3-12-1585/25 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Agu Timmi ja Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 22.11.2013, Tartu Haldusasja number 3-12-1585 Haldusasi M.P. kaebus Tartu Vangla 12.07.2012. a käskkirja nr 6- 2/1173 ja 25.07.2012. a vaideotsuse nr 1-11/315-1 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 20.12.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus M.P. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Lihtmenetlus Menetlusosalised Kaebaja M.P. Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON

1. Tagastada M.P.le A. Põldoja 13.07.2012. a ülestunnistus.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 20.12.2012. a otsus muutmata.

3. Jätta M.P. menetluskulud apellatsiooniastmes tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 23.12.2013.

1. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 1 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.

2. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. M.P. soovib Tartu Vangla 12.07.2012. a käskkirja tühistamist, millega karistati M.P. distsiplinaarkorras viieks ööpäevaks kartserisse paigutamisega kuue kuulise katseajaga Tartu Vangla kodukorra p-i 7.1.3 süülise rikkumise eest. Lisaks on kaebaja palunud tühistada Tartu Vangla 25.07.2012.a vaideotsuse, millega jäeti M.P. 16.07.2012. a vaie käskkirja tühistamiseks rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendustes (tl 77–78), Tartu Vangla vaideotsuses (tl 7-7 p), Tartu Vangla vastuses kaebusele (tl 48-48 p) ning vastuses apellatsioonkaebusele (tl 100-100 p) on ammendavalt selgitatud, miks selline nõue rahuldamisele ei kuulu. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

3. Apellatsioonkaebuses on M.P. seisukohal, et halduskohus on otsuse tegemisel tuginenud vastustaja väidetele, jättes samas kaebaja kambrikaaslase ülestunnistuse ning teiste kinnipeetavate ütlused tähelepanuta. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu otsus õiguspärane. Halduskohus on otsust tehes tõendeid kaalunud ja igakülgselt hinnanud ning ainuüksi asjaolu, et otsus põhineb suuremalt jaolt vastustaja esitatud tõenditel ei tähenda, et menetlusõigust oleks rikutud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebaja käesolevas asjas esitanud piisavalt veenvaid tõendeid, mis lükkaksid ümber vastustaja seisukoha toimunu osas, mistõttu tuginemine vastustaja tõenditele on põhjendatud. Käesoleva haldusasja materjalidest nähtub, et A. Põldoja ei kasutanud kogu distsiplinaarmenetluse jooksul võimalust esitada ülestunnistust, et tema on vanglateenistujale solvavaid väljendeid öelnud. Asjaolu, et A. Põldoja esitas ülestunnistuse pärast M.P.le distsiplinaarkaristuse määramist, viitab sellele, et

A. Põldoja esitas ülestunnistuse kaebaja survel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et A. Põldoja ülestunnistus ei ole seetõttu usaldusväärne. Kaebaja on lisanud A. Põldoja 13.07.2012. a ülestunnistuse ka 22.10.2013 kohtule esitatud täiendavale seisukohale. Ringkonnakohus on seisukohal, et ülestunnistus tuleb kaebajale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 56 lg 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 238 lg 1 p 2 alusel tagastada, kuna A. Põldoja ülestunnistus on toimikus olemas (tl 31).

4. Apellatsioonkaebuses rõhutab M.P., et halduskohus on jätnud välja selgitamata, mida vanglaametniku poolt solvavaks peetud väljend „mine võta hamba peale“ tähendab. Kaebaja leiab, et väljendis ei ole ühtegi solvavat sõna. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et nii distsiplinaarmenetluses, vaidemenetluses kui ka halduskohtumenetluses on olnud kõigile teistele, kaasa arvatud tunnistusi andnud kinnipeetavatele arusaadav ja mõistetav, et väljend oli vanglaametnikule öeldud solvanguna. Solvav võib olla ka väljend, milles ei ole eraldivõetuna solvavaid sõnu.

5. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jääb kaebaja poolt apellatsiooniastmes tasutud riigilõiv kaebaja enda kanda.

Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel /allkirjastatud digitaalselt/