2-13-24298/10 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

25. november 2013, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-24298

Tsiviilasi

Eesti

Satanistliku

Koguduse

2. veebruari

2013

kandeavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 30. aprilli 2013 kandemäärus

nr M 20063041

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Satanistliku Koguduse määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja – Eesti Satanistlik Kogudus, esindajad

Raido Randoja ja Jaanus Krevald

Puudutatud isik – Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu,

esindaja Ilmo Au

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu

registriosakonna

30. aprilli

2013

kandemäärus

nr M 20063041 muutmata.

Menetluskulude jaotus

Jätta määruskaebuse menetlemise kulud määruskaebuse

esitaja kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD

1. Eesti Satanistlik Kogudus esitas 2. veebruaril 2013 Tartu Maakohtu registriosakonnale

kandeavalduse, mille Tartu Maakohtu registriosakond jättis 30. aprilli 2013 kandemäärusega

nr M 20063041 rahuldamata.

Määruse kohaselt ei saa 2. veebruari 2013 kandeavalduse alusel teha mittetulundusühingute ja

sihtasutuste registrisse taotletud kannet, sest kirikute ja koguduste seaduse (KiKoS) § 14 lg 2

p 2 järgi ei kanna registripidaja usulist ühendust registrisse, kui usulise ühenduse tegevus

kahjustab avalikku korda, tervist, kõlblust või teiste inimeste õigusi ja vabadusi.

Kuna nimetatud aspekte on registripidajal raske hinnata, pöördus kohtunikuabi KiKoS § 14

lg 1 alusel maakohtu esimehe poole taotlusega menetlus peatada ja küsida seisukohta

siseministeeriumilt.

Asja läbivaatamisel selgus, et satanistlik kogudus on taotlenud usuliste ühenduste registrisse

kandmist ka varem, 2005. a. Avaldus jäeti rahuldamata samal alusel. Avalduse rahuldamata

jätmise põhjendused on aktuaalsed ka praeguses menetluses, mistõttu need kattuvad osaliselt

2005. a registriasjas toodud argumentidega.

Põhikirja p 3.1 kohaselt on koguduse õpetuslikuks aluseks A.S. LaVey „Saatanlik piibel“, mis

asjale lisatud ekspertarvamuse kohaselt sisaldab provokatiivseid, vihkamist ja hävitamist

propageerivaid tekste. Põhiseaduse § 12 lg 2 järgi on usulise vihkamise ning vägivalla

õhutamine seadusega keelatud. Õpetusliku alusena tunnistab kogudus Üheksat Saatanlikku

Deklaratsiooni (põhikirja p 3.2), mis pakub kättemaksu teise põse ettepööramise asemel

(p 3.2.5) ja kõiki surmapatte (p 3.2.8). Põhikirja p 3.3 kohaselt järgib kogudus Ühteteist

Saatanlikku Maailmareeglit, mis kutsuvad muuhulgas üles heitma külalise välja oma

valdustest, kui ta ei austa sind sinu valdustes (p 3.3.4), ning nuhtlema avalikus kohas tülitajat

tema enda vahenditega (p 3.3.11). Toodud näited illustreerivad vägivallale õhutamist.

Arvestamata ei saa jätta ka sõna „saatan“ semantilis-keelelist tähendust Eesti kultuuri- ja

keeleruumis. Üldlevinud arusaama kohaselt tähendab „saatan“ kurja/kurjust. Riik ei peaks

registreerima organisatsiooni, mis määratleb end õeluse ja kurjuse kaudu.

Avalduse

rahuldamata

jätmise

põhjuseks

pole

mitte

mõningad

küsitavused

ja

mitmetimõistetavused põhikirjas, vaid selles sätestatud usutunnistuse (satanismi) põhimõtted,

mida kogudus järgib. Satanistlik filosoofia võib muutuda ettearvamatuks ja ohtlikuks nii enda

kui teiste suhtes, olles ohtlik eelkõige veel väljakujunemata maailmapildiga noorte ning

vaimselt tasakaalutute inimeste hulgas.

Siseministeeriumi soovitusega kogudust registrisse mitte kanda on avalik võim andnud

signaali selle kohta, et koguduse registrisse kandmisega võib saada kahjustatud avalik kord,

tervis, kõlblus või teiste inimeste õigused ja vabadused (KiKoS § 14 lg 2 p 2). Registripidaja

nõustub antud hinnanguga.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

2. Eesti Satanistlik Kogudus esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu

registriosakonna 30. aprilli 2013 kandemääruse nr M 20063041 tühistamist ja uue määruse

tegemist, millega Eesti Satanistliku Koguduse kandeavaldus rahuldada.

Määruskaebuse esitaja palub kuulata kohtuistungil ära koguduse juhatuse liige Raido Randoja

ja professor Tarmo Kulmar, võtta dokumentaalse tõendina asja juurde 24. märtsil 2013

Raadio 2 eetris olnud intervjuu R. Randojaga saatest „Hallo, Kosmos!“ ning nõuda välja

kirjavahetus siseministeeriumi ja Eesti Kirikute Nõukogu juhatuse vahel, millega saadi Eesti

Kirikute Nõukogu arvamus Eesti Satanistliku Koguduse sobivuse kohta.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) vastab Eesti Satanistliku Koguduse tegevus seaduses sätestatud nõuetele. Kogudus ega

„Saatanlikus piiblis“ kirjeldatud usund ei propageeri põhimõtteid, mis kahjustavad avalikku

korda, tervist, kõlblust või teiste inimeste õigusi ja vabadusi. Põhikirja p 1.1 järgi Eesti

Satanistlik Kogudus ühendab ja teenib Eesti Vabariigis Eesti Satanistlikku Kogudusse

kuuluvaid sataniste, kes järgivad antud põhikirja ja Eesti Vabariigi seadusi. Kogudust

registrisse kandes võib koguduse liikmeskonna puhul kindlalt eeldada, et satanistlikke

põhimõtteid tõlgendatakse järgides Eesti Vabariigi positiivset õigust;

2) hindas kohtunikuabi tõendeid ebaõigesti, tuginedes vaid siseministeeriumi 22. aprilli 2013

seisukoha Lisale 2 „Eesti Kirikute Nõukogu juhatuse arvamus Eesti Satanistliku Koguduse

registrisse kandmise avalduse kohta“, jättes põhjendamatult arvestamata professor Tarmo

Kulmari 2. detsembri 2012 arvamuse ning Eesti Satanistliku Koguduse seisukoha

siseministeeriumi vastuse ja Eesti Kirikute Nõukogu arvamuse kohta. Eesti Kirikute Nõukogu

juhatuse arvamus on ilmselt ebausaldusväärne tõend. Akadeemilise isiku nagu Tartu Ülikooli

teoloogiateaduskonna võrdleva usuteaduse professor T. Kulmari puhul võib põhjendatult

eeldada, et isik on oma arvamustes iseseisev, mõjutamatu ja vaba. Eesti Kirikute Nõukogu

juhatuse näol on aga tegemist kollegiaalse organiga, mille president Andres Põder on

peapiiskopi ametikohta täitev isik ja mis selgelt kuulub nn „vastasleeri“ Eesti Satanistliku

Koguduse registreerimise menetluses. Eesti Kirikute Nõukogu arvamusest nähtub, et

küsimusse ei ole süvenetud, ei ole tutvutud Eesti Satanistliku Koguduse põhikirja ega

satanistliku sümboolikaga. Arvamuse alajaotuses A. „Õiguslikud argumendid“ viidatakse

samadele argumentidele, mille tõttu jäeti 2005. a kandeavaldus rahuldamata. Muuhulgas

mainitakse, et koguduse õpetuslik alus on „Saatanlik piibel“, ja seejärel viidatakse

„Saatanliku piibli“ tekstide pealkirjadele, süvenemata teksti sisusse. „Saatanlik piibel“ ei ole

põhikirja kohaselt Eesti Satanistliku Koguduse õpetuslik alus. Alajaotuse B kolmandas

punktis on asutud seisukohale, et „satanistid kasutavad kristlikku sümboolikat ümberpööratud

tähenduses – tagurpidi rist ja pentagramm.“ Filosoofilisele ratsionaalsele satanismile ei ole

omane ümberpööratud risti kujutis ehk Peetruse rist. Peetruse risti ei kohta üheski ratsionaalse

satanismi kirjandusteoses. Küll aga kasutab Peetruse risti nn puberteetlik ja teistlik ehk

happeline satanism, millel ei ole ratsionaalse satanismiga midagi ühist peale sõna „satanism“.

Ratsionaalse satanismi keskne sümbol on baphomet’ (tagurpidi pööratud viisnurk ehk

pentagramm). Siseministeeriumi usuasjade osakond pöördus ekspertarvamuse saamiseks

algselt samuti professor T. Kulmari poole. Professor T. Kulmar leidis oma 14. märtsi 2013

arvamuses, et Eesti Satanistliku Koguduse tegevus ega õpetus ei kahjusta avalikku korda,

tervist, kõlblust või teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning teda võib kanda registrisse. Kuna

siseministeeriumil ei olnud võimalik sellele tuginedes koostada kohtule negatiivset

seisukohta, pöörduti teadlikult negatiivse arvamuse saamise eesmärgil Eesti Kirikute

Nõukogu juhatuse poole. Määruskaebuse esitaja palub tõendi usaldusväärsuse kontrollimiseks

välja nõuda kirjavahetus siseministeeriumi ja Eesti Kirikute Nõukogu juhatuse vahel, saamaks

teavet, millisel viisil Eesti Kirikute Nõukogu arvamust taotleti;

3) ei ole „Saatanlik piibel“ Eesti Satanistliku Koguduse õpetuslikuks aluseks. Samas

„Saatanlik piibel“ on ilukirjanduslik tekst, milline ei ohusta teiste inimeste õigusi, vabadusi,

avalikku korda, tervist ega kõlblust. Koguduse õpetuslikuks aluseks on põhikirja kohaselt

Saatanlikud Deklaratsioonid, Maailmareeglid ja Patud, mida peab eristama ülejäänud

ilukirjanduslikust filosoofilisest tekstist, mis „Saatanlikus piiblis“ asub. Saatanlike Pattude,

Deklaratsioonide ja Maailmareeglite tänapäevased tõlgendused on kooskõlas seadusega.

Kandemääruses toodud näiteid ei saa pidada vägivallale õhutamiseks. Üheksa Saatanliku

Deklaratsiooni puhul tuleb silmas pidada kättemaksu mõiste muutumist läbi ajaloo.

Tänapäeval tähendab kättemaks vastutust. Satanist saab pakkuda kahju tekitajale kättemaksu,

kui pöördub kuriteo puhul politsei poole, osaleb kriminaalmenetluses tunnistajana, ei hoia

kohtumenetlusest kõrvale, nõuab kahju hüvitist kohtu kaudu. Satanistliku filosoofia järgi ei

ole kristlikus kultuuriruumis tuntud seitse surmapattu (uhkus, kadedus, aplus, iharus, viha,

ahnus, laiskus) mitte patud, vaid peamised elu edasiviivad jõud, mida iga inimene peaks

analüüsima ja targalt ära kasutama, et saavutada elus enamat. Saatanlikud Deklaratsioonid ei

ole kooskõlas kristliku õpetusega, kuid seda ei ole ka teiste nüüdisajal aktsepteeritud

mittekristlike religioonide õpetused. Piisab, kui deklaratsioonid on kooskõlas seadusega.

Saatanlikest Maailmareeglitest 10 on sisuliselt üldinimlikud, tsiviliseeritud inimese viisaka

käitumise reeglid ühiskonnas. Maagia võimu puudutav Saatanlik Maailmareegel on küll

käsitletav lähtuvalt puhtreligioossest usust maagiasse, kuid seegi ei sisalda mitte midagi

ebamoraalset ja ühiskonnaohtlikku (professor T. Kulmari arvamus). Eesti Vabariigi

põhiseaduse § 33 kohaselt on kodu puutumatu. Reegel, mis kutsub üles heitma külalise välja

oma valdustest, kui ta ei austa sind sinu valdustes, deklareerib põhimõtet, mille järgi kehtivad

inimese valduses seadused ja kord ning omanikul on õigus oma valdustest selle valduse

rikkuja välja heita. Kui sõnad ei anna tulemusi, tuleb tahes-tahtmata sundida lahkuma teoga.

Võimalusel tuleb hoiduda julmadest ja halastamatutest meetmetest (õiguskord õigustab

selliseid tegevusi konkreetsetes olukordades (3-1-1-17-04)). Avalikus kohas teiste inimeste

rahu rikkumine on karistusseadustiku § 262 kohaselt väärtegu ja § 263 järgi kuritegu. Kui

isiku suhtes pannakse toime kuritegu, siis hädakaitseseisundis olev kannatanu on õigustatud

oma õigushüvesid kaitsma proportsionaalsete meetmetega ründe ohtlikkust arvesse võttes;

4) peetakse üldlevinud arusaama järgi satanistideks teistlikke ja puberteetlikke sataniste, kuid

Eesti Satanistlik Kogudus viljeleb ratsionaalset satanismi, millel ei ole midagi ühist teistliku

ja puberteetliku satanismiga peale mõne sümboli (baphomet’) ja sõna „saatan“. Koguduse

viljeletava religiooni nimetas satanismiks A.S. LaVey, kui ta 1966. a rajas Saatana Kiriku.

Samuti võttis A.S. LaVey ratsionaalse satanismi alusepanijana üle varasemad satanistlikud

sümbolid, mis eksitab antud religioonis asjatundmatuid isikuid;

5) ei ole semantilis-keeleline argument asjakohane, kuivõrd semantiliselt mõistetakse sõna

„saatan“ all kristliku maailmapildi saatanat ehk teistliku satanismi isikustatud saatanat.

Ratsionaalse satanisti jaoks on saatan tema enese alter ego, kellesse on ratsionaalsel satanistil

suurim usk, st suurim usk on iseenesesse ja oma võimetesse, saavutustesse;

6) pärineb väide, et satanistlik filosoofia võib muutuda ettearvamatuks ja ohtlikuks nii enda

kui teiste suhtes, Harju Maakohtu määrusest tsiviilasjas nr 2-05-7972, mille tegemisel tugineti

lakoonilisele Tartu Ülikooli arvamusele. Nii Tartu Ülikooli 2005. a ekspertarvamus kui ka

vaidlustatud kandemäärus ei tugine ühelegi usaldusväärsele ja objektiivsele tõendile. Ükski

religioon ei saa vastutada selliste noorte või tasakaalutute ekstremistide, kes otsustavad

religiooni põhimõtteid vääriti ja seadusevastasel viisil tõlgendada, tegevuse eest;

7) suurendavad satanistlikud rituaalid ja filosoofia inimese usku enesesse, kuivõrd suurim

Saatanlik Patt on rumalus. Rituaalides on olulisel kohal tahtejõud ja kujutlusvõime; kui

rituaali tulemusena suureneb usk millegi kordaminekusse, siis satanist tegutseb selle nimel

ning saavutab eesmärgi. Satanistlik filosoofia kui individuaalne ja ratsionaalne filosoofia ei

tähenda kaasinimeste heaolu arvestamata jätmist. Satanist järgib põhimõtet „Tee teistele seda,

mida sa tahad, et sulle tehtaks, eeldusel, et isik, kellele sa seda teed, vastab ka sulle sama või

enamaga.“ See tähendab, et head tuleb teha juhul, kui sellele samaga vastatakse.

PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT

3. Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu oli Tartu Maakohtus 24. septembril 2013 toimunud

kohtuistungil seisukohal, et koguduse põhikiri sisaldab küsitavusi ja mitmetimõistetavusi ning

propageeritakse seisukohti, mis ei saa olla aktsepteeritavad.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus jättis 15. oktoobri 2013 määrusega Eesti Satanistliku Koguduse

määruskaebuse Tartu Maakohtu registriosakonna 30. aprilli 2013 kandemäärusele

nr M 20063041 rahuldamata ning edastas tsiviilasja läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

registriosakonna 30. aprilli 2013 kandemäärus nr M 20063041 muutmata.

6. Määruskaebuse esitaja palus kuulata kohtuistungil ära koguduse juhatuse liige R. Randoja

ja professor T. Kulmar, võtta dokumentaalse tõendina asja juurde 24. märtsil 2013 Raadio 2

eetris olnud intervjuu R. Randojaga saatest „Hallo, Kosmos!“ ning nõuda välja kirjavahetus

siseministeeriumi ja Eesti Kirikute Nõukogu juhatuse vahel, millega saadi Eesti Kirikute

Nõukogu arvamus Eesti Satanistliku Koguduse sobivuse kohta.

Maakohus rahuldas määruskaebuse taotluse koguduse juhatuse liikme R. Randoja

kohtuistungil ärakuulamiseks ja kuulas R. Randoja 24. septembril 2013 toimunud

kohtuistungil ära.

Ringkonnakohus jätab rahuldamata määruskaebuse taotluse kuulata kohtuistungil ära

professor T. Kulmar ning nõuda välja kirjavahetus siseministeeriumi ja Eesti Kirikute

Nõukogu juhatuse vahel, millega saadi Eesti Kirikute Nõukogu arvamus Eesti Satanistliku

Koguduse sobivuse kohta. Professor T. Kulmari arvamus on kohtule esitatud ja

ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et professor T. Kulmarit täiendavalt suuliselt

ära kuulata ei ole asjas vajalik, kuna kohtul on piisavalt kirjalikku materjali. Eesti Kirikute

Nõukogu juhatuse arvamuses toodud seisukohta ei muuda arvamuse esitamisele eelnev Eesti

Kirikute Nõukogu juhatuse ja siseministeeriumi vaheline võimalik kirjavahetus.

24. märtsil 2013 Raadio 2 eetris olnud intervjuu R. Randojaga saatest „Hallo, Kosmos!“ on

Raadio 2 veebilehel järelkuulatav ja ringkonnakohus tutvus määruskaebuses taotletud

raadiosaatega.

7. Registriosakonna

kohtunikuabi

jättis

kaevatava

kandemäärusega

kandeavalduse

rahuldamata KiKoS § 14 lg 2 p 2 alusel, mille järgi ei kanna registripidaja usulist ühendust

registrisse, kui usulise ühenduse tegevus kahjustab avalikku korda, tervist, kõlblust või teiste

inimeste õigusi ja vabadusi.

Aluse jätta usuline ühendus registrisse kandmata sätestab ka KiKoS § 14 lg 2 p 1, mille

kohaselt registripidaja ei kanna usulist ühendust registrisse, kui usulise ühenduse põhikiri või

muud dokumendid ei vasta seaduse nõuetele.

Ringkonnakohus märgib, et dr Merilin Kiviorg on asja materjalides sisalduvas

ekspertarvamuses (tl 35–37) muuhulgas leidnud, et koguduse põhikiri sisaldab õiguslikus

mõttes küsitavaid sätteid. Põhikirja p 10.1 sätestab, et kogudusest vabatahtlikult välja astuda

sooviv koguduse liige peab esitama vastava kirjaliku avalduse koguduse juhatusele, kes selle

hiljemalt avalduse esitamisele järgneval korralisel koosolekul läbi vaatab ja otsuse langetab.

Punkt 10.2 lisab, et kogudusest välja astuda soovija peab enne kogudusest lahkumist

kustutama kõik oma varalised kohustused koguduse ees (liikmemaks, tasud usutalituste

läbiviimise eest jmt). Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab, et kirikutesse ja usuühingutesse

kuulumine on vaba. Sellest tulenevalt on vaba nii kirikutesse ja usuühingutesse (sh

kogudusse) astumine kui ka nendest lahkumine. Usulisel ühendusel on õigus seada

kriteeriume oma liikmetele, samuti võib põhikirjas täpsustada usulisest ühendusest lahkumise

korda, kuid see kord ei saa olla takistuseks isikule usulisest ühendusest lahkumiseks. Selline

takistus on vastuolus usuvabadusega. Seetõttu ei saa usulisest ühendusest väljaastumine olla

sõltuvuses koguduse juhatuse otsusest.

Kohtunikuabi oli kandemääruses seisukohal, et avalduse rahuldamata jätmise põhjuseks pole

mitte mõningad küsitavused ja mitmetimõistetavused põhikirjas, vaid selles sätestatud

usutunnistuse põhimõtted, mida kogudus järgib.

Määruskaebuse esitaja leidis maakohtu 24. septembri 2013 kohtuistungil, et põhikirja

puudused ei ole käesoleva kohtuvaidluse küsimus, ning maakohus asus samuti seisukohale, et

kohus ei võta põhikirja osas seisukohta, kuna registripidaja pole küsitavusi välja toonud

(tl 134).

Ringkonnakohus maakohtu eeltoodud seisukohaga ei nõustu. TsMS § 475 lg 1 p 1 kohaselt on

registriasjad hagita asjadeks. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita asjas seotud

menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui

seadusest ei tulene teisiti. Arvestades hagita menetluse erisusi tulnuks maakohtul võtta

seisukoht ka selles osas, kas asjas esineb KiKoS § 14 lg 2 p-s 1 sätestatud alus koguduse

registrisse kandmata jätmiseks.

Ringkonnakohus leiab, et asjas esineb alus KiKoS § 14 lg 2 p 1 kohaldamiseks.

Dr. M. Kiviorg on ülaltoodud ekspertarvamuses põhjendatult viidanud, et koguduse põhikirja

p-d 10.1 ja 10.2 ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse §-ga 40, mille kohaselt

kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Põhikirja p 13.1 järgi on koguduse

juhatuses neli kuni kuus liiget, koguduse asutamislepingus on asutajad juhatuse liikmeid

määranud aga vaid kaks (tl 71). Seega ei vasta registriosakonnale esitatud asutamisleping

põhikirjale, mis oleks samuti takistuseks koguduse registreerimisele. Koguduse põhikirja osas

on teinud põhjaliku analüüsi siseministeerium oma 22. aprilli 2013 arvamuses maakohtule (tl

105–106), tuues lisaks viimatinimetatule välja arvukalt vastuolusid ja küsitavusi (näiteks

asjaolu, et 12. detsembril 2012 kinnitatud põhikirjas on rahaliste tehingute tegemisel

vääringuna kasutatud krooni (p 6.6)). Siseministeeriumi arvamuses viidatu põhjal võib asuda

seisukohale, et koguduse asutamisdokumendid ei ole koostatud vajaliku hoolega. Maakohus

jättis puudused põhikirjas ja asutamislepingus põhjendamatult tähelepanuta. Põhikirja

vastuolu põhiseadusega on kindlasti kohtu tähelepanu vääriv asjaolu.

Põhikirjas esinevad viidatud puudused oleksid aluseks kandeavalduse käiguta jätmiseks

TsMS § 596 lg 2 alusel, kuid ringkonnakohus ei pea praegusel juhul otstarbekaks saata asja

tagasi

registriosakonnale

puuduste

kõrvaldamiseks,

kuna

ringkonnakohus

nõustub

kohtunikuabi seisukohaga, et kandeavalduse rahuldamata jätmiseks on olemas KiKoS § 14

lg 2 p-s 2 sätestatud alus, mille järgi ei kanna registripidaja usulist ühendust registrisse, kui

usulise ühenduse tegevus kahjustab avalikku korda, tervist, kõlblust või teiste inimeste õigusi

ja vabadusi.

8. Kohtunikuabi asus seisukohale, et koguduse põhikirja p 3.1 kohaselt on koguduse

õpetuslikuks aluseks A.S. LaVey „Saatanlik piibel“, mis asjale lisatud ekspertarvamuse järgi

sisaldab provokatiivseid, vihkamist ja hävitamist propageerivaid tekste.

Määruskaebuse põhiline väide on, et „Saatanlik piibel“ ei ole Eesti Satanistliku Koguduse

õpetuslikuks aluseks, vaid koguduse õpetuslikuks aluseks on Saatanlikud Deklaratsioonid,

Maailmareeglid ja Patud, mille tänapäevased tõlgendused on kooskõlas seadusega; „Saatanlik

piibel“ on määruskaebuse seisukohalt ilukirjanduslik tekst, milline ei ohusta teiste inimeste

õigusi, vabadusi, avalikku korda, tervist ega kõlblust.

Ringkonnakohus määruskaebuses esitatud seisukohaga ei nõustu, kuna see ei ole kooskõlas

koguduse põhikirjaga. Põhikirja p-s 3.1 on kirjas, et „Koguduse õpetuslikke aluseid sisaldav

teos on „Saatanlik Piibel“ /…/“ Põhikirja eeltoodud punkti sõnastus ei võimalda asuda

seisukohale, et õpetuslikuks aluseks on põhikirja kohaselt vaid Saatanlikud Deklaratsioonid,

Maailmareeglid ja Patud, mille tõlgendamisel ei lähtuta „Saatanlikus Piiblis“ toodust. Seega

on Eesti Kirikute Nõukogu juhatuse arvamuses (tl 107 pöördel – 108) toodud viited

„Saatanlikule Piiblile“ asjakohased ja põhjendatud.

Kohtunikuabi on kandemääruses vägivallale õhutamise argumenti põhjendanud viitega

põhikirja p-le 3.2.5, kus on deklareeritud, et „Saatan pakub kättemaksu teise põse

ettepööramise asemel“, p-le 3.3.4, mis kutsub üles heitma külalise välja oma valdustest, kui ta

ei austa sind sinu valdustes, ja p-le 3.3.11, mille järgi tuleb nuhelda avalikus kohas tülitajat

tema enda vahenditega.

Põhikirja p 1.6 kohaselt on põhikirja olulisteks ja lahutamatuteks osadeks põhikirja lisad, kus

on asja materjalidest nähtuvalt selgitatud põhikirja p-s 3.2 loetletud Saatanlikke

Deklaratsioone ja p-s 3.4 loetletud Saatanlikke Patte ning kirjeldatud p-s 4 toodud usuliste

talituste

(initsiatsioonirituaal

ja

abielutseremoonia)

läbiviimist

ning

vaimulike

teenistusriietust. Õige on määruskaebuse väide, et põhikirja p 3.2.5, mille järgi saatan pakub

kättemaksu teise põse ettepööramise asemel, on lahti seletatud põhikirja lisas 1. Nimetatud

lisas on täpsustatud, et selle deklaratsiooniga kiidetakse heaks ilmalik karistussüsteem.

Antud seletus ei ole veenev. Eeltoodud selgitusega on kogudus sisuliselt andnud sõnale

„kättemaks“ tähenduse, mida sellel keeles üldiselt teadaolevalt ja arusaadavalt ei ole. Kui

teatud sõnadel on olemas üldlevinud, üheselt mõistetav, keeles kinnistunud tähendus, siis

tuleb ka sellest lähtuda ning põhikirja lisas sellisel kujul toodud selgitus ei ole piisav, et mitte

pidada nimetatud deklaratsiooni vägivallale õhutavaks.

Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus sarnaselt kohtunikuabiga ka seisukohal, et sõna

„saatan“ seostub Eesti kultuuri- ja keeleruumis üheselt kurja/kurjusega, ning selline tähendus

ei muutu, kui teatud organisatsiooni asutajad/liikmed nimetatud sõna millegi pahelisega ei

seosta. Kohtu seisukohta ei muuda professor T. Kulmari, kes käsitleb „Saatanlikku piiblit“

ilukirjandusliku filosoofilise tekstina, antud arvamus.

9. Eesti Kirikute Nõukogu arvamuses on märgitud ja seda on tunnistanud nii määruskaebuse

esitaja kohtuistungil kui ka R. Randoja tõendina esitatud raadiosaates, et Euroopas ei ole

satanistlike organisatsioone registreeritud. Kohtunikuabi on põhjendatult märkinud, et Eesti

Vabariigis on avalik võim (siseministeeriumi kaudu) soovitusega kogudust registrisse mitte

kanda andnud signaali, et koguduse registrisse kandmisega võib saada kahjustatud avalik

kord, tervis, kõlblus või teiste inimeste õigused ja vabadused. Ka need on asjaolud, mida tuleb

antud juhul kaaluda. Ringkonnakohus märgib, et siseministeerium on sellise seisukoha

andmisel arvestanud nii Eesti Kirikute Nõukogu juhatuse arvamuse kui professor T. Kulmarilt

tellitud 14. märtsi 2013 ekspertarvamusega, mis on siseministeeriumi 22. märtsil 2013 kohtule

esitatud arvamusele lisatud.

10. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks