Legislator Case Law & Legislation
2-12-5802/107 AI generated

2-12-5802/107 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-12-5802/107
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

KÜ Kangelaste 3 (hageja) esitas kohtusse hagi Galina Petrova (kostja 1), Juri Väkrami (kostja 2), Niina Smekalova (kostja 3), Oleg Fomini (kostja 4) ja Juri Sizonenko (kostja 5)

Legislator headnote

AI generated

2-12-5802/107 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: KÜ Kangelaste 3 (hageja) esitas kohtusse hagi Galina Petrova (kostja 1), Juri Väkrami (kostja 2), Niina Smekalova (kostja 3), Oleg Fomini (kostja 4) ja Juri Sizonenko (kostja 5)

Keywords

AI generated
insufficiently substantiated grievance standing of victims type of action right to legal counsel third-party claim status action
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

25. november 2013.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-12-5802

Tsiviilasi

KÜ Kangelaste 3 hagi Galina Petrova, Juri Väkram, Niina

Smekalova, Oleg Fomin ja Juri Sizonenko vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 11. septembri 2013 määrus

Menetlustoiming

Menetluskulude kindlaksmääramine

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

KÜ Kangelaste 3 määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): KÜ Kangelaste 3 (RK:

80162521), esindaja advokaat Roman Golovenko;

Vastustajad (kostjad):

1. Juri Väkram (IK: XXX);

2. Niina Smekalova (IK: XXX);

3. Oleg Fomin (IK: XXX);

4. Juri Sizonenko (IK: XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 11. septembri 2013. a määrus

muutmata

ja

KÜ

Kangelaste

määruskaebus

rahuldamata.

Menetluskulde jaotus

Määruskaebuse

menetlemisega

seotud

kulud

jätta

menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

määruse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. KÜ Kangelaste 3 (hageja) esitas kohtusse hagi Galina Petrova (kostja 1), Juri Väkrami

(kostja 2), Niina Smekalova (kostja 3), Oleg Fomini (kostja 4) ja Juri Sizonenko (kostja 5)

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Viru Maakohus jättis 31. augusti 2012 määrusega

kostjate 2-5 suhtes hagi läbi vaatamata, kuna hageja võttis nende suhtes hagi tagasi. Kostjate

2-5 menetluskulud jäid hageja kanda. Kohtumäärus jõustus 21. septembril 2012.

Kostjate lepinguline esindaja esitas 10. oktoobril 2012 Viru Maakohtule avalduse

menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse ja selle täpsustuste kohaselt on nimetatud

tsiviilasjas menetluskuluks õigusabikulud kokku summas 1824 eurot. Menetluskulude

nimekiri sisaldub menetluskulude kindlaksmääramise avalduses. Kostjad esitasid kantud

õigusabi kulude tõendamiseks UÜ Arbita Viis poolt 10. oktoobril 2012 välja antud arve

nr 10-10-12-01, mis oli samal päeval esitatud kostjatele tasumiseks summas 1824 eurot

selgitusega „õigusabi tsiviilasjas nr 2-12-5802 vastavalt käesolevale arvele lisatud

spetsifikatsioonile“, arve spetsifikatsiooni (tlk 114) ning kviitungi kassa sissetuleku orderile

KSO-10-10-2012-01 summas 1824 eurot.

2. Hageja vaidles kostjate avaldusele vastu ning leidis, et põhjendatuks ja vajalikuks saab

lugeda õigusabikulusid summas 100 eurot.

Kostjad ei saa nõuda, et hageja hüvitaks neile arve spetsifikatsioonis märgitud

„konsulteerimine seoses hagist loobumisega 8. oktoobril 2012“. Analoogia alusel Riigikohtu

lahendis nr 3-2-1-162-11 märgituga ei saa nõuda pärast kohtumenetluse lõppemist tekkinud

õigusabikulude hüvitamist. Hageja ei loobunud hagist, vaid võttis hagi tagasi. Konsultatsioon

oli antud pärast kohtumääruse jõustumist, s.o ajal, mil kostjad ei olnud enam hagimenetluse

poolteks. Samuti ei vasta kostjate poolt menetluskulude hüvitamiseks nõutav summa

piirmäärale. Nõutava võlgnevuse suurust arvestades on piirmääraks 1600 eurot. Poole

lepingulise esindaja kulu maakohtus, lähtudes asja keerukusest ja mahukusest, ei või olla

suurem kui 50% maksimaalmäärast, käesoleval juhul 800 eurot.

Hageja vastuväidete kohaselt ei olnud kostjate menetluskulud piisavalt tõendatud. Kostjate

poolt ei ole tõendatud, et Deniss Matvejev osutas nendele arve spetsifikatsioonis märgitud

teenuseid: esmane konsultatsioon; toimiku dokumentidega tutvumine; kohtupraktika ja

Riigikohtu praktika uurimine ning kostjate ühise vastuse koostamine. Kostjad ei esitanud

kassa sissetuleku orderit arve juurde. Samuti on arve ja kassa sissetuleku numbrid erinevad.

Arve numbriks on 10-10-12-01, kassa sissetuleku orderi numbriks on 10-10-2012-01. Arve nr

10-10-12-01 (edaspidi ka arve) oli esitatud kostjatele pärast hageja poolt hagist tagasi võtmise

avalduse esitamist ja kohtumääruse jõustumist. Kostjate avaldusest ei tulene, millised

kokkulepped olid kostjate ja nende esindaja vahel saavutatud enne teenuste osutamist.

26. aprilli 2012 kohtuistungiks ei olnud kohtule esitatud volikirja selle kohta, et D. Matvejev

on kostjate 2-5 esindaja, toimikus oli ainult G. Petrova poolt D. Matvejevile antud volikiri

ning istungi protokollist ei nähtu suulist volitamist kohtuistungil. Kuni maini 2012 ei esitanud

D. Matvejev kostjate nimel mitte ühtegi dokumenti. 7. märtsil 2012 esitati kohtule kaks

vastust hagiavaldusele. Üks vastus oli esitatud kostja 1 esindaja D. Matvejevi poolt, teine

vastus oli esitatud kostjate 2-5 poolt isiklikult. Dokumente võrreldes ilmneb, et need on

koostatud erinevate isikute poolt. Vastused on erinevalt vormistatud, erinev on kõnestiil,

teksti ülesehitus jne. Seega ei olnud kostjate 2-5 vastus D. Matvejevi poolt koostatud.

Arve spetsifikatsioonis on märgitud, et teenuse hind on 120 eurot/tund (ilma käibemaksuta).

Arvestades reaalselt kostjatele osutatud õigusabi võib arve spetsifikatsioonist eristada

järgmised teenused:

1) 23. augusti 2012 kohtuistungiks ettevalmistamine – 1 tund 30 minutit, 144,00 eurot;

2) kostjate 23. augusti 2012 kohtuistungil esindamine – 1 tund 15 minutit, 120,00 eurot;

3) menetluskulude kindlaksmääramiseks vajavate dokumentide koostamine ja kohtule

esitamine – 1 tund, 120,00 eurot.

Kokku osutatud õigusabi toimingutele oli kulutatud 3 tundi ja 45 minutit ning selle eest peaks

olema tasutud 388,00 eurot. 23. augusti 2012 kohtuistungil esindas D. Matvejev paralleelselt

nii kostja 1, kui kostjate 2-5 huve, siis on mõistlik jagada kulutatud aega pooleks. Enne

istungit esitasid kostjad taotluse menetluse peatamiseks, mille kohus pidi lahendama

kohtuistungil. Kostjate esindaja ei olnud valmis taotlust istungil arutama ja palus seda lükata

edasi seoses sooviga esitada seisukoha hageja poolt esitatud tõenditele. Seega on mõistlikuks

ajakuluks kohtuistungi ettevalmistamiseks on 1 tund, millest kostjate 2-5 osa on 30 minutit.

Kostjate 2-5 kohtuistungil esindamiseks on vaidluse olemust arvestades põhjendatud ajakulu

20 minutit. Menetluskulude nimekirja koostamise eest on ebamõislik nõuda õigusabi kulude

hüvitamist, kuna selleks ei ole vaja omada erilisi õigusteadmisi ning pool võib seda koostada

ja esitada isiklikult. Seega tuleb kostjate 2-5 põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks

käesolevas asjas lugeda 100 eurot

3. Kostjad 2-5 nõustusid hagejaga, et maksimaalne õigusabile kantud summa, mis kostjad

võivad nõuda hagejalt, on 1600 eurot. Kostjad 2-5 loobusid ka menetluskulude

kindlaksmääramiseks vajavate dokumentide koostamise ja kohtule esitamise (spetsifikatsiooni

viimane rida) eest 120 euro nõudmisest. Muus osas kostjad hageja vastuväidetega ei

nõustunud.

Seadus ei nõua menetluskulude kindlaksmääramiseks rohkemate või teistsuguste tõendite

esitamist, kui kostjad 2-5 esitasid. Kassa sissetuleku order ja kviitung kassa sissetuleku

orderile on samasugused dokumendid. Asjaolud, et arvel ja kassa sissetuleku orderil on

erinevad numbrid, ei oma tähtsust. Samuti ei ole põhjendatud hageja väide, et kostjate

avaldusest peab tulenema, millised kokkulepped olid kostjate ja nende esindaja vahel

saavutatud enne teenuste osutamist. Lepinguvabaduse põhimõte võimaldab õigusabiteenuse

osutajal ja saajal oma suhteid kujundada vastavalt oma äranägemisele. Kostjate 2-5 poolt

esitatud arvega on tõendatud, et teenused olid reaalselt osutatud, kuna arve spetsifikatsioonis

kirjeldatud teenuste osutamist tõendavad tsiviilasja toimiku dokumendid.

Asjaolu, et 26. aprilli 2012 seisuga ei olnud kohtule esitatud volikirja selle kohta, et

D. Matvejev on kostjate 2-5 esindaja, ei välista vajaliku õigusabi osutamist. Samuti võib üks

ja sama isik erinevaid dokumente koostada erinevates stiilides. Asjaolu, et spetsifikatsioonis

on märgitud teenus „Kostjate (Väkram, Smekalova, Sizonenko, Fomin) konsulteerimine

seoses hagist loobumisega nende osas“, aga faktiliselt tegemist on hagi tagasivõtmisega ei

oma tähtsust, kuna tegemist on sarnase tegudega ja spetsifikatsioonis on kirjaviga.

Nõustuda ei saa hageja väitega, et kuna kostjate lepinguline esindaja esindab paralleelselt nii

kostja 1, kui teiste kostjate huve, siis on mõistlik jagada kulutatud aeg pooleks. Asjas oli viis

kostjat ja kõik kostjad peavad kandma menetluskulud. Seega on õiglane jagada kulutanud

aega kõikide kostjate vahel. Kostjate poolt esitatud spetsifikatsioonist on nähtav, et aeg ja

kulud on jagatud viie kostja vahel.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus rahuldas 11. septembri 2013 määrusega kostjate 2-5 avalduse

menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning määras KÜ Kangelaste 3 poolt kostjatele

2-5 hüvitatavate menetluskulude suuruseks 599,98 eurot.

Määruses esitatud põhjenduste kohaselt ei oma käesolevas menetluses tähtsust asjaolu, et

õigusabi osutaja poolt kostjatele esitatud arve ja tasumist tõendava kassaorderi kviitungi

numbrid erinevad. Kohtu ülesanne ei ole hinnata äriühingu raamatupidamisalaste registrite

pidamist ning nende loendite järjestamist/vastavust. Kohtunikuabi nõustus ka kostjate

seisukohaga õigusabikulude arve esitamise aja osas.

Järgnevalt analüüsis maakohus menetluskulude vajaklikkust ja põhjendatust:

1) esmane konsultatsioon 2. märtsil 2012, ajakulu: 2 tundi ja 20 minutit. Toiming on tehtud

kostjate 2-5 osas. Toimikust nähtuvalt on kostjad J. Väkram ning J.Sizonenko volitanud

D. Matvejevit ennast esindama 1. aprillil 2012 (II kd lk 158-159) ehk pärast 2. märtsil 2012

teostatud toimingut. Seega ei olnud toimingu tegemise ajal D. Matvejev J. Väkrami ning

J. Sizonenko lepinguline esindaja. Seega on põhjendatud hagejalt välja mõista kulu käesoleva

toimingu eest üksnes kahe kostja (O. Fomini ja N. Smekalova) osas. Arve esitaja tehte

kohaselt, millele hageja vastuväidet ei esitanud: 120 x 2,333 / 5 x 2 = 111,98 eurot. Ajakulu 2

tundi ja 20 minutit loeb kohtujurist põhjendatuks, kuna haginõude ja selle aluseks olevate

asjaoludega oli esindajal ilmselgelt vajalik ennast kurssi viia;

2) klientide poolt esitatud toimiku dokumentidega tutvumine 5.- 6. märts 2012, ajakulu:

2 tundi. Toimiku materjalide kohaselt oli toimingu tegemise ajaks kostjatele kohtust edastatud

hagiavaldus ja sellele vastuse nõue. Muid materjale ega toiminguid tsiviilasja toimikust ei

nähtu, mistõttu on käesolev kulukirje kaetud eelmises punktis märgitud ajakuluga (2 tundi ja

20 minutit);

3) kohtupraktika uurimine ning kostjate 2-5 ühise vastuse koostamine 6.-7. märts 2012,

ajakulu: 6 tundi. Kohtupraktika uurimine ei ole selline menetluskulu, mille vastaspool peaks

hüvitama. Kostjate esindaja näol on tegemist õigusteadmistega isikuga ja hageja nõue on

tavapärase sisuga. 7. märtsil 2013 kohtule esitatud kostjate vastuses ei ole märgitud O. Fomini

ja N. Smekalova lepingulist esindajat (I kd tl 38-49) vaatamata asjaolule, et toimingu tegemise

ajal oli D. Matvejev nende esindajaks. Kostjate vastus on kohtule esitatud kostjate poolt ja

kostjate allkirjadega ning menetlusdokumendist ei nähtu tsiviilasjas lepingulise esindaja

olemasolu. Kuna kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõistes ei ole õigusdokumentide

koostamise vaid esindaja kulud, jättis kohtujurist käesoleva kulukirje arvestamata;

4) 26. aprilli 2012 kohtuistungiks ettevalmistamine, ajakulu: 1 tund ja 30 minutit luges

kohtujurist osaliselt hõlmatuks p-des 1 ja 3 märgitud ajakuluga. Põhjendatud ajakuluks

kohtuistungiks ettevalmistamisel on 1 tund ja summa 96 eurot (120*1/5*4 = 96);

5) esindamine kohtuistungil 26. aprillil 2012, ajakulu: 1 tund ja 20 minutit luges kohtujurist

põhjendatuks täies ulatuses ehk summas 128 eurot. Asjas ei oma tähtsus, et kahte kostjat

kohtuistungil ei viibinud, kuna nende esindaja esitas kohtule kehtivad volikirjad;

6) 23. augusti 2012 kohtuistungiks ettevalmistamine ajakulu: 1 tund ja 30 minutit pidas

kohtunikuabi põhjendatuks täies ulatuses ehk summas 144 eurot, kuna pärast eelmisest

kohtuistungit on menetlusosalised esitanud kohtule erinevaid taotlusi ja menetlusdokumente.

Kostjate esindamine 23. augusti 2012 kohtuistungil, ajakulu: 1 tund ja 15 minutit luges

kohtunikuabi põhjendatuks täies ulatuses ehk summas 120 eurot;

7) kostjatega konsulteerimine seoses hagist loobumisega nende osas 8. oktoobril 2012,

ajakulu: 16 minutit jättis kohtunikuabi arvestamata. Kuna ükski menetlusosaline

määruskaebust ei esitanud, jõustus Viru Maakohtu 31. augusti 2012 määrus 21. septembril

2012. Pärast kohtumääruse jõustumist eelpool nimetatud kostjate suhtes ei olnud

konsultatsioonikulu õigusabikuluna enam põhjendatud ega vajalik;

8) menetluskulude kindlaksmääramiseks vajavate dokumentide koostamine ja kohtule

esitamine 10. oktoobril 2012 ajakulu 1 tund jättis kohtunikuabi arvestamata. Ajakulu

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamise eest ei ole käsitletav õigusabikuluna

TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Samuti on kostjad nimetatud toimingule tehtud kulutuste

hüvitamise nõudest loobunud.

Kokku on kostjate põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud 599,98 eurot ilma

käibemaksuta. Kulutused ei ületa lubatud piirmäära ning on kohased ühe kohtuastme kohta.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. KÜ Kangelaste 3 esitas Viru Maakohtu 11. septembri 2013 määruse peale määruskaebuse.

Hageja palus määruse osaliselt tühistada ja teha uus määrus, millega mõista välja kostjate 2-5

menetluskulude katteks kahe tunni eest 240 eurot ning määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud jätta vastustajate kanda.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on ekslik maakohtu seisukoht, et 2. märtsil 2012 toimunud konsultatsiooni eest kuulub

hüvitamisele 111,98 eurot. Kostjate volitused esitati kohtule alles 26. aprilli 2012

kohtuistungil. Menetlusosaline, kes teatab lepingulise esindaja võtmisest pärast menetluse

alustamist, peab olema valmis tõendama, et ta kandis kulusid lepingulisele esindajale juba

varem. Volikirjades pandud kuupäevad ei tõenda, et kostjad kandsid kulutusi õigusabile enne

26. aprilli 2012 kohtuistungit. Kostjate O. Fomini ja N. Smekalova volikirjad on dateeritud

22. detsembriga 2011, kuid tsiviilasja menetlemisega polnud siis veel alustatudki;

2) ei andnud kohtunikuabi seisukohta hageja väitele, et menetluskulud on vaja jagada pooleks,

mitte aga viieks. Kostja 1 vastu esitatud nõue on sama väärtusega kui kostjate 2-5 vastu

esitatud nõue. Kostja 1 vastu oli nõue esitatud erineval õiguslikul alusel kui kostjate 2-5 vastu.

Kostja 1 vastu esitatud nõude rahuldamine välistab hagi rahuldamise teiste kostjate suhtes

ning ta ei ole solidaarvõlgnik teiste kostjatega. Mõistlikuks ajakuluks seoses kohtuistungile

ettevalmistamisega on 1 tund, millest kostjate 2-5 osa on 30 minutit. Samuti tuleb pooleks

jagada istungil esindamisele kulunud aeg. Kostjate 2-5 osa on 40 minutit (1 tund 20

minutit/2). 23. augusti 2012 istungiks ettevalmistamise eest on mõistlik ja põhjendatud

ajakulu 1 tund, millest kostjate 2-5 osa on 30 minutit;

3) esindas D. Matvejev 23. augusti 2012 kohtuistungil enamuse ajast ainult kostja 1 huve,

kuna hageja võttis kostjate 2-5 suhtes esitatud hagi tagasi ja kostjad oli sellega nõus. Seega on

mõistlikuks ajakuluks 23. augusti 2012 kohtuistungil kostjate 2-5 esindamise eest 20 minutit.

VASTUVÄITED MÄÄRUSKAEBUSELE

6. Kostjad 2-5 vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Vastustajate

vastuväidete kohaselt:

1) ei pane TsMS § 162 lg 2 menetluskulu kindlaksmääramist sõltuvusse volikirja või

lepingulise esindaja olemasolust. Seaduses on ainult kaks eeldust: kulu tekib kohtumenetluse

tõttu ja kulu peab olema vajalik antud kohtumenetluses. Esmase konsultatsiooni osutamisel

olid mõlemad eeldused täidetud;

2) on väär hageja väide menetluskulude pooleks jagamise kohta. Viie kostja puhul on

põhjendatud jagada kostjate menetluskulud viieks;

3) ei vasta tõele määruskaebuse väide, et kostjate esindaja ei olnud 26. aprilli ja 23. augusti

2012 kohtuistungitel valmis asja arutama ja palus istungit edasi lükata. See, et menetlusosalise

lepinguline esindaja esitab kohtule taotluse menetluse peatamiseks, ei räägi sellest, et esindaja

ei olnud valmis asja istungil arutama. Hageja esitas uued tõendid ja kostjatele oli vaja aega

hilinemisega esitatud tõendite suhtes seisukoha esitamiseks;

4) see, et hageja esitas kostjate 2-5 suhtes hagi tagasivõtmise avalduse kohta, ei tähenda, et

kostjad 2-5 kaotasid vajaduse omada lepingulist esindajat.

7. Viru Maakohtu kohtujurist määruskaebust ei rahuldanud ja andis selle TsMS § 663 lg 6

alusel üle lahendamiseks Viru Maakohtu kohtunikule. Maakohtu kohtunik määruskaebust ei

rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. TsMS

§ 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu

määrus muutmata.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel järginud

diskretsioonipiire ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu määruse põhjendustesse ega

järeldustesse sekkuda. Maakohus on oma määruse põhjendustes analüüsinud nii asja

keerukust kui mahtu, samuti asjas teostatud menetlustoimingute hulka ja mahtu, ning nendega

menetluskulude väljamõistmisel ka arvestanud.

9. Maakohus on vaidlustatud määruse tegemisel nõuetekohaselt analüüsinud hageja

õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust, hinnates muuhulgas ka menetluskulude vastavust

asja keerukusele. TsMS § 175 lg 1 võimaldab kaotanud poolelt mõista teise poole kasuks

lepingulise esindaja kulud üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selle kohta, missuguses osas sai lugeda

hageja poolt õigusabile tehtud kulutused põhjendatuks ja vajalikuks. Tulenevalt TsMS § 654

lg 6 ja § 659 koosmõjust ei korda ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi.

10. Vastuseks määruskaebuses esiletoodule märgib ringkonnakohus järgmist.

Maakohus on analüüsinud ja põhjendanud 02.03.2012.a toimunud konsultatsioonile tehtud

õigusabikulude

põhjendatust

ja

vajalikkust.

Ringkonnakohus

nõustub

maakohtu

põhjendustega, mille kohaselt tuli lugeda konsultatsiooniga seotud kulud vajalikeks ja

põhjendatuteks, kuna kostjate O. Fomini ja N. Smekalova puhul oli kostjate lepingulisel

esindajal selle aja seisuga juba tekkinud esindusõigus. Tähtsust ei oma asjaolu, et

lepingulisele esindajale oli kostjate poolt volitus antud juba enne kohtumenetluse algust.

Kulutusi ei muuda põhjendamatuks asjaolu, et 02.03.2012.a seisuga ei olnud kostjad endal

lepingulise esindaja olemasolust veel kohut teavitanud. Ringkonnakohus märgib, et maakohus

on lugenud 02.03.2012.a toimunud konsultatsiooniga hõlmatuks ka kostjate lepingulise

esindaja ajakulu tsiviilasja materjalidega tutvumisel ja kaudselt ka kostjate vastuse koostamise

6.-7.03.2012.a.

11. Ringkonnakohus ei jaga määruskaebuse esitaja seisukohta, et kostjate menetluskulud

tulnuks jaotada selliselt, et 50 % ulatuses oleksid menetluskulud kantud kostja 1 huvides ja

ülejäänud 50 % ulatuses kostjate 2-5 huvides.

Maakohus on oma määruse põhjendustes hinnanud nende õigusabitoimingute põhjendatust ja

mahtu, mida kostjate lepinguline esindaja tegi seoses kostjatele 2-5 õigusabi osutamisega.

Kuna kostja 1 vastu esitati hagi muul õiguslikul alusel kui kostjate 2-5 vastu, ei saanud kõigile

kostjatele osutatavat õigusabi lugeda kattuvaks. Ringkonnakohtu arvates ei saa lepingulise

esindaja poolt kohtuistungil osalemise aega asuda jaotama ja hüvitama sõltuvalt sellest, kui

palju pühendati kohtuistungil aega kostjaga 1 seonduvale ja kui palju kostjatega 2-5

seonduvale. Kohtumenetlust juhib TsMS § 348 lg 1 kohaselt kohus ning lepinguline esindaja

pidi kogu istungi vältel olema valmis esindama kostjate 2-5 huve.

Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuses esitatud seisukohaga, nagu ei oleks kostjate 2-

5 lepinguline esindaja olnud 26.04.2012 maakohtu istungil asja arutamiseks valmis ning

seetõttu tuli asja arutamine edasi lükata. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus lükkas

asja arutamise edasi, et anda menetlusosalistele võimalus tutvuda asjas esitatud uute

tõenditega ning samuti anti mõlemale poolele tähtaeg võimalike täiendavate tõendite

esitamiseks.

Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, keerukust ja

mahtu on kostjate 2-5 kasuks maakohtu poolt hagejalt välja mõistetud õigusabikulu summas

599,98 eurot põhjendatud.

12. TsMS § 178 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitatud

määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuse

menetlemisest tekkinud menetluskulud poolte endi kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/