2-13-49060/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-49060 Otsuse tegemise aeg ja koht 26.11.2013.a., Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi XXX hagi XXX vastu abielu lahutamise nõudes Hagihind 3500,00 eurot Menetlusosalised

Kohtuistungi toimumise aeg Hageja: XXX(isikukood: XXX; elukoht: XXX; epost: XXX; XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX; elukoht: XXX)

25.11.2013.a.

RESOLUTSIOON 1. Lahutada XXX( isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) vahel Saare Maavalitsuses XXX.a. sõlmitud abielu , mille kohta on koostatud abieluakt nr. XXX. 2. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. 3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD Pooled loobusid kohtuistungil edasikaebamise õigusest.

HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD Hageja XXX ja kostja XXX abiellusid Eesti Vabariigis Saare Maavalitsuses 25.07.2009.a., mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Peale abiellumist jäid abikaasadele oma endised perekonnanimed : mehele XXX ja naisele XXX. 15.10.2013.a. esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse poolte abielu lahutamiseks. Põhjuseks tõi hageja poolte ühise otsuse ja eraldi elamise. Kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde. Kostja on abielulahutusega nõus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 p 1 ja p 3 kohaselt Eesti kohus võib abieluasja lahendada, kui vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal või kui ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. Käesoleval juhul on hageja Soome Vabariigi kodanik ja kostja Eesti Vabariigi kodanik, hageja elukoht on Soome Vabariigis, kostja elukoht Eesti Vabariigis. Seega TsMS § 102 lg 2 p 1 ja p 3 kohaselt on Eesti kohus pädev käesoleva abieluasja lahendamiseks. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 60 lg 1 kohaselt abielu lahutamisele kohaldatakse REÕS §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse algatamise ajal. Tuginedes REÕS § 57 lg 3 kuulub kohaldamisele Eesti perekonnaseadus. Eesti Vabariigi Perekonnaseaduse (PKS) § 65 sätestab, et kohus võib abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 64 kohaselt abikaasade vastastikusel kokkuleppel võib abielu lahutada perekonnaseisuasutuses abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel. Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis. PKS § 65 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Kuna hageja elukoht ei ole Eestis, siis on käesoleval juhul võimalik poolte abielu lahutamine üksnes kohtus. PKS § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 65 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Kohus tuvastas kohtuistungil, et poolte abielulised suhted on lõppenud , pooled elavad lahus ja ei näe võimalust kooselu taastamiseks. Kohus asub seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja abielu tuleb lahutada.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS §164 lg 1 sätete kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo kohtunik