2-13-37264/22 · Eesti Kohtud (Riigi Teataja)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

29. november 2013. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-13-37264

Tsiviilasi

XXXhagi XXXOÜ vastu töövaidluses (sh töövaidlusasi

nr 4.4-1/1409)

Tsiviilasja hind

1 575 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX,

e-post XXX

Kostja: XXXOÜ, registrikood XXX, asukoht XXX

Kostja lepinguline esindaja: Tatjana Dobolina,

e-post info@legispro.eu

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Tuvastada, et hageja XXX(isikukood XXX) ka kostja XXXOÜ (registrikood

XXX) vahelise töölepingu nr 787 kostjapoolne 25. juuni 2013 ülesütlemine on

tühine.

3. Lõpetada pooltevaheline tööleping nr 787 alates 26. juulist 2013.

4. Mõista kostjalt XXXOÜ hageja XXX kasuks välja töötasu hüvitis perioodi

26. juuni 2013 kuni 25. juuli 2013 eest 350 eurot; kasutamata põhipuhuse hüvitis

67,47 eurot ja kolme kuu keskmise töötasu summas hüvitis 947,19 eurot.

5. Jätta rahuldamata hagi kasutatama põhi puhkuse hüvitise nõudes 107,53 euro

ulatuses ja keskmise töötasu hüvitise nõudes 102,81 euro ulatuses.

6. Rahuldada hageja 12. novembri 2013 ja kostja 13. novembri 2013 taotlused ning

võtta nimetatud kuupäevadel esitatud täiendavad dokumentaalsed tõendid

toimikusse.

7. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

2-13-37264

2 (7)

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13,

Tallinn,

e-posti

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).

Avaldusele

lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK

1. XXX(edaspidi „hageja”) esitas 9. augustil 2013 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu kohtule

hagiavalduse, millega vaidlustas Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 24. juuli

2013. aasta otsuse töövaidlusasjas nr 4.4-1/1409 tema 13. juuni 2013 avalduse XXXOÜ

(edaspidi „kostja”) vastu rahuldamata jätmise kohta. Hagiavalduses esitas hageja lisaks

töövaidluskomisjonile (edaspidi „TVK”) esitatutule ka täiendava nõude puhkusetasu

saamiseks.

2. Kohus nõudis TVK-lt välja eelviidatud töövaidlusasja toimiku ja võttis selle tervikuna

käesoleva asja toimiku juurde. Kohus võttis hagiavalduse 2. septembri 2013. aasta määrusega

menetlusse, seda nii TVK-s juba lahendatud kui ka täiendava nõude osas. Kostja esitas

30. septembril 2013 vastuse hagile ja hageja esitas 13. oktoobril 2013 arvamuse kostja vastuse

kohta. Kostja esitas 25. oktoobril 2013 täiendava vastuse ja hageja esitas 4. novembril 2013

täiendava arvamuse.

3. Kohus määras 6. novembri 2013. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses

ja andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Pooled esitasid kohtu määratud tähtajaks

täiendavad seisukohad ja tõendid, samuti arvamused teineteise seisukohtadele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Hageja nõuded ja väited

4. Hageja pöördus kohtusse järgmiste nõuetega: (1) tuvastada kostja 25. juuni 2013

ülesütlemisavalduse tühisus; (2) lõpetada pooltevaheline tööleping nr 787 kuupäevaga

26. juuli 2013; ning mõista kostjalt hageja kasuks välja (3) keskmine töötasu perioodi

26. juuni 2013 kuni 26. juuli 2013 eest 350 eurot; (4) puhkusetasu perioodi 28. mai 2012 kuni

31. detsember 2012 eest 175 eurot ja (5) kolme kuu keskmise töötasu summas hüvitis

2-13-37264

3 (7)

1 050 eurot. Nõuded (1)–(3) ja (5) jättis TVK rahuldamata, nõude (4) esitas hageja alles

kohtus. Hageja põhiväited on järgmised:

− pooled sõlmisid töölepingu, mille kohaselt hageja töötas restoranis XXX kelnerina

töögraafiku alusel ja kostja maksis hagejale tunnipalga alusel igakuiselt töötasu

hiljemalt 10. kuupäevaks;

− poolte suulise kokkuleppe kohaselt töötas hageja seoses õpingutega perioodil

september 2012 – märts 2013 osalise koormusega;

− aprilli 2013 eest tasus kostja hagejale töötasu põhjuseta vähem, mistõttu hageja nõudis

esmalt kostjalt ja seejärel TVK kaudu puuduva summa maksmist;

− hageja jätkas tööl käimist pärast TVK-le avalduse esitamist. Kui hageja läks

26. juuni 2013 õhtuseks vahetuseks tööle, siis vahetult enne vahetuse alustamist

kell 16:00 andis kostja hagejale ülesütlemisavalduse, milles lõpetas pooltevahelise

töösuhte erakorraliselt ilma ülesütlemise tähtaega järgimata. Ülesütlemise alusena

märkis kostja, et hageja ei ole esitanud tervisetõendit mitmetest hoiatustest hoolimata

ning on seeläbi seadnud ohtu tööandja ja tema klientide huvid. Ülesütlemisavaldusele

järgneval päeval maksis kostja juunikuu töötasu ja puhkusetasu, kokku 490,04 eurot;

− töölepingu ülesütlemiseks tegelikult alust ei olnud. Pooltevaheline töösuhe kestab

alates 28. maist 2012 ilma tõrgeteta. Seega leidis kostja, et hageja vastab nõuetele

kostja juures töötamiseks, mis tähendab, et hagejal olid täidetud kõik vajalikud nõuded,

mis ei ohustaks kostja ega tema klientide huve. Hageja on kostja juures töötanud ka

varem ja on esitanud kostjaga seotud ettevõtte nimele väljastatud tervisetõendi. Kostja

ei ole hagejat kirjalikult hoiatanud;

− hageja keskmine töötasu oli 350 eurot kuus, mida kostjal tuleb hagejale maksta veel

kuu aja eest alates ülesütlemisavalduse esitamisest;

− hagejal oli õigus saada 2012. aastal töötatud aja eest 17 kalendripäeva puhkust ja

2013. aastal töötatud aja eest 16 kalendripäeva, millest kostja on jätnud 2012. aasta

eest teenitud puhkuse hagejale hüvitamata. Hageja arvutuse järgi tuleb kasutamata

puhkuse eest hüvitada 175 eurot, st pool keskmisest kuutöötasust.

5. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidleb hagile kõigis nõuetes vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised:

− kostja ütles töölepingu üles põhjusel, et vaatamata tööandja mitmekordsetele

meeldetuletustele viibis hageja töökohas (toitlustusasutuses) ilma tervisetõendita.

Kostjal kui tööandjal on diskretsiooniõigus nõuda mistahes ajal töötajalt, kes töötab

toitlustusasutuses, kehtiva tervisetõendi olemasolu. Kostja on palunud mitu korda

esitada tööandja juures töötamiseks tervisetõendi, aga hageja kehtivat tervisetõendit ei

esitanud. Sellega rikkus hageja tööandja korraldust, seadis ohtu tööandja huvid ja

klientide tervise;

− ei ole oluline, kas töölepingu sõlmimise ajal oli hagejal kehtiv tervisetõend või mitte.

Kui kostja sõlmis töölepingu töötajaga, kellel puudus kehtiv tervisetõend, siis ei tuli

hagejal ikkagi esitada tervisetõend kostja nõudmisel. Tähtsust ei oma aeg, mil kostja

asus nõudma tervisetõendi esitamist;

− kostja on hagejale hüvitanud kasutamata puhkuse 2012. aasta eest 17 päeva ja

2013. aasta eest 14 päeva (arvestus kuni 25. juunini 2013), keskmine päevatasu

(9,48 eurot) on arvestatud lähtuvalt muu hulgas aprilli palgast 66 eurot;

2-13-37264

4 (7)

− kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, siis tuleb hageja taotletavat

hüvitist vähendada.

7. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib

kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega.

Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada

avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.

10. TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja

ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata

hageja 12. novembri 2013 ja kostja 13. novembri 2013 dokumentaalsete tõendite esitamise

taotlused. Kohus rahuldab need taotlused ja võtab poolte täiendavad tõendid toimikusse.

11. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks.

− pooled sõlmisid 28. mail 2012 tähtajalise töölepingu nr 787, mille järgi hageja asus

kostja juures samast päevast tööle toitlustusasutuses kelnerina (TVK tlk 10–12);

− tööleping muutus tähtajatuks;

− töötasuks leppisid pooled töölepingus 2,64 eurot tunnis (õhtuse ja öise töö eest

3,09 eurot);

− töölepingu lisadena vormistati ametijuhend (TVK tlk 13) ja materiaalse vastutuse

leping (TVK tlk 14);

− kostja maksis hagejale igakuiselt töötasu (tlk 9 ja TVK tlk 15, 38) ja arvestas makstud

tasude põhjal töölepingu lõppemisel kasutamata puhkuse hüvitise lähtudes tegelikult

makstud tasude brutosummast perioodil detsember 2012 – mai 2013 kokku

1640,40 eurot;

− hageja esitas 22. mail 2013 kostjale avalduse aprillis töötatud 102 töötunni eest vähem

saadud töötasu nõudes (TVK tlk 17–18), viidatud tasu summa oli 234 eurot ja kostja

tasus sellel vastava netosumma 8. juulil 2013;

− kostja ütles pooltevahelise töölepingu üles 25. juuni 2013 avaldusega , mille hageja sai

kätte 26. juunil 2013 (TVK tlk 29).

12. Hageja esimese nõude õiguslik alus on töölepingu seaduse (TLS) § 104 lg 1, mis näeb ette,

et seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on

tühine. Kostja ütles pooltevahelise töölepingu üles 25. juuni 2013 avaldusega TLS § 88 lg 1

p 3 alusel (TVK tlk 29). Vaidlust ei ole selles, et hageja sai kostja avalduse kätte

26. juunil 2013. Töölepingu erakorralise ülesütlemise aluse esinemise peab esile tooma ja

tõendama pool, kes sellele tugineb, st käesolevas asjas kostja. TLS § 88 lg 1 p 3 sätestab, et

tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille

tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on

hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.

Ülesütlemisavalduse kohaselt loeb kostja tööandja korralduseks tervisetõendi esitamise nõude

ja rikkumiseks tõendi esitamata jätmise. Sisuliselt tugineb ülesütlemine sellele, et hagejal

puudus tervisetõend.

2-13-37264

5 (7)

13. Toiduseaduse (ToiduS) § 28 lg 1 kohaselt peab toitu käitleval töötajal ning oma

tööülesannete tõttu toiduga või selle käitlemisvahenditega kokkupuutuval töötajal, samuti

toidu käitlemisruume puhastaval töötajal nakkushaiguste tuvastamiseks ning nende leviku

tõkestamiseks olema kirjalik tervisetõend. ToiduS § 28 lg 2 kohustab sisuliselt tööandjat

nõudma töötajalt tervisetõendi olemasolu enne töösuhte algust ja korrapäraselt töösuhte ajal.

ToiduS § 28 lg 4 keelab lubada ilma tervisetõendita töötajat tööle, kus ta võib toitu saastada.

Pooled ei vaidle selle üle, et töötades kostja juures kelnerina vastas hageja ToiduS § 28 lg-s 1

töötaja kohta märgitud tingimustele.

14. Eelmises punktis märgitust tuleneb muu hulgas, et töötajal ei ole kohustust oma

tervisetõendit tööandjale üle anda. Nimelt nõuab ToiduS § 28 lg 1 tervisetõendi olemasolu,

mitte aga selle tööandjale üleandmist. Hageja on tõendanud, et tal oli tervisetõend olemas

(allkirjastamata ärakiri TVK tlk 39 ja allkirjastatud duplikaat tlk 64). Siiski ei tarvitse see

asjaolu olla piisav hagi rahuldamiseks. Hageja ei ole tõendanud tervisetõendi kostjale

esitamist. Võlaõigusseaduse § 6 lg 1 sätestab, et lepingupooled peavad teineteise suhtes

käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Hea usu põhimõttega ei oleks kooskõlas kui töötaja

saaks tugineda tervisetõendi olemasolule ilma seda tööandjale esitamata.

15. Pooled ei leppinud töölepingus ega selle lisades kokku tervisetõendi esitamise korda ja

tähtaegu. Nii töölepingust kui ka kostja avaldustest nähtub, et kostja ei nõudnud hagejalt

tervisetõendit töölepingu sõlmimisel. Kostja ainus tõend tervisetõendi nõudmise kohta on

väidetav üldine kõigile töötajatele suunatud teatis (tlk 73), millega tutvumist on hageja

eitanud. Hageja tööülesannetest kelnerina, samuti töölepingus ja selle lisades tervisetõendi

kohta kokkulepete puudumisest järeldab kohus, et kostja sai teada hageja tervisetõendi

väidetavast puudumisest kohe töölepingu sõlmimisel, st 28. mail 2012. Puuduvad tõendid

selle kohta, et kostja oleks nõudnud hagejalt tervisetõendi esitamist katseajal, st kuni

28. septembrini 2012 või ka töölepingu tähtajatuks muutumise perioodil, st 2013. aasta

veebruaris-märtsis. TLS § 88 lg 4 sätestab, et tööandja võib töölepingu üles öelda üksnes

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi

teada saama. Kohtu hinnangul on tervisetõendi puudumisest teadasaamise mõistlik aeg lühem

kui katseaeg. TLS § 6 lg 1 kohaselt on katseaja eesmärgiks hinnata, kas töötaja tervis,

teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö

tegemisel. Tervisetõendi olemasolu on hõlpsasti kontrollitav ega eelda sama pikka perioodi

kui näiteks töötaja oskuste, võimete ja isikuomaduste hindamine. Kohus tuvastab, et

töölepingu kostjapoolne ülesütlemine ei toimunud mõistliku aja jooksul tervisetõendi

puudumisest teadasaamisest. Seetõttu ei vasta ülesütlemine seaduse, täpsemalt TLS § 88 lg 4

nõuetele ja on tühine.

16. Kostja on lisaks tuginenud sellele, et töölepingu ülesütlemise aluseks oli kostja korralduse

rikkumine. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu

üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole

ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või

muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Ülesütlemisavalduses märgib

kostja, et ta on hagejat eelnevalt hoiatanud, aga ühtegi tõendid kostja eelneva hoiatamise

kohta esitanud ei ole. Järelikult on eelneva hoiatamise asjaolu tõendamata ja ülesütlemine ei

vasta ka TLS § 88 lg 3 nõuetele, st on ka seetõttu tühine. Hageja esimene nõue tuleb

rahuldada.

17. Hageja teise nõude õiguslik alus on TLS § 107 lg 2, mille kohaselt sama paragrahvi lg-s 1

sätestatud juhul lõpetab muu hulgas kohus töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see

oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Riigikohtu praktika järgi tuleb kohtul üldjuhul

lõpetada tööleping ajast, mil see oleks lõppenud etteteatamistähtaja järgimise korral

2-13-37264

6 (7)

(Riigikohtu 10. oktoobri 2012. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-82-12, p 16 teine lõik). Pooled

ei vaidle selle üle, et enne töölepingu ülesütlemist oli töösuhe kestnud üle aasta, st TLS § 97

lg 2 p 2 järgi tuli erakorralisest ülesütlemisest teatada ette vähemalt 30 kalendripäeva.

18. Hageja sai ülesütlemisavalduse kätte 26. juunil 2013. Kohus tuvastas hageja esimest nõuet

lahendades, et kostjapoolne töölepingu ülesütlemine oli tühine. Seega tuleb kohtul ka teine

nõue rahuldada ja lõpetada tööleping 26. juulist 2013.

19. Hageja kolmanda nõude õiguslik alus on TLS § 100 lg 5, mille ülesütlemisest vähem ette

teatamise korral on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada

etteteatamistähtaja järgimisel. Käesoleval juhul on vähem ette teatatud ajaks 30 kalendripäeva.

Hageja väidab, et tema keskmine töötasu oli 350 eurot (neto) kuus ja nõuab selles summas

hüvitist. Lisaks on hageja esitanud 2013. aasta juunikuu töögraafiku (tlk 10), mille järgi

hageja oleks juunis olnud tööl veel kaks vahetust (26. ja 28. kuupäev, mõlemad alates

kl 16:00-st kuni sulgemiseni, st kl 1:00-ni, vrd varasemad graafikud tlk 66–69).

20. TLS § 100 lg-s 5 sätestatud hüvitise eesmärk on tagada töötajale töötasu, mida ta oleks

saanud etteteatamistähtaja järgimise korral. Juunis oleks hageja saanud töötada veel kaks

9-tunnist vahetust, st kokku 18 tundi. Pooled leppisid töölepingus kokku täistööajaga

töötamises, st tööandjal oli TLS § 43 lg-te 2 ja 3 järgi kohustus anda hagejale tööd 40 tundi

nädalas. Eelmises punktis märgitud graafikutest nähtub, et hageja töötas kõigil

nädalapäevadel, seega tuleb määrata juulis eeldatavalt töötatavaks ajaks 143 tundi

( ≈ 25 / 7 × 40 ). Kokku jäi hagejal töötamata 161 tundi ( = 18 + 143), mille eest töölepingu

p 4.1 järgi tulnuks kostjal maksta tasu vähemalt 425,04 eurot ( = 161 × 2,64). Hageja nõuab

hüvitist väiksemas summas (350 eurot), järelikult tuleb hageja nõue rahuldada. Seetõttu ei tule

kohtul hinnata, milliste tundide eest pidanuks kostja maksma suuremat tasu õhtusel ja öisel

ajal töötamise eest.

21. Hageja neljanda nõude õiguslik alus on TLS § 71, mille järgi töölepingu lõppemisel on

tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.

Pooled on üksmeelsed, et hageja ei kasutanud põhipuhkust töölepingu kehtivuse ajal. Kostja

väidab, et ta hüvitas kasutamata puhkuse 27. juuni 2013 maksega, millest 222,88 eurot

(brutosummas 293,88 eurot) oli hüvitis 31 kasutamata puhkusepäeva eest. Kostja arvestus on

esitatud tlk 33–34 ja 74. Töölepingu p 3.1 järgi oli hageja puhkuse kestus 28 kalendripäeva

aastas. Puhkust arvestatakse kalendriaastate järgi (TLS § 68 lg-d 3 ja 4). Pooled ei vaidle selle

üle, et 2012. aasta eest jäi hagejal kasutamata 17 puhkusepäeva, aga on erimeelsed küsimuses,

mitu päeva puhkust oli hagejal kasutamata 2013. aasta eest. Hageja väitel oli neid päevi 16,

kostja väitel 14. Kostja on arvestanud keskmise töötasu lähtudes aprilli palgast 66 eurot ja

kuue kuu (detsember 2012 – mai 2013) kogupalgast 1 640,40 eurot. Samas on kostja

möönnud, et hagejal oli õigus saada veel 234 eurot (207,71 eurot neto) aprillikuu töö eest

(palgateatis tlk 36).

22. Kohus leiab, et hageja nõue kasutatama põhipuhkuse hüvitise saamiseks on põhjendatud

osaliselt. Kostja on ebaõigesti jätnud arvesse võtmata 2013. aasta aprillikuu eest hiljem välja

makstud brutopalga 234 eurot. Koos selle summaga moodustaks hageja brutotöötasu aprilli

eest 300 eurot ( = 234 + 66 ). Hageja väitel töötas ta aprillis täistööajaga, seda väidet ei ole

kostja kahtluse alla seadnud. Seega tuli kostjal aprilli eest maksta hagejale vähemalt töötasu

alammäära, mis vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2013. aasta määruse nr 6 (Töötasu

alammäära kehtestamine) §-le 1 on 320 eurot. Selle summani tuleb aprilli osas arvestatavat

töötasu suurendada. Samuti on hagejal õigus saada 2013. aasta eest kokku hüvitist 16

puhkusepäeva eest, sest kohtu hinnangul lõppes tööleping alles 26. juulil 2013, st tööleping

kestis 2013. aastal 206 päeva ja sellel vastab 16 puhkusepäeva (28/365 × 206 ≈ 15,8). Seega

tuleb puhkusetasu arvestust korrigeerida järgmiselt:

2-13-37264

7 (7)

− ühe kalendripäeva hüvitis arvutada 254 euro võrra suuremast summast, st

1894,40 eurot ja selleks kujuneb 10,95 eurot ( = 1894,4 / 173 );

− päevade arvu suurendada kahe võrra;

− kokku tuli kostjal hüvitada 361,35 eurot ( = 33 × 10,95 ), millest kostja hüvitas

293,88 eurot ja täiendavalt tuleb kostjalt välja mõista 67,47 eurot (bruto);

− rahuldamata jääb hageja nõue kasutamata puhkuse hüvitamiseks summas 107,53 eurot.

23. Hageja viienda nõude õiguslik alus on TLS § 109 lg 1 esimene lause, mis sätestab muu

hulgas, et kui kohus lõpetab töölepingu sama seaduse § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab

tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Sama sätte teise lause

alusel võib kohus hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja

mõlema poole huve. Hageja nõuab hüvitist kolme kuu keskmise töötasu summas.

24. Hageja keskmine töötasu tuleb arvestada lähtudes samast perioodist nagu kostja võttis

aluseks puhkusehüvitise leidmisel arvestades eespool p-s 22 tehtud parandusega aprillikuu

töötasu osas. Hageja kuue kuu töötasu moodustab summa 1894,40 eurot ja ühe kuu keskmine

315,73 eurot ( = 1894,4 / 6 ). Nimetatud summa on väiksem töötasu alammäärast, aga hageja

töötas keskmise arvutamise aluseks võetaval perioodil suurema osa osalise tööajaga.

25. Kohus ei nõustu kostjaga, et käesoleva juhtumi asjaoludel tuleks töötaja kasuks

väljamõistetavat hüvitist vähendada. Kostja ütles töölepingu hagejaga üles pärast seda, kui

hageja oli õigustatult pöördunud TVK-sse aprillikuu eest vähem saadud töötasu hüvitamise

nõudes. Ülesütlemine toimus ajal, kui vaidlus TVK-s oli veel pooleli. Sellest järeldab kohus,

et kostja tööandjana ei toiminud heas usus. Kolme kuu keskmise töötasu summas hüvitise

väljamõistmine on põhjendatud. Eelneva põhjal tuleb hageja viies nõue rahuldada osaliselt

summas 947,19 eurot ( = 3 × 315,73 ) ja rahuldamata jääb see summas 102,81 eurot.

26. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata postisaadetise

sündmuste ülevaate (TVK tlk 40–41), puhkuseavalduse (tlk 45) ja päevakassade kviitungid

(tlk 65), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. Hageja on küll

tuginenud nn tulemustasule, kuid ei ole tõendanud poolte sellekohast kokkulepet ega praktikat,

mistõttu kohus ei arvestanud otsuses keskmise töötasu tuvastamisel hageja võimaliku

lisatasuga. Selget nõuet lisatasu saamiseks ei ole hageja esitanud.

27. Tsiviilasja hind on TsMS § 134 lg-te 1 ja 3 ning § 124 lg 1 alusel 1 575 eurot.

28. Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja

sellest tulenevalt ka hageja rahalised nõuded olulises osas (kokku 87 % = 1364,66 / 1575 ),

siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik