2-13-13246/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2013.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-13246

Tsiviilasi

Viljandi

kohtutäitur

Janek

Pooli

kaebus

Tartu

kohtutäitur Oksana Kutšmei 15. märtsi 2013 otsuse peale

täiteasjas nr 084/2012/4123

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 2. juuli 2013 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

kohtutäitur Janek Pooli määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Viljandi kohtutäitur Janek Pool

Vastustaja: Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei, esindaja

kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta kohtutäitur Janek Pooli määruskaebus rahuldamata

ja Tartu Maakohtu 2. juuli 2013 määrus muutmata

Menetluskulde jaotus

Jätta

määruskaebuse

esitamisel

tasutud

riigilõiv

kohtutäitur Janek Pooli kanda

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

määruse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline teha Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada kas

ise või vandeadvokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. Viljandi kohtutäitur Janek Pool (avaldaja) esitas kohtusse kaebuse Tartu kohtutäitur Oksana

Kutšmei (vastustaja) 15. märtsi 2013 otsuse peale täiteasjas nr 084/2012/4123. Kaebuse

põhjenduste kohaselt algatas avaldaja 18. septembril 2012 OÜ Raja (endise nimega OÜ Hull

Kalamees; võlgnik) suhtes sissenõudja OÜ Truckline avalduse alusel täitemenetluse

nr 171/2012/1304. Täitemenetluse käigus seadis J. Pool võlgnikule kuuluvale kinnistule

(registriosa nr 2676839) keelumärke. Kuna kinnisasja koormas hüpoteek, kohtutäitur J. Pool

kinnisasja ei arestinud, kuna taolise vara müük on täitemenetluses sisuliselt võimatu. Sama

võlgniku suhtes on algatatud kohtutäitur O. Kutšmei poolt täitemenetlus nr 084/2012/4123.

Viidatud täitemenetluse raames pöörab kohtutäitur sissenõuet võlgnikule kuuluvale

kinnisasjale. Keelumärge nimetatud kinnisasja käsutamise keelamiseks on kohtutäitur

O. Kutšmei avalduse alusel Swedbank AS kasuks kinnistusraamatusse sisse kantud

12. novembril 2012.

7. jaanuaril 2013 esitas avaldaja kohtutäitur O. Kutšmeile taotluse sundtäitmisega

ühinemiseks, kuna viimasele oli esitatud sundtäitmiseks hüpoteegiga tagatud nõue, mis

võimaldab kinnisasja oluliselt paremini realiseerida. Kohtutäitur O. Kutšmei jättis 8. veebruari

2013 otsusega avaldaja taotluse rahuldamata. Avaldaja esitas kaebuse. Kohtutäitur

O. Kutšmei tegi 15. märtsil 2013 otsuse, millega jättis avaldaja kaebuse läbi vaatamata

põhjendusel, et avaldaja ei ole täitemenetluse osaline täiteasjas nr 084/2012/4123, mistõttu

puudub tal õigus vaidlustada teise kohtutäituri otsust.

Avaldaja esitas kohtule kaebuse, milles palus, et kohus tühistaks kohtutäitur O. Kutšmei

8. veebruari 2013 otsuse ning teeks asjas uue otsusega, millega lubaks avaldajal ja

sissenõudjal OÜ-l Truckline ühineda täitemenetlusega nr 084/2012/4123.

2. Kohtutäitur O. Kutšmei vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt tuleb avaldaja

kaebus jätta läbi vaatamata, kuna kohtutäituri otsuse peale on õigus esitada kaebus üksnes

täitemenetluse osalisel, aga avaldaja ei ole täiteasjas nr 084/2012/4123 ei võlausaldajaks,

kohustatud isikuks ega muuks isikuks, kelle õigusi täitemenetlus puudutab, sh ei saa avaldaja

olla ka muu tulemi jaotamises osalema õigustatud isikuks. Avaldaja kaebus tuleks jätta läbi

vaatamata ka juhul, kui avaldaja oleks täiteasjas nr 084/2012/4123 täitemenetluse osaline, sest

käesoleval juhul ei ole kaebuses toodud faktilistele asjaoludele tuginedes avaldaja kui

üksikisiku subjektiivsete õiguste rikkumine võimalik ning kaebus ei ole esitatud ka ühegi

avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohtu 2. juuli 2013 määrusega jäeti Viljandi kohtutäitur J. Pooli kaebus Tartu

kohtutäitur O. Kutšmei 15. märtsi 2013 otsuse peale täiteasjas nr 084/2012/4123 läbi

vaatamata. Menetluskulud jäid kohtutäitur J. Pooli kanda.

Määruse põhjendustes märkis kohus, et kohtutäitur J. Pooli kaebus kohtutäitur O. Kutšmei

15. märtsi 2013 otsuse peale täiteasjas nr 084/2012/4123 on menetlusse võetud ekslikult, kuna

kohtutäituril ei ole õigust vaidlustada teise kohtutäituri otsust TMS § 217 ja § 218 järgi. TMS

§ 217 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või

täitetoimingu tegemisest keeldumisel esitada kaebuse täitemenetluse osaline. Vastavalt

TMS § 5 lg-le 1 on täitemenetluse osaliseks sissenõudja, võlgnik ja muud isikud, kelle õigusi

täitemenetlus puudutab. Kohtutäitur on kohtutäituri seaduse (KTS) § 2 lg-te 1 ja 3 kohaselt

avalik-õiguslikku ametit pidav sõltumatu isik, kes korraldab täitemenetlust formaliseerituse

printsiibist lähtuvalt. Eeltoodust järeldub, et kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale

täitedokumendi täitmisel ja täitedokumendi tegemisest keeldumisel võib kaebuse esitada

täitemenetluse osaline ning kohtutäitur ei ole isikuks, kelle õigusi täitemenetlus puudutab.

TMS § 149 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et täitemenetlusega saab ühineda sissenõudja (mitte

kohtutäitur) ning kohtutäitur ei ole sissenõudja esindajaks. Järelikult vaidlus, mis tuleneb

täitemenetlusega nr 084/2012/4123 ühinemisest, ei puuduta kohtutäituri õigusi ning

kohtutäitur J. Poolil puudub kaebeõigus TMS § 217 järgi. Seega tuleb kaebus jätta

TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Kohtuäitur J. Pool esitas Tartu Maakohtu 2. juuli 2013 määruse peale määruskaebuse,

milles palus maakohtu määrus tühistada ja teha asjas uue määruse, millega tühistada Tartu

kohtutäitur O. Kutšmei 8. veebruari 2013 otsus. Samuti teha antud asjas uus otsus, millega

lubada Truckline OÜ-l ja kohtutäitur J. Poolil sissenõudega ühineda.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on J. Pool enda menetluses olevate täitemenetluse kulude osas muuks isikuks, kelle õigusi

täitemenetlus puudutab TMS § 5 lg 1 ja 2 mõttes. Samuti võiks kohtutäitur olla muu nõuet

omav isik, kelle õigusi võlgniku kinnisasja müüva kohtutäituri tegevus puudutab ja isik, kellel

on õigus saada osa vara müügist saadavast tulemist. Ka Tallinna Ringkonnakohus on oma

1. juuni 2010 lahendis nr 2-08-50597 asunud seisukohale, et kohtutäitur, kes täitemenetlusega

ühines, on oma tasunõude osas täitemenetluses, millega ühineti, sissenõudja;

2) ei toimu sundtäitmisega ühinemisel täitekulude sissenõudmise delegeerimist teisele

kohtutäiturile TMS § 38 lg 2, § 2 lg 1 p 16 ja § 23 lg 1 mõttes. Ühinemisest keeldumine viiks

põhimõtteliselt seisukohani, et kohtutäituri täitekulud on sellist laadi võlgnevus, mida ei saagi

kinnisasja arvelt rahuldada. See on aga selges vastuolus KTS § 28 lg-ga 1, mille kohaselt on

kohtutäituril õigus saada tasu;

3) asub TMS § 149 struktuuriliselt täitemenetluse seadustiku 8. peatükis, mis reguleerib

kohtutäituri tegevust kinnisasjale sissenõude pööramisel. Pole mingit viidet selle kohta, et

selles peatükis kirjeldatud sundtäitmisega ühinemise avaldust peaks esitama keegi teine (vrdl

näiteks TMS § 14 lg 2 ja § 221 jj). 1. jaanuarist 2006 kuni 4. veebruarini 2006 kehtinud

TMS § 79 võimaldas mitme kohtutäituri juures alustatud täitemenetluste ühinemist, kusjuures

teise kohtutäituri alustatud menetluse lõpetamise kohustust seadus ette ei näinud. Kohtutäitur

O. Kutšmei tõlgendus TMS § 149 viiks selleni, et täitemenetlus muutuks kohtutäiturite

vaheliseks võistluseks, kes suudab kõige varem võlgniku kinnisasja arestida (ja müüa);

4) on Riigikohus on korduvalt leidnud, et kinnistusraamatusse erinevate isikute kasuks mitme

keelumärke kandmine ei ole võimalik. Olukorras, kus hüpoteegipidaja esitas täitemenetluse

algatamise avalduse (s.h. sissenõude pööramise avalduse kinnisasjale) kohtutäitur

O. Kutšmeile ning samal ajal toimub võlgniku suhtes täitemenetlus teise võlausaldaja poolt

teisele kohtutäiturile esitatud avalduse alusel, peab varasemal järjekohal asuva hüpoteegi

pidajal/sissenõudjal olema õigus nõuda täitemenetluse läbiviimist tema nõude rahuldamiseks.

Tagamata nõudega sissenõudja ühinemistaotlust ei ole põhjendatud tagasi lükata põhjusel, et

tema täitemenetlus oli algatatud varem ja kinnisasja ei ole realiseeritud. Hüpoteegiga

koormatud vara realiseerimine on sisuliselt võimatu, kui hüpoteeki kustutada ei saa.

VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE

5. Kohtutäitur O. Kutšmei vaidles määruskaebusele vastu. Vastustaja palus jätta

määrusakebuse menetlusse võtamata või alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud

kohtutäitur J. Pooli kanda.

Vastustaja vastuväidete kohaselt:

1) tuleks määruskaebuse menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 637 lg 1 p 6 ja § 659 alusel,

kuivõrd määruskaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Määruskaebusest nähtuvalt soovib kohtutäitur J. Pool kohtumenetluse kaudu saavutada

olukorda kus kohtutäitur J. Pool ja Truckline OÜ osalevad võlgnikule kuuluva kinnisasja

registriosa nr 2676839 suhtes läbiviidavas täitemenetluses sissenõudja õigustega. Seda ei ole

aga objektiivselt võimalik enam saavutada, kuna täitementlus on lõpetatud. 26. aprillil 2013

toimus kinnisasja enampakkumine, mille käigus tunnistas kohtutäitur O. Kutšmei parimaks

Peeter Matsoni poolt tehtud pakkumise summas 18 000 eurot. 13. mail 2013 kanti P. Matson

omanikuna kinnistusregistrisse;

2) alternatiivselt tuleks määruskaebus jätta rahuldamata. Vastustaja nõustub maakohtu

määruse põhjendustega ja jääb oma maakohtule esitatud seisukohtade juurde. Tartu Maakohtu

määrus on kooskõlas ka varasema Tartu Ringkonnakohtu praktikaga ning Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi lahendiga nr 3-2-1-138-05.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust

vaidlustatud määruse tühistamiseks. Kohtutäitur J. Pooli määruskaebus tuleb jätta

rahuldamata ja Tartu Maakohtu 2. juuli 2013 määrus muutmata.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega hakka neid TsMS § 654

lg 6 ja § 659 alusel täielikult üle kordama. Järgnevalt vastab ringkonnakohus lühidalt

määruskaebuses esitatud väidetele.

Õige on maakohtu seisukoht, et kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale täitedokumendi täitmisel

ja täitedokumendi tegemisest keeldumisel võib kaebuse esitada täitemenetluse osaline ning

kohtutäitur ei ole isikuks, kelle õigusi täitemenetlus puudutab.

8. Eri sissenõudjate avalduste alusel erinevate nõuete sundtäitmise liitmine ühte

täitemenetlusse ei ole kehtiva TMS-i kohaselt reegliks. Teatud juhtudel on kohtutäituril küll

võimalus ja ka kohustus sissenõudja rahalised nõuded ühe võlgniku vastu summeerida ning

koondada need ühte täitemenetlusse, eesmärgiga vältida suuremaid täitekulusid (vrd RKTKo

3-2-1-157-04). See eeldab siiski, et tegemist on ühe ja sama täitedokumendi alusel toimuva

sundtäitmisega.

Sundtäitmisega ühinemist reguleerib TMS-s üksnes § 149. Ringkonnakohtu arvates on

tegemist spetsiifilise erinormiga juhuks, kui esitatakse mitu avaldust kinnisasjale sissenõude

pööramiseks. Kui hilisema avalduse esitamise ajaks on kinnisasi juba arestitud ja

kinnistusraamatusse keelumärge kantud, siis puudub igasugune vajadus seda veel kord teha.

Küll aga ei tulene TMS §-st 149 üldist põhimõtet, et kui sama võlgniku vastu esitavad

täitmisavaldused mitu eri sissenõudjat, siis tuleks täitemenetlused liita.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et TMS § 149 lg-te 1 ja 2 kohaselt saab

täitemenetlusega ühineda sissenõudja (mitte kohtutäitur) ning kohtutäitur ei ole sissenõudja

esindajaks.

Eeltoodust tulenevalt ei puuduta täitemenetlusega ühinemisest tulenev vaidlus kohtutäituri

õigusi ning kohtutäitur J. Poolil puudus TMS § 217 alusel kaebeõigus. Seega on maakohus

põhjendatult jätnud läbi vaatamata kohtutäitur J. Pooli kaebuse kohtutäitur O. Kutšmei

15. märtsi 2013 otsuse peale.

Õige on ka vastustaja seisukoht, et täitemenetlusega ühinemine ei saa olla enam objektiivselt

võimalik, kui täitemenetlus, millega ühinemist taotletakse, on lõppenud. Kohtutäitur

O. Kutšmei on esitanud ringkonnakohtule täiteasjas nr 084/2012/4123 menetluse

lõpuleviimist kinnitavad dokumendid.

10. Vastustaja on kohtule esitanud ühe alternatiivse taotlusena taotluse määruskaebuse

menetlusse võtmata jätmiseks TsMS § 637 lg 1 p 6 ja § 659 alusel. TsMS § 663 lg 1 esimese

aluse kohaselt otsustab maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast

määruskaebuse saamist. Lõige 4 kohaselt ei pea määruskaebuse menetlusse võtmist eraldi

vormistama ega sellest menetlusosalistele teatama. Kuna määruskaebus on maakohtu poolt

juba menetlusse võetud, ei saa seda jätta menetlusse võtmata.

11. Määruskaebuses esitatud viited Tallinna Ringkonnakohtu 1. juuni 2010.a otsusele

tsiviilasjas nr 2-08-50597 ei ole asjakohased. Viidatud kohtulahendist tuleneb, et

täitemenetlusega ühinemise õigus on sissenõudjal. Kohtutäitur ei ole, vaatamata oma TMS-st

tulenevale õigusele teostada iseenda kasuks täitekulude sissenõudmist, võrdsustatav

sissenõudjaga TMS § 5 lg 1 tähenduses.

12. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg-te 1 ja 10 järgi Janek

Pool’i kanda, kuna määruskaebust ei rahuldata.

Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata kohtutäituri otsuse peale

esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid. Kuna kaebus

esitati kohtutäitur O. Kutšmei 15. märtsi 2013 otsuse peale, siis kohtutäitur O. Kutšmei poolt

õigusabile tehtud kulutusi ei hüvitata. Seega jäävad asjas kantud võimalikud õigusabikulud

menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 172 lg 10 alusel jääb määruskaebuse esitaja kanda asjas

tasumisele kuulunud riigilõiv.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/