2-13-48008/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Määruse tegemise aeg ja koht

22. november 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-48008 Tsiviilasi XXXOÜ sundlõpetamine Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Puudub Puudutatud isik (juriidiline isik) XXXOÜ (registrikood XXX, aadress XXX) Lepinguline esindaja Marge Rebane (elektronpost menetlus@youroffice.ee) Juriidilise isiku juhtorgani liige XXX(isikukood XXX, aadress XXX, elektronpost XXX) Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses Kirjalik menetlus Kohtumääruse resolutsioon

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-13-48008.

2. Toimetada määruse ärakiri kätte menetlusosalistele.

3. Kohtumäärus edastada teadmiseks Harju Maakohtu registriosakonnale. Menetluskulude jaotus

4. Jätta menetluskulud XXXOÜ (registrikood XXX) kanda. Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie

(5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

I Asjaolude kirjeldus

1. Harju Maakohtu registriosakond edastas TsMS § 595 lg 2 p 5 alusel Harju Maakohtule 11.10.2013 dokumendid XXXOÜ (puudutatud isik, juriidiline isik) sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks. Dokumentide kohaselt ei vasta juriidilise isiku netovara äriseadustiku (ÄS) § 176 sätestatud nõuetele. 28.10.2013 esitas XXXOÜ kohtule seisukoha sundlõpetamise osas. seisuga 28.10.2013 on XXXOÜ tegutsev äriühing ja osaühingu netovara on positiivne ja netovara on rohkem kui pool osaühingu osakapitalist. Seega on osaühingu netovara vastavuses äriseadustiku nõuetega. Seega puudub vajadus osaühingu sundlõpetamiseks. Kohtule on esitatud XXXOÜ bilanss.

II Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS 428 lg 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel.

Äriseadustiku (ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise.

ÄS § 203 lg 1 p 1 sätestab, et osaühing lõpetatakse kohtumäärusega, kui osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud.

Kohus algatas 15.10.2013 kohtumäärusega hagita menetluse juriidilise isiku sundlõpetamiseks. XXXOÜ esitas kohtule osaühingu bilansi (periood 01.01.2013 – 28.10.2013). Bilansi kohaselt on varad kokku 34 787,14 eurot ja kohustused kokku 31 283,91 eurot. Seega on osaühingul netovara rohkem kui osakapitali nimiväärtus. Eeltoodust tulenevalt vastab äriühingu netovara seaduses sätestatud nõuetele.

3. ÄS § 176 eesmärk on tagada, et äriühingute netovara vastaks seaduses sätestatud nõuetele ning et netovara langemisel alla teatud määra võetaks vastu otsused olukorra lahendamiseks. Äriühingu netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) negatiivsus tähendab seda, et äriühingu kohustused ületavad tema omakapitali. Äriühingu netovara negatiivsus annab põhjendatud aluse kahelda äriühingu maksejõulisuses. ÄS § 176 ja § 203 lg 1 p 1 eesmärk koosmõjus on tagada, et tsiviilkäibes ei osaleks osaühingud, kelle maksejõulisuses on alust kahelda.

Osaühingu bilansi esitamisega on äriühing kõrvaldanud ebaselguse äriühingu maksejõulisuse osas. Bilansist nähtub, et osaühingu netovara vastab seaduses sätestatud nõuetele. Seega on täidetud ÄS §

176 ja § 203 lg 1 p 1 eesmärk. Sundlõpetamise otsustamine olukorras, kus äriühing vastab seaduses sätestatud nõuetele, ei täida sundlõpetamise eesmärki, vaid oleks karistusliku iseloomuga. Sellises olukorras on äriühingu sundlõpetamise kui äärmusliku abinõu otsustamine põhjendamatu. Kohus leiab, et netovara seaduse nõuetele vastavuses olemine on menetluse lõpetamise aluseks vastavalt TsMS § 428 lg-le 1. Kohus lõpetab menetluse tsiviilasjas nr 2-13-48008.

4. TsMS § 172 lg 6 sätestab, et juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

Kohtu hinnangul puuduvad asjaolud, mis annaksid võimaluse jätta menetluskulud kolmanda isiku kanda. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli kohtunik