2-13-12213/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 09.12.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-12213 Tsiviilasi AS XXX hagi XXXvastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 575,85 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS XXX (registrikood XXXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja Uljana Feldman (OÜ Julianuse Õigusbüroo, e-post jurist@julianus.ee) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Välja mõista XXXAS-i XXX kasuks 575,85 eurot, millest põhivõlgnevus on 287,95 eurot ja viivis 287,90 eurot.

2. Jätta kõik menetluskulud XXXkanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

Hageja esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. 24.05.2013 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

17.06.2013 esitas hageja maakohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 287,95 eurot ja viivise 287,90 eurot.

Hagi kohaselt on kostja jätnud tasumata tarbitud soojusenergia eest perioodil 06.02.2011 - 07.06.2011 temale kuulunud korteris asukohaga Tallinn, XXX. Kostja võlgnevus on 287,95 eurot.

Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist Tallinna Kütte üldtingimuste punkti 13 alusel 0,15% päevas tasumata summalt. Perioodi 28.02.2011 kuni 30.06.2011 eest on hagejal õigus nõuda viivist kokku 304,26 eurot, kuid tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivisenõuet põhivõla summani 287,90 eurot.

Alates 01.01.2002 kuni 31.08.2011 edastas XXX elamus kõigile korteriomanikele küttearveid AS XXX. Kuigi kostja ei ole tänaseni allkirjastanud hageja soojuse ostu-müügi üldtingimusi või eraldi lepingut, tarbis kostja soojusenergiat. Kostjale kuulunud köetav korteri pind on 39 m² ja hageja arvestas soojusenergia tasu vastavalt korteriomandite üldpinna suurusele. Kostja ei ole vaidlustanud arvete suurust, ega nende täpset moodustumise viisi. Arvestades, et kostja on tasunud soojusenergia arved kuni 30.09.2011, on kostja ilmselgelt oma käitumisega tunnistanud hageja õigust esitada kostjale saadud teenuste eest arveid ja ka oma kohustust arvete eest tasuda. Kostja on nõustunud lepingulise suhtega viie aasta jooksul enne võlgnevuse tekkimist soojusenergiat tarbides ja selle eest tasudes.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastusega hagile, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et AS-i XXX hagi XXXvastu võlgnevuse väljamõistmiseks tuleb rahuldada.

Kohus tuvastas järgmised asjaolud:

• hageja varustas XXX elamut soojusenergiaga ja esitas perioodil 01.01.2002 - 31.08.2011 XXX elamus kõigile korteriomanikele küttearveid;

• kostja oli alates 08.05.2006 kuni 04.05.2013 XXX korteri omanik;

• poolte vahel ei ole sõlmitud lepingut.

Kuna poolte vahel leping puudub, siis on nendevahelise õigussuhte puhul tegemist käsundita asjaajamisega, mis vastab kostja kui soodustatud isiku huvile ja tegelikule tahtele VÕS § 1018 lg

1 p 2 järgi. VÕS § 1023 reguleerib käsundita asjaajamise korral kulutuste hüvitamist ja tasu maksmist. VÕS § 1023 lg 1 järgi võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikuks. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu nõuda, kui käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu kolmandalt isikult. Õigustatud käsundita asjaajamise korral tuleb

VÕS § 1023 lg 1 alusel hüvitada asjaajamisel tehtud kulutused, s.o need kulutused, mida soodustatu säästis seetõttu, et käsundita asjaajaja kandis need tema eest, välja arvatud juhul, kui asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Eelnev on kooskõlas Riigikohtu lahendiga nr 3-2-1-33-13.

Antud juhul on hageja nõudnud kostjal kulutuste hüvitamist, mis ta on teinud seoses kostjale soojaenergia tarnimisega, s.o tegemist on VÕS § 1023 lg 1 alusel asjaajamisel tehtud kulutuste hüvitamise nõudega.

Väljastatud arvete kohaselt on hageja nõudnud kostjalt perioodil 06.02.2011 - 07.06.2011 tehtud kulutuste hüvitamist summas 287,95 eurot ning nõue tuleb selles osas rahuldada.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kooskõlas VÕS § 113 lõikega 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja on viivitanud talle esitatud arvete tasumisega, on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi õigus nõuda viivist hageja üldtingimuste punkti

13 alusel 0,15% päevas tasumata summalt. Hageja on vähendanud nõutavat viivist põhivõla summani 287,90 eurot, mis on kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Hageja viivisenõue tuleb rahuldada.

Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõigetele 1 ja 2 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad kõik menetluskulud kostja kanda.

Hageja võib kooskõlas TsMS § 174 lõikega 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Moonika Tähtväli kohtunik