2-12-55236/24 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 29. novembril 2013

Kentmanni 13 Tallinnas tsiviilkantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-12-55236

Kohtuasi

XXX

OÜ

hagi

XXXja

XXXvastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks

Hagihind

1 435,51 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: XXX OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX),

Hageja lepinguline esindaja adv. Anne Värvimann

Kostja I: XXX(endine perekonnanimi X , isikukood XXX,

elukoht XXX)

Kostja II: XXX (endine perekonnanimi X, isikukood XXX,

elukoht XXX)

Kostjate lepinguline esindaja Erki Casar

Kohtuistungi aeg

02. oktoober 2013

Resolutsioon

1. XXX

OÜ

hagi

XXXja

XXXvastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks rahuldada osaliselt

2. Välja mõista XXX ja XXX solidaarselt põhivõlg ja

sissenõutavaks muutunud viivis 717,75 eurot (seitsesada

seitseteist eurot ja 75 senti) ja viivis põhivõlalt 561,51 eurot

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

27.12.2012 kuni põhivõla täieliku täitmiseni XXX OÜ

kasuks.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud 53 % ulatuses solidaarselt XXXja

XXXkanda ja 47% ulatuses XXX OÜ kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagiavalduse asjaolud

03.06.2013 esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt sõlmisid XXX(edaspidi kostja I) ja XXX

(edaspidi kostja II) ning XXX OÜ (edaspidi üürileandja) 10.07.2008 üürilepingu, mille alusel

andis üürileandja kostjatele solidaarse vastutuse alusel üürile korteri, asukohaga XXX.

Üüritasuks oli 6400 krooni/ 409 eurot kuus. Lepingu sõlmimisel tasusid kostjad üürileandjale

kahe kuu üüri summa 12 800 krooni deposiidina ette.

Alates 08.09.2008 tekkisid kostjatel makseraskused üüri ja kommunaalmaksete tasumisel.

Novembris ja detsembris 2008 kostjad üüri ega kommunaalkulusid ei tasunud, mistõttu

tasaarvestas üürileandja kahe kuu üüri summa kostjate poolt ette makstud deposiidiga.

22.12.2008 kandsid kostjad üürileandjale kommunaalkulude võlgnevuse osaliseks katteks 5000

krooni.

12.01.2009 kohtusid üürileandja esindaja ja kostja I, et arutada kostjate poolt tekkinud

võlgnevuste likvideerimise võimalusi. Nimetatud kokkusaamise käigus tasus kostja I

üürileandjale sularahas 5000 krooni ning lubas ülejäänud kommunaalkulude võlgnevuse peagi

likvideerida. Eeltoodust tulenevalt tuli üürileandja esindaja kostjatele vastu ning alandas alates

jaanuarist 2009 üüritasu 6400 kroonilt 5500 kroonile kalendrikuus. Kostja I lubadustest

hoolimata kostjad jaanuaris 2009 üüri ei tasunud.

01.02.2009 kolisid kostjad ilma ette teatamata üürikorterist välja, teavitades sellest üürileandjat

telefoni teel. Vastavalt üürilepingule lasus kostjatel kohustus lepingu ülesütlemisest üürileandjale

ette teatada üks kuu. Seega lõppes pooltevaheline üürileping 01.03.2009. Korteri võtmed (kahe

komplekti asemel ühe komplekti) andis kostja II üürileandjale üle alles 2009 aprilli lõpus.

Korterisse sisenedes selgus üürileandjale, et kostjad olid jätnud välja lülitamata korteri elektrilise

põrandakütte. Pärast üürnike väljakolimist korterisse sisenemisel fikseeris üürileandja korteri

elektrinäidu (011732).

Kostja I on võlgnevust üürileandjale telefonivestluse käigus tunnistanud. 01.04.2009 loovutas

üürileandja lepingust tuleneva nõude kostjate vastu XXX . 10.07.2012 loovutas XXX kõnealuse

nõude XXX OÜ-le (edaspidi hageja).

19.12.2012 esitas hageja kostjatele tähitud kirjana võlanõude lepingust tuleneva võlgnevuse

tasumiseks. Nimetatud nõudele kostjad ei reageerinud.

27.12.2012 esitas hageja kostjate suhtes Pärnu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse,

millele esitasid kostjad 09.01.2012 vastuväite ja avaldus anti üle menetluse jätkamiseks Harju

Maakohtule.

Lepingust tulenevalt olid kostjad kohustatud igakuiselt tasuma üürileandjale üüri ja

kommunaalkulusid. Üüri olid kostjad kohustatud tasuma jooksva kuu eest ette ning kommunaal-,

sh halduskulusid, järgneval kuul eelneva kuu kulude eest.

Jaanuaris 2009 kostjad üürileandjale üüri ei tasunud, mistõttu tekkis neil üürivõlgnevus 5500

krooni. Kommunaalkulude võlgnevus oli kostjatel seisuga 12.01.2009 järgmine: tarbitud

elektriteenuse võlgnevus 2361,90 krooni, halduskulude võlgnevus 5642,84 krooni, haldusteenuse

võlgnevus 1274,95 krooni, kokku moodustasid kostjate kommunaalkulud seisuga 12.01.2009

9279,69 krooni. Ülalnimetatud üüri- ja kommunaalkulude kogusummast (14 779,69 krooni)

kuulub mahaarvamisele üürileandjale 22.12.2008 üle kantud 5000 krooni ning 12.01.2009

sularahas tasutud 5000 krooni. Seega moodustas kostjate lepingust tulenev võlgnevus üürileandja

ees 12.01.2009 seisuga 4779,69 krooni/ 305,48 eurot.

Kostjate poolt tarbitud 2009 jaanuari kommunaalkulude suurus oli 1972,75 krooni. Kostjate

poolt tarbitud jaanuari elektrikulu oli 1009,80 krooni. Seega moodustas kostjate 2009 jaanuari

kuu eest tulenev kommunaalkulude võlgnevus 2982,55 krooni/ 190,62 eurot.

2009 veebruari üürivõlgnevus on 5500 krooni. Korteri 2009 veebruari halduskulud moodustasid

1998,05 krooni ning veebruari elektrikulu oli 875 krooni. Seega on kostjate võlgnevus veebruari

kuus 2009 8373,50 krooni (5500 + 1998,05 + 875) ehk 535,11 eurot.

Kokku moodustab kostjate võlgnevus hageja ees seega 1031,21 eurot (305,48 + 190,62 +

535,11).

Eeltoodule tuginedes nõuab hageja käesolevaga kostjatelt oma lepinguliste kohustuste täitmist

ehk võlgnetava üüri ja kommunaalkulude tasumist, summas 1031,21 eurot.

Kostjad on olnud lepingujärgse võlgnevuse, 1031,21 eurot, tasumisega viivituses alates

01.03.2009 kuni kostjatele nõude esitamise ajani järgnevalt: 01.03. - 30.06.2009 oli

seadusjärgseks viivisemääraks 9,5 % (0,26 eurot päevas x 122 = 31,72 eurot). 01.07.2009 -

30.06.2011 oli seadusjärgseks viivisemääraks 8 % (0,22 eurot päevas x 730 = 160,60 eurot).

01.07.2011 - 01.01.2012 oli seadusjärgseks viiviseks 8,25 % (0,23 eurot päevas x 185 = 42,55

eurot). 02.01. - 26.12.2012 oli seadusjärgseks viiviseks 8 % (0,22 eurot päevas x 360 = 79,20

eurot). Seega moodustab 26.12.2012. a seisuga kostjate viivis 314,07 eurot.

Ülaltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjate vastu kokku 1344,28 eurot (1031,21 + 314,07),

mis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista.

21.08.2013 vastuses kostjate vastusele muutis hageja osaliselt hagiavalduse asjaolusid ja kohtule

esitatud nõuet.

Kostja I teavitas üürileandjat üürilepingu ülesütlemisest pärast korterist väljakolimist ehk

02.02.2009 järelikult hakkas üürilepingu lõpetamise etteteatamistähtaeg kulgema alates

03.02.2009. Seega lõppes vaidlusalune üürileping 04.03.2009.

Kuivõrd kõnealune üürileping kehtis kuni 04.03.2009, lasub kostjatel kuni 04.03.2009 tekkinud

üüri ja kommunaalkulude tasumise kohustus.

21.08.2013 vähendas hageja nõuet XXX poolt 17.01.2009 teostatud ülekande 5000 krooni/

319,55 euro võrra, mis tasuti üürilepingust tuleneva võlgnevuse katteks. Kuna tasujaks oli

kolmas isik ja kõnealune summa tasuti XXX OÜ arveldusarve asemel XXX erakontole, siis ei

olnud hageja nimetatud summa tasumisest teadlik.

Seega kuulub hageja põhinõudest mahaarvamisele 319,55 eurot, mille tulemusel jääb hageja

põhinõude suuruseks 711,66 eurot (1031,21 – 319,55).

Hageja täpsustas hagiavalduses toodud põhinõude arvutusi ja märkis, et 17.01.2009 ülekandega

likvideerisid kostjad hageja ees oma varasemad võlgnevused ning kostjatel jäi seega 17.01.2009

seisuga üürileandja ees 220,31 krooni/ 14,07 eurot ettemaksu. Samas jäid kostjad üürileandjale

võlgu jaanuari kuu kommunaalkulude eest 190,62 eurot, veebruari kuu üüri ning veebruari

halduskulu ja elektrikulu eest 535,11 eurot, millest viimane oli tingitud asjaolust, et kostjad

unustasid lahkudes sisse korteri esiku elektrilise põrandakütte.

Nimetatud summast lahutas hageja maha 17.01.2009 teostatud ülekandest jäänud ettemaksu

summas 14,07 eurot, mille tulemusel jääb hageja põhinõudeks kostjate 2009 aasta jaanuari ja

veebruari võlgnevustest tulenevalt 711,66 eurot.

Ülaltoodust tulenevalt arvestas hageja ümber ka viiviste suurused. Kostjad on olnud

lepingujärgse võlgnevuse tasumisega 711,66 eurot viivituses alates 05.03.2009 kuni kostjatele

nõude esitamise ajani järgnevalt: 05.03. - 30.06.2009 oli seadusjärgseks viivisemääraks 9,5 %

(0,18 eurot päevas x 118 = 21,24 eurot). 01.07.2009 - 30.06.2011 oli seadusjärgseks

viivisemääraks 8 % (0,15 eurot päevas x 730 = 109,50 eurot). 01.07.2011 - 01.01.2012 oli

seadusjärgseks viiviseks 8,25 % (0,16 eurot päevas x 185 = 29,60 eurot). 02.01. - 26.12.2012 oli

seadusjärgseks viiviseks 8 % (0,15 eurot päevas x 360 = 54 eurot). Seega moodustab 26.12.2012.

a seisuga kostjate viivis 214,34 eurot. Ülaltoodust tulenevalt on hageja nõue kostjate vastu kokku

926 eurot (711,66 + 214,34), mis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista.

Hageja tuginedes TsÜS § 154 leiab, et nõue ei ole aegunud, kuivõrd tegemist ei ole kokkulepitud

tasu maksmisega, vaid korduvate kohustuste täitmise nõudega.

Kostjate võlgnevused on tekkinud jaanuarist ja veebruarist 2009. Vastavalt TsÜS §-le 154

aegusid 2009 tekkinud korduvad kohustused 31.12.2012. Hageja esitas kostjatele võlanõude

19.12.2012 ning esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohtule 27.12.2012.

Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 711,66 eurot;

seisuga 26.12.2012 sissenõutavaks muutunud viivise 214,34 eurot ning alates maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest 27.12.2012 viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras

võlgnetavalt summalt kuni kohustuse täieliku täitmiseni.

Kostja vastuväited

Kostjad leiavad, et nõue ei ole tõendatud. Hageja ei ole lisanud tõendeid, mis tõendaks, et

üürilepingu alusel tekkinud nõue on loovutatud hagejale.

Harju Maakohtu 28.02.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-43820 kuulutati välja XXX OÜ

pankrot.

Hageja ei ole arvestanud 17.01.2009 tehtud makset summas 5000 krooni ehk 319,56 eurot.

Ülekande tegijaks oli kolmas isik XXX . Antud summa katab jaanuari kuu üüri. Hageja on

arvestanud üksnes 25.12.2008 tehtud ülekannet ja 12.01.2009a sularahas tehtud makset.

Kostjad paluvad kõrvalnõuete osas kohaldada aegumist. Tegemist ei ole kokkulepitud tasuga

TsÜS § 147 lg 3 mõistes, mistõttu kohaldub antud nõuetele üldine aegumistähtaeg 3 aastat.

Kõrvalnõuete suurus ei ole nõuetekohaselt tõendatud.

Kostjatele ei ole edastatud hagi aluseks olevaid kõrvalkulude arveid kuni hagimaterjalide

saamiseni. Kostjad ei ole saanud ka varasemaid kõrvalkulude arveid. Varasemate kuude eest

tasuti üürileandja esindaja suuliselt edastatud info alusel.

Üürileandja ja kostjate vahel puudus kokkulepe, et kostjad kohustuvad tasuma remondifondi ja

majahoidja töö eest ning arves toodud muud kulude eest ning teenuse eest "vastavalt

halduslepingule".

Kostjad teatasid juba 2008 detsembris üürileandjale, et vabastavad jaanuari lõpus korteri, sest

kõrvalkulud ja üür olid ebamõistlikult kõrged ning üürileandja ei edastanud kõrvalkulusid

tõendavaid dokumente, milleks on üürileandja aga seaduse järgi kohustatud.

Üürileandjal oli samuti üks paar võtmeid. Ajal, mil kostjad ei viibinud Eestis ja oli vaja edastada

näite, tegi seda üürileandja esindaja. Lähtudes eeltoodust ei vastuta kostjad näitude

mitteesitamise tagajärjel tekkinud kahju eest. Kui jätta näit andmata ning esitada see järgmisel

kuul, siis toimub tasaarvestus, seega ei saa näitude esitamata jätmise tagajärjel esitatud suuremat

arvet lugeda kahjuks.

Hageja nõuab kostjatelt üüri ja kõrvalkulude tasumist 2009 veebruari kuu eest, kuna kostjad ei

teatanud väidetavalt hagejale lepingu lõpetamisest.

Üürilepingu kohaselt kohustub ennetähtaegse lõpetamise puhul lõpetaja tasuma teisele poolele

leppetrahvi ühe kuu rendisumma ulatuses. VÕS § 287 kohaselt on tühine kokkulepe, millega

eluruumi üürnikku kohustatakse lepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi.

Kostjad ei nõustu hageja väitega, et vastusele lisatud vestluse tagajärjel vabaneb hageja

kohustusest

tõendada

kõrvalkulude

nõude

aluseks

olevaid

asjaolusid.

Riigikohtu

tsiviilkolleegium on 16.06.2010a otsuses nr 3-2-1-53-10 punktis 14 leidnud, et sellise nõude

tõendamiseks peab tooma välja korteriühistu kogukulude suuruse ja siis tuleb esile tuua arvutus,

mis näitab kostja osa nendes kuludes. Sarnane tõendamiskohustus on antud vaidluses hagejal.

Korterit kasutati kolmandate isikute poolt. Kuna kostjad vabastasid ruumi 01.02.2009, siis

nemad ei pea tasuma kolmandate isiku poolt tarbitud teenuse eest.

Kostjad ei tunnista ka viivise nõuet kuna hagejal puudub õigus nõuda põhinõuete tasumist.

Lähtudes eeltoodust paluvad kostjad jätta hagiavaldus rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja

kanda.

Kohtuotsuse põhjendused

VÕS § 271 järgi kohustub üks isik (üürileandja) üürilepinguga andma teisele isikule (üürnikule)

kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, § 100 järgi on

kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine.

Pooltel ei ole vaidlust, et XXX OÜ sõlmis 10.07.2008 kostjatega üürilepingu, mille alusel andis

kostjatele solidaarse vastutuse alusel üürile korteri, asukohaga Männi 1-3, Luige, Kiili vald,

Harjumaa; et üüritasuks oli 6400 krooni/ 409 eurot kuus, mida üürileandja alandas alates 2009

aasta jaanuarist 5500 kroonile/ 351,51 eurot kuus ning et lepingu sõlmimisel tasusid kostjad

üürileandjale kahe kuu üüri summa deposiidina ette 12 800 krooni/ 818,07 eurot.

Pooltel on vaidlus selle üle kas hagejal on nõudeõigus, kas nõue on osaliselt aegunud ja üüri- ja

kõrvalkulude võlgnevuse suuruse üle.

01.04.2010 nõude loovutamise lepinguga on tõendatud, et üürileandja XXX OÜ loovutas

10.07.2008 kostjatega sõlmitud üürilepingust tuleneva nõude 16 135 krooni XXX ja 10.07.2012

nõude loovutamise lepinguga on tõendatud, et XXX loovutas 10.07.2008 kostjatega sõlmitud

üürilepingust tuleneva nõude 1031,21 eurot hagejale. Nõude loovutamise lepingute p 5.2 järgi

lähevad koos nõudega omandajale üle kõik nõudest tulenevad kõrvalnõuded, sealhulgas õigused

viivistele ja võimalikele leppetrahvidele.

Järelikult on hageja omandanud üürileandja nõude 1031,21 euro ulatuses koos kõrvalnõuetega.

Üürilepingust nähtuvalt on 10.07.2008 sõlmitud lepingu kehtivus üks kuu ja see pikeneb

automaatselt kui pooltel pole teineteisele pretensioone. Kuna lepingust ei nähtu, millise tähtaja

võrra leping pikeneb, siis asub kohus seisukohale, et pärast ühe kuu möödumist pikenes leping

tähtajatult.

VÕS § 311 lg 1 ja 312 lg 1 kohaselt võib tähtajatu üürilepingu üles öelda, teatades sellest ette

vähemalt kolm kuud. VÕS § 311 lg 2 kohaselt kui lepingupool ei järgi ülesütlemisel ettenähtud

tähtaega, loetakse leping ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisel.

Vastavalt

pooltevahelisele

üürilepingule

kohustusid

kostjad

üürileandjale

üürilepingu

lõpetamisest ette teatama 30 päeva.

Hagiavalduse kohaselt teavitas kostja I üürileandjat üürilepingu ülesütlemisest pärast korterist

väljakolimist 02.02.2009. Antud asjaolu on tõendatud kostja I ja üürileandja esindaja XXX

17.03.2009 telefonivestluse lindistusega, milles kostja I möönab, et ta ei teavitanud üürileandjat

lepingu ülesütlemisest 30 päeva enne väljakolimist, vaid telefoni teel alles 02.02.2009.

Järelikult hakkas üürilepingu lõpetamise etteteatamistähtaeg kulgema alates 03.02.2009 ja

üürileping lõppes 04.03.2009. Seega tuleb kostjatel üüri ja tarbitud kommunaalkulusid tasuda

kuni üürilepingu kehtivuse lõpuni 04.03.2009.

Kostjad oma väidet, et nad teavitasid üürileandjat üürilepingu lõpetamisest 2008 aasta

detsembris tõendanud ei ole, mistõttu ei saa kohus kostjate paljasõnalist väidet arvesse võtta.

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole hageja nõudnud kostjatelt ühe kuu üüritasu suuruses

leppetrahvi, mis VÕS § 287 kohaselt on tühine kokkulepe, vaid ühe kuu üüri kuni lepingu

lõppemiseni 04.03.2009 lähtudes VÕS § 311 lg-st 2.

VÕS § 296 lg 3 sätestab, et üürnik peab üüri maksma ka aja eest, mil ta ei saanud asja kasutada

temast oleneval põhjusel, eelkõige oma äraoleku tõttu, kuid ta võib üürist maha arvestada

üürileandja poolt kokkuhoitu ja asja teistsuguse kasutamisega saadud kasu väärtuse.

Seega ei oma tähendust, et kostjad kolisid üüritud korterist välja enne lepingu lõppemist.

Lepingust tulenevalt olid kostjad kohustatud igakuiselt tasuma üürileandjale üüri ja

kommunaalkulusid, mis sisaldas kütte, vee, elektri, telefoni, interneti, kindlustuse jne ehk

kuluarvetes näidatu. Arvete kohaselt kuuluvad nimetatud kulude hulka ka remondifond,

majahoidja teenus jms. Üüri olid kostjad kohustatud tasuma jooksva kuu eest ette ning

kommunaal-, sh halduskulusid, järgneval kuul eelneva kuu kulude eest.

Hageja ja kostja 1 vahelise telefonivestluse stenogrammiga on tõendatud, et kostjal olid olemas

kõrvalkulude arved, mille järgi ta sai võlgnevuse summa välja arvestada. Järelikult olid arved

kostjatele saadetud. Omavahelises vestluses ei keeldu kostja 1 tunnustamast või tasumast

remondifondi, majahoidja töö eest ega haldusteenuse eest. Vastuväited kulude tasumisele esitas

kostja I seoses sellega, et kostjad ei elanud korteris enam veebruaris ja märtsis ning, et hageja

nõudis kõrvalkulude tasumist prognoosarve alusel. Kuna kostjad on alates lepingu jõustumisest

nimetatud teenuste eest tasunud ning ei ole üürileandjale antud kululiikide tasumise kohustuse

osas vastuväiteid esitanud, siis tuleb kostjatel nii lepingust kui ka pooltevahelisest praktikast

tulenevalt tasuda lisaks muudele kommunaalkuludele ka kommunaalkulude arvetel toodud

remondifondi, majahoidja töö eest ja teenuse eest vastavalt halduslepingule.

21.08.2013 vähendatud nõude kohaselt on hageja põhinõude suuruseks 2009 aasta jaanuari ja

veebruari võlgnevuste eest 711,66 eurot.

Hageja põhinõude arvutuse järgi likvideerisid kostjad 17.01.2009 ülekandega hageja ees oma

varasemad võlgnevused ning kostjatel jäi seega 17.01.2009 seisuga üürileandja ees 220,31

krooni/ 14,07 eurot ettemaksu.

Võlgnevus koosneb jaanuari kuu kommunaalkuludest 190,62 eurot, veebruari kuu üürist ning

veebruari kuu halduskulust ja elektrikulust 535,11 eurot. Nimetatud summast lahutas hageja

maha 17.01.2009 teostatud ülekandest jäänud ettemaksu summas 14,07 eurot.

Kuna kohus tuvastas eelpool, et üürileping lõppes 04.03.2009, siis on hageja nõue veebruarikuu

üüri 351,51 euro osas põhjendatud ja tõendatud.

Kostjate poolt tarbitud 2009 jaanuari kommunaalkulude suurus 1972,75 krooni/126,08 eurot on

tõendatud KÜ XXX halduskulude arvega nr 0901-150031 07.02.2009. Antud arvest arvestas

hageja maha ettemaksu 14,07 eurot, seega on võlgnevus 112,01 eurot.

2009 veebruari kommunaalkulude suurus 1998,05 krooni/ 127,70 eurot on tõendatud KÜ XXX

halduskulude arvega nr 0902-150031 04.03.2009. Hageja vähendas kohtuistungil veebruarikuu

halduskulu nõuet külma vee arvel 19,17 euro võrra ja sooja vee kulu arvel 10,54 euro võrra,

seega jäi halduskulu nõudeks veebruari kuu eest 97,99 eurot.

Kohus on seisukohal, et nõue tarbitud elektri eest tuleb jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu.

Hageja on esitanud elektriarve nr 44156899 04.01.2009, millelt nähtub tarbitud elektri kogus 447

kWh ja maksumus detsembrikuu eest 2361,90 krooni/150,95 eurot. Arve on hageja lugenud

tasutuks kostjate poolt laekunud 5000 krooni arvel. Tarbimise lõppnäit arvel on 010725.

Elektriarvest nr 45396155 12.03.2009 nähtub, et arve on koostatud keskmise tarbimise, mitte

näidu alusel ja sellele on märgitud lõppnäiduks seisuga 28.02.2009 011308. Hagiavalduses on

hageja märkinud, et pärast üürnike väljakolimist fikseeris ta korterisse sisenemisel elektrinäidu

011732, mis on aga tõendamata.

Kohus loeb üldtuntuks TsMS § 231 lg 1 alusel asjaolu, et Eesti Energia aga ka veeettevõtjad, kes

näitude teatamata jätmisel arvestavad kulu teenuse eest keskmise tarbimise järgi, teevad näitude

saamisel ümberarvestused. Seega ei ole võimalik kostjatelt välja mõista tasu elektri tarbimise

eest keskmise tarbimise alusel määratud arve alusel.

Kuna Eesti Energia arvel märgitud näit (keskmise tarbimise järgi) ja hageja hagiavalduses

märgitud näit erinevad teineteisest oluliselt, kostjad faktiliselt veebruarikuus enam korteris ei

elanud ja muud tõendid kostjate poolt elektri faktilise tarbimise kohta puuduvad, siis ei ole nõue

kontrollitav ega tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Seega on hagi põhjendatud ja tõendatud põhinõude osas osaliselt summas 561,51 eurot.

VÕS § 101 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisel võlgnikult kohustuse

täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

VÕS § 113 lõike 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja nõuab kostjatelt viivise tasumist alates 05.03.2009. Kohus on seisukohal, et viivise nõude

üüri osas saab lugeda põhjendatuks alates 05.03.2009, kuna üür tuli tasuda jooksva kuu eest ette.

Viivise nõuet kommunaalkulude eest tuleb hakata arvestama aga mitte varem kui arvel märgitud

maksetähtpäevale järgnevast päevast. Seega tuleb jaanuarikuu kulude eest nõuda viivist vastavalt

hageja märgitud kuupäevale 05.03.2009, kuid veebruarikuu kommunaalkulude eest alates

24.03.2009, sest maksetähtaeg arvel on 23.03.2009, lepingus maksetähtaega kokkulepitud ei ole.

Seega on viivis veebruarikuu üürilt ja jaanuarikuu kommunaalkuludelt alates 05.03.2009 kuni

26.12.2012 arvestatuna põhivõlalt 463,52 eurot, kokku 129,14 eurot (463,52 x 0,02% x 1393 =

129,14 eurot) ja viivis veebruarikuu kommunaalkuludelt 97,99 eurot alates 24.03.2009 kuni

26.12.2012 kokku 27,10 eurot (97,99 x 0,02% x 1383 = 27,10 eurot), kokku on põhjendatud

viivise nõue 156,24 eurot.

VÕS § 65 lg 4 sätestab, et kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis

eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud.

Kostjad kohustusid lepingu kohaselt tasuma üüri ja kommunaalkulusid ühiselt, seega on kostjad

solidaarvõlgnikud.

VÕS § 65 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt

(solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt

võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada osaliselt ja mõista kostjatelt solidaarselt välja

põhivõlg ja sissenõutavaks muutunud viivis 717,75 eurot hageja kasuks.

TsMS § 367 alusel tuleb alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 27.12.2012 mõista

kostjatelt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 561,51 eurot kuni

kohustuse täieliku täitmiseni.

Kostjate ja üürileandja vahel oli sõlmitud üürileping, mille kohaselt kohustusid kostjad tasuma

üürileandjale igakuiselt üüri ja kommunaalkulusid. Seega oli kostjatel kohustus teostada

üürileandja teatud perioodi jooksul igakuiseid makseid. Nimetatud maksete näol on tegemist

korduvate kohustuste täitmisega, mitte aga kokkulepitud tasu maksmisega.

TsÜS § 154 sätestab korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumise. Nimetatud sätte

kohaselt on korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg,

olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks.

Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub

sissenõutavaks.

TsÜS § 144 järgi aegub koos põhikohustusega kõrvalkohustustest tulenev nõue.

Kostjate võlgnevused on tekkinud jaanuarist ja veebruarist 2009, seega hakkas 2009 aastal

esitatud arvete aegumistähtaeg kulgema 01.01.2010 kell 00.00 ja lõppes 31.12.2012 kell 24.00.

Hageja esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mis läks üle hagimenetluseks,

27.12.2012, seega enne aegumistähtaja lõppemist.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 163 lg 1 tuleb menetluskulud jaotada poolte vahel võrdeliselt hagi

rahuldamise osaga. TsMS § 165 lg 3 kohaselt vastutavad solidaarvõlgnikest kostjad

menetluskulude eest solidaarselt.

Hageja esitas kohtule hagi 1 435,51 euro väljamõistmiseks. Võttes arvesse, et kohus rahuldas

hagi osaliselt ja hageja vähendas nõuet enne maksekäsu kiirmenetluse algatamist tehtud makse

võrra, siis rahuldas kohus esitatud hagi ca 53% võrra. Seega tuleb menetluskulud 53 % ulatuses

jätta solidaarselt kostjate kanda ja 47% ulatuses hageja kanda.

. Kostjad menetluse vältel aumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, või kohus jätta

menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

Kuna hageja pakkus kostjale 02.10.2013 toimunud kohtuistungil kompromissi, mille kohaselt

oleks kostjal tulnud tasuda hagejale 400 eurot ja kohus rahuldas hagi 400,53 euro ulatuses, siis

jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kompromissiga mittenõustunud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult

menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva

jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda

menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja

menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on

detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate

menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid

dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6

kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei

ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse

väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud

menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul

sellesarnasel viisil.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik: