2-13-34064/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-13-34064

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht

27. november 2013.a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-34064 Tsiviilasi ITM Inkasso OÜ hagi Katrin Palo vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Tsiviilasja hind

153.62 eurot

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja ITM Inkasso OÜ (registrikood 11100041, asukoht F.R. Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn, hageja esindaja Anne Talviste, e-post jurist@itminkasso.ee ); - kostja Katrin Palo (isikukood 48505242736, elukoht XXXX). Menetlus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada ITM Inkasso OÜ hagi Katrin Palo vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

2. Välja mõista Katrin Palolt ITM Inkasso OÜ kasuks poolte vahel 31.07.2012.a sõlmitud lepingust nr MG213456 tulenev võlgnevus 142.30 eurot (ükssada nelikümmend kaks eurot 30 senti)

3. Välja mõista Katrin Palolt ITM Inkasso OÜ kasuks viivis protsendina põhinõudelt (134.91 eurolt) alates 06.11.2013 a. kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

4. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-4 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse (TsMS § 1741 lg 4). Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusega

1. Jätta menetluskulud Katrin Palo kanda.

2. Välja mõista Katrin Palolt ITM Inkasso OÜ kasuks menetluskulud 75 eurot (seitsekümmend viis eurot). Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kostja on oma 25.11.2013.a vastuses võtnud hageja nõude õigeks ning kohus teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 444 lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS, KINDLAKSMÄÄRAMINE JA VÄLJAMÕISTMINE. TsMS § 173 lõike 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Menetluskulude jaotuse osas kuulub kohaldamisele TsMS § 162 lõikes 1 sätestatu, mille järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS 162 lõike 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 60 eurot ja õigusabikulud 15 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 60 eurot. Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja esindaja õigusabi kulude kostjalt väljamõistmine summas 15 eurot on põhjendatud. Seega on hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas 75 eurot. Kohus mõistab nimetatud kulu kostjalt hageja kasuks välja.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik