2-13-15476/14 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

1 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemine 29. novembril 2013.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis Tsiviilasja number 2-13-15476 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise väljamõistmiseks Hagihind 1 440 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: XXX Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistungi aeg 21.oktoober 2013.a Resolutsioon 1. XXX hagi XXX vastu elatise väljamõistmiseks rahuldada. 2. Välja mõista XXX XXX kasuks alates 01.04.2013 igakuine elatis Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses, mis alates 01.01.2013.a. on 160,00 (ükssada kuuskümmend) eurot kuus, kuni XXX täisealiseks saamiseni või kui XXX jätkab täisealiseks saanuna põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis tema õpingute lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 3. Elatis tuleb maksta XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXX Krediidipangas. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud XXX kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa, hageja elab koos emaga, kostja pole lapse ülalpidamises osalenud ja kõik kulud kannab hageja ema. Hageja soovib elatise väljamõistmist miinimumsummas alates aprillist 2013.

Kostja vastuväited Kostja ei keeldu maksmast oma lapsele elatisraha, kuid ei ole seda teinud tingituna majanduslikust olukorrast. Kostja sõnul on ta hagejale ostnud pidevalt erinevaid asju, näiteks nutitelefon koos

2 liitumisega, moodne tahvelarvuti koos liitumisega, tasunud side ja interneti kulud, samuti maksnud kulud lapsega kokkusaamisel. Kostja märgib, et tal on 17-aastane poeg, kellele ta maksab elatist.

Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Tulenevalt PKS §-st 210 lg 1 laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui ei ole ette nähtud teisiti. Kohtule esitatud sünni tõendist nähtub, et hageja on sündinud XXX ja kostja on hageja isa. Vaidlust ei ole, et hageja elab koos emaga XXX. Kostja on elatise mittemaksmise põhjusena esile toonud majandusliku olukorra esitades maksekäsu kiirmenetluses vastuväite lisana võlgniku andmete loetelu sissetuleku, vara ja majandusliku seisundi kohta, millest nähtuvalt on kostja sissetulek 700 eurot (brutosumma) ja vältimatud püsikulud 550 eurot. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad üldjuhul oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära, eelkõige vanema töövõimetuse korral või olukorras, kus vanema teine alaealine laps osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on küll märkinud, et ta maksab oma teisele lapsele elatisraha 100 eurot, kuid ta ei ole tõendanud elatisraha maksmist ega ka seda, et teine alaealine laps osutuks siis vähem kindlustatuks. Arvestades, asjaolu et kostja on tööealine ja tal on olemas töökoht Soomes, peab kohus kostja poolt kirjeldatud olukorda ajutiseks, mis ei anna alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kostja ei ole oma ülalpidamiskohustuse täitmiseks ühtki tõendit esitanud. Seega kostja väited ülalpidamiskohustuse täitmises osalemisest on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja on rikkunud varasemalt oma alaealise lapse ülalpidamiskohustust, mis on aluseks kostjalt elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega. Seega on hagi põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis PKS § 101 lg 1 sätestatud määras hageja ema arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Krediidipangas. Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ nr 6 alusel oli alates 01.01.2013.a töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 320,00 eurot, millest pool on 160,00 eurot. PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus rahuldab hagi elatise väljamõistmiseks alates 01.04.2013 igakuiselt 160 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Menetluskulude jaotus Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja kostja kulud tema enda kanda.

3 TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.

/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Rõuk kohtunik