2-12-10805/18 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-12-10805

Määruse tegemise aeg ja koht 26.11.2013, Tallinn

Kohtunikud Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Kaupo Paal

Tsiviilasi

Hagi hind

PharmaInvest OÜ hagi G Zi (Z) vastu võla ja viivise väljamõistmiseks

447,21 eurot Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18.10.2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik PharmaInvest OÜ apellatsioonkaebus

Hageja PharmaInvest OÜ (rk 11904383), lepinguline esindaja Sven Soesen Kostja G Z (ik xxxxxxxxxxxxx)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Keelduda PharmaInvest OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see apellandile. 2. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata vastustajale. 3. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates.

Selgitused: Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti seisukohti ja vastuväiteid teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

2 tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik 1. PharmaInvest OÜ esitas15.03.2012 hagi Harju Maakohtusse G Zi vastu võla 191,73 euro ja viivise 447,21 euro saamiseks. 2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Balti Investeeringute Grupi Pank AS 16.07.2008 laenulepingu nr 0839368/96rk, mille alusel väljastati kostjale laen summas 3000 krooni ehk 191,73 eurot laenu tagastamise tähtajaga 60 kalendripäeva. Kostja kohustus tasuma laenusumma tagasimaksmisega viivitamisel viivist 0,25% tasumisele kuuluvalt summalt päevas. Hageja on nõudnud põhivõlgnevust ületavas summas viivise tasumist. Hageja oleks olnud õigustatud nõudma laenulepingu järgi kostjalt intressi iga 30 päeva järel summas 166 krooni (6,47 eurot), samuti kohustus kostja tasuma intressina käsitlustasu. Viivis ei kata saamata jäänud intressi, vaid korvab selle ainult osaliselt. Seega on hageja saanud kahju, kuna ei saanud kostja kasutuses olnud raha väljastada teistele laenuvõtjatele. Hageja oleks väljastanud teistele laenuvõtjatele raha samadel tingimustel, mis kostjale. Suure tõenäosusega oleks raha tagastatud ning tasutud selle pealt ka intressid. Hageja on arvestanud viivist 933 päeva eest. Kostja laenu tagastanud ei ole. Hageja omandas nõude kostja vastu 26.09.2011. Kui kohus asub seisukohale, et hagi on aegunud, siis võtab hageja omaks kostja ütlused selle kohta, et tema ei ole laenusuhet sõlminud ning on seisukohal, et kostja peab tagastama saadud raha koos intressidega alusetu rikastumise sätete kohaselt. 3. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja ei ole vaidlusalust laenulepingut sõlminud ega hagis nimetatud summat oma arvelduskontole saanud. Isegi kui leping oleks sõlmitud, on hageja nõuded aegunud 2011. aastal, seega enne hagiavalduse esitamist. 4. Harju Maakohus jättis 18.10.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohus leidis, et hageja nõue laenusumma tagastamiseks on aegunud. Hageja võimalik nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 60 kalendripäeva möödumisel laenulepingu sõlmimisele järgnenud päevast arvates, s.o 15.09.2008. Hagiavaldusele lisatud maksekorralduse nr 19044 järgi oli laenu tagastamise tähtpäev 15.08.2008. Seega oli laen tegelikult väljastatud tähtajaga 30 kalendripäeva. Ülaltoodut arvestades muutus hageja VÕS § 108 lg 1 kohane nõue sissenõutavaks 15.08.2008. Vastavalt TsÜS § 147 lg-tele 1 ja 2 tuleb TsÜS § 146 lg 1 kohase 3-aastase aegumistähtaja algust arvestada seega alates 16.08.2008 kella 00.00. Nõude aegumistähtaeg lõppes 15.08.2011 kell 24.00. Hagi esitati 15.03.2012, järelikult pärast aegumistähtaja lõppu. Nõue oleks aegunud ka juhul, kui see oleks sissenõutavaks muutnud 15.09.2008. Kohus ei tuvastanud nõuete aegumistähtaja peatumist või katkemist. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine pärast aegumistähtaja lõppu ei saa enam nõuete aegumist peatada. Kohus leidis, et ka kostja poolt hagejale kohtutäituri vahendusel 26,22 euro tasumine 30.10.2012, ehk pärast aegumistähtaja lõppu, ei oma asja lahendamise seisukohast õiguslikku tähtsust. 5. Kohus leidis, et hagiavaldus oli algselt esitatud ainult lepingujärgse võlgnevuse nõudes, seega ei olnud kohtul võimalik kaaluda hagi rahuldamist erinevatel (alternatiivsetel) õiguslikel alustel. Kohus leidis, et hagi täiendamine 05.09.2013 on toimunud TsMS § 329 lg-s 1 sätestatud rikkudes. Kohus lisas, et nõuet ei oleks võimalik hageja poolt seni esitatud väidete ja tõendite põhjal alusetu rikastumise

3 sätetele tuginedes ka rahuldada. Hageja õiguste rikkumine ei ole selles osas hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Põhinõudes märgitud 191,73 eurot on kostja väidetavalt saanud algselt võlausaldajalt, mitte hagejalt. Hagiavalduse kohaselt on algne võlausaldaja loovutanud ja hageja omandanud laenulepingust tulenevad nõuded, sh kõrvalnõuded. Algne võlausaldaja ei ole loovutanud hagejale enda muid võimalike nõuded kostja vastu, sh alusetu rikastumise võlasuhtest tulenevaid nõudeid. 6. 18.11.2013 esitas PharmaInvest OÜ Harju Maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Hageja leiab, et maakohus on hinnanud valesti tõendeid ja kohaldanud valesti materiaalõigusnormi. Apellandile jäid arusaamatuks kohtu järeldused ja tõendid, mille alusel jõudis kohus arusaamisele, et tegemist on laenusuhtega, mitte alusetu rikastumisega. Kohus jättis asjatult menetlemata hageja alternatiivse nõude.

Määruse põhjendused 7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. 8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse põhivõla 191,73 euro ja viivise 447,21 euro nõude. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ei ületa 2000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Et maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks, siis ei ole taolist luba antud. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. 9. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja nõue tuleb jätta selle aegumise tõttu rahuldamata. Asjaolu, et apellant maakohtu otsuses kaalutud hinnangutega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. 10. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

Kaupo Paal Margo Klaar Ulvi Loonurm