3-13-1424/33 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-1424 Otsuse tegemise kuupäev ja koht 29.11.2013, Tartus Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Ilmar Kiin kaebus Viljandi maavanema 29.05.2013 korralduse nr 1-1/2013/218 „Riigimaa koormamine teeservituudiga“ tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 13.11.2013, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja Ilmar Kiin; Viljandi Maavalitsusest Viljandi Maavalitsuse riigivara talituse juhataja Lembo Neerot ja maavalitsuse jurist Karin Künnapuu;

3. isik Tiina Kesküla. Resolutsioon Jätta Ilmar Kiini kaebus haldusasjas 3-13-1424 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 30.12.2013. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil Asjaolude kirjeldus

Ilmar Kiin on esitanud Tartu Halduskohtule 01.07.2013 kaebuse, milles taotleb Viljandi Maavanema 29.05.2013 korralduse nr 1-1/2013/218 „Riigimaa koormamine teeservituudiga“ tühistamist. 15.05.2007 on riigivara valitseja Viljandi maavanema poolt volitatud isik ja Ilmar Kiin sõlminud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise lepingu ja asjaõiguslepingu maa (katastritunnus 60001:006:0013 pindalaga 8,91 ha sihtotstarve maatulundusmaa asukohaga Karksi vald Sudiste küla Toosi-Karu) Ilmar Kiinile kasutusvaldusesse andmise kohta.

Viljandi Maavanema korraldusega nr 1-1/2013/218 29.05.2013 „Riigimaa koormamine teeservituudiga“ on otsustatud koormata sõiduteeservituudiga riigi omandis olev Teeniv kinnistu, (kinnistu registriosa nr 3455539, sihtotstarve 100% maatulundusmaa pindalaga 8,91 ha, asukoht Viljandi maakond Karksi vald Sudiste küla Toosi-Karu) Valitseva kinnistu igakordse omaniku (kinnistu registriosa nr 2681539, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindalaga 19,19 ha, asukoht Viljandi maakond Karksi vald Sudiste küla Koopamäe) kasuks. Servituut on seatud tähtajatult juurdeja väljapääsu tagamiseks Valitsevale kinnistule. Servituudi eest kohustub Valitseva kinnistu igakordne omanik tasuma Teeniva kinnistu omanikule 6,35 eurot aastas. Sõiduteeservituudi sisuks on Valitseva kinnistu igakordse omaniku õigus kasutada Teenivat kinnistut tähistatud teeala jalgsi ja igat liiki sõidukiga ööpäevaringselt piiramatu arv kordi juurdeja läbipääsuks Valitsevale kinnistule. Kaevatava korralduse kohaselt Valitseva kinnistu igakordne omanik kannab vastutust teeservituudiga seotud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest. Teeservituudi pikkuseks on märgitud 189 m, pindalaga 1120 m2, servituudi pindala hõlmab sissesõidutee ja selle kaitseks istutatud kuuseheki alust pinda. Teeservituudi seadmise avalduse on esitanud 04.03.2013 Tiina Kesküla - Koopamäe kinnistu omanik. Ilmar Kiin on esitanud vaide Viljandi Maavalitsusele Viljandi maavanema 29.05.23013 korralduse nr 1-1/2013/218 „Riigimaa koormamine teeservituudiga“ p 4 muutmiseks, vaide kohaselt ei nõustu Ilmar Kiin sissesõidutee kaitseks istutatud kuuseheki aluse pinna arvamisega servituudi pindalasse, kuna Koopamäe kinnistu omanik ei hoolda kuusehekki. Viljandi Maavalitsuse vaide vastusega 18.06.2013 nr 3-2/2013/875-2 on selgitatud, et teeservituudi seadmise lepingut ei saa sõlmida ilma Ilmar Kiini nõusolekuta ning teeservituudi seadmise leping Koopamäe kinnistu omaniku Tiina Keskülaga sõlmitakse tingimusel, et enne lepingu sõlmimist on kuuseheki kõrgus 200-250 cm ja laius vähem kui 200 cm ja Koopamäe kinnistu omanik vastutab kuuseheki korrashoiu eest.

Kaebus esitaja taotlused ja põhjendused

Kaebuse esitaja on taotlenud Viljandi maavanema 29.05.23013 korralduse nr 1-1/2013/218 „Riigimaa koormamine teeservituudiga“ tühistamist ning taotlenud jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebuse esitaja leiab, et kaevatav korraldus on õigusvastane, kuna selle tegemisel rikuti oluliselt sellele eelnevat menetlust ja materiaalõiguslikku normi. Kaevatava korraldusega on rikutud kaebaja õigust vallata ja kasutada temale kasutusvaldusesse antud põllumaad vastavalt 15.05.2007 sõlmitud lepingule. Kaebaja ei nõustu asjaoluga, et tema kinnistut läbib sõidutee, kasutusvaldusesse seadmise ajal sõidutee puudus nii kinnistul kui looduses. Eelkõige on tekkinud sõidutee, siis kuusehekk, mida keegi ei hoolda. Kuusehekk on kasvanud suureks ning see on vähendanud kaebaja toetusõigusliku põllu suurust ja varjab teed. Kaebuses on märgitud, et Ilmar Kiini ei ole haldusmenetluses ärakuulatud, millega on vastustaja rikkunud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 nõudeid. Kaevatav korraldus on faktiliselt motiveerimata ning ei vasta HMS § 56 lg 2 nõuetele. Kaebuses on märgitud ka, et kaevatavas korralduses ei ole viidatud sellisele seadusele, mis kinnitaks maavanema pädevust kaevatava korralduse vastuvõtmiseks. Kohtuistungil märgib kaebaja, et kuusehekki ei hooldata ning tema põllu pindala on vähenenud kuuseheki tõttu ning tee oleks pidanud kulgema mööda kinnistu piiri, põld on kumer ja sinna tekib veevalgumine. Põhiliseks probleemiks peab kaebaja seda, et teda ei ole kaasatud menetlusse.

Vastustaja seisukohad ja põhjendused

Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata.

Vastustaja on märkinud, et 04.03.2013 esitas Karksi valla Sudiste küla Koopamäe kinnistu (katastritunnus 60001:006:0004) omanik Tiina Kesküla Viljandi Maavalitsusele avalduse riigi omandis oleva Toosi-Karu kinnistu koormamiseks sõiduteeservituudiga. Avalduse kohaselt puudub avaldajal kindlustunne tee kasutamise võimaluse osas tulevikus. Vastustaja poolt märgitu kohaselt telefonivestluses on T. Kesküla selgitanud, et kaebaja on lubanud kasutusvalduses oleva maa välja osta ning seejärel kuuseheki maha raiuda ning Koopamäe kinnistule viiva eratee likvideerida. Vastustaja viitab asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1, mille järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldiseisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Vaidlusalune tee oli kasutusvalduse seadmise ajal olemas. Kuna tegemist on erateega teeseaduse § 52 mõistes, ei kanta seda riigimaanteede ega kohalike teede nimekirja. Väide, et tee on rajatud ilma loata, ei ole kohane. Teeservituudi taotleja ja maaomaniku kokkulepe võib seisneda ka vaikimisi senise väljakujunenud tava järgimises. 15.05.2007 maa kasutusvaldusesse andmise lepingu sõlmimise ajal oli Toos-Karu kinnistut läbiv tee olemas. 29.05.2013 korralduses märgitud servituudiala pindala suurus (1120 m2) määrati kartograafilise mõõtmise teel. Korralduses on servituudi pindalana arvestatud ainult Toosi-Karu maaüksust hõlmav osa. Toosi-Karu kinnistut läbiv eratee ja sinna juurde kuuluv kuusehekk on olemas olnud aastaid enne vaidlustatud korralduse andmist. Tee kaitseks istutatud kuusehekk on kuni 29.05.2013 korralduse vastuvõtmiseni hooldamata, tänaseks hooldab seda Koopamäe kinnistu omanik.

Vastustaja märgib , et kaebaja suhtes ei ole rikutud HMS § 40 lg 1 ja 2 sätestatut, kuna kaebaja ei ole vastustaja arvamuse kohaselt menetlusosaline kaevatava korralduse väljaandmise menetluses ning korraldus on arusaadav kaebajale , kuna kaebaja on esitanud korraldusele vaide ja teatanud, et ei nõustu kuuseheki aluse pinna andmisega teeservituuti.

Maa riigi omandisse jätmise korra p. 5.7 kohaselt, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktides 10 ja 12 nimetatud otstarbel, on maa riigi omandisse jätmise otsustaja maa asukohajärgne maavanem. MRS § 31 lg 1 p. 12 tulenevalt jäetakse riigi omandisse maa, millele seatakse kasutusvaldus vastavalt MRS § 341. MRS §341 lg 5 korraldab kasutusvalduse seadmist maavanem Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.

3. isiku seisukohad ja põhjendused

3. isik on toonud välja Toosi-Karu talu pärijateks üles astunud isikute nimekirja ning esitanud viie õigusjärgse pärija tõestatud allkirjad, kus on kinnitatud, et Toosi-Karu talumaade õigusjärglased ei tee takistusi juurdesõidutee rajamiseks teisele kinnistule. Kohtuistungil märgib 3. isik, et tema hooldab teed, täidab teed igal aastal kruusaga ning hooldab hekki.

3. isik taotleb jätta kaebus rahuldamata.

Kohtu seisukohad ja põhjendused

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamata ning ei kuulu rahuldamisele.

1. Asja materjalide kohaselt on 22.09.2005 esitanud Viljandi Maavalitsus Maa-ameti Viljandi katastribüroole avalduse Toosi-Karu katastriüksuse registreerimiseks. Katastri põhikaardil on tähistatud Toosi-Karu katastriüksust läbiv pinnastee, mis ühendab Koopamäe katastriüksust avalikult kasutatava teega (tl.27) 15.05.2007 sõlmisid Eesti Vabariik ja Ilmar Kiin vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise lepingu asjaõiguslepingu sõlmimisega ( tl.28). Kaebaja kasutusvaldusesse anti Eesti Vabariigi omandis olev Toosi-Karu kinnistu (katastritunnus 60001:006:0013), pindalaga 8, 91 ha, asukohaga Karksi vald Sudiste küla Toosi-Karu. Lepingu punktis 2.4. nähtuvalt on Ilmar Kiin (kasutusvaldaja) kinnitanud, et on lepingu objektiks oleva katastriüksuse põhjalikult üle vaadanud, selle seisundist, suurusest, asukohast ja piiridest teadlik ning ei oma selles osas mingeid pretensioone.

Vastustaja on esitanud kohtule Maa-ameti kaardiserveri ajalooliste kaartide rakenduse aerofotodel (1999. a. ja 2005. a.) , millest nähtuvalt on eristatav Toosi-Karu maaüksust läbiv pinnastee. Seega oli tee olemas 15.05.2007 sõlmitud lepingu ajal ning Ilmar Kiin on kinnitanud, et on lepinguobjekti üle vadanud ning pretensioone ei esita.

04.03.2013 on esitanud Karksi valla Sudiste küla Koopamäe kinnistu (katastritunnus 60001:006:0004) omanik Tiina Kesküla Viljandi Maavalitsusele avalduse riigi omandis oleva Toosi-Karu kinnistu koormamiseks sõiduteeservituudiga. Avalduses on Tiina Kesküla märkinud, et tal puudub kindlustunne tee kasutamise võimaluse osas tulevikus.

Vastustaja on märkinud, et enne vaidlusaluse korralduse andmist on Viljandi Maavalitsuse töötajad käinud kohapeal asjaolusid kontrollimas ning märkinud, et tee kaitseks on rajatud kuusehekk (lumetõkkehekk) , mis on vajalik eriti talvel tee kaitseks.

2. 29.05.2013 võttis Viljandi maavanem vastu korralduse nr 1-1/2013/218, millega koormati riigi omandis olev maa (antud Ilmar Kiini kasutusvaldusesse) sõiduteeservituudiga (Teeniv kinnistu). Servituut on vajalik selleks, et tagada juurdeja väljapääsu Valitsevale kinnistule (Koopamäe kinnistu omanik Tiina Kesküla), sõiduteeservituudi sisuks on Valitseva kinnistu igakordse omaniku õigus kasutada Teenivat kinnistut läbivat teeala jalgsi ja igat liiki sõidukiga ööpäevaringselt piiramatu arv kordi.

Toosi-Karu kinnistut läbiv eratee ja selle koosseisu kuuluv kuusehekk olid olemas enne vaidlustatud korralduse andmist, mida kinnitas ka kohtuistungil 3. isik ning kaebaja pidi olema olukorraga tuttav ajal, mil ta allkirjastas 15.05.2007 põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise lepingu asjaõiguslepingu sõlmimisega. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg1 järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldiseisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnistu. PRIA poolt esitatud vastusega Viljandi Maavalitsuse päringule 17.09.2013 nr 12-1/5083-2 on märgitud, et kaebaja põllumassiiv on vähenenud teeääres kasvava kuuseheki tõttu, kuid samas on suurendatud 0,03 ha võrra lõunapoolset piiri ning kokkuvõttes toetusõiguslik pindala ei ole muutunud, seega ei ole tõene kaebaja väide, et põllumaa pindala on vähenenud teeservituudi seadmise tõttu. Samas on kinnitanud 3. isik, et tema tegeleb teehooldusega ning heki korrastamisega, mistõttu ei ole tõene kaebaja väide selle kohta, et tee ja hekk on hooldamata. Samas tuleb sõlmida kaebajal ja 3. isikul teeservituudi seadmise leping notaris, kus pooled lepivad kokku tee ja heki hooldamises , samas lepitakse kokku lumetõkkena toimiva kuseheki piirmõõdud, mida saab arvestada teel sõites nähtavuse paremaks tagamiseks ja muud sellist. Kohus on seisukohal, et tulevikus sõlmitav teeservituudi leping kaitseb mõlema poole huve. Teeservituudi seadmise leping on käesolevaks ajaks sõlmimata, kuna kaebaja on vaidlustanud korraldust, mille punkt 9 näeb ette teeservituudi seadmise lepingu sõlmimise nõude.

Kaebaja poolt välja toodud argument, et teele tuleks panna liikluspiirangut ja muud ohtu märgistavad liiklusmärgid, ei kuulu lahendamisele esitatud kaebuse raames, kuna nimetatud küsimuse lahendamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Samuti ei saa lahendada käesoleva vaidlusega kaebaja probleeme , mis puudutavad teekorrastusega seonduvaid töid, kuna nimetatud asjaolud lahendatakse kokkuleppeliselt teeservituudi seadmise lepinguga.

3. Kaebuses on märgitud ka, et kaevatavas korralduses ei ole viidatud sellisele seadusele, mis kinnitaks maavanema pädevust kaevatava korralduse vastuvõtmiseks. Kohus märgib täiendavalt, et maavanem on olnud pädev vastu võtma kaevatavat korraldust ja seda allkirjastama.

Maa riigi omandisse jätmise korra p. 5.7 kohaselt, kui maa jäetakse riigi omandisse maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktides 10 ja 12 nimetatud otstarbel, on maa riigi omandisse jätmise otsustaja maa asukohajärgne maavanem. Maareformi seaduse (MRS) § 31 lg 1 p. 12 tulenevalt jäetakse riigi omandisse maa, millele seatakse kasutusvaldus vastavalt MRS § 341. MRS § 341 lg 5 kohaselt korraldab kasutusvalduse seadmist maavanem Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. Viljandi Maavalitsus on nende riigimaade suhtes, mis on jäetud maareformi käigus riigi omandisse kasutusvalduse seadmise eesmärgil, riigivara valitseja ja teostab seega kõiki kinnisasja omaniku õigusi, sealhulgas piiratud asjaõiguste seadmine. Riigi kinnisvara registris on vaidlusaluse kinnistu osas märgitud riigivara valitsejaks Viljandi Maavalitsus (tl.26).

4. Kaebaja on toonud esile ka asjaolu, et teda ei ole kaasatud menetluse ning haldusakt on faktiliselt motiveerimata. Tulenevalt haldusmenetluse seadustiku (HMS) 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan andma enne haldusakti andmist menetlusosalistele võimaluse esitada oma arvamused ja seisukohad. Vastustaja on märkinud, et Ilmar Kiin ei ole olnud antud asjas menetlusosaline vaid HMS § 11 lg 2 kohaselt muu isik kelle huve haldusakt puudutab. Kohus ei nõustu sellekohase vastustaja väitega ning leiab, et antud asjas on menetlusosalised nii Ilmar Kiin kui Tiina Kesküla, kuna Ilmar Kiin on teeniva kinnistu kasutusvaldaja ja Tiina Kesküla on valitseva kinnistu omanik ning teeservituudi seadmine puudutab mõlemat isikut ning nimetatud isikutel tuleb sõlmida teeservituudi seadmise leping. Kaevatav korraldus on saadetud mõlemale poolele ning Ilmar Kiinile on saadetud korraldus 29.05.2013, mille kaebaja on kätte saanud 31.05.2013. Vastustaja esindaja sõnutsi kohtuistungil on kaebajat ka eelnevalt informeeritud sõiduteeservituudi seadmise vajalikkusest, seega oli kaebaja teadlik asja menetlusest ja kaebajal oli võimalus vastustaja poole pöörduda omapoolsete selgituste ja taotlustega. Asja materjalide kohaselt on kaebaja esitanud maavalitsusele vaide kaevatava korralduse p. 4 muutmiseks, mille kohaselt ei ole I. Kiin nõustunud sissesõidutee kaitseks istutatud kuuseheki aluse pinna arvamisega servituudi pindalasse, kuna Koopamäe kinnistu omanik ei hoolda kuusehekki. Maavalitsus on vaidele vastanud ja selgitanud asjaolusid ning seega on kaebuse esitaja saanud esitada oma seisukoha kirjalikus vormis vaide näol, mistõttu on kaebaja saanud olla ka menetlusosaline haldusmenetluses.

Vastustaja esindaja on viidanud kohtuistungil ka HMS § 40 lg 3 p 1, mis tähendab , et mõningatel juhtudel võib haldusorgan asja otsustada ka menetlusosalisi kaasamata kui on vajalik viivitamatult tegutseda. Kohus ei nõustu ka kaebuses toodud väitega, et haldusakt ei ole motiveeritud ja ei vasta HMS §

56 lg 2 nõuetele. Kohus märgib, et haldusakt on motiveeritud, haldusaktis on välja toodud nii haldusakti faktilised kui õiguslikud alused, haldusakt on arusaadav ja üheselt mõistetav. Haldusakt on välja antud pädeva haldusorgani poolt, haldusakt on välja antud õiguslikel alustel haldusakt on proportsionaalne ja vormiliselt õige.

Samas peab kohus täiendavalt vajalikuks märkida, et kui haldusakti andmisel ongi rikutud mõningaid menetlusnorme, on menetlusja vorminõuete rikkumise tagajärjed sätestatud haldusmenetluse seaduse § 58, mille kohaselt ei saa nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes põhjusel kui haldusakti andmisel on rikutud menetlusnõudeid või kui haldusakt ei vasta vorminõuetele, juhul kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist.

Eeltoodust juhindudes, on kohus seisuskohal, et kaebaja subjektiivseid õigusi ei ole rikutud ning kaebuse rahuldamiseks puudub alus.

5. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel halduskohtumenetluse seadustiku ( HKMS) § 160 lg 1, mille kohaselt koosneb kohtuotsus sissejuhatusest, selgitustest, kirjeldavast ja põhjendavast ning resolutiivosast.

6. Tulenevalt HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kaebuses on taotletud jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebaja enda kanda. Vastustaja ja 3. isik ei ole menetluskulude nõuet esitanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mare Priks kohtunik