2-13-14681/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-13-14681 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Eveli Vavrenjuk Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27. november 2013. a Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-14681 Tsiviilasi Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) hagi Andrus Tirman vastu 17518,16 euro nõudes Menetlustoiming menetluse lõpetamine ja menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosalised ja nende esindajad • Hageja: Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) (registrikood: 11488826; asukoht: Narva mnt 11, Tallinn 15015) • Hageja esindaja: Külliki Tammik (OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht: A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; tel: 6814400; e-post: kylliki@julianus.ee) • Kostja: Andrus Tirman (isikukood: 37603112787; elukoht: XXXX) • Kostja lepinguline esindaja: Mehis Adamson (Actum Consult OÜ, Turu 17-21, 51004 Tartu, tel: 5290817, epost: actum@actum.ee) Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) hagis Andrus Tirman vastu 17518,16 euro nõudes. 2. Jätta menetluskulud Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) kanda. 3. Määrata kindlaks Andrus Tirman’i menetluskuludena õigusabikulud 266,68 eurot (kakssada kuuskümmend kuus eurot ja kuuskümmend kaheksa eurosenti). 4. Välja mõista Danske Bank A/S-ilt (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) Andrus Tirman’i menetluskulud 266,68 eurot (kakssada kuuskümmend kuus eurot ja kuuskümmend kaheksa eurosenti) Andrus Tirman’i kasuks. 5. Tagastada Danske Bank A/S-ile (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) tema poolt menetluses tasutud riigilõivust pool, s.o 325 eurot Julianus Inkasso OÜ kontole nr 221015269783 (Swedbank) (Julianus Inkasso OÜ tasus riigilõivu 650 eurot 28.03.2013 Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbrile 2900072699). 6. Määrus toimetada kätte pooltele ja saata p 5 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste keskusele.

Tsiviilasi nr 2-13-14681 2

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

1. Asjaolud 29.10.2013 esitas Danske Bank A/S (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu)Tartu Maakohtule avalduse hagist loobumiseks. Hageja palub lõpetada menetlus ja tagastada hagejale ½ tasutud riigilõivust, s.o 325 eurot. 11.11.2013 avalduses nõustus kostja menetluse lõpetamisega. Kostja palus hagejalt välja mõista tema poolt kantud menetluskulu 750 eurot. Menetluskulu koosneb õigusabikulust. Kostja on tasunud lepingulisele esindajale arve nr 34/2013 alusel 400 eurot ja arve nr 41/2013 kohaselt on kolmas isik tasunud kostja eest 350 eurot. Kostja esitab lisa 3, millest nähtub menetluskulude detailne nimekiri ja kliendile osutatud teenuste ajamaht ja hind. Kostja lepinguline esindaja viitab siinjuures asjaolule, et poolte esindajad pidasid läbirääkimisi kompromissi osas, kuid hageja esindaja tegelik soov oli sõlmida tasaarvestuse avaldus võimalike teiste, tsiviilasjas käsitlemata kohustuste osas. Kostja ei nõustunud hageja tasaarvestuse ettepanekuga. Kompromissi läbirääkimised aga ei andnud hageja tõttu tulemust. Viidatud tegevus on kajastatud menetluskulude nimekirjas, kui menetluses osutatud lepingulise esindaja tegevus. TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud lepingulise esindaja tasu piirmäärade tabeli alusel on hagis hinnaga 17.518,15 eurot esindaja tasu piirmääraks 4470 eurot, seega on 750 euro puhul tegemist mõistlikus ulatuses menetluskulu nõudega. mille sisuks on asja materjalidega tutvumine, konsultatsioon kliendile ja vastuse koostamine. 22.11.2013 vastuses esitas hageja oma vastuväited. Hageja leiab, et kostja esitatud avaldus määrata kindlaks kostja menetluskulude suurus ning mõista hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud arve nr 34/2013 alusel 400 eurot tuleb jätta rahuldamata osaliselt. Kostja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on arvel nr 34/2013 konsultatsioonile, hagimaterjalide läbitöötamisele, hagile vastamisele ja kohtule esitamisele kulunud aeg kokku 6 tundi. Hageja ei vaidle vastu toimingu sisule tsiviilasja tutvumine kokku 2 tundi ja konsultatsioon kliendile kokku 1 tund, so kokku 3 tundi summas 200,01 eurot. Hageja palub jätta Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata summas 450,01 eurot (s.o menetluskulude nimekirjas toodud toimingute: tsiviilasjas hagile vastamine, kohtule edastamine 1,5 tunni eest; kompromissi läbirääkimised 3 tunni eest, kooskülastamine kliendiga 1,25 tunni eest, kompromissi lõplik seisukoht ja konsultatsioon hageja poolse tasaarvestuse osas, võimalikud lahendused 1 tunni eest). Hageja vaidleb vastu toimingu sisule tsiviilasjas hagile vastamisele, kohtule edastamisele kulunud ajale 3 tundi ja leiab, et mõistlik ja põhjendatud on nimetatud toimingule kulunud aeg 1,5 tundi, kuna kostja 10.09.2013a vastuses on toodud sisulised vastuväited kokku kahel leheküljel, mille koostamiseks kulunud aeg 3 tundi ei ole reaalne ja mõistlik ajakulu, arvestades, et sh ei ole peale kahe viite seaduslikule alusele aegumise osas välja toodud mitte ühtegi seaduslikku põhjendust ega muud viidet kohtupraktikale või õiguskirjandusele, millega põhjendada ülejäänud vastuväiteid. Hageja leiab, et kostja esitatud avaldus määrata kindlaks kostja menetluskulude suurus ning mõista hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud arve nr 41/2013 alusel 350 eurot tuleb jätta rahuldamata täies ulatuses. Hageja hinnangul kostja üritab kohtule jätta muljet nagu oleks pooled pidanud kompromissi läbirääkimisi. Hageja kinnitab ja tõendab, et pooled ei ole pidanud mitte kompromissi läbirääkimisi, vaid pidasid läbirääkimisi menetluskulude osas kokkuleppe saavutamiseks.

Tsiviilasi nr 2-13-14681 3

2. Kohtu seisukoht 2.1. Menetluse lõpetamine Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus rahuldab menetluse lõpetamise avalduse TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tuleb hagejale tagastada pool tema poolt tasutud riigilõivust.

2.2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 1741 lg 1 järgi asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja on oma menetluskuludena nimetanud õigusabikulud 750 eurot. Hageja on vaielnud vastu kostja menetluskulude suurusele. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuna hageja on esitanud kostja õigusabikulude suurusele vastuväited, hindab kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. TsMS § 175 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Käesolevas tsiviilasjas oli hagihind 17 518,16 eurot. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 järgi varalise nõudega tsiviilasjas on teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja kulude sissenõudmise piirmäär hagi puhul hinnaga kuni 19 200 eurot maksimaalselt 6 400 eurot. Kostja nimetatud õigusabikulud ei ületa eelnimetatud määruses sätestatud piirmäära. Õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust ei ole võimalik hinnata ilma õigusabi osutamiseks tehtud toiminguid (ja sellele kulunud aega) teadmata. Selleks on õigusabi osutajal vaja kohtule esitada dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta. Kostja on esitanud arve nr 34/2013 summas 400 eurot. Nimetatud arve on koostatud konsultatsiooni, hagimaterjalide läbitöötamise, hagile vastamise ja kohtule esitamise eest, millele on kulunud 6 tundi (66,67 eurot tunnis). Arve nr 41/2013 summas 350 eurot on koostatud hagejaga läbirääkimiste pidamise, kostjaga kooskõlastamise ja konsultantsiooni eest, millele on kulunud 5,25 tundi (66,67 eurot tunnis). Seega oli kostja esindaja ajakulu seoses käesoleva asja menetlusega kokku 11,25 tundi.

Tsiviilasi nr 2-13-14681 4

Arvestades seda, et kostja esindaja on koostanud menetluses üksnes kostja vastuse (tl 81-83), pärast mida esitas hageja kohe avalduse hagist loobumiseks, ei pea kohus kostja esindaja ajakulu täies ulatuses põhjendatuks. Pooltevaheline vaidlus ei olnud õiguslikult keerukas. Õigusliku positsiooni kujundamine ja vastuse koostamine ei nõudnud kostja esindajalt suure materjali hulga (nii tõendite kui kohtupraktika ja õigusalase kirjanduse) läbitöötamist. Kohus loeb põhjendatuks kostja esindaja ajakulu 2 tundi vastuse koostamisele ja 2 tundi materjalidega tutvumisele, konsultatsioonile ja läbirääkimiste pidamisele. Seega loeb kohus põhjendatuks kostja menetluskulud summas 4 x 66,67 = 266,68 eurot. Andrus Tirman’i menetluskuludena tuleb kindlaks määrata õigusabikulud 266,68 eurot ning mõista välja 266,68 eurot Danske Bank A/S-ilt (Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu) Andrus Tirman’i kasuks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik