2-13-43507/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-13-43507

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Haide Rimmel Määruse tegemise aeg ja koht

25. november 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-43507 Tsiviilasi XXX avaldus alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks kohtult nõusoleku saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Avaldaja lepinguline esindaja: Jüri Urb (e-post juri@hekate.ee) Puudutatud isik: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aavo Aadli (OÜ Advokaadibüroo Aavo Aadli, Mustamäe tee 18, 10617 Tallinn, e-post aavo.aadli@mail.ee) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata XXX avaldus alaealise lapse nimel tehingu tegemiseks kohtult nõusoleku saamiseks.

2. Toimetada käesolev määrus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus Alaealistele määratud esindaja kulud jätta riigi kanda. Muud menetlusosaliste menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik Avaldaja XXX esitas 19.09.2013.a maakohtule avalduse alaealise lapse XXX (puudutatud isik) nimel korteriomandi (asukoht XXX, Tallinn, kinnistusraamatu registriosa nr XXX) ½ mõttelise osa võõrandamiseks. Avalduse kohaselt väljastas Tallinna notar Triin Lekk

2-13-43507

22.10.2008.a pärimistunnistuse, mille kohaselt päris puudutatud isik ½ kõnesolevast korteriomandist. Avaldaja soovib nimetatud korteriomandit kinkida XXX, kes on puudutatud isiku poolvend. Avaldaja märgib, et puudutatud isik on 16-aastane ning saab aru tehingu iseloomust. Kuna perekond on üksmeelne ja sõbralik, siis soovivad avaldaja ning puudutatud isik parandada ka poolvenna elamistingimusi. Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu andis kohtule kirjaliku arvamuse selles, et nõusoleku andmine tehingu tegemiseks ei pruugi olla kooskõlas puudutatud isiku huvidega.

Eestkosteasutus märgib, et avaldaja kinnitusel perel majanduslikke probleeme ei ole, kuna pärandvaraga kuulub temale ja puudutatud isikule kokku kolm korterit. Avaldaja väidete kohaselt soovib ta korteriomandi kinkida oma teisele pojale XXX, et pere saaks parandada enda elamistingimusi. Avaldaja kinnitusel ei kahjusta nimetatud tehing puudutatud isiku huve, kuna tal on soovi korral võimalik asuda elama ühetoalisse korterisse asukohaga XXX, Tallinn. Vestlusel lastekaitsetöötajaga väitis puudutatud isik, et on täielikult teadlik ema soovist ning on antud tehinguga nõus.

Puudutatud isik selgitas, et soovib lähitulevikus asuda omaette elama hetkel tühjana seisvasse korterisse asukohaga XXX, Tallinn. Kokkuvõttes märgib eestkosteasutus, et asjas jääb ebaselgeks, mil moel aitab lapsele kuuluva korteriomandi ½ suuruse mõttelise osa võõrandamine puudutatud isiku enda elujärje parandamisele. Alaealisele riigi poolt määratud esindaja andis arvamuse selles, et puudutatud isikule kuuluva korteriomandi mõttelise osa müümine ei ole põhjendatud. Avaldaja on esindajale selgitanud, et XXXelab XXXasuvas korteris koos oma abikaasa ja 7- aastase lapsega.

Korter on ühetoaline ning seega liiga väike. Poolvend XXXkavatseb pärast korteri omandamist selle võõrandada ning müügist saadava raha ja täiendava omafinantseeringu eest omandada suurema korteri. Puudutatud isik kinnitas esindajale, et tal on poolvennaga väga hea läbisaamine. Temal endal veel konkreetseid edasiõppimise või muid tulevikuplaane ei ole, kuid oli kindel, et tal eluruumiga seonduvaid probleeme ei teki. Esindaja juhib tähelepanu sellele, et antud juhul avaldaja soovib puudutatud isiku vara võõrandada adekvaatset vastusooritust saamata.

Esindaja leiab, et selline tehing ei ole puudutatud isiku huvides, ehkki ta ise sellega nõustub. Esindaja kohaselt tuleb arvestada sellega, et puudutatud isik on alles 16-aastane ning seega on ta hetkel avaldaja ülalpidamisel ja pole pidanud veel tõsiselt oma edaspidise elu korraldamise üle mõtlema. Tehinguga kaotaks puudutatud isiku umbes 10 000 kuni 15 000 eurot, mis on märkimisväärne summa, mida saaks edukalt tulevikus kasutada näiteks hariduse omandamiseks. Esindaja märgib, et mõistab avaldaja soovi aidata kaasa oma vanema poja elamistingimuste parandamisel, kuid seda ei tohi teha teise lapse arvelt.

Kokkuvõttes leiab esindaja, et nõusoleku andmine avalduses näidatud viisil ei ole põhjendatud. Antud juhul ei ole tegemist ka kinget lubava erandiga perekonnaseaduse (PKS) § 129 mõistes. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et avaldus on põhjendamatu ning rahuldamisele ei kuulu. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

PKS § 131 lg 1 kohaselt peab vanematel lapse nimel tehingute tegemiseks olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda muu hulgas PKS § 187 kohaselt vajab ka eestkostja. Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse

2-13-43507

nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 187 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Avaldaja XXX on puudutatud isiku XXX ema. Nende kaasomandisse kuuluvad 01.07.2008.a surnud XXXpärandvaraks olnud korteriomandid asukohaga XXX, Tallinn (registriosa nr XXX), XXX, Tallinn (registriosa nr XXX) ja XXX, Tallinn (registriosa nr XXX). Avalduses taotleb avaldaja kohtupoolset luba XXXasuva ühetoalise korteriomandi puudutatud isikule kuuluva osa kinkeks avaldaja vanemale pojale teisest abielust ja puudutatud isiku poolvennale XXX.

Korteriomandi kinkimise eesmärgina on avaldaja märkinud, et XXXon kavatsus talle kingitav korter võõrandada ja selle müügist saadava raha ning täiendava omafinantseeringu abil omandada suurem korter XXXperele. Esitatud asjaolude põhjal ei ole kohus veendunud, et avalaja poolt taotletav tehing ei ole puudutatud isiku XXX huvides. Kohtul puudub kahtlus selles, et perekonnasisesed suhted on sõbralikud ja üksteist toetavad ning puudutatud isik oleks ise kõnesoleva tehinguga nõus. Seetõttu on iseenesest arusaadav perekonna soov parandada puudutatud isiku poolvenna XXX pere elamistingimusi.

Siiski nõustub kohus puudutatud isikule määratud esindaja seisukohaga, et antud juhul soovib avaldaja puudutatud isiku vara võõrandada, jäädes ilma adekvaatsest vastusooritusest. Kõnesoleva tehingu puhul ei saaks kohtu hinnangul õigustatud isikute huve arvesse võttes rääkida tehingust, mis aitaks kaasa alaealise XXX elujärje parandamisele. Eelnimetatud seisukohta on asjas avaldanud ka eestkosteasutus. Puudutatud isikule määratav esindaja märgib õigesti, et puudutatud isik on alles 16-aastane ja ta on hetkel avaldaja ülalpidamisel ning seega pole pidanud veel tõsiselt oma edaspidise elu korraldamise üle mõtlema.

Kohtule on selge, et taotletava tehinguga kaotaks puudutatud isik märkimisväärse rahasumma, mida puudutatud isik saaks tulevikus enda hüvanguks edukalt kasutada. Alaealise puudutatud isiku tuleviku kindlustamine on kohtu hinnangul eriti vajalik olukorras, kus puudutatud isik on ise selgitanud, et tal konkreetsed edasiõppimise või muid tulevikuplaanid puuduvad. Esindaja märgib õigesti, et vanema poja elamistingimuste parandamise soov on mõistetav, kuid seda ei tohi teha teise lapse arvelt. Kohus märgib, et taoline kohtulahend oleks vastuolus PKS §-s 123 sätestatuga, kuivõrd see jätaks lapse huvid tahaplaanile.

Käesoleval hetkel avaldaja poolt märgitud perekonna majanduslik hea seis ei ole kohtu hinnangul piisav alus tehingu tegemise lubatavuse õigustamiseks. Kokkuvõtteks leiab kohus, et asjaomaste õigustatud isikute huvid tehingu tegemiseks ei ole antud juhul kaalunud üle alaealise huve. Seega peab kohus põhjendatuks avaldajale XXX asuva alaealisele kuuluva korteriomandi osa võõrandamiseks luba mitte anda. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 172 lg-ga 3 jätab kohus puudutatud isikule riigi kulul määratud esindaja õigusabi kulud riigi kanda, kõik muud menetluskulud aga menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik