2-13-38274/10 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedOÜ Nobelium esitas hagi AS SEB Liisng vastu täitemenetluse 042/2013/1126 täitedokumendiks Tartu Ringkonnakohtu 5. aprilli 2013 otsus tsiviilasjas nr 2-12-3842.
Legislator headnote
AI generated2-13-38274/10 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: aprilli 2013 otsus tsiviilasjas nr 2-12-3842.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
21. november 2013.a, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-38274
Tsiviilasi
OÜ Nobelium hagi AS SEB Liising vastu sundtäitmise
lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 042/2013/1126
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 10. septembri 2013 määrus
Menetlustoiming
Hagi menetlusse võtmise otsustamine
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Nobelium määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse
esitaja
(hageja):
OÜ
Nobelium
(RK: 11236473), seaduslik esindaja: Tõnis Rohtma
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ Nobelium määruskaebus rahuldamata ja Viru
Maakohtu 10. septembri 2013.a määrus muutmata.
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus ja ringkonnakohus määruskaebuse
menetlemisega kaasnenud menetluskulud OÜ Nobelium
kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15
päeva
jooksul
alates
määruse
menetlusosalisele
kättetoimetamisest.
Hagimenetluses
Riigikohtus
võib
menetlusosaline
menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada
üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti.
ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND
1. OÜ Nobelium esitas hagi AS SEB Liisng vastu täitemenetluse 042/2013/1126
lubamatuks
tunnistamise
nõudes.
Hagiavalduse
kohaselt
on
nimetatud
täiteasjas
täitedokumendiks Tartu Ringkonnakohtu 5. aprilli 2013 otsus tsiviilasjas nr 2-12-3842.
Viidatud kohtuotsus on aga ebaseaduslik, otsuse tegemisel on rikutud materiaal- ja
menetlusõiguse norme (eelkõige TsMS § 652 lg 3 p 2, § 267 lg 1, VÕS § 186 p 6, TsÜS § 146
lg 1 ja § 135). Hageja taotles Tartu Ringkonnakohtu 5. aprilli 2012 otsuse ebaseaduslikkuse
tuvastamist ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr 042/ 2013/1126.
2. Viru Maakohus keeldus 10. septembri 2013 määrusega hagiavaldust menetlusse võtmast ja
tagastas selle hagejale.
Määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi menetlusse võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 1
p-i 1 ja TsMS § 371 lg 2 p-i 2 kohaselt. Hageja palus tuvastada Tartu Ringkonnakohtu
5. aprilli 2013 otsuse nr 2-12-3842 ebaseaduslikkus. Tartu Ringkonnakohus on teise astme
kohus. Viru Maakohus kui esimese astme (so alama astme) kohus ei ole pädev tuvastama
kõrgema astme kohtu kohtuotsuse ebaseaduslikkust. Sellest tulenevalt ei ole hagis toodud
asjaolude kohaselt võimalik saavutada eesmärki ka täitemenetluse lubamatuks tunnistamise
nõude osas.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. OÜ Nobelium esitas määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse
tühistada ja võtta hagiavaldus menetlusse.
Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt on absurdne ja vastuolus TMS §-ga 221 ja
TsMS §-ga 368 maakohtu määruses toodud põhjendus, et maakohus ei ole pädev tuvastama
täitedokumendi, milleks on ringkonnakohtu otsus, ebaseaduslikkust. TMS § 221 ja TsMS
§ 368 sätestavad võlgniku õiguse esitada täitedokumendi alusel hagi, tuvastamaks
täitedokumendi õigsus ja tunnistamaks lubamatuks sundtäitmine, olenemata asjaolust, kas
täitedokumendiks on ringkonnakohtu otsus või mitte. Seega on Viru Maakohtu keeldumine
OÜ NOBELIUM hagiavalduse menetlusse võtmisest ebaseaduslik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu
määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. TsMS
§ 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu
määrus muutmata.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt ei ole hagiavalduses
esiletoodud asjaoludel maakohtul võimalik hagi menetleda ning hagiga ei ole hageja
taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust ei
korda ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi.
9. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. TMS § 221 lg 1 kohaselt
võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks
tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi
rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 2
kohaselt on eelnimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel
need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
Eeltoodust tulenevalt on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk täitedokumendi
täidetavuse kõrvaldamine, mitte täitedokumendi enda või selle jõustumise kõrvaldamine. Seda
hagi iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab
täitedokumendis dokumenteeritud nõuet.
10. Kuna TMS § 221 lg 2 kohaselt võib vastuväide kohtulahendi korral põhineda vaid sellisel
asjaolul, mis on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, siis ei ole võimalik sundtäitmise
lubamatuks tunnistamise hagis vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud
kohtulahendiga. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-114-13 rõhutanud, et sundtäitmise
lubamatuks tunnistamise hagiga ei saa väärata jõustunud kohtulahendit, mille toime ei ole
suunatud tulevikku. Seda keelab TMS § 221 lg 1 viimane lause.
Käesoleval juhul on täitedokumendiks Tartu Ringkonnakohtu 05.04.2013.a otsus tsiviilasjas
nr 2-12-3842, mis on jõustunud. Hagiavalduses ei ole tuginenud väidetele, nagu oleks pärast
kohtuotsuse jõustumist ringkonnakohtu otsusega hagejalt väljamõistetud võlgnevus osaliselt
või täielikult rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagiavalduses esitatakse sisulisi
vastuväiteid
ringkonnakohtu
otsusele,
mida
oleks
olnud
võimalik
esitada
kassatsioonkaebuses. Neid asjaolusid ei ole võimalik esitada TMS § 221 alusel esitatavas
sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis. Käesoleval juhul ei ole hagiavalduses tuginetud
ka leppetrahvi või viivise ebamõistlikule suurusele kohtulahendi jõustumisele järgneva aja
osas, mis erandina annaks võimaluse esitada materiaalõiguslikke vastuväiteid juba jõustunud
kohtulahendile.
11. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt määruskaebuse
menetlemisel kantud menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/