2-13-19942/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-13-19942

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Uusen-Nacke

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

3. detsember 2013, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

OÜ Eesti Inkasso hagi Sergei Artamonovi vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

562 eurot 81 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: OÜ Eesti Inkasso (registrikood 12438291;

asukoht Tornimäe 7-152, Tallinn), esindaja: volikirja

alusel Eva Rahuorg (e-post eva@corporate.ee)

kostja: Sergei Artamonov (isikukood 38208235725;

elukoht XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Sergei Artamonovilt 7. jaanuaril 2013 SNEL Grupp OÜ-ga sõlmitud

laenulepingu alusel põhivõlg 300 eurot, intress 45 eurot 71 senti ja viivis 15 eurot 5 senti,

kokku 360 eurot 76 senti (kolmsada kuuskümmend eurot seitsekümmend kuus senti) OÜ

Eesti Inkasso kasuks.

3. Jätta välja mõistmata Sergei Artamonovilt OÜ Eesti Inkasso kasuks viivis 202 eurot

5 senti.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hageja menetluskuludest 64% kostja kanda ja

36% hageja enda kanda; jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.

7. Välja mõista Sergei Artamonovilt riigilõivust 64 eurot ning lepingulise esindaja kulust

32 eurot, kokku menetluskulu 96 eurot (üheksakümmend kuus eurot) OÜ Eesti Inkasso

kasuks.

8. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras,

välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse

(TsMS § 1741 lg 4).

Kaja esitamine

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

2/3

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt

või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse

kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt

menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

12. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ja põhjendavas osas põhjendab

vaid viivisenõude osalist rahuldamata jätmist ja õigusabikulu väljamõistmist.

13. 17. juuni 2008 otsuse kohtuasjas nr 3-2-1-56-08 p-is 13 leidis Riigikohus, et kohus peab

kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja mh viivise 217 eurot 10 senti.

Üldtingimuste p-i 8.1 II lause järgi on viivisemäär lepingus kokkulepitud intressimäär.

Üldtingimuste p-i 16.5 järgi on intressimäär 120% aastas. Hageja on arvestanud viivist

6. veebruari kuni 29. septembri 2013 eest lepingust tulenevalt määras 0,33% päevas

(120% aastas).

Eelnimetatud viivis ei ole vastuolus VÕS § 415 lg 1 kohase viivisega, vastates VÕS §

113 lg 1 III lauses sätestatule. Kohus leiab aga, et eelnimetatud viivisekokkuleppe näol

on tegemist tüüptingimusega, mis on viivise suurust arvestades VÕS 42 lg 3 p 5 alusel

tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja tühine.

Seetõttu tuleb VÕS § 41 II lause alusel antud asjas lähtuda VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud viivisemäärast (7,75% (7+0,75) aastas 14. aprillini 2013; 8,75% (8+0,75)

aastas 15. aprillist 30. juunini 2013; 8,5% (8+0,5) aastas 1. juulist 2013).

Arvestades eeltoodut, üldtingimuste p-i 8.2 ja kokkulepitud maksepäevi, on hagejal õigus

nõuda kostjalt viivist järgmiselt:

-

142 eurolt 86 sendilt 0,021% päevas 30 päeva eest (7. veebruarist 8. märtsini 2013),

s.o 90 senti;

3/3

-

300 eurolt 0,021% päevas 37 päeva eest (9. märtsist 14. aprillini 2013), s.o 2 eurot

33 senti;

-

300 eurolt 0,024% päevas 77 päeva eest (15. aprillist 30. juunini 2013), s.o 5 eurot

54 senti;

-

300 eurolt 0,023% päevas 91 päeva eest (1. juulist 29. septembrini 2013), s.o 6 eurot

28 senti.

Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis kokku 15 eurot 5 senti ning

rahuldamata tuleb jätta viivisenõue 202 euro 5 senti (217,10-15,05) ulatuses.

14. Hageja palub välja mõista lepingulise esindaja kulu 60 eurot (50 eurot, millele lisandub

käibemaks 10 eurot).

TsMS § 174 lg 6 näeb ette, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada.

Maksu-

ja

Tolliameti

andmetel

on

hageja

registreeritud

käibemaksukohustuslasena. Seega ei tule hagejale lepingulise esindaja tasult arvestatud

käibemaksu hüvitada. Arvestades eeltoodut ja menetluskulude jaotust, tuleb kostjalt

mõista hageja kasuks välja lepingulise esindaja kulust 32 eurot (64% 50 eurost).

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Kohtunik