3-11-1995/79 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi ja Tiina Pappel

Määruse tegemise aeg ja koht

26.11.2013, Tartu

Haldusasja number

3-11-1995

Haldusasi

Aleksei Nikiforovi kaebus Viru Vanglale kohustava

ettekirjutuse tegemiseks tagastada kaebajalt äravõetud

raamatud

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 07.02.2013. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksei Nikiforovi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Aleksei Nikiforov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Aleksei Nikiforovi apellatsioonkaebus vihiku tagastamiseks kohustamise

nõudes.

2. Jätta Aleksei Nikiforovi kaebus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks viie

raamatu tagastamiseks läbi vaatamata.

3. Tühistada Tartu Halduskohtu 07.02.2013. a otsuse resolutsiooni p 2 ja lõpetada

haldusasjas menetlus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

19.06.2011 võeti Viru Vangla P2 osakonna kambri nr 1294 läbiotsimise käigus kaebaja

isiklike asjade hulgast ära seitse raamatut erinevate käsivõitlustehnikate iseseisvaks

treeninguks, üks samatemaatiline käsikirjaline illustratsioonidega konspekt ja isevalmistatud

riidest kotike esemete keha külge peitmiseks. Esemete äravõtmise kohta koostati 19.06.2011

esemete leidmise/äravõtmise akt nr 1000 (tl 112).

2.

27.06.2011 esitas kaebaja vanglale kahjunõude (tl 17 pöördel) temalt läbiotsimise käigus

seitsme raamatu äravõtmisega tekitatud moraalse kahju hüvitamiseks, mille ta vastustaja

väitel hiljem tagasi võttis.

08.07.2011 esitas kaebaja vanglale taotluse (registreeritud 13.07.2011, tl 18 pöördel), milles

soovib, et talle antaks teada, miks võeti temalt 19.06.2011 seitse raamatut ära, kus need

raamatud hetkel asuvad, kuidas on tal neid võimalik kätte saada ning miks algatati seoses

nende raamatute äravõtmisega distsiplinaarmenetlus.

19.07.2011 ja 21.07.2011 esitas kaebaja vanglale kolm taotlust (registreeritud 25.07.2011,

tl 19 pöördel, 20, 20 pöördel), milles palub temalt ära võetud seitse raamatut paigutada lattu

tema isiklike asjade hulka ning neid mitte hävitada. Samuti palub kaebaja talle selgitada, kus

nimetatud raamatud sel hetkel asuvad.

28.07.2011 esitas kaebaja vanglale taotluse (tl 17 pöördel), milles soovib teada, kus

paiknevad temalt 19.06.2011 äravõetud raamatud.

Viru Vangla vastas kaebaja 28.07.2011. a taotlusele 03.08.2011. a kirjaga (tl 17), milles

selgitas, et mainitud seitse raamatut paigutati 28.07.2011 kinnipeetavate isiklike asjade lattu,

kus neid säilitatakse asjaolude selgumiseni.

Viru Vangla vastas kaebaja 08.07.2011. a taotlusele 04.08.2011. a kirjaga (tl 18), milles

selgitas, et kaebajalt äravõetud raamatud ei kuulunud talle, Viru Vangla hoiustab raamatuid

kuni omaniku selgumiseni ning raamatuid kaebajale ei tagastata.

Kaebaja 19.07.2011. a ja 21.07.2011. a taotlustele vastas vangla samuti 04.08.2011. a kirjaga

(tl 19), milles selgitas, et kuna kaebajalt ära võetud raamatud ei kuulunud talle, ei ole neid ka

võimalik paigutada lattu tema isiklike asjade juurde. Täiendavalt selgitas vangla, et hoiustab

raamatuid kuni omaniku väljaselgitamiseni ning kui omanikku ei ole võimalik tuvastada,

raamatud hävitatakse.

10.08.2011 esitas kaebaja vanglale taotluse (registreeritud 11.08.2011, tl 21 pöördel), milles

palub talle selgitada, miks temalt ära võetud raamatud asuvad laos, aga mitte tema isiklike

asjade juures.

Viru Vangla märkis 19.08.2011. a vastuses (tl 21) 10.08.2011. a taotlusele, et on antud

küsimustes korduvalt kaebajale vastanud ning jääb oma varasemalt antud seisukohtade juurde.

3.

12.08.2011 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglale kohustava

ettekirjutuse tegemiseks kaebajalt 19.06.2011 ära võetud seitsme raamatu tagastamiseks.

Kaebaja väitel on tema raamatute omanik ning Viru Vanglasse saabudes olid need raamatud

tema isiklike asjade hulgas, kuid vanglaametnike tegevusetuse tõttu jäid raamatud kaebaja

isiklike asjade nimekirja kandmata.

4. Tartu Halduskohus rahuldas 07.02.2013. a otsusega kaebaja kaebuse osaliselt ning

kohustas Viru Vanglat paigutama vangla lattu 19.06.2011 kambrist äravõetud kaks sportliku

sisuga raamatut, jättes muus osas kaebaja kaebuse rahuldamata.

Otsuse kohaselt on tõendamist leidnud, et Viru Vanglasse saabumisel oli kaebajal kaasas kaks

raamatut ning viis usuteemalist raamatut saadeti kaebajale 2010. ja 2011. aastal

maksikirjadega. Seega pidi kaebajal 19.06.2011. a seisuga olema kokku seitse raamatut, neist

viis usuteemalist, üks raamat „Poks algajatele“, autor V. Šitov, ja veel üks raamat, mis kanti

tema isiklike asjade nimekirja 23.02.2010, kuid mille nimi ja sisu jäi vastustaja poolt

registreerimata. Kohus kohustas vastustajat paigutama vangla lattu 19.06.2011 kaebaja

kambrist äravõetud kaks sportliku sisuga raamatut − „Poks algajatele“, autor V. Šitov, ja veel

üks kaebaja äranägemisel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5.

20.02.2013 saabus kohtule kaebaja apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 07.02.2013. a

otsuse peale (tl 163−163 pöördel, tõlge tl 165). Kaebaja esitas apellatsioonkaebusele

täiendused, mis saabusid kohtule 25.02.2013 (tl 158−160 pöördel, tl 161-161 pöördel),

2

26.02.2013 (tl 166−168 pöördel, tõlge tl 170−171 pöördel), 08.03.2013 (tl 177−177 pöördel,

tõlge tl 179) ja 11.03.2013 (tl 181−181 pöördel, tõlge tl 183).

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kaebaja Tartu Halduskohtu otsusega nõus ning esitab

sellele otsusele vastuväite. Apellatsioonkaebusest ja selle täiendustest nähtuvalt ei ole kaebaja

rahul sellega, et kohus on rahuldanud tema kaebuse üksnes kahe raamatu tagastamise osas ega

ole kohustanud vastustajat tagastama kaebajale kõiki temalt ära võetud seitset raamatut.

Kaebaja sõnul tõi ta kõik seitse sporditeemalise sisuga raamatut kaasa Murru Vanglast, kuid

ühtegi neist ei kantud Viru Vangla registrisse. Kui Viru Vangla tunnistab, et kaks raamatut on

kaebaja omad, siis sellega tunnistab Viru Vangla kaebaja arvates automaatselt, et ta tõi Viru

Vanglasse kaasa ka kõik teised raamatud. 11.03.2013 kohtule saabunud avalduses palub

kaebaja esimest korda menetluse jooksul tagastada talle lisaks raamatutele temalt 19.06.2011

läbiotsimise käigus ära võetud vihik.

6. Vastustaja palub apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 186−187) apellatsioonkaebus

rahuldamata jätta. Vastustaja viitab tema poolt 19.10.2012 halduskohtule esitatud vastusele

(tl 109−111) ning palub arvestada selles toodud seisukohti.

Vastustaja on 19.10.2012. a vastuses seisukohal, et kaebus ei ole õigesti menetlusse võetud

ning selle menetlus tuleb lõpetada. Kaebajal on käesolevas asjas läbimata kohustuslik

kohtueelne menetlus, kuna kaebaja ei ole vaidega vangla poole pöördunud. Vastustaja ei

nõustu halduskohtu poolt kaebuse menetlusse võtmise määruses esitatud seisukohaga, et

kaebaja 25.07.2011. a pöördumine tuli lugeda vaideks, kuna kaebaja taotles selles sõnaselgelt

temalt äravõetud raamatute tagastamist. 08.07.2011 esitas kaebaja Viru Vanglale

selgitustaotluse, 25.07.2011 pöördumises taotles ta aga esimest korda Viru Vanglalt raamatute

paigutamist kinnipeetava isiklike asjade lattu. Vangla vastas kaebaja pöördumisele

04.08.2011. a kirjaga, millega keeldus äravõetud raamatute paigutamisest lattu kaebaja

isiklike asjade juurde. Seega alles pärast 04.08.2011. a vastuse saamist oli kaebajal võimalik

vaidlustada vaidemenetluses vangla keeldumist toimingu sooritamisest. Kaebaja ei ole aga

vangla toimingut vaidemenetluses vaidlustanud.

7.

15.10.2013 edastas ringkonnakohus pooltele kohtunõude, milles juhtis poolte

tähelepanu, et haldusasja toimikusse liidetud tõenditest nähtuvalt ei ole kaebaja

ringkonnakohtu hinnangul läbinud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5 ette nähtud

vaidemenetlust haldusmenetluse seaduse 5. peatükis sätestatud korras, ning palus esitada

kohtule eeltoodu osas oma seisukohad ning nende olemasolul täiendavad tõendid kohtueelse

menetluse läbimise kohta. Kohus märkis, et kui pooled ei edasta kohtule täiendavaid

dokumente, mis tõendaksid haldusasjas kohtueelse menetluse läbimist, loeb kohus asjas

kohtueelse menetluse mitteläbituks ning lõpetab haldusasjas menetluse.

8. Kaebaja esitas 22.10.2013, 24.10.2013 ja 27.10.2013 kohtule avaldused, milles kinnitab,

et ta on kohtueelse menetluse käesolevas asjas läbinud. Kaebaja sõnul ei ole tal võimalik

esitada täiendavaid tõendeid. Kaebaja juhib tähelepanu ka asjaolule, et käesolev haldusasi on

määruskaebuse menetlemisega seoses juba olnud ringkonnakohtus ning varem ei ole selline

küsimus ringkonnakohtus tõusetunud. Haldusasi on olnud kohtumenetluses üle kahe aasta

ning ebamõistlik on alles praeguses menetlusstaadiumis väita, et kaebajal on läbimata

kohustuslik kohtueelne menetlus.

9. Vastustaja nõustub 24.10.2013 kohtule esitatud seisukohas ringkonnakohtu käsitlusega

kohtueelse menetluse läbimata jätmise kohta. Vastustaja viitab oma 19.10.2012 kaebusele

esitatud vastuse p-le 2.5, millest nähtub, et vastustaja oli juba halduskohtu menetluses

seisukohal, et kohtueelne menetlus on läbimata.

3

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb osaliselt tagastada.

Halduskohtu otsus tuleb apelleeritud osas tühistada, halduskohtule esitatud kaebus vastavas

osas läbi vaatamata jätta ning menetlus asjas lõpetada. Esmalt teeb ringkonnakohus kindlaks

kaebaja esitatud apellatsioonkaebuse ulatuse ja otsustab selle osalise tagastamise (I), selgitab

ringkonnakohtu pädevust kaebuse lubatavuse hindamisel (II), võtab seejärel seisukoha

kaebuse lubatavuse ja kaebaja poolt kohtueelse menetluse läbimise osas (III) ning otsustab

kaebajale viie raamatu tagastamiseks kohustamise nõudes kaebuse läbi vaatamata jätmise ja

haldusasjas menetluse lõpetamise (IV).

I

11. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 197 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus

apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes

apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. HKMS § 197 lg 2 järgi ei ole ringkonnakohus

seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega. Halduskohus on käesolevas asjas teinud

otsuse, millega rahuldas kaebuse osaliselt kahe raamatu kaebajale tagastamise osas ning jättis

kaebuse rahuldamata kaebajale ülejäänud viie raamatu tagastamise osas. Kaebaja ei ole

apellatsioonkaebuses selgesõnaliselt märkinud, mis osas ta halduskohtu otsust vaidlustab,

kuid väljendab rahulolematust üksnes sellega, et talle ei tagastatud kõiki seitset temalt

äravõetud raamatut. Seega tuleb ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et kaebaja

vaidlustab halduskohtu otsust üksnes p 2 osas, millega halduskohus jättis tema kaebuse viie

raamatu tagastamiseks kohustamise nõudes rahuldamata.

12. Kaebaja on apellatsioonitähtaja jooksul ringkonnakohtule 11.03.2013 saabunud

apellatsioonkaebuse täienduses (tl 181−181 pöördel, tõlge tl 183) avaldanud esmakordselt

menetluse kestel soovi temalt läbiotsimise käigus äravõetud vihiku tagastamiseks. Vastav

apellatsioonkaebuse täiendus on esitatud pärast ringkonnakohtu poolt 01.03.2013

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist (vt tl 174). Haldusasja toimikust nähtuvalt ei ole

kaebaja temalt äravõetud vihiku tagastamist halduskohtule esitatud pöördumistes kordagi

nõudnud, mistõttu ei olnud see nõue halduskohtu menetluses vaidluse esemeks. HKMS § 182

lg 3 järgi ei saa apellatsioonkaebuses esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud. Kuna

halduskohus ei ole vihiku tagastamiseks kohustamise nõuet lahendanud, puudub

ringkonnakohtul võimalus hinnata vastavas osas halduskohtu tegevuse õiguspärasust.

Ringkonnakohus selgitab, et tegemist ei ole kõrvaldatava puudusega. Seega puudub kaebajal

vihiku tagastamise nõude osas apellatsioonkaebuse esitamise õigus ning esineb

HKMS § 187 lg 3 p-s 6 sätestatud alus apellatsioonkaebuse tagastamiseks. HKMS § 187 lg 7

järgi võib määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast,

esitada määruskaebuse Riigikohtule.

II

13. HKMS § 185 lg 1 kohaselt kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu

menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või

esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse

olemusega. Apellatsioonimenetlust reguleerivates sätetes ei ole kaebuse lubatavuse hindamise

osas sätestatud teisiti ning see ei ole vastuolus ka apellatsioonimenetluse olemusega.

Ringkonnakohus leiab, et kaebuse lubatavuse hindamist alles apellatsioonimenetluses ei saa

4

käesolevas asjas pidada ebamõistlikuks. Haldusasja menetluse esimeses etapis on toimunud

vaidlus selle üle, kas esines alus kaebuse tagastamiseks selle ilmselge perspektiivituse tõttu.

Halduskohus tagastas kaebuse selle ilmselge perspektiivituse tõttu ning ringkonnakohus

vaatas läbi kaebaja poolt esitatud määruskaebust kaebuse tagastamise määrusele. Kuna

ringkonnakohus hindas halduskohtu tegevuse õiguspärasust vaidlustatud lahendi raames, ei

saa ringkonnakohtule ette heita, et ta ei võtnud seisukohta muude kaebuse tagastamise aluste

esinemise kohta. Pärast ringkonnakohtu poolt määruskaebuse lahendamist ning halduskohtu

poolt kaebuse menetlusse võtmist 03.10.2012. a määrusega (tl 96−97), viitas vastustaja kohe

kaebusele esitatud vastuses (p 2.5), et tema hinnangul on kaebajal kohtueelne menetlus

läbimata. Kuigi halduskohus on jätnud vastustaja selle väite osas seisukoha võtmata, saab

halduskohtu tegevuse/tegevusetuse õiguspärasust hinnata alles apellatsioonimenetluses pärast

halduskohtu poolt lahendi tegemist. Ebamõistlikuks ei saa pidada olukorda, kus

ringkonnakohus kontrollib pärast halduskohtu poolt lahendi tegemist apellatsioonimenetluses

halduskohtu poolt sooritatud toimingute õiguspärasust. Eeltoodust ja käesoleva

määruse p-st 11 tulenevalt on ringkonnakohus õigustatud kontrollima halduskohtu poolt

menetlusnormide järgimist kaebajale viie raamatu tagastamiseks kohustamise kaebuse

menetlusse võtmisel ja lahendamisel.

III

14. Järgmisena võtab ringkonnakohus seisukoha kaebuse lubatavuse osas. HKMS § 283 lg 1

kohaselt tehakse kaebuse lubatavus, sealhulgas kaebeõigus, ning kaebetähtajast ja sisu- ja

vorminõuetest kinnipidamine kindlaks kaebuse esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes.

Kaebus käesolevas asjas on halduskohtule esitatud 12.08.2011, so halduskohtumenetluse

seadustiku kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni (HKMS v.r) kehtivuse ajal.

HKMS v.r § 11 lg 31 p 1 järgi tagastab halduskohus kaebuse või protesti määrusega selle

esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks

kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Kaebuse esitamise

ajal kehtinud VangS § 11 lg 5 sätestas järgmist: „Kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval

ja vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav,

karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või

Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud,

osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.“ Haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 72 lg 1 p 3 kohaselt võib vaidemenetluses taotleda ettekirjutuse tegemist

haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. Vaiet sisuliselt

lahendades on haldusorganil HMS § 85 p 2 kohaselt pädevus teha haldusorganile

vaideotsusega ettekirjutus haldusakti andmiseks, toimingu sooritamiseks või asja uueks

otsustamiseks. Seega oli kaebajal, esitades kohtule nõude vangla kohustamiseks temalt ära

võetud raamatute tagastamiseks, VangS § 1¹ lg 5, HMS § 72 lg 1 p 3 ning HMS § 85 p 2

alusel kohustus läbida kohustamiskaebuse osas kohustuslik kohtueelne menetlus ning

kohtueelse menetluse läbimata jätmise korral esineb HKMS v.r § 11 lg-s 31 p-s 1 nimetatud

alus kaebuse tagastamiseks.

15. Halduskohus on kaebuse menetlusse võtmise määruses (tl 96−97) asunud seisukohale, et

kohustamiskaebuse esitamisel on eelmenetlus läbitud. Halduskohtu hinnangul oleks vastustaja

pidanud lugema vaideks kaebaja poolt seoses temalt raamatute äravõtmisega vanglale esitatud

teistkordse taotluse, mis registreeriti vanglas 25.07.2011, ning vastama sellele vaideotsusega.

Ringkonnakohus halduskohtu eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Halduskohus on jätnud

tähelepanuta vangla poolt koostatud vastuste kuupäevad ning asjaolu, et kaebaja teistkordse

taotluse registreerimise ajaks ei olnud vangla kaebajale kirjalikult ühtegi vastust andnud.

5

Kuna vaide olemusest tulenevalt peab selle esitamisele eelnema isikut mitterahuldav otsustus

tema poolt esitatud taotluse kohta, siis ei saanud antud juhul olla tegemist vaidega. Isegi kui

vastustaja oleks kaebajale vastanud enne tema teistkordse taotluse esitamist, ei saaks

ringkonnakohtu hinnangul vastustaja poolt kaebajale antud esimese vastuse näol olla tegemist

toimingu sooritamisest keeldumise otsusega, mille peale oleks kaebaja saanud esitada vaide.

Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või

toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu

sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Sama paragrahvi lõike 3 teise lause kohaselt võib isik

taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral esitada vaide haldusorganile

või kaebuse halduskohtule. Vanglale esmakordselt esitatud 08.07.2011. a taotluses

(tl 18 pöördel) on kaebaja palunud talle selgitada, miks võeti temalt 19.06.2011 ära seitse

raamatut, kus need raamatud hetkel asuvad, kuidas on tal neid võimalik kätte saada ning miks

algatati tema suhtes distsiplinaarmenetlus. Sellise sisuga taotlust ei saa ringkonnakohtu

hinnangul pidada toimingu sooritamise nõudeks RVastS § 6 lg 1 tähenduses, vaid tegemist on

selgitustaotlusega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § 3 lg 1

mõttes. Seega ei saanud vastustaja, vaadates läbi kaebaja 08.07.2011. a taotlust, otsustada

kaebajale raamatute tagastamise või mittetagastamise küsimust, vaid sai esitada kaebajale

üksnes tema palutud selgitused. Kaebaja oleks saanud esitada vanglale RVastS § 6 lg 3 ja

HMS § 72 lg 1 p 3 alusel vaide üksnes vangla poolt kaebajale raamatute tagastamata jätmise

kohta tehtud otsustuse peale, mida aga vangla 04.08.2011. a kirjas (tl 18) ei sisaldunud. Seega

on halduskohus ekslikult pidanud vangla vastust kaebaja selgitustaotlusele vangla poolt tehtud

keelduvaks otsuseks ning kaebaja teistkordset, 25.07.2011 registreeritud taotlust selle otsuse

peale esitatud vaideks.

16. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kaebaja on RVastS § 6 lg 1 nõuetele

vastavalt taotlenud tema raamatute paigutamist lattu tema isiklike asjade hulka esmakordselt

21.07.2011. a taotluses (tl 19 pöördel). Vangla keeldus nimetatud taotluse rahuldamisest

04.08.2011. a kirjaga (tl 19). Pärast seda on kaebaja pöördunud vangla poole 10.08.2011. a

taotlusega (tl 21 pöördel), mille näol ei ole tegemist vangla 04.08.2011. a otsustuse peale

vaide esitamisega. 10.08.2011. a taotluses palub kaebaja talle selgitada, miks temalt ära

võetud raamatud asuvad laos, aga mitte tema isiklike asjade juures. Ringkonnakohtu

hinnangul kvalifitseerub ka see taotlus selgitustaotlusena MSVS § 3 lg 1 tähenduses ning

tegemist ei ole vaidega vangla 04.08.2011. a otsustusele (tl 19), millega vangla keeldus

raamatute paigutamisest lattu kaebaja isiklike asjade hulka. Kohus selgitab, et

HMS § 72 lg 1 p 3 alusel vaide esitamiseks tuleb isikul taotleda haldusorganilt konkreetse

toimingu sooritamist ning ei piisa üksnes selgituse küsimisest, miks haldusorgan ei ole

toiminud selliselt, nagu isik eelnevalt haldusorganilt taotles.

17. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul vajalik hakata hindama vastustaja tegevuse, sh

keelduvas otsustuses vaidlustamisviite märkimata jätmise õiguspärasust kaebaja taotluste

lahendamisel. Kohus leiab, et kaebajale pidi olema arusaadav, et ta ei ole nõuetekohast

vaidemenetlust läbinud. Kaebaja on taotlenud vanglalt talle raamatute tagastamist, kuid ei ole

vangla sellekohast otsust vaide vormil ega ka mõnel muul vormil sisuliselt vaiet esitades

vaidlustanud. Teistes kaebaja poolt algatatud haldusasjades kogutud dokumentide põhjal on

võimalik veenduda selles, et kaebaja on teadlik nii vaide esitamise olemusest kui selle

esitamise vajadusest. Näiteks on kohtute infosüsteemist nähtuvalt kaebaja läbinud haldusasjas

nr 3-12-2004 nõuetekohase vaidemenetluse enne kohustamiskaebusega kohtusse pöördumist

ning esitanud vangla direktorile nõuetekohase vaide selleks ette nähtud blanketil. Hoolimata

sellest, et kaebaja oli teadlik kohtueelse menetluse läbimise vajalikkusest, on kaebaja kohtule

teadmata põhjustel jätnud käesolevas asjas siiski nõuetekohase vaide haldusorganile esitamata

ning ühtegi tema poolt vastustajale esitatud taotlust ei saa käsitleda vaidena.

6

IV

18. Kuna eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, esineb HKMS v.r § 11 lg 31 p-s 1 sätestatud

alus kaebuse tagastamiseks. HKMS § 286 lg 1 kohaselt tagastatakse enne 01.01.2012 kehtima

hakanud seadustiku jõustumist esitatud kaebus, kui see ei vasta kaebuse esitamise ajal

kehtinud sisu- ja vorminõuetele, kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud

puudusi ning need takistavad asja läbivaatamist. HKMS § 286 lg 2 kohaselt on tagastamine

keelatud siis, kui uues seadustikus sätestatud kaebuse sisu- ja vorminõuded on HKMS v.r

nõuetest menetlusosalisele soodsamad ning enne seadustiku jõustumist esitatud kaebus vastab

neile nõuetele. Kuna käesoleval ajal kehtivas HKMS § 121 lg 1 p-s 4 on sätestatud sama

sisuga alus kaebuse tagastamiseks, nagu on sätestatud HKMS v.r § 11 lg 31 p-s 1, ei kohaldu

antud juhul HKMS § 286 lg-s 2 sätestatud erand ning kohus on õigustatud kaebuse tagastama.

Kuigi kohus saab tagastada HKMS v.r kehtivuse ajal esitatud kaebuse üksnes juhul, kui

esinevad HKMS v.r-s sätestatud alused kaebuse tagastamiseks, saavad kaebuse tagastamise ja

läbi vaatamata jätmise õiguslikeks alusteks olla üksnes kehtiva HKMS-i sätted.

19. HKMS § 151 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast

kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud.

HKMS § 155 lg 3 sätestab, et kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab

kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Seega, kuna

halduskohus on menetlenud lubamatut kaebust, tuleb kaebaja kaebus talle viie raamatu

tagastamiseks kohustamise nõudes HKMS § 151 lg 1 p 1 ja HKMS § 200 p 5 alusel

koosmõjus HKMS § 121 lg 1 p-ga 4 ja HKMS §-ga 286 läbi vaatamata jätta, menetlus asjas

lõpetada ning halduskohtu otsuse resolutsiooni p 2 tühistada. Tulenevalt HKMS § 155 lg-st 5

koosmõjus HKMS § 235 lg-ga 3 võib ringkonnakohtu määruse peale, millega kaebus jäetakse

läbi vaatamata, esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates.

Madis Ernits

Agu Timmi

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

7