride” grupis 10,68 ha-le ning ”Rohumaade” grupis 8,46 ha-le.

PRIA viis 13. augustil 2012 Riho Vilumetsa Nõmme Talu majandusüksuses läbi kohapealse

kontrolli. Kontrolli raames tehti kindlaks mahepõllumajandusliku tootmise toetuse eri

toetusmääragruppidesse kuuluvad pindalad. Kohapealse kontrolli käigus selgus, et põllule nr 4 ei

olnud 15. juuni 2012 seisuga rajatud mustkesa, vaid tegemist on kõrreliste rohumaaga. Sellest

tulenevalt ei kuulunud põld nr 4 ”Põllukultuuride” toetusmääragruppi ning nimetatud põllu

pindala (3,48 ha) arvati ”Põllukultuuride” toetusmääragrupis taotletud ja kindlaksmääratud pindala

erinevuse hulka. Lisaks arvati kohapealse kontrolli käigus teostatud toetusõiguslike pindade

mõõtmise tulemusel taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse hulka põllu nr 2 pinnast 0,17

ha, mille tulemusel moodustus ”Põllukultuuride” toetusmääragrupis taotletud ja kindlaksmääratud

pindala erinevus kokku 3,65 ha.

2. PRIA 1. veebruari 2013 otsusega nr 12-6/227 jäeti Riho Vilumetsa Nõmme Talu

mahepõllumajandusliku tootmise taotlus ”Põllukultuuride” grupis rahuldamata. Riho Vilumetsa

Nõmme Talu esitas 8. märtsil 2013 vaide PRIA 1. veebruari 2013 otsuse nr 12-6/227 peale,

taotledes selle tühistamist.

PRIA 23. augusti 2013 vaideotsusega nr 12-4/307 jäeti kaebaja 8. märtsi 2013 vaie PRIA 1.

oktoobri 2013 otsuse nr 12-6/227 peale rahuldamata.

3. Riho Vilumets Nõmme Talu esitas 25. septembril 2013 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 1.

veebruari 2013 otsuse nr 12-6/227 tühistamiseks, kohustamiseks vaadata taotlus uuesti läbi ning

PRIA 23. augusti 2013 vaideotsuse nr 12-4/307 tühistamiseks. Tartu Halduskohus võttis kaebuse

1. oktoobri 2013 määrusega menetlusse.

Kaebuse põhjendused

4. Kaebaja on seisukohal, et mahepõllumajandusliku tootmise taotluse rahuldamata jätmine on

olnud põhjendamatu. Põlluraamatu kannetega on tõendatud, et mustkesa oli põllule nr 4 rajatud

hiljemalt 15. juunil 2012 ning taotluses nr 11012440159 märgitud andmed on tõesed.

Põllutööd põllul nr 4 algasid põlluraamatu kohaselt 5. juunil 2012 kündmisega ning põlluraamatu

kohaselt teostatud tööd (06.06.2012 – kultiveerimine; 25.06. 2012 – niitmine; 16.07.2012 –

kündmine; 17.07 2012; 12.08.2012 ja 28.08.2012 – kultiveerimine) vastavad mustkesa harimise

tavapärasele viisile. Kaebaja märgib, et vastustaja ei ole põlluraamatu kandeid ümber lükanud.

Vastustaja esindaja kinnitas kohapealse kontrolli käigus, et põld nr 4 vastab nõuetele.

5. Kaebaja leiab, et kontroll-aruanne nr 120034-44-006 ei vasta tegelikule olukorrale ning aruande

andmed põllu nr 4 kohta on vastuolulised. Kontroll-aruande kohaselt ei olnud põld 4 mustkesas

ning kontrollitud kultuuriks olid kõrrelised. Kaebaja selgitab, et kõrreliste kultuur ei saa kasvada

eelmisel päeval kultiveeritud maal. Samuti ei eelda kõrrelised põlluraamatusse kantud põllutööde

tegemist. Tulenevalt eeltoodust leiab kaebaja, et kontroll-aruandes märgitud kontrollitud kultuur ei

saa vastata tõele. Kontroll-aruandes esitatud andmed põllul nr 4 olnud kultuuri ja põllupäeviku

kannete kohta on ebaõiged ning vastustaja on vaidlusaluse otsuse nr 12-6/227 tegemisel tuginenud

osaliselt ebaõigetele andmetele, mis mõjutasid oluliselt lõpptulemust.

Seega ei olnud PRIA tegevus ”Põllukultuuride” gruppi kuuluvate toetusaluste pindalade

vähendamisel 3,48 ha võrra põhjendatud.

6. Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 art 16 lg 3 esimese lause kohaselt lähtutakse juhul, kui

selgub, et põllukultuurirühma kindlaksmääratud pindala on suurem kui maksenõudes deklareeritud

pindala, toetuse arvutamisel deklareeritud pindalast. „Põllukultuuride“ grupi toetusõiguslik

pindala suurenes vastustaja poolt läbi viidud mõõtmiste tulemusena 0,17 ha võrra, seega peab

PRIA toetuse määramisel lähtuma taotluses nr 11012440159 esitatud pindalast.

7. Kaebuse täienduses selgitab kaebaja, et pärast esimest (5. juuni 2012) kündi järgnes kohe

kultiveerimine (6. juunil 2012), mis tõmbas pika rohu püsti tagasi. Peale kultiveerimist järgnesid

pikad ja tugevad vihmasajud, mis soodustasid rohu kiiret kasvama hakkamist, mistõttu oli põld

varsti väikeseid rohelisi rohttaimi täis. Enne järgmist kündi (16. juuli 2012) otsustati põld üle niita

(25. juuni 2012), et ei toimuks jälle pikkade rohttaimede ülestõusmist peale kultiveerimist.

Vastustaja poolt tõendina esitatud ortofoto on tehtud 22. juuni 2012, seega enne niitmist ja kündi.

Eeltoodust nähtub, et ka niitmine oli oluline, säilitamaks põllul nr 4 mustkesa. Lisaks selgitab

kaebaja, et põllutööd on tehtud piisava tihedusega, arvestades ilmastikutingimusi ning vastavad

tavapärastele põlluharimise võtetele.

Vastustaja vastuväited

8. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja

on seisukohal, et vaidlustatud PRIA peadirektori otsuse tegemisel ei ole PRIA tuginenud

ebaõigetele andmetele, millest tulenevalt on PRIA 1. veebruari 2013 otsus nr 12-6/227 ja 23.

augusti 2013 vaideotsus nr 12-4/307 õiguspärased.

Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et PRIA kontroll-aruanne nr 120034-44-006 ei vasta

tegelikule olukorrale.

PRIA teostatud kohapealne kontroll toimus 13. augustil 2012, mistõttu sai PRIA

mahepõllumajandusliku tootmise taotlusel esitatud andmete õigsuses veenduda kaebaja esitatud

põlluraamatu kannete alusel. Seega PRIA ei lähtnud otsuse nr 12-6227 tegemisel sellest, et

kohapealse kontrolli toimumise ajal kasvasid vaidlusalusel põllul „kõrrelised“, vaid on lähtunud

asjaolust, et põllule nr 4 ei olnud mustkesa rajatud 15. juuni 2012 seisuga.

9. Vastustaja leiab, et esitatud põlluraamatu kannetega ei ole tõendatud asjaolu, et mustkesa oli

põllule nr 4 rajatud hiljemalt 15. juuniks 2012. Pelgalt asjaolu pinnalt, mille kohaselt põllul nr 4

teostati põlluraamatu kannete kohaselt 5. juunil 2012 kündmine, ei ole võimalik teha järeldust, et

seisuga 15. juuni 2012 oli põllule nr 4 mustkesa rajatud. Esitatud ortofotode põhjal saab teha

järelduse, et põld nr 4 oli 22. juuni 2012 seisukorras, mis võimaldas vaidlusalusel põllul teostada

25. juunil 2012 niitmistöid, mitte seisukorras, mis vastaks mustkesa määratlusele või millel oleks

5. juunil 2012 teostatud kündmistöid.

10. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et põlluraamatu kohaselt põllul nr 4 teostatud tööd

vastavad mustkesa harimise tavapärasele viisile. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja poolt põllul

nr 4 teostatud tööd nii PRIA poolt kontrollitud põlluraamatu kui ka kaebuse lisaks oleva

põlluraamatu kannete kohaselt viitavad rohumaa uuendamisele, mitte mustkesa rajamise ja

mustkesa harimise tavapärasele viisile. Eelkõige asjaolu, et põllul nr 4 teostati niitmine 25. juunil

2012 annab tunnistust sellest, et põllule nr 4 ei olnud rajatud 15. juunil 2012 seisuga mustkesa

ning välistab vaidlusaluse põllu käsitlemise mustkesas olevana.

Samuti viitab rohumaa uuendamise faktile 2012 aasta vegetatsiooniperioodil ka asjaolu, et 2013

aasta pindalatoetuste taotluse nr 11013440226 põldude loetelu vormile PT50A on Riho Vilumetsa

Nõmme Talu põllu nr 4 kohta märkinud rohumaa rajamise aastaks 2009 ning kasvatatavaks

kultuuriks „ristik“. Tuginedes vorm PT50A täitmise selgitustele, märgitakse rohumaa rajamise

aastaks rohumaa esmase rajamise aasta. Kui kaebaja oleks käsitlenud vaidlusalust põldu 2012

aasta vegetatsiooniperioodil mustkesas olevana, pidanuks ta 2013 aasta toetustaotlusele märkima

rohumaa rajamise aastaks 2013, kuivõrd põllu mustkesas hoidmine katkestab rohumaa vanuse

arvestamise, samal ajal kui rohumaa uuendamise korral rohumaa vanus ei katke.

11. Vastustaja on seisukohal, et kuivõrd põllule nr 4 ei olnud 15. juuni 2012 seisuga rajatud

mustkesa, ei olnud tegemist ”Põllukultuuride” toetusmääragrupi jaoks toetusõigusliku maaga ning

PRIA on õiguspäraselt arvanud põllu nr 4 pinna taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse

hulka.

Vastustaja hinnangul on kaebaja väide, et vastustaja esindaja kinnitas kohapealse kontrolli käigus

põllu nr 4 vastamist nõuetele, asjassepuutumatu. Asjaolu, et Heli Vilumets kinnitas põllu nr 4 osas

nõuetele vastavust, ei tähenda, et kaebaja oleks õigustatud vaidlusaluse põllu eest saama

mahepõllumajandusliku tootmise toetust ”Põllukultuuride” toetusmääragrupis.

Kohtu seisukoht

12. Kaebaja on taotlenud mahepõllumajandusliku tootmise toetust pindalatoetusena.

Tegemist on Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist antava maaelu arengu toetusega, mis

on ette nähtud Nõukogu 20. september 2005 määruses nr 1698/2005. Komisjoni 27. jaanuari 2011

määrusega nr 65/2011 on kehtestatud määruse nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad

seoses

kontrollimenetluse

rakendamisega

ning

nõuetele

vastavusega

maaelu

arengu

toetusmeetmete osas.

Siseriiklikult reguleerib maaelu arengute toetusmeetme abinõude rakendamise aluseid ja korda

ning neid rakendavad asutused, täiendavate otsetoetuste ja üleminekutoetuse saamise nõudeid ja

korda Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (ELÜPS). Vastavalt

ELÜPS § 1 lg-le 3 võib Vabariigi Valitsus või põllumajandusminister oma pädevuse piires

kehtestada ühise põllumajanduspoliitika kohaldamiseks määruse küsimuses, mille otsustamise

õigus on Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt liikmesriigil. ELÜPS § 58 lg-ga 5 ning § 59 lg-tega 5

ja 6 on põllumajandusministrile antud volitus maaelu arengu toetuse saamise nõuete ning toetuse

taotlemise ja taotluse menetlemise korra kehtestamiseks.

Viidatud volituse alusel on põllumajandusministri 8. aprilli 2010 määrusega nr 44 kehtestatud

Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse

menetlemise täpsem kord (määrus nr 44). Määruse õigusliku alusena on viidatud ka komisjoni

määruse (EÜ) nr 1974/2006 art 27 lg-le 11, art-le 44 ja art 45 lg-tele 1–3 ning määruse nr 65/2011

art 3 lg-le 1 ja art-le 18.

13. Mahepõllumajandusliku tootmise toetus pindalatoetusena on ette nähtud muu hulgas ka mustas

kesas hoitava põllumaa eest (määruse nr 44 § lg 1 p 2).

Määruse nr 44 § 6 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi peab toetuse taotleja esitama PRIA-le vormikohase

taotluse, mille esitab põldude loetelu, millel on märgitud andmed kogu põllumajandusmaa kohta,

mida taotlejal on õigus kasutada, sealhulgas andmed püsirohumaa ja kasvatatavate

põllumajanduskultuuride kohta, ning asjakohaste põldude kohta on märgitud, millist toetust

taotletakse.

14. Vastavalt määruse nr 44 § 8 lg-le 1 kui PRIA on kontrolli käigus teinud kindlaks, et maa

tegelik pindala erineb taotlusel märgitud pindalast, mille kohta toetust taotleti, otsustab PRIA

taotletud toetuse vähendamise määruse nr 65/2011 art 16 kohaselt.

Määruse 65/2011 art 16 lg-st 2 tulenevalt loetakse määruse nr 65/2011 art 16 kohaldamisel

toetusesaaja poolt deklareeritud pindalad, mis saavad teatava pindalapõhise meetme alusel toetust

sama toetusmäära alusel, üheks põllukultuurirühmaks. Vähenevate toetussummade kasutamisel

võetakse arvesse kõnealuste summade keskmise väärtuse ja vastavate deklareeritud pindalade

suhe.

15. Kaebaja on taotlenud toetust põllukultuuride grupis 10,68 ha-le. Vastavalt määruse nr 44 § 2 lg

1 p-le 2 makstakse ka mustkesa eest pindalatoetust võrdselt põllukultuuridega ning vastavalt

kuulub ka mustkesa toetusõigusliku pindala kindlaksmääramisel põllukultuuride gruppi. Kaebaja

on toetustaotluse lisas märkinud põllu nr 4, pindalaga 3,48 ha mustkesas olevaks.

Tuginedes 13. augustil 2012 läbi viidud kohapealse kontrolli tulemustele on põld nr 4 arvatud

kindlaksmääratud pindala hulgast välja ja vastavalt arvestati põllu nr 4 pindala 3,48 ha taotletud ja

kindlaksmääratud pindala erinevuse hulka. Vaidlustatud otsuse ja PRIA 23. augusti 2013

vaideotsuse põhjenduste kohaselt ei vastanud põld nr 4 mustkesa nõuetele 15. juuni 2012 seisuga.

Pooled vaidlevad selle üle, kas PRIA on põhjendatult leidnud, et põld nr 4 ei olnud mustkesas 15.

juunil 2012.

16. Määruse nr 44 lg 1 p 2 järgi tuleb mustkesana määratletud põllumaad hoida mustkesas alates

15. juunist.

Kaebaja väitel on ta harinud põldu nr 4 mustkesa hoidmisele tavapäraste põlluharimise võtetega.

Kohapealse kontrolli teostamise ajal oli põld mustkesas ning kontrolli teostaja on ekslikult

märkinud, et põllul kasvavaks kultuuriks on kõrrelised.

Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

17. Vastustaja on selgitanud, et mustkesana tuleb mõista kultuurideta kesa ehk puhaskesa, s.o

kesa, kus vegetatsiooniperioodi vältel toimub maa ettevalmistamine järgnevate kultuuride külviks

ning eelkultuure ei kasvatata. Mustkesa tuleb harida selliselt, et umbrohutaimed ei kasva

kõrgemaks kui 5 cm. (tl 11)

Sellest tulenevalt ei ole mustkesa harimisel kohaseks põlluharimisvõtteks niitmine. Kaebaja

selgitusel toimus põllu nr 4 kündmine 5. juunil 2012 ja kultiveerimine 6. juunil 2012. Kaebaja

kinnitusel tõmbas kultiveerimine pika rohu püsti tagasi. Enne 16. juulil 2012 toimunud kündi

otsustas kaebaja põllu 25. juunil 2012 üle niita. Kanded vastavate tööde kohta on tehtud

põlluraamatusse.

Kohtu hinnangul on vastustaja arusaadavalt selgitanud, et niitmine ei kuulu mustkesa harimise

tavapäraste võtete juurde ning seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kaebaja ei olnud põllule nr 4

mustkesa rajanud 15. juuniks 2012. Kaebaja möönab ise sisuliselt sedasama, osutades, et 6. juunil

2012 toimunud kultiveerimine tõmbas pika rohu püsti tagasi ning uuesti künti põldu alles 16.

juulil 2012. Vastustaja seisukohta kinnitab ka 22. juunil 2012 tehtud aerofoto (tl 54,55;

arvutivõrgus kättesaadav aadressil http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis ), millelt nähtub, et põld nr 4

on roheline, samas kui kõrvalasuvast põllust osa on haritud selliselt, et seal taimed puuduvad.

Kohtu hinnangul on sellega vastustaja piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et 15. juuniks 2012 ei

olnud vaidlusalune põld mustkesas. Kaebaja ei ole PRIA põhjendusi ümber lükanud, kinnitades

nende faktiliste asjaolude tõepärasust, millele vastustaja järelduse rajas.

18. Eeltoodu alusel leiab kohus, et PRIA on põhjendatult arvanud kaebaja põllu nr 4 pindala 3,48

ha kindlaksmääratud pindala hulgast välja. Väljaarvamisel ei ole määrav see, kas kohapealse

kontrolli teostamise ajal, s.o 13. augustil 2012 oli vaidlusalune põld mustkesas. Põlluraamatu

kannete ning aerofotolt nähtuva alusel saab üheselt järeldada, et mustkesa ei olnud põllule nr 4

rajatud 15. juuniks 2012. Mustkesana saab põldu toetuse taotlemisel arvestada aga üksnes juhul,

kui põld vastab mustkesa nõuetele kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Seetõttu ei saanud põldu nr

4 põllukultuuride grupis toetusõigusliku pindala hulka arvestada. Kohus mõistab 13. augusti 2012

kontrollaktile tehtud märget, et põllul nr 4 kasvavaks kultuuriks on kõrrelised üksnes selliselt, et

sellega märkis ametnik asjaolu, et põld ei vastanud mustkesa nõuetele vähemalt osa vegetatsiooni-

perioodist.

19. Kohus jätab siinjuures tähelepanuta vastustaja väited kaebaja poolt 2013. aastal toetuse

taotlemisel märgitu kohta. Need andmed ei olnud vastustajale teada vaidlustatud otsuse tegemise

ajal ega saanud otsuse tegemist seetõttu ka mõjutada.

20. Kaebaja on vastustajale ette heitnud ka seda, et arvesse ei ole võetud põllumassiivi piiri

muutumist, mis tõi kaasas põllu nr 4 suurenemise. Vastupidi seda on arvestatud kindlaksmääratud

pindala vähendava asjaoluna.

Kohus kaebaja etteheidetega ei nõustu.

21. Määruse nr 65/2011 art 16 lg 3 ls 1 järgi, kui selgub, et põllukultuurirühma kindlaksmääratud

pindala on suurem kui maksenõudes deklareeritud pindala, lähtutakse toetuse arvutamisel

deklareeritud pindalast.

Põllu nr 4 deklareeritud pindala oli 3,48 ha ja kontrollimisel tuvastatud pindala 3,76 ha (tl 15).

Seega oli kontrollimisel tuvastatud pindala suurem, mistõttu toetuse andmise otsustamisel tuli

lähtuda deklareeritud pindalast. Kuna aga põllu nr 4 pindala on arvestatud taotletud ja

kindlaksmääratud pindala erinevuse hulka, s.t arvesse võetud kaebajale negatiivse asjaoluna, siis

ei riiva väiksema pindalaga arvestamine kaebaja õigust.

22. Määruse nr 65/2011 art 16 lg 3 ls 2 kohaselt, kui maksenõudes deklareeritud pindala on

suurem kui selle põllukultuurirühma kindlaksmääratud pindala, võetakse toetuse arvutamise

aluseks põllukultuurirühma kindlaksmääratud pindala.

Põllu nr 2 deklareeritud pindala oli 2,70 ha ja kontrollimisel tuvastatud pindala 2,53 ha (tl 69).

Seega oli kontrollimisel tuvastatud pindala väiksem, mistõttu toetuse andmise otsustamisel tuli

lähtuda kontrollimisel tuvastatud pindalast. Vastavalt vähenes 0,17 ha võrra toetusõiguslikuna

kindlaksmääratud pindala ning 0,17 ha tuli arvestada pindalaerinevuse hulka.

23. Määruse nr 65/2011 art 16 lg 5 ls 2 järgi ei anta asjaomasele põllukultuurirühmale toetust, kui

erinevus on üle 20 % kindlaksmääratud pindalast.

Põllukultuuride grupis taotles kaebaja toetust kokku 10,68 ha eest. Eeltoodud asjaoludel määras

PRIA põhjendatult toetusõiguslikuks pindalaks 7,03 ha, vähendades kindlaksmääratud pindala

3,48 ha võrra põllu nr 4 arvel ja 0,17 ha võrra põllu nr 2 arvel, kokku 3,65 ha võrra. Kuna

pindalaerinevuse

protsentuaalse

ulatuse

arvutamisel

on

aluseks

toetusõiguslikuna

kindlaksmääratud pindala, mitte deklareeritud pindala, siis moodustab pindalaerinevus (3,65 ha)

51,9 %.

Seega on PRIA õiguspärasel otsustanud kaebajale põllukultuuride grupis deklareeritud põldude

eest pindalatoetust mitte määrata.

24. Määruse nr 65/2011 art 16 lg 5 ls 3 kohaselt, kui erinevus on üle 50 %, jäetakse toetusesaaja

toetusest ilma selles ulatuses, mis vastab maksenõudes deklareeritud pindala ja kindlaksmääratud

pindala erinevusele.

Seega on PRIA õiguspäraselt otsustanud jätta taotleja veel üks kord toetusesaajate hulgast välja

tuvastatud pindalalerinevusele vastava toetuse summa ulatuses.

25. Kaebaja ei ole esitanud väiteid selle kohta, et vastustaja oleks õigusvastaselt otsustanud jätta

rahuldamata kaebaja taotluse pindalatoetuse saamiseks rohumaade grupis ja/või toetuse saamiseks

mahepõllumajanduslikult peetavatele kodulindudele, sigadele, küülikutele ja mesilasperedele.

Seetõttu ei kontrolli kohus PRIA otsuse õiguspärasusest nimetatud osas.

26. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebajat puudutavas osas on PRIA 1. veebruari 2013

otsus nr 12-6/227 õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus.

Kaebus jääb rahuldamata.

27. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega

menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja

kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik