2-13-49892/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedAleksandr Konovalov esitas 7. oktoobril 2013 Tartu Maakohtule riigi õigusabi taotluse. Taotluse põhjenduste kohaselt jäeti Riigikohtu 18. veebruari 2013 määrusega kohtuasjas
Legislator headnote
AI generated2-13-49892/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Aleksandr Konovalov esitas 7. oktoobril 2013 Tartu Maakohtule riigi õigusabi taotluse. Taotluse põhjenduste kohaselt jäeti Riigikohtu 18. veebruari 2013 määrusega kohtuasjas
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp
Määruse tegemise aeg ja koht
21. november 2013.a, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-49892
Tsiviilasi
Aleksandr Konovalovi taotlus riigi õigusabi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2013 määrus
Menetlustoiming
Riigi õigusabi taotluse lahendamine
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksandr Konovalovi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Määruskaebuse esitaja (taotleja): Aleksandr Konovalov
(IK: XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2013.a määrus
muutmata ja Aleksandr Konovalovi määruskaebus
rahuldamata.
Menetluskulde jaotus
Määruskaebuse menetlemisega kaasnenud kulud jätta
Aleksandr Konovalovi kanda.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15
päeva
jooksul
alates
määruse
menetlusosalisele
kättetoimetamisest.
ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND
1. Aleksandr Konovalov esitas 7. oktoobril 2013 Tartu Maakohtule riigi õigusabi taotluse.
Taotleja on taotletava riigi õigusabi liigiks märkinud õigusdokumendi koostamise ja õigusabi
seoses kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisega.
Taotluse põhjenduste kohaselt jäeti Riigikohtu 18. veebruari 2013 määrusega kohtuasjas
nr 3-7-1-1-922 taotleja kaitsja kassatsioon kriminaalasjas nr 1-11-8853 menetlusse võtmata.
Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 2012 otsusega rikuti oluliselt taotleja inimõigusi ja
nulliti tema rahalised säästud. Teistmismenetluse algatamiseks on vaja Euroopa Inimõiguste
Kohtu otsust. A. Konovalov on advokaadiga võimeline suhtlema vene keeles ning tal puuduvad
vajalikud õigusalased teadmised ning materiaalsed võimalused tasulise õigusabi kasutamiseks.
2. Tartu Maakohtu kohtunikuabi jättis 9. oktoobri 2013 määrusega A. Konovalovi taotluse
rahuldamata.
Kohtunikuabi, vaadanud kirjalikus menetluses läbi kohtule esitatud taotluse riigi õigusabi
saamiseks, taotleja majandusliku seisundi teatise, Tartu Vangla tõendi (vabakasutuskonto
väljavõtte), maksu- ja tolliameti, autoregistri, kinnistusraamatu ja äriregistri andmete andmebaasi
ja hinnanud neid tõendeid kogumis, leidis, et taotleja vastab RÕS § 6 lg 1 sätestatud
tingimustele. A. Konovalov viibib kinnipeetavana Tartu Vanglas. Tema isiklikul arvel on 8,64
eurot. Taotlejal puudub registritesse kantud vara, mida oleks võimalik müüa õigusteenuse kulude
katteks. Eeltoodust tulenevalt ei ole A. Konovalov õigusabi vajamise ajal suuteline oma
majandusliku seisundi tõttu tasuma asjatundliku õigusteenuse eest.
RÕS § 37 lg 3 kohaselt keeldub maakohus käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel riigi õigusabi
andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse
konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
art 35 (Vastuvõetavuse kriteeriumid) kohaselt võib Euroopa Inimõiguste Kohus asja käsitada
ainult pärast seda, kui kõik siseriiklikud õiguste kaitse võimalused on ammendatud, vastavalt
rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidele ning kuue kuu jooksul pärast lõpliku otsuse
tegemist. Taotlus riigi õigusabi saamiseks on esitatud 7. oktoobril 2012. Kuna Riigikohtu otsuse
jõustumisest 18. veebruaril 2013 oli õigusabi taotluse esitamise ajaks möödunud enam kui kuus
kuud, siis on täitmata üks kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtu menetlusse vastuvõetavuse
kriteeriume ning A. Konovalovi taotlus tuleb RÕS § 37 lg 3 alusel jätta rahuldamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. A. Konovalov esitas Tartu Maakohtu kohtunikuabi 9. oktoobri 2013 määruse peale
määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja teha asjas uus määrus, millega
rahuldada tema taotlus riigi õigusabi saamiseks.
Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:
1) on ekslik maakohtu järeldus, et konventsiooni artiklis nr 35 nimetatud kuuekuuline tähtaeg on
möödunud. A. Konovalov pöördus Euroopa Inimõiguste kohtusse tähtaegselt ning sai sealt
vastuse 14. augustil 2013;
2) esitas A. Konovalov taotluse vajaduse möödumisel määruskaebuse lisade tagastamiseks, kuna
need on originaaldokumendid;
3) oli tähtaeg Euroopa Inimõiguste Kohtusse avalduse esitamiseks 28. oktoober 2013. Nimetatud
tähtajast kinni pidades esitas A. Konovalov puudustega avalduse, mistõttu määrati talle tähtaeg
puuduste kõrvaldamiseks
4. Kohtunikuabi A. Konovalovi määruskaebust ei rahuldanud ning edastas selle lahendamiseks
Tartu Maakohtu kohtunikule. Maakohtu kohtunik samuti määruskaebust ei rahuldanud ning
edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu
määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. TsMS §
667, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus
muutmata.
Maakohus jättis A. Konovalovi riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 37 lg 3 alusel seetõttu,
et esitatav kaebus ei oleks ilmselt inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35
kohaselt vastuvõetav, kuna möödunud oli Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebuse esitamise 6-
kuuline tähtaeg.
6. A. Konovalov on alles määruskaebuses esmakordselt esile toonud asjaolu, et ta oli juba enne
Tartu Maakohtult riigi õigusabi taotlemist esitanud oma esialgse kaebuse Euroopa Inimõiguste
Kohtule ja saanud sealt 14.08.2013.a ka vastuse. Maakohtule esitatud taotluses märkis taotleja
üksnes seda, et soovib riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtule avalduse esitamiseks, millest
võis üheselt järeldada, et avaldust ei ole seni veel esitatud.
Riigi õigusabi taotlemise menetluses ei olnud maakohtul kohustust asuda omal algatusel välja
selgitama ja tõendeid koguma selle kohta, kas taotleja on juba tähtaegselt pöördunud kaebusega
Euroopa Inimõiguste Kohtu poole või mitte. Sellekohased andmed tulnuks esitada taotlejal
endal. Maakohtule esitatud taotluse sõnastuse põhjal ei pidanud kohtul tekkima arusaama, et
taotleja võib olla oma esialgse pöördumise Euroopa Inimõiguste Kohtule juba esitanud. Seetõttu
puudub alus heita maakohtule ette menetlusõiguse normi rikkumist riigi õigusabi taotluse
lahendamisel.
7. Ringkonnakohus leiab, et vastavalt väljakujunenud praktikale antakse sellekohaste tingimuste
esinemise korral riigi õigusabi EIÕK poole pöördumiseks esmalt õigusnõustamise ja muu
esindamisena, mille käigus võib antud õigusabi üle kanduda muuks Riigi õigusabi seaduse
(RÕS) § 4 lõikes 3 sätestatud riigi õigusabi liigiks. See võimaldab anda esialgse hinnangu
esitatava kaebuse perspektiivikusele, võimaldades ilmselgelt põhjendamatute või hilinenud
kaebuste puhul hoiduda tarbetutest kulutustest õigusabile. Käesoleval juhul ei oleks taotlejale
eelnimetatud viisil õigusabi andmine ilmselt enam põhjendatud, kuivõrd möödunud on 6-kuuline
tähtaeg Riigikohtu lahendi jõustumisest ning taotleja on juba iseseisvalt pöördunud kaebusega
Euroopa Inimõiguste Kohtu poole.
Riigi õigusabi andmise aluseks ei ole asjaolu, et määruskaebuse esitajale ei toimetatud kätte
Riigikohtu 18.02.2013.a lahendit ning selle sai ta alles 02.10.2013.a pärast Riigikohtule
sellekohase taotluse esitamist.
Vastavalt Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lõikele 1 võib Eesti kodanik või Eestis elamisloa
alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lõike 1 nõuetele, saada riigi õigusabi kaebusega Euroopa
Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa
Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse
konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava
rikkumise on toime pannud Eesti riik. Olukorras, kus taotleja on pöördunud kaebusega EIÕK
poole, võib tal olla tekkinud võimalus taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult. Selle
võimaluse kasutamata jätmine ei ole aluseks riigi õigusabi määramisele Eesti riigi kulul.
8. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt määruskaebuse
menetlemisel kantud menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda.
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Kai Kullerkupp
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/