2-13-29956/22 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

29. november 2013. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-13-29956

Tsiviilasi

XXXhagi aktsiaseltsi XXXvastu töövaidluses (sh

töövaidlusasi nr 4.4-1/904)

Tsiviilasja hind

53 557,99 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rando

Antsmäe, e-post menetlus@antsmae.ee

Kostja: aktsiaselts XXX, registrikood XXX, asukoht

XXX

Kostja lepinguline esindaja: advokaat Reet Saks,

e-post reet.saks@rln.ee

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 19. novembril 2013, millel osalesid hageja

XXX, hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Rando

Antsmäe ning kostja seaduslik esindaja XXXja kostja

lepinguline esindaja advokaat Reet Saks

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt aktsiaselts XXX(registrikood XXX) hageja XXX(isikukood XXX)

kasuks välja 44 051,74 eurot (sh töötasu 5 652,95 eurot, kasutamata põhipuhkuse

hüvitis 141,92 eurot, vähem makstud puhkusetasu 289,40 eurot, vähem makstud

koondamishüvitis 14 243,14 eurot ja koondamisest vähem ette teatatud aja eest

täiendav

hüvitis

23 724,33 eurot),

viivis

2 582,97 eurot

ja

alates

30. novembrist 2013 viivis põhivõla summalt 44 051,74 eurot võlaõigusseaduse

§ 113 lg-s 1 sätestatud määras.

3. Jätta mõlema poole menetluskuludest 92% hageja ja 8% kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

2-13-29956

2 (9)

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13,

Tallinn,

e-posti

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee).

Avaldusele

lisatakse

menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb

kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude

jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.

MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts XXX(edaspidi „kostja”) esitas 14. juunil 2013 veebilehe www.e-toimik.ee

kaudu kohtule avalduse vaadata tema ja XXX(edaspidi „hageja”) vaheline töövaidlus läbi

hagimenetluse korras. Seeläbi vaidlustas kostja Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni

14. mai 2013. aasta otsuse töövaidlusasjas nr 4.4-1/904. Viidatud otsusega rahuldati hageja

nõue töötasu 5 652,95 eurot, viivise 96,58 eurot ja alates 13. aprillist 2013 arvestatava

täiendava viivise saamiseks. Kostja avaldus sisaldas kostja peamisi vastuväiteid hagile.

2. Kohus nõudis töövaidluskomisjonilt (edaspidi „TVK”) välja eelviidatud töövaidlusasja

toimiku ja võttis selle tervikuna käesoleva asja toimiku juurde. Kohus võttis hagiavalduse

menetlusse 21. juuni 2013. aasta määrusega. Hageja esitas 10. juulil 2013 kohtule arvamuse

kostja vastuse kohta ja selles täiendava nõude kostja vastu kasutamata jäänud põhipuhkuse

hüvitise 141,92 eurot, puhkusetasu 289,40 eurot, 10. juuli 2013 seisuga viivise 11,30 eurot ja

alates 11. juulist 2013 edasiulatuva viivise saamiseks. Kohus võttis täiendava nõude

menetlusse 6. augusti 2013. aasta määrusega.

3. Hageja esitas 31. juulil 2013 tsiviilasjas nr 2-13-35744 hagiavalduse samast töölepingust

tulenevate hüvitiste saamiseks. Kohus võttis need nõuded menetlusse 6. augusti 2013. aasta

määrusega ja liitis käesolevas asjas esitatud hagiga ühte menetlusse.

4. Kostja esitas 30. juulil 2013 ja 19. augustil 2013 täiendavad vastused, hageja esitas

28. augustil 2013 täiendava arvamuse. Kohus selgitas 11. novembri 2013. aasta määrusega

pooltele kohaldatavat õigust ja sellest tulenevat poolte tõendamiskoormist, samuti määras

kohtuistungi ettevalmistamiseks tähtajad, mille jooksul pooled esitasid täiendavad seisukohad.

5. Kohus kuulas pooled ära 19. novembri 2013 kohtuistungil.

2-13-29956

3 (9)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Hageja nõue ja väited

6. Hageja on esitanud kokku viis põhinõuet:

− töötasu 5 652,95 eurot (esialgse, 12. aprillil 2013 TVK-le esitatud avalduse

resolutsiooni p 1, edaspidi „esimene põhinõue”),

− kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis 141,92 eurot (10. juuli 2013 hagi täiendamise

avalduse resolutsiooni p 3.1, edaspidi „teine põhinõue”);

− puhkusetasu 289,40 eurot (10. juuli 2013 hagi täiendamise avalduse resolutsiooni p 3.2,

edaspidi „kolmas põhinõue”);

− vähemarvestatud koondamishüvitis 18 333,50 eurot (31. juuli 2013 hagiavalduse

resolutsiooni p 2.1, edaspidi „neljas põhinõue”);

− vähemarvestatud hüvitis töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise eest

23 724,33 eurot (31. juuli 2013 hagiavalduse resolutsiooni p 2.2, edaspidi „viies

põhinõue”);

ja kõigilt neilt ka viivise nõuded:

− esimeselt nõudelt kuni 12. aprillini 2013 arvutatud viivis 96,58 eurot ja edasiulatuv

viivis (esialgse, 12. aprillil 2013 TVK-le esitatud avalduse resolutsiooni p 2);

− teiselt ja kolmandalt nõudelt 10. juuli 2013 seisuga viivis 11,30 eurot ja alates

11. juulist 2013 edasiulatuv viivis (10. juuli 2013 hagi täiendamise avalduse

resolutsiooni p 3.3);

− neljandalt nõudelt kuni 31. juulini 2013 arvestatud viivis 522,55 eurot ja edasiulatuv

viivis (31. juuli 2013 hagiavalduse resolutsiooni p-d 2.3 ja 2.5);

− viiendalt nõudelt kuni 31. juulini 2013 arvestatud viivis 678,17 eurot ja edasiulatuv

viivis (31. juuli 2013 hagiavalduse resolutsiooni p-d 2.4 ja 2.6).

7. Hageja põhiväited on järgmised:

− pooled sõlmisid 17. veebruaril 1997 töölepingu nr 36/97 (edaspidi „tööleping”).

Vastavalt töölepingule töötas hageja alates 9. septembrist 2006 Boeing 737 peapiloodi

(Chief Pilot Boeing 737) ametikohal, kusjuures ta täitis töölepingus määratud

töökoormuse ulatuses lendava koosseisu vähemalt 70 istekohaga reaktiivlennuki (CRJ)

kapteni ametikohustusi ja instruktori tööülesandeid;

− kostja ütles töölepingu ilma etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles

koondamise tõttu 1. aprillil 2013 ja tööleping lõppes samal päeval;

− kuni 2012. aasta septembri lõpuni arvestas kostja hagejale töötasu peapiloodi

ametikoha töötasumäära järgi brutosummana 5940,34 eurot (sh igakuine töötasu

fikseeritud summana 1022,59 eurot, millele lisandus tööstaaži järgi korrigeeritav

töötasu 4917,75 eurot, 2013. aastal 4 991,56 eurot). Alates 2012. a oktoobrist soovis

kostja viia hageja üle peapiloodi ametikohalt CRJ kapteni ametikohale, aga hageja

üleviimisega ei nõustunud. Kostja ei andnud alates 2012. a oktoobrist hagejale tööd

töölepingus kokku lepitud tingimuste kohaselt ega arvestanud töötasu kohaldamisele

kuulunud määrades – sellega rikkus kostja pooltevahelist töölepingut;

− hageja täitis kuni töölepingu lõppemiseni 1. aprillil 2013 peapiloodina kõiki neid

tööandja antud peapiloodi tööülesandeid, milliste täitmiseks andis kostja hagejale

korraldusi (sh reaktiivlennuki juhtimise kohustus ja instruktori töökohustused), nii

enne kui pärast 2012. a oktoobrikuud;

2-13-29956

4 (9)

− kostjal on kohustus maksta töötajale töötasu töölepinguga ja kollektiivlepinguga

kindlaksmääratud määras. Hageja suhtes kohaldub muu hulgas ka alates 9. veebruarist

2013 kehtiv kollektiivleping, sest hageja täitis piloodi töökohustusi. Tööandja arvestas

ja maksis töötajale ebaõigesti töötasu, puhkusetasu, töölepingu lõppemisel hüvitist

kasutamatajäänud puhkusepäevade eest, koondamishüvitishüvitist, samuti hüvitist

töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise eest.

8. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Kostja vastuväited

9. Kostja vaidleb hagile kõigis nõuetes vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised:

− hageja viidi 9. septembril 2006 üle peapiloodi ametikohale. Lisaks asus hageja

orienteeruvalt poole koormuse ulatuses täitma B737 kapteni ametikohuseid. Alates

15. maist 2009 asus hageja täitma CRJ kapteni ametikohuseid (orienteeruvalt poole

koormuse ulatuses) ning täiendavalt ka instruktori tööülesandeid, lisaks jätkas

töötamist peapiloodina. Seega täitis hageja sisuliselt kolme ametikoha töökohustusi:

peapiloot, CRJ kapten ja instruktor. Kui ühel ametikohal tööülesanded lõppesid, siis ei

tulnud selle eest enam tasu maksta;

− oktoobris 2012 lõpetas kostja majanduslikel põhjustel Boeing 737 tüüpi lennukite

kasutamise, mistõttu lõppesid ka hageja kui Boeing 737 peapiloodi ülesanded. Hageja

ei ole alates 2012 oktoobrist peapiloodi ülesandeid täitnud, mistõttu lõpetas kostja

samast ajast peapiloodi ülesannete täitmise eest ette nähtud lisatasu maksmise;

− hageja suhtes ei ole kollektiivleping kohaldatav, sest alates peapiloodi ametikohale

asumisest kuulus hageja juhtivtöötajate, mitte aga pilootide hulka. Seetõttu tuleb

töölepingu lõpetamisel kohaldada seadusest tulenevat hüvitise maksmise ja ette

teatamise regulatsiooni.

10. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas kogutud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt. Menetluskulud jaotab kohus poolte vahel vastavalt hagi rahuldamise ulatusele.

12. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

− pooled sõlmisid 17. veebruaril 1997 töölepingu (TVK tlk 24–25), mida nad on

korduvalt muutnud (TVK tlk 26–33) , sh lisaga nr 7 (TVK tlk 32) ja lisaga nr 8 (TVK

tlk 33);

− hageja töötas kostja juures alates 9. septembrist 2006 Boeing 737 peapiloodi

ametikohal, kusjuures ta täitis vähemalt poole koormuse ulatuses CRJ kapteni

ametikohustusi (TVK tlk 217-222 lennutabelid) ja lisaks instruktori tööülesandeid;

− kostja ütles töölepingu ilma etteteatamistähtaega järgimata erakorraliselt üles

koondamise tõttu 1. aprillil 2013 (TVK tlk 34) ja tööleping lõppes samal päeval;

− kuni 2012. aasta septembri lõpuni arvestas kostja hagejale töötasu peapiloodi

ametikoha töötasumäära järgi, mis koosnes igakuisest lisatasust 1022,59 eurot ja

tööstaaži järgi kollektiivlepingu tingimustel korrigeeritavast põhi- ehk baastasust

summas 4 917,75 eurot;

− alates oktoobrist 2012 kostja lõpetas Boeing 737 tüüpi lennukite kasutamise ja

hagejale lisatasu 1022,59 eurot maksmise;

2-13-29956

5 (9)

− kostja juures töötavate pilootide suhtes kehtib alates 9. veebruarist 2013 järjekordne

kollektiivleping (TVK tlk 52-71), milles sisalduvad muu hulgas kokkulepped

baastöötasu (varasemates kollektiivlepingutes „põhipalk”) ja sotsiaaltagatiste

(hüvitised koondamise korral) kohta.

13. Pooltevaheline tööleping on sõlmitud enne töölepingu seaduse (TLS) jõustumist, aga TLS

§ 131 lg 1 alusel kohaldatakse ka enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule alates

2009. aasta 1. juulist TLS-s sätestatut. TLS § 5 lg 1 sätestab, et töölepingu kirjalikus

dokumendis peavad muu hulgas sisalduma tööülesannete kirjeldus (p 3), ametinimetus, kui

sellega kaasneb õiguslik tagajärg (p 4) ning töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud

(töötasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu, töötasu arvutamise viis,

maksmise kord ning sissenõutavaks muutmise aeg (palgapäev), samuti tööandja makstavad ja

kinnipeetavad maksud ja maksed (p 5). Kuna töötasu tuleb maksta vastavalt poolte

kokkuleppele (TLS § 28 lg 2 p 2) ja vastav kokkulepe peab sisalduma töölepingus (TLS § 5

lg 1 p 5), siis saab kohus tuvastada hagejale maksta tulnud töötasu määra ja summa eelkõige

töölepingu dokumendi põhjal.

14. Hageja esimese põhinõude (töötasu nõue) õiguslik alus on TLS § 1 lg 1 teine lause, mille

kohaselt tööandja maksab töötajale töö eest tasu, koosmõjus § 28 lg 2 p-ga 2, mis näeb ette, et

tööandja on kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Poolte

kokkulepe töötasu suuruse kohta sisaldub töölepingu lisa nr 8 p-des 4.1. ja 4.1.1. Hageja

väidab, et alates 2012. aasta oktoobrist on p-s 4.1.1 kokku lepitud tasu talle maksmata. Kostja

põhiväite kohaselt ei tule vastavat tasu maksta, sest hageja ei ole alates oktoobrist peapiloodi

ülesandeid täitnud. Seega vaidlevad pooled selle üle, kas kostjal kui tööandjal oli kohustus

pärast oktoobris 2012 Boeing 737 tüüpi lennukite kasutamise lõpetamist maksta hagejale kui

töötajale töölepingu lisa nr 8 p-s 1.4.1 kokku lepitud lisatasu 16 000 krooni (1022,59 eurot)

Boeing 737 peapiloodi ametikohustuste täitmise eest.

15. Kohus leiab, et sõltumata töötaja töökohustuste struktuurist ja töölepingu dokumendis

tööülesannete jagamisest põhi- ja lisaülesanneteks, tuleb töölepingut tõlgendada töötaja ja

tööandja vahelise tervikliku kokkuleppena, mille kõikidele osadele laienevad TLS piirangud

ja tingimused. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg-st 4 tulenevalt tuleb lepingu tõlgendamisel

lähtuda sellest, kuidas lepingupooltega võiks lepingu punkti mõista sarnane mõistlik isik

samadel asjaoludel. Mõistlik töötaja ei pea eeldama, et täiendavalt kokku lepitud ülesande ja

tasu võib tööandja oma suval ära jätta. TLS § 28 lg 2 p 1 sätestab, et tööandja on kohustatud

kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi. Puudub

mõistlik põhjus eitada tööandja vastavat kohustust nende lisakohustuste puhul, mille täitmises

töölepingu pooled on kokku leppinud. Vastasel juhul võiksid tööandjad töölepingu

kokkuleppeid põhi- ja lisakohustusteks jaotades saavutada olukorra, kus nad sisuliselt

vabanevad TLS § 28 lg 2 p 1 järgsest töötaja tööga kindlustamise kohustusest. Tööleping ja

selle lisa nr 8 on sõlmitud tähtajatult, järelikult oli ka kokkulepe lisatasu maksmiseks tähtajatu.

Seega on lisatasu kokkulepe jõus kuni lepingu muutmiseni või lõpetamiseni. Kokkulepe ei

olnud tingimuslik ja selle kehtivus ei sõltunud asjaolust, kas tööandja suudab tagada Boeing

737 tüüpi lennukite kasutamist ja seeläbi anda töötajale tööd töölepingu lisas nr 8 kokku

lepitud tingimustel. Tööandja kui lepingu koostaja sai ette näha Boeing 737 tüüpi lennukite

kasutamise lõpetamist, st tal oli soovi korral võimalik sõlmida lisatasu kokkulepe tähtajaliselt.

Seega kannab kostja kostja lisatasuga tasustatava töö lõppemise riski ja peab poolte

kokkulepet (mh VÕS § 8 lg 2 järgi) täitma.

16. TLS § 35 kohaselt peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale

töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole

andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö

vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud

2-13-29956

6 (9)

töötaja süü. Käesolevas asjas ei vaidle pooled, et peapiloodi ametikohustuste täitmise

võimatuse tingis kostja otsustus lõpetada Boeing 737 tüüpi lennukite kasutamine. Hageja on

jätkuvalt olnud valmis peapiloodi ülesannete täitmiseks, aga kostjal ei olnud oma otsustuse

tõttu enam seda tööd anda. Järelikult on TLS § 35 kohaldamise eeldused täidetud ja kostjal

tuleb ka alates 2012. aasta oktoobrist kuni töölepingu lõppemiseni 1. aprillil 2013 maksta

hagejale keskmist lisatasu vastavalt töölepingu lisa nr 8 p-le 4.1.1, st 1022,59 eurot kuus.

17. Hageja esimese põhinõude arvutustele ei ole kostja vastuväiteid esitanud, seega tuleb

kõnealune nõue summas 5 652,95 eurot tervikuna rahuldada.

18. Hageja teise põhinõude (kasutamata põhipuhkuse hüvitis) õiguslik alus on TLS § 71, mis

sätestab, et töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata

jäänud aegumata põhipuhkuse rahas. Pooled ei vaidle kasutamata puhkusepäevade arvu üle, st

kostjal tuli hagejale töölepingu lõpetamisel hüvitada nelja päeva keskmine töötasu. Kostja

koostatud lõpparve järgi oli ühe päeva keskmine tasu 190,54 eurot, hageja arvutuste järgi

226,02 eurot – nende summade vahe on 35,48 eurot. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja

väitele, et keskmine tasu tuleb arvutada oktoobri 2012 – märtsi 2013 eest lähtudes kokku 158

päevast. Hageja esimese põhinõude kõnealusest osasummast (välja arvatud 46,49 eurot

1. aprilli 2013 eest) tulenebki erinevus ühe päeva tasus 35,48 eurot ( = 5 606,46 / 158). Seega

ei ole pooltel vaidlust teise põhinõude arvutusliku osa üle. Kuna kohus rahuldas esimese

põhinõude, siis kuulub sellest tingituna rahuldamisele ka teine põhinõue summas 141,92 eurot.

19. Hageja kolmanda põhinõude (puhkusetasu) õiguslik alus on TLS § 70 lg 1, mis näeb ette,

et töötajal on õigus saada sama seaduse § 29 lg-s 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu.

Hageja nõuab täiendavat puhkusetasu 2013. aasta märtsis puhatud 10 päeva eest. Sarnaselt

teise põhinõudega nähtub poolte esitatud arvutustest ja seisukohtadest, et makstud ja nõutava

tasu erinevus tuleneb esimese põhinõude osasummast enne märtsikuud, st selles osas, millega

tuli arvestada hageja puhkusetasu arvutamisel. Esimese põhinõude rahuldamise tõttu tuleb

järelikult rahuldada ka kolmas põhinõue summas 289,40 eurot.

20. Hageja neljanda põhinõude (täiendav koondamishüvitis) õiguslik alus on TLS § 100 lg 1,

mille kohaselt töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu maksab tööandja töötajale hüvitist

töötaja ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, koosmõjus sama seaduse §-st 2 tuleneva

põhimõttega, et seaduses sätestatust võib töö- või kollektiivlepinguga töötaja kasuks kõrvale

kalduda (vrd Riigikohtu 13. mai 2013. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-13, p 15 teine lõik).

Pooled ei vaidle selle üle, et tööleping lõppes koondamise tõttu. Kostja maksis hagejale

hüvitise ühe kuu keskmise töötasu summas (kostja arvutuse järgi 5 501,66 eurot), hageja

nõuab aga lisaks veel kolme kuu eest hüvitist (kokku neli kuud) ja hageja arvutuste järgi on

ühe kuu eest makstav summa 5 958,79 eurot, kokku maksta tulnud hüvitis 23 835,16 eurot

( = 4 × 5 958,79) ja hagiga täiendavalt nõutav summa seega 18 333,50 eurot ( = 23 835,16 –

5 501,66 ).

21. Hageja väitel tuleb hüvitise summa leida kollektiivlepingu p 43 alapunktis 3 kokku lepitu

järgi, st nelja kuu keskmine baastöötasu, mis on arvutatud 12 kuu põhjal. Kostja ei ole

vaielnud vastu hageja väitele, et hageja tööstaaž lennunduses vastab nimetatud

lepingutingimusele, st on üle 10 aasta. Kostja vastuväide hageja kõnealusele nõudele seisneb

selles, et hageja suhtes ei ole kollektiivleping kohaldatav. Vastavalt TLS § 5 lg 1 p-le 12 peab

töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma viide kollektiivlepingule, kui töötaja suhtes

kohaldatakse kollektiivlepingut. TLS § 28 lg 2 p 8 kohustab tööandjat tutvustama töötajale

tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute

tingimusi. Töölepingu p-des 3.1, 4.1, 5.1 ja 8.1 sisaldavaid viiteid kollektiivlepingule,

kusjuures p 8.1 näeb ette, et töölepingus reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled lisaks

seadusele ka kollektiivlepingust. Alates töölepingu lisa nr 2 sõlmimisest sisaldub viide

2-13-29956

7 (9)

kollektiivlepingule ka p-s 9.1 ja alates lisast nr 4 p-s 9.2. Kohus järeldab eeltoodust, et kui

töötaja suhtes kohaldatava kollektiivlepingu tingimused oluliselt muutuvad või kui töötaja

suhtes kollektiivlepingut enam ei kohaldata, siis peab tööandja töötajat sellest teavitama.

Kostja ei ole tõendanud, et hagejat oleks piisavalt selgelt teavitatud tema suhtes

kollektiivlepingu kohaldamata jätmisest. Töölepingu lisa nr 7 sõnastus ei ole selles osas

piisavalt selge ja üheselt mõistetav. Kui tööandja pakub töötajale võimalust asuda uuele

töökohale ja sellega kaasneb tööandja hinnangul kollektiivlepinguga ette nähtud soodustuste

lõppemine, siis peab sellekohane kokkulepe ja teavitus nähtuma selgelt töölepingu muutmise

dokumendist. Töölepingu lisadest nr 7 ja 8 selline kokkulepe, poolte tahe ega teavitus ei nähtu.

22. Alates 9. veebruarist 2013 kehtiva kollektiivlepingu p 2 järgi reguleerib kollektiivleping

kostja ja pilootide töösuhteid. Kollektiivlepingu lisa 2.1 järgi on piloodiks ka kapten. Hageja

isiklike kontokaartide (palgalehtede, TVK tlk 80-86) järgi on kostja alates 2012. aasta

oktoobrist kuni töölepingu lõpetamiseni märkinud hageja ametiks „31435 CRJ kapten”.

Kohtu jaoks ei ole veenev kostja väide, et ametinimetus palgalehel oli eksitus. Töölepingu

p-de 4.1 ja 4.1.1 omavahelisest seosest nähtub kohtu hinnangul, et peapiloodi ametikohustuste

täitmise eest maksis kostja hagejale lisatasu, aga põhipalk vastas varasemas kollektiivlepingus

kapteni palgaskaalale 13. Seetõttu ei nõustu kohus kostjaga, et hageja ei töötanud piloodi

ametikohal. Vaidlusalune ei ole asjaolu, et lisaks muudele ülesannetele täitis hageja ka piloodi

ametiülesandeid. Nii tööleping kui selle hilisemad lisad sisaldavad otseseid viiteid

kollektiivlepingule, mis näitab poolte tahet kohaldada hageja kui peapiloodi ametis tegutseva

isiku

suhtes

kollektiivlepingut.

Samuti

järeldub

kostja

arusaam

hageja

suhtes

kollektiivlepingu kohaldamisest varasema koondamise kavast (TVK tlk 206). Ka eelmistest

kollektiivlepingutest (TVK tlk 35-51 ja tlk 142-157, 158-166 ) ei tulene, et neid või praegust

kollektiivlepingut ei peaks hageja suhtest kohaldama.

23. Samuti ei nõustu kohus kostjaga, et töölepingu lisa nr 7 p 4.3 välistab kollektiivlepingu

kohaldamise neljanda põhinõude puhul. Viidatud lepingupunkt sisaldab kokkulepet lepingu

ülesütlemisest ette teatatava aja kohta, mitte aga koondamisel makstava hüvitise kohta.

Kollektiivlepingust erinevat kokkulepet koondamisel makstava hüvitise kohta pooled

sõlminud ei ole.

24. Kohaldatav kollektiivleping on sõlmitud pärast töölepingu lisa nr 8 sõlmimist. Sellest

järeldab kohus, et viidatud lisa p-s 4.1.3 sõnastatud täiendavat kokkulepet koondamishüvitise

arvutamise kohta ei saa üle kanda praeguse kollektiivlepingu tingimustele. Kollektiivlepingu

p 43 alapunkt 3 on selge ja ühemõtteline ning sellega antakse kostja pilootidele seaduses

ettenähtust suurem sotsiaaltagatis. Kollektiivlepingu ega seaduse mõttest ei tulene, et

nimetatud tagatist tuleks tõlgendada laiendavalt hageja soovitud viisil arvestades

kollektiivlepingu kokkuleppest üksnes ajaga ja korrutades selle töölepingus kokku lepitud

kogu töötasuga. Seega oli hagejal õigus nõuda koondamisel hüvitist nelja kuu baastöötasu

summas, mis arvutatakse 12 kuu keskmisena. Töölepingule ülesütlemisele eelnenud 12-st

kuust 9-l kuul oli hageja põhi- ehk baastöötasu 4 917,75 eurot ja 3-l kuul 4 991,56 eurot. Ühe

kuu keskmine on seega 4 936,20 eurot ( ≈ ( 3 × 4991,56 + 9 × 4 917,75 ) / 12 ) ja nelja kuu

keskmine baastöötasu 19 744,80 eurot ( = 4 × 4 936,20 ). Kostja maksis välja hüvitise

summas 5 501,66 eurot ja täiendavalt tuleb hageja nõude alusel kostjalt välja mõista

14 243,14 eurot ( = 19 744,80 – 5 501,66 ). Rahuldamata jääb hageja nõue 4 090,36 euro ( =

18 333,50 – 14 243,14 ) saamiseks.

25. Hageja viienda põhinõude (täiendav hüvitis koondamisest vähem ette teatatud aja eest)

õiguslik alus on TLS § 100 lg 5, mis sätestab muu hulgas, et kui tööandja teatab

ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on

töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja

2-13-29956

8 (9)

järgimisel. TLS § 97 lg 4 võimaldab kollektiivlepinguga ette näha sama paragrahvi lg-s 2

sätestatust erinevad etteteatamistähtajad. Hageja väitel tuleb etteteatamise tähtaega määrata

kollektiivlepingu p 42 alapunktis 3 kokku lepitu järgi (6 kuud), kostja väitel TLS § 97 lg 2 p 4

järgi (90 kalendripäeva). Kohus tuvastas neljanda põhinõude lahendamisel, et hageja suhtes

on kollektiivleping kohaldatav. Seega tuli kostjal ette teatada kuus kuud.

26. Kohus nõustub kostjaga, et töölepingu lisa nr 7 p 4.3 sisaldab poolte kokkulepet

töölepingu lõpetamisest ette teatamise tähtaegade kohta. Samas ei vasta kollektiivlepingu

tingimustest töötaja suhtes ebasoodsamate kokkulepete vormistamine töölepinguna

kollektiivlepingu ega töötajate ühiste huvide kaitse eesmärkidele, samuti ei ole see kooskõlas

TLS §-s 3 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõttega. Seetõttu leiab kohus, et praegu kehtiva

kollektiivlepingu p 43 asendab poolte varasemat kokkulepet samasisulise tähtaja kohta.

Järelikult on hageja viies põhinõue etteteatamistähtaja järgimata jätmise hüvitamiseks

põhjendatud.

27. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid hageja viienda nõude arvutuslikule osale, st

viies nõue tuleb tervikuna rahuldada summas 23 724,33 eurot.

28. Viivise nõuete õiguslik alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 esimene lause, mis

sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi sama seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti (enne 15. aprilli 2013 seitse

protsenti) aastas. Selles määras viivist hageja ka nõuab ja viivise määrale ega arvestusele ei

ole kostja vastuväiteid esitanud. Järelikult sõltub viivise nõuete edukus põhinõuete

lahendusest.

29. Kohus nõustub hageja viivise arvestustega, v.a neljanda põhinõude puhul tuleb hageja

arvutatud viivist vähendada vastavalt põhinõude rahuldamise ulatusele summani 412,28 eurot

( ≈ 522,55 / 18 333,50 × 14 464,58). VÕS § 113 lg 1 teise lause järgne viivise määr oli

käesoleva aasta algusest kuni 14. aprillini 7,75%, seejärel poolaasta lõpuni 8,75% ja alates

1. juulist on see 8,5%. Neist andmetest lähtudes on kohtuotsuse tegemise päeva seisuga

arvestatud viivis kokku 2 595,53 eurot järgmiselt:

nõue nr

summa

alates

kuni

päevi

määr

viivis

5 652,95

12.04.2013

96,58

13.04.2013

14.04.2013

7,75%

2,40

15.04.2013

30.06.2013

8,75%

104,35

1.07.2013

29.11.2013

8,50%

200,10

2 + 3

431,32

10.07.2013

11,30

11.07.2013

29.11.2013

8,50%

14,26

14 243,14

31.07.2013

405,96

1.08.2013

29.11.2013

8,50%

401,34

23 724,33

31.07.2013

678,17

1.08.2013

29.11.2013

8,50%

668,51

KOKKU

44 051,74

2 582,97

30. Samuti rahuldab kohus hageja nõude edasiulatuva viivise saamiseks.

2-13-29956

9 (9)

31. TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata hageja

pangakonto väljavõtted (TVK tlk 87–81), hageja 5. aprilli 2013 nõudekirja (TVK tlk 92–94),

väljavõtted lennutegevuse käsiraamatust (TVK tlk 115–147) ja poolte kirjavahetuse (TVK

tlk 169-182, 187-191, 193-216 ja 227-236), sest neist ei nähtu asja lahendamisel tähtsust

omavad vaidlusalused asjaolud.

32. Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1, § 133 lg-te 1 ja 2 alusel 53 557,99 eurot.

33. Menetluskulud jaotab kohus vastavalt hageja põhinõuete rahuldamise osale. Kokku

nõudis hageja viie põhinõudega 48 142,10 euro maksmist, millest kohus rahuldab 92 %

( ≈ 44 051,74 / 44 273,18 ). TsMS § 163 lg 1 järgi jääb 92% mõlema poole menetluskuludest

kostja kanda ja 8% hageja kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik