3-13-2133/20 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-13-2133 Määruse tegemise aeg ja koht

3. detsember 2013, Tartu Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Tartu Linnavalitsuse vastu kahju summas 803 euro hüvitamise nõudes seonduvalt kaebaja elamule tekitatud kahjuga Menetlusosalised Kaebaja – XXX Vastustaja – Tartu Linnavalitsus Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata XXX taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ning lõpetada haldusasja nr 3-13-2133 menetlus.

2. Määruse ärakiri saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. XXX esitas 10.10.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse vastu kahju summas 803 euro hüvitamise nõudes seonduvalt kaebaja Vase 1 elamule tekitatud kahjuga. Kaebuses on esitatud ka taotlus kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 14.10.2013 määrusega XXX menetlusabi taotluse selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks käiguta.

3. 23.10.2013 tasus kaebaja kaebuselt riigilõivu ning esitas selle kohta kohtule maksekorralduse.

4. Tartu Halduskohus võttis 28.10.2013 määrusega XXX kaebuse menetlusse ning kohustas vastustajat esitama kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse esitamise tähtaegsuse kohta.

5. Tartu Linnavalitsus oma 07.11.2013 kohtule esitatud seisukohas leiab, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ning puuduvad alused tähtaja ennistamiseks, mistõttu palub asjas menetluse lõpetada.

6. Tartu Halduskohus luges 13.11.2013 määruses XXX kaebuse Tartu Linnavalitsuselt kahju hüvitamise nõudes esitatuks mittetähtaegselt ning võimaldas kaebajal esitada kohtule taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kohus märkis, et avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise kord on sätestatud riigivastutuse seaduses (RVastS). Viimatinimetatud seaduse § 17 lg 1 kohaselt võib kahju hüvitamiseks esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on XXX kirjalikult pöördunud Tartu Linnavalitsuse poole Vase 1 elamu kahjustuste hüvitamise nõudega esmakordselt 31.01.2006.

Tartu Linnavalitsus vastas kaebajale 17.05.2006 kirjaga nr 7-2.3/29268, et Tartu Linnavalitsus ei pea põhjendatuks kõnealuste pragude korrastamisega seotud kulude hüvitamist. Ühtlasi oli vastuses toodud Tartu Linnavalitsuse vastavasisulised põhjendused. Teistkordselt pöördus XXX kirjalikult Tartu Linnavalitsuse poole taotlusega Vase 1 hoone kahjustuskulude hüvitamiseks 20.09.2013, mispeale Tartu Linnavalitsus vastas 03.10.2013 kirjaga nr 7- 14.1/21723, et Tartu Linnavalitsus jääb oma 17.05.2006 kirjas nr 7-2.3/29268 väljatoodud seisukohtade juurde.

RVastS § 18 lg-st 2 tuleneb eriregulatsioonina, et kui isik on taotlenud hüvitist haldusorganilt ja pole saanud rahuldavat tulemust, siis on tal võimalik esitada halduskohtule hüvitise saamiseks kaebus 30 päeva jooksul. Kui isik läbib RVastS § 17 lg-s 1 ja § 18 lg-s 2 reguleeritud kohtuvälise menetluse haldusorganis, peab ta menetluse tulemusega mittenõustumisel pöörduma halduskohtusse kahjunõudega 30 päeva jooksul arvates taotluse rahuldamata jätmisest. Kuna XXX pöördus esmalt kahju hüvitamise nõudega Tartu Linnavalitsuse poole 31.01.2006 ning kahjunõue jäeti Tartu Linnavalitsuse poolt 17.05.2006 kirjaga nr 7-2.3/29268 rahuldamata, siis tuli kaebajal eelpoolviidatud sätetest tulenevalt pöörduda kahjunõudega halduskohtusse 30 päeva jooksul arvates taotluse rahuldamata jätmisest.

Kohus palus Tartu Linnavalitsusel teatada, millal nimetatud kahjunõude rahuldamata jätmise kiri kaebajale kätte toimetati. Vastusena kohtu teabenõudele teatas vastustaja, et nimetatud kiri on saadetud XXX 18.05.2006 tavapostiga tema elukohta Vase 1, Tartu. Täiendavalt märgib vastustaja, et puudub alus kahelda kirja kättesaamises kaebaja poolt mais 2006, kuivõrd kaebajaga suheldi kahju hüvitamise teemal korduvalt ka pärast kirja väljasaatmist. Lisaks kinnitab kirja kättesaamist kaebaja poolt kaebuses toodu: „Vastuseks minu eelnimetatud kirjale 31.01.2006 vastas Tartu Linnavalitsus oma 17.05.2006 kirjaga nr 7- 2.3/29268 Vase 1 elamu kahjustuste hüvitamisest alljärgnevalt“.

Kaebaja ei ole ka ise kordagi väitnud, et ta ei oleks nimetatud kirja kätte saanud. Seega kuna XXX tuli kahju hüvitamiseks kaebus esitada halduskohtule 30 päeva jooksul arvates tema kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmist Tartu Linnavalitsuse poolt 17.05.2006 kirjaga ning kaebaja pöördus kahjunõudega kohtusse alles 10.10.2013, siis on kaebus esitatud mittetähtaegselt. Asjaolu, et kaebaja esitas Tartu Linnavalitsusele 20.09.2013 uuesti samasisulise kahjunõude, millele 03.10.2013 kirjaga ka vastati, ei tingi antud juhul 30-päevase kaebetähtaja arvestamist viimatinimetatud vastuskirjast.

7. XXX esitas 20.11.2013 Tartu Halduskohtule taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg kahel põhjusel. Esiteks ei saanud kaebaja väidetavalt õigeaegselt kätte linnavalitsuse poolt valele aadressile saadetud kirja, mis palju hiljem juhuslikult Vase tn postkastist leides oli juba ammu aegunud ja oli allkirjastatud endise linnapea poolt. Kaebaja märgib, et 13.09.2007 saatis ta Tartu linnapeale kirja, milles palus teha korda Turu tänav, ent kirjale ta vastust ei saanud. 2007 oktoobrikuu lõpus avastas kaebaja Vase tn postkastist kirja, mis oli dateeritud 17.05.2006.

Kaebaja märgib, et talle on arusaamatu, miks saadeti aegunud kiri remondis oleva maja aadressile, kui tema elukoht Tartus oli Anne tn 75-37. Kaebaja sõnul oli linnavalitsus teadlik tema elukohast, kuna linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna 27.06.2007 kiri nr 9- 1.3/DP-06-153 ja 29.04.2013 kiri nr 9-3.2/DP-06-153 olid adresseeritud kaebaja tegelikule aadressile Anne tn 75-37 ning jõudsid kohale õigel ajal. Kaebaja arvates linnavalitsuse poolt 17.05.2006 kirja saatmine aadressile, kus ta ei elanud, oli teadlik tegevus ning sisaldas manipulatsiooni ja pahatahtlikkust.

Kaebaja sõnul ei vasta tõele ega ole tõendatav, et temaga suheldi korduvalt ka peale kirja väljasaatmist. Tegelikult kohtus kaebaja linnavalitsuse ametnikega ainult üks kord 2006 aprilli teises pooles, mille käigus kaebaja näitas ametnikele remonditud Vase 1 elamut ning teatas neile, et on traumeeritud ja haige. Teiseks tekkisid kaebaja sõnul tal vaiade rammimise tagajärjel mitmed uued tõsise iseloomuga haigused, mida raviti periooditi ka haiglates mitme aasta jooksul ja see ei võimaldanud kaebajal ravi ajal tegeleda kirjavahetusega ja Vase tn 1 elamu remondiga.

Alles nüüd kus kaebaja on ravi tagajärjel paranenud, osutus tal võimalikuks pöörduda kohtu poole remondikulude linnavalitsuselt hüvitamise nõudega. Kaebaja selgitab, et 2006 talveperioodil haigestus ta külmetusse. Samuti märgib kaebaja, et oli üleelamiste tõttu ka stressis, millega kaasnes terviseprobleeme: kõrge vererõhk, kroonilise pärasoolepõletiku ägenemine, põiepõletik, unetus, seedimishäired. 2006 kevadel tekkis kaebajal kusepõie põletik, millega seoses opereeriti kaebajat suvel erakorralise meditsiini osakonnas. Andis tunda eesnäärmehaigus ja ägenes selja radikuliit. 2006 oktoobrikuust kuni detsembrikuuni oli kaebaja ravil psühhoneuroloogiahaiglas.

Seedimishäirete tõttu diagnoositi kaebajal 05.02.2007 refluks.

8. Tartu Linnavalitsus oma 29.11.2013 kohtule esitatud seisukohas palub jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ning lõpetada haldusasja menetlus. Vastustaja leiab, et puuduvad alused kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja ei ole välja toonud mõjuvaid põhjuseid, miks ta ei ole esitanud kahju hüvitamise taotlust tähtaegselt. Kaebaja on tähtaja ennistamise taotluses heitnud vastustajale ette, et vastustaja on 17.05.2006 kirja nr 7-2.3/29268 „Vase 1 elamu kahjustuste hüvitamisest“ saatnud valele aadressile, mistõttu sai kaebaja kirja kätte alles 2007 oktoobrikuu lõpus.

HMS § 26 lg 1 kohaselt dokumendi postiga kättetoimetamise korral saadetakse dokument menetlusosalisele taotluses märgitud aadressil tähtkirjaga. Seaduses või määruses sätestatud juhtudel võib dokumendi kätte toimetada lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. Kaebaja ei ole oma 31.01.2006 kahju hüvitamise taotluses märkinud, et ta sooviks saada vastuseid teisele aadressile ning vastustajal ei ole olnud põhjust kahelda, et kaebaja püsielukoht on mujal. Kui kaebaja oleks soovinud vastuskirja teisele aadressile, siis oleks kaebaja pidanud seda oma kahju hüvitamise taotluses märkima.

Lisaks juhib vastustaja tähelepanu kaebusele lisatud kaebaja 13.09.2007 kirjale „Vase tn 1 elamu kahjustustest“, kus kaebaja kirjeldab pinnase vibratsiooni, mis omakorda paneb vibreerima Vase tn 1 konstruktsioonid. Nimetatud kirja põhjal võib teha järelduse, et kaebaja on viibinud püsivalt Vase tn 1 elamus. On ebatõenäoline, et kinnistu omanik ei tühjenda rohkem kui aasta jooksul oma kinnistul postkasti või ei külasta oma kinnistul paiknevat elamut regulaarselt. Täiendavalt märgib vastustaja, et kaebaja 13.09.2007 kirjale on vastustaja vastanud lihtkirjaga 18.09.2007.

Nimetatud kiri on saadetud aadressile Anne 75-37, Tartu. Asjakohatud on väited, et linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond on olnud teadlik kaebaja tegelikust elukohast. Nimetatud osakond on saatnud kirjad tõesti rahvastikuregistris märgitud aadressile, kuid neil puudub tegelik teadmine isiku elukohast. Nimetatud osakonna kohustused teavitada isikut detailplaneeringu algatamisest tulenevad planeerimisseadusest. Kaebaja väide, et vastustaja poolt kaebajale 17.05.2006 saadetud kiri nr 7-2.3/29268 oli 2007 oktoobris aegunud, on vastustaja arvates väär.

Asjakohatu on väide, et kiri oli allkirjastatud endise linnapea poolt. Kirja allkirjastamise hetkel oli Tartu linnapea ametis proua Laine Jänes ning tema allkirjastatud kirjad/teatised jm dokumendid ei muutunud ametist lahkumise tagajärjel kehtetuks. Olenemata vaidlusest selle üle, millisel aadressil isik peamiselt elas ning kas maja oli elamiskõlbamatu või mitte, on kaebaja oma kaebetähtaja ennistamise taotluses välja toonud, et kaebaja sai vastustaja poolt 17.05.2006 saadetud kirja nr 7-2.3/29268 kätte 2007 oktoobris. Isegi kui asuda seisukohale, et kahju hüvitamise tähtaja möödumist peaks hakkama lugema kirja kättesaamise ajast, mitte aga kooskõlas riigivastuse seaduse § 17 lg-ga 3 kahju tekitamise ja teadasaamise ajast, siis nimetatud juhul oleks kahju hüvitamise nõue aegunud 2010 oktoobris/novembris.

Kaebaja on toonud kaebuses välja mitmed terviseprobleemid, kuid selgusetuks jääb, kuidas on nimetatud terviseprobleemid seotud kahjunõude mittetähtaegse esitamisega või kaebetähtaja ennistamisega. Kaebaja on pöördunud ka pärast 2006. aastat vastustaja poole, nt 13.09.2007 kiri Vase tn 1 elamu kahjustustest (kaebusele lisatud), 03.09.2007 on kaebaja käinud abilinnapea Margus Hansoni vastuvõtul, 2008 esitanud kirjalikult taotluse piiride muutmiseks Vase tn 1 ja Saekoja 20 kinnistute vahelisel alal jne.

Kohtu seisukoht

9. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg-le 1 kohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. HKMS § 71 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohus märgib, et kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks loetakse olulised ja kestvad takistused kaebuse esitamisel. Sellised takistused saavad olla eeskätt objektiivsed asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist.

10. Kaebetähtaja möödalaskmise põhjusteks on XXX toonud esmalt asjaolu, et ta sai Tartu Linnavalitsuse 17.05.2006 kahju hüvitamisest keelduva kirja nr 7-2.3/29268 kätte alles 2007 oktoobrikuus. Teiseks on XXX kaebuse mittetähtaegset esitamist põhjendanud ka oma terviseprobleemidega.

11. Seonduvalt kaebaja väitega kirja nr 7-2.3/29268 kättesaamisest 2007 oktoobrikuus on kohus seisukohal, et see ei saa olla mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamisel halduskohtule alles 10.10.2013. Isegi kui kahju hüvitamise tähtaja möödumist hakata lugema kirja kättesaamisest, siis oleks kaebajal tulnud RVastS § 18 lg-st 2 tulenevalt kohtu poole pöörduda 2007 novembrikuus. Lisaks nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et antud juhul ei ole tähtaja möödalaskmisel asjakohane väide kirja nr 7-2.3/29268 allkirjastamisest endise linnapea poolt. Linnapea ametist lahkumise tagajärjel ei muutu tema poolt allkirjastatud haldusaktid jm dokumendid kehtetuks.

12. Kohus märgib, et küll aga võib kaebaja haigus olla üheks selliseks objektiivseks asjaoluks, mis kaebuse õigeaegset esitamist takistas. See aga eeldab, et kaebaja ei olnud haiguse tõttu suuteline kestvalt kaebust halduskohtule esitama.

Haiguse tõendamiseks lisas kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlusele perearst T. Nerro saatekirjad üldkirjugi juurde (konsultatsiooni aeg 21.07.2006; tl 59) ning uroloogi juurde (konsultatsiooni aeg 05.10.2006; tl 59), TÜ Kliinikumi Erakorralise meditsiini osakonna 04.07.2006 patsiendikaardi (kaebaja saabus 04.07.2006 kl 10.15 ning lahkus kl 10.40; tl 60), 18.10.2006 CHROMIUM uuringu patsiendi kaardi (tl 61), Kõrvakliiniku 05.02.2007 konsultatsioonilehe (tl 62), OÜ TÜ Tamme Apteek 22.12.2005 arve-müügitšeki ravimi Xanax ostmise kohta (tl 62), TÜ Kliinikumi Sisekliiniku 04.06.2007, 12.09.2008 ja 25.01.2010 gastroenteroloogi konsultatsiooni otsused (tl 63-66).

Kohtu hinnangul ei nähtu esitatud tõenditest seda, et XXX ei oleks haiguse tõttu olnud suuteline kestvalt alates Tartu Linnavalitsuse poolt kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisest kuni 10.10.2013 kaebust halduskohtule esitama. Seejuures asjaolu, et kaebajal oleks esinenud haiguse tõttu püsiv takistus kaebuse tähtaegseks esitamiseks, seab kohtu hinnangul kahtluse alla ka see, et kaebaja on enda sõnul teostanud Vase tn 1 majal ise remonttöid, mille tulemusel väljastati majale 30.07.2013 ka kasutusluba. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tõendatud kestva takistuse ilmnemine, mistõttu ei saa kohus kaebaja poolt väljatoodud põhjendusi lugeda mõjuvaks põhjuseks, õigustamaks kaebuse esitamist halduskohtule alles 10.10.2013. Kuna käesoleval juhul ei ole tõendatud selliste objektiivsete asjaolude ilmnemine XXX, mis tooks kaasa kaebetähtaja ennistamise, siis jätab kohus taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

13. HKMS § 152 lg 1 p 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Tulenevalt eelnevast lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel haldusasja nr 3-13-2133 menetluse. HKMS § 155 lg 6 ja § 43 lg 1 p 2 kohaselt menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse sama nõudega samal alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik