2-12-51233/20 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 6. detsember 2013 Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-51233 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind XXX(endise ärinimega XXXAktsiaselts) hagi XXXning XXXvastu kahju hüvitamiseks 15 151,66 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Istungi toimumise aeg Istungil osalenud menetlusosalised hageja XXX(registrikood XXX, asukoht Tammsaare tee 118c, Tallinn) hageja lepinguline esindaja Vaho Vahkal kostja I XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) kostja II XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) kostjate lepinguline esindaja Natalja Perova 19.11.2013, avalik kohtuistung hageja lepinguline esindaja Vaho Vahkal, kostja I XXX, kostja II XXX, kostjate lepinguline esindaja Natalja Perova

RESOLUTSIOON

2

1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista XXX ning XXX solidaarselt võlgnevus 15 151,66 eurot (viisteist tuhat ükssada viiskümmend üks eurot ja kuuskümmend kuus senti) XXX kasuks. 3. Kõik menetluskulud jätta solidaarselt XXX ja XXX kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 05.12.2012 esitatud hagiavalduse kohaselt toimus 22.01.2010 Tallinnas XXXasuvas korteris gaasiplahvatus, mille tagajärjel sai ulatuslikke kahjustusi XXXasuv korter. Kriminaalmenetluse käigus tuvastati, et plahvatus toimus gaasilekke tagajärjel – gaasitorustik ei olnud korralikult kinnitatud.

XXXasuva korteri suhtes oli hagejaga sõlmitud kodukindlustusleping. Gaasiplahvatuse tagajärjel hävines XXXasuva korteri siseviimistlus täielikult, samuti hävines lagi, osaliselt jäid püsti vaheseinad. Hageja hüvitas kannatanule kahju kokku summas 15 151,66 eurot.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatud kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kahjujuhtumi päeval olid XXXasuva korteri omanikud kostjad.

Eeltoodule tuginedes palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 15 151,66 eurot.

Kostjate vastus Kostjad vaidlesid hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu kostjate hooletuse ja tekkinud kahju vahel. Kriminaalasja materjalidest ei saa teha selget järeldust gaasilekke põhjuse kohta. Gaasitorustik on maja üldkasutuses ning ei kuulu korteriomandi reaalosa hulka. Kostjad ei vastuta ainuisikuliselt gaasisüsteemi püstikute korrasoleku eest. Gaasitorustike ja seadmete korrasoleku eest vastutab korteriühistu. Kahjuhüvitist tuleb VÕS § 140 alusel vähendada. Kostjad on nõus tasuma kuni 1000 eurot.

Kohtu põhjendused Vaidlus puudub järgnevates asjaoludes: • 20.01.2010 toimus Tallinnas XXXasuvas korteris gaasiplahvatus; • Gaasiplahvatuse toimumise ajal oli XXXasuv korter kostjate ühisomandis; • Gaasiplahvatuse tagajärjel sai kahjustusi XXXasuv korter; • XXXasuv korter oli kindlustatud hageja poolt.

3

Eriteadmistega isiku 15.06.2010 seisukoha kohaselt oli XXXasuvas korteris pliidi ühendusvoolik plahvatusjärgselt pliidi küljest lahti (selline keermestatud ühendus plahvatusjõu toimel lahti ei tule). Gaasi-õhu segu süütamiseks piisab väga väikese võimsusega süüteallikast, võimalikud on näiteks säde elektriseadmistikust, tuletiku leek, boileri eelsüüde jne (t lk 109).

Eeltoodust võib kohtu hinnangul teha järelduse, et ühendusvoolik pliidi ja gaasitorustiku vahel oli halvasti kinnitatud, mille tagajärjel pääses gaas korterisse ning süüteallikaga kokkupuutumisel toimus plahvatus.

Korteriomandiseadus (KOS) § 11 lg 1 p 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KOS § 11 lg 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatut.

KOS § 2 lg 1 sätestab, et korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata.

Kohus leiab, et pliidi ja gaasitoru vahelist ühendusvoolikut on võimalik eraldi kasutada ning seda saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata ning hoone välist kuju muutmata. Sellest tulenevalt ei kuulu pliidi ja gaasitoru vaheline ühendusvoolik korteriomanike kaasomandisse, vaid see kuulus kostjate ühisomandisse. Kohus leiab, et kuna pliidi ja gaasitoru vaheline ühendusvoolik oli halvasti kinnitatud, siis ei taganud kostjad korteri reaalosa korrasolekut. Kuna selle tagajärjel tekkis gaasileke, mis süüteallikaga kokkupuutumisel põhjustas plahvatuse ning plahvatus omakorda kahjustas teist korteriomandit, siis ei taganud kostjad, et reaalosa kasutades hoidutakse tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on kostjad rikkunud KOS § 11 lg 1 p 1 ja lg 2. Kuna rikkumise tagajärjel sai XXXasuv korteriomand ulatuslikke kahjustusi, siis on kostjate rikkumise ja kahjustuste tekkimise vahel põhjuslik seos. KOS § 11 lg 3 sätestatud vastutusest vabastamise aluseid kohtu hinnangul ei esine. VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 132 lg 3, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Vaidlust ei ole selles, et hageja hüvitas kahjujuhtumi tagajärjel tekkinud kahju (s.o XXXasuva korteri taastusremondi) summas 15 151,66 eurot. Taastusremondile tehtud kulutuste põhjendatust ei ole kostjad vaidlustanud. Kostjad on palunud kahjuhüvitist VÕS § 140 alusel vähendada. Kohus leiab, et VÕS § 140 kohaldamiseks alused puuduvad. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis kokku 15 151,66 eurot.

4

Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik