2-13-15513/15 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht

25. november 2013.a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-13-15513 Tsiviilasja hind 638,03 eurot Tsiviilasi XXXOÜ hagi XXXvastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlusosalised ja esindajad Hageja XXXOÜ (registrikood XXXX, asukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja XXX (isikukood XXX, e-post XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega.

2. Välja mõista XXX XXXOÜ kasuks võlgnevus 638,03 eurot.

3. Hagi õigeksvõtul põhinev otsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Välja mõista XXX XXXOÜ kasuks menetluskulu 120 eurot, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 45 eurot, maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu 20 eurot ja hagiavalduselt täiendavalt tasutud riigilõiv 55 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilpkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 197 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu põhjendused

Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 3 ja 4 järgi võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o 30 päeva, jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (TsMS § 448 lg 4¹).

TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 174¹ lg-st 1 määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 45 eurot, hagimenetlusse üleminekul täiendavalt tasutud riigilõiv 55 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, kokku 120 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik