2-13-49914/13 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-13-49914

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev

02. detsember 2013

Tsiviilasja number 2-13-49914 Tsiviilasi XXXvs XXXabielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised Hageja: XXX(isikukood XXXX, elukoht XXX, e-post XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Imbi Seimar (Niguliste Advokaadibüroo, epost nigulisteab@kohus.ee )

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, epost XXX ) Menetlustoiming Lõpplahend, ärakuulamine 20.11.2013 ja 02.12.2013

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi ja lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX (isikukood XXX) abielu, milline on sõlmitud XXX Eesti Vabariigis Tallinna Perekonnaseisuametis ning mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX ning välja antud abielutunnistus nr XXX.

2. Jätta rahuldamata hageja taotlus menetluse peatamiseks.

Menetluskulude jaotus

2-13-49914

Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

XXXesitas 23.10.2013 Harju Maakohtule hagi XXX vastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja on abiellunud XXXTallinnas, mida kinnitab Tallinna Perekonnaseisuametis koostatud abieluakt nr XXX. Pooltel on ühine alaealine laps (sündinud 20.02.2003). Hagiavalduse kohaselt, poolte abielulised suhted on lõppenud ja hageja soovib abielu lahutada, kuid kostja abielu lahutada ei soovi.

Kohus võttis hagi menetlusse 24.10.2013 ja määras kuulata pooled isiklikult ära kohtuistungil Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajas 11.11.2013 kell 10:00. Hagi menetlusse võtmise määrus ja kohtukutse on hagejale kätte toimetatud 27.10.2013. Hageja esitas 11.11.2013 taotluse menetluse peatamiseks, kuna soovib kostjaga leppida ning abielu säilitada.

Poolte ärakuulamiseks määratud kohtuistungile 11.11.2013 ilmus hageja lepinguline esindaja. Hageja ja kostja isiklikult kohtuistungile ei ilmunud. Kohus määras lükata kohtuistung poolte ärakuulamiseks ja hageja 11.11.2013 taotluse lahendamiseks edasi ja kutsus pooled isiklikult ärakuulamisele 20.11.2013. Kohtukutse 20.11.2013 toimuvale ärakuulamisele on kostja asemel 13.11.2013 vastu võtnud samal aadressil elav hageja. Poolte ärakuulamiseks määratud kohtuistungile 20.11.2013 ilmusid hageja ja hageja lepinguline esindaja. Kostja isiklikult kohtuistungile ei ilmunud. Kuivõrd kohtukutse on

2-13-49914

kostja asemel vastu võtnud hageja, loetakse TsMS § 324 alusel, et kohtukutse ei ole kostjale isiklikult kätte toimetatud. Kohus kuulas 20.11.2013 ära hageja.

Hageja vastas 20.11.2013 ärakuulamisel kohtule, et kostja ei võta osa pereelust ega abista hagejat ja poolte ühist poega. Kostjal oli vahepeal armuke ning et kostja tuleb poolte korterisse ainult ööbima. Kostja töötab oma firmas ja töökoht on registreeritud poolte kahetoalisesse korterisse. Abikaasad on teineteise jaoks võõrad inimesed juba ca 2 aastat. Hageja tahab proovida veel leppida, kuna abikaasa lubas oma käitumist parandada. Kostja elas viimane pool aastat, s.h. suvel, eraldi, praegu elavad hageja ja kostja ühes korteris. Hageja kinnitas, et ta ei soovi hagi tagasi võtta. Hageja lepinguline esindaja vastas kohtule, et ettepanek leppimiseks tuli kostjalt ja on kooskõlas seadusega ning hageja leidis, et kohus võiks leppimisaja anda. Kostja teatas 20.11.2013 sõnumiga, et ta on haiglas ja sellepärast ta ei saanud ärakuulamisele tulla.

Kohus kutsus kostja 20.11.2013 telefoni teel ja kohtukutse saatmisega ärakuulamisele 02.12.2013 Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajas, kuhu kostja ilmus määratud ajal. Kostja kinnitas, et täiendavat leppimisaega ta ei soovi ja soovib abielu kindlasti lahutada. Kostja avaldas, et pooled on korduvalt üritanud leppida, kuid sellest ei ole midagi välja tulnud; kostja nüüd enam leppida ei soovi ja tahab, et poolte abielu lahutatakse.

Kohtu põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt, abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Hageja on taotlenud abielu lahutamist. Kohtule esitatud abielutunnistusest nähtuvalt on pooled abielu sõlminud XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Abiellumist kinnitab abieluakt nr XXX. Hageja kinnitas ärakuulamisel, et ta soovib kostjaga leppida, kuid ei soovi hagi tagasi võtta. Kostja kinnitas, et täiendavat leppimisaega ta ei soovi ja soovib abielu kindlasti lahutada.

Kohus on pärast kostja ärakuulamist veendunud, et poolte leppimisel ei ole edulootust, mistõttu jätab kohus hageja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Kuivõrd

2-13-49914

hageja on kinnitanud, et ta ei soovi hagi tagasi võtta, siis lahendab kohus tsiviilasja sisuliselt.

Kohus peab vajalikuks rõhutada, et ärakuulamisel 02.12.2013 on kostja võtnud hagi õigeks. Hageja ja kostja seletustega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, kuna poolte abielusuhted on lõppenud ja kostja välistab leppimise hagejaga või katkenud abielusuhete taastamise. Kohus leiab, et poolte abielusuhted on katkenud pöördumatult ja abielu ei ole võimalik säilitada, kuna üks abikaasadest, kostja, ei soovi hagejaga leppida ega abielu jätkata. Seepärast peab kohus ainuõigeks, et kumbki pool läheb edasi oma teed, teineteisest lahutatuna. Kui üks pool on jõudnud endas lõplikule selgusele, et olemasolev abielu on muutunud talle koormavaks ning kui pooled ei suhtle omavahel abikaasadena, ei pea kohus abielu jätkamist enam võimalikuks. Ka abielusuhtes olles säilitavad abikaasad vabaduse ise otsustada suhte kestuse ja võimaluste üle. Selles mõttes tuleb abikaasade valikuid austada. Käesoleva kohtuasja läbivaatamisel jõudis kohus kindlale veendumusele, et hageja ja kostja abielusidemed on pöördumatult katkenud ja abielu taastamine välistatud.

Abieluline kooselu kohustab meest ja naist vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks ning põhineb absoluutsel vabatahtlikkusel. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest. Kohus leiab seepärast, et poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, see tähendab abielu tuleb lahutada ja seega haginõue rahuldada. Abielu ei ole võimalik säilitada ilma ühe poole vastava tahteta ja kui üks abikaasadest ei soovi enam abielu (see on abielulist kooselu) jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks.

Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi.

Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt, hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 2 kohaselt, kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohus ei tuvastanud käesolevas menetluses TsMS § 164 lõikest 2 sätestatud asjaolud, mistõttu jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Raivo Einula kohtunik