2-11-20648/43 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Määruse tegemise aeg ja koht

28. november 2013, Tallinn

Tsiviilasja number

2-11-20648

Tsiviilasi

Danske Bank A/S Eesti filiaal hagi XXXvastu

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood

11488826; asukoht: Narva mnt 11, 15015 Tallinn);

Hageja volitatud esindaja: Team 3 Consulting OÜ

(registrikood 10995797; asukoht: Mustamäe tee 16,

10617 Tallinn; e-post: ferenc.koso@okincure.ee );

Kostja: XXX(isikukood: XXX; e-post: XXX).

RESOLUTSIOON

Rahuldada

Danske

Bank

A/S

Eesti

filiaal

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

ja mõista XXX hageja kasuks välja menetluskulud summas 1143,24 (üks tuhat ükssada

nelikümmend kolm eurot ja 24 senti) eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Harju Maakohus rahuldas 19.07.2013 otsusega Danske Bank A/S Eesti filiaal hagi ning jättis

menetluskulud kostja kanda, kohtuotsus jõustus 29.10.2013.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline

nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist

lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud

lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

31.10.2013 esitas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse summas 1143,24 eurot.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitatud

tähtaegselt ning selles sisaldub menetluskulude nimekiri. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on

menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt

on riigilõiv kohtukulu ning kohtuväliseks kuluks on TsMS § 144 p 1 järgi menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud. Hageja avalduse kohaselt on nimetatud tsiviilasjas

menetluskuluks õigusabikulud summas 600 eurot (km-ta) ning riigilõiv 543,24 eurot (kokku

1143,24 eurot).

TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koos

menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse

päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Juhindudes TsMS §

lg-st

toimetas

04.11.2013

kohtumäärusega

kohus

hageja

menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kostjale kätte ja

andis talle aega seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete

esitamiseks.

11.11.2013 esitas kostja vastuväite hageja menetluskuludele.

Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus

piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad

käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta

esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja tasunud antud tsiviilasja menetluse kestel

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 116,93 eurot ning hagiavalduse

esitamisel täiendavalt 426,31 eurot, seega kokku 543,24 eurot, mis on kooskõlas

riigilõivuseaduse § RLS § 57 lg 1 lisa tabelis 1 sätestatud riigilõivu täismääraga (hagihinna

kuni 4 793,37 euro puhul tuli tasuda riigilõivu 543,24 eurot).

TsMS § 175 lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt

menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.09.2008

määrusele nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt

sissenõudmise piirmäärad” oleks antud asjas maksimaalselt sissenõutav kulu 4572,35 euro

suuruselt hagihinnalt arvutatuna 3200 eurot. Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulud

kogusummas 600 eurot. Seega kostja poolt nõutud lepingulise esindaja kulu ei ületa lubatud

sissenõudmise piirmäära.

Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 peab kohus juhul, kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse

vastuväide, analüüsima kõiki asjaolusid ning selle põhjal tuvastama, kas menetluskulud

vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Kohus leiab, et

Danske Bank A/S Eesti filiaal esindaja poolt osutatud õigusteenuse vajalikkus ja kantud kulude

põhjendus on õigustatud. Hageja poolt tasutud õigusabikulud on mõistlikud, kuna vastavad

asja keerukuse astmele ja mahukusele ning need tuleb jätta XXX kanda. Tsiviilasja materjalide

kohaselt oli poolte vahel võlaõiguslik vaidlus, nõue tulenes liisingulepingust.

Lähtuvalt

eeltoodust

rahuldab

kohus

hageja

31.10.2013

taotluse

menetluskulude

kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik