Legislator Case Law & Legislation
2-13-49892/12 AI generated

2-13-49892/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-13-49892/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Aleksandr Konovalov esitas 7. oktoobril 2013 Tartu Maakohtule riigi õigusabi taotluse. Taotluse põhjenduste kohaselt jäeti Riigikohtu 18. veebruari 2013 määrusega kohtuasjas

Legislator headnote

AI generated

2-13-49892/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Aleksandr Konovalov esitas 7. oktoobril 2013 Tartu Maakohtule riigi õigusabi taotluse. Taotluse põhjenduste kohaselt jäeti Riigikohtu 18. veebruari 2013 määrusega kohtuasjas

Keywords

AI generated
economic rights Albanian asylum request european Convention on Human Rights constitutional complaint abroad freedom of movement rights restrictive measures against Belarus
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

21. november 2013.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-49892

Tsiviilasi

Aleksandr Konovalovi taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2013 määrus

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aleksandr Konovalovi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (taotleja): Aleksandr Konovalov

(IK: XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 9. oktoobri 2013.a määrus

muutmata ja Aleksandr Konovalovi määruskaebus

rahuldamata.

Menetluskulde jaotus

Määruskaebuse menetlemisega kaasnenud kulud jätta

Aleksandr Konovalovi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva

jooksul

alates

määruse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU LAHEND

1. Aleksandr Konovalov esitas 7. oktoobril 2013 Tartu Maakohtule riigi õigusabi taotluse.

Taotleja on taotletava riigi õigusabi liigiks märkinud õigusdokumendi koostamise ja õigusabi

seoses kaebusega Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisega.

Taotluse põhjenduste kohaselt jäeti Riigikohtu 18. veebruari 2013 määrusega kohtuasjas

nr 3-7-1-1-922 taotleja kaitsja kassatsioon kriminaalasjas nr 1-11-8853 menetlusse võtmata.

Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 2012 otsusega rikuti oluliselt taotleja inimõigusi ja

nulliti tema rahalised säästud. Teistmismenetluse algatamiseks on vaja Euroopa Inimõiguste

Kohtu otsust. A. Konovalov on advokaadiga võimeline suhtlema vene keeles ning tal puuduvad

vajalikud õigusalased teadmised ning materiaalsed võimalused tasulise õigusabi kasutamiseks.

2. Tartu Maakohtu kohtunikuabi jättis 9. oktoobri 2013 määrusega A. Konovalovi taotluse

rahuldamata.

Kohtunikuabi, vaadanud kirjalikus menetluses läbi kohtule esitatud taotluse riigi õigusabi

saamiseks, taotleja majandusliku seisundi teatise, Tartu Vangla tõendi (vabakasutuskonto

väljavõtte), maksu- ja tolliameti, autoregistri, kinnistusraamatu ja äriregistri andmete andmebaasi

ja hinnanud neid tõendeid kogumis, leidis, et taotleja vastab RÕS § 6 lg 1 sätestatud

tingimustele. A. Konovalov viibib kinnipeetavana Tartu Vanglas. Tema isiklikul arvel on 8,64

eurot. Taotlejal puudub registritesse kantud vara, mida oleks võimalik müüa õigusteenuse kulude

katteks. Eeltoodust tulenevalt ei ole A. Konovalov õigusabi vajamise ajal suuteline oma

majandusliku seisundi tõttu tasuma asjatundliku õigusteenuse eest.

RÕS § 37 lg 3 kohaselt keeldub maakohus käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel riigi õigusabi

andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni artikli 35 kohaselt vastuvõetav. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

art 35 (Vastuvõetavuse kriteeriumid) kohaselt võib Euroopa Inimõiguste Kohus asja käsitada

ainult pärast seda, kui kõik siseriiklikud õiguste kaitse võimalused on ammendatud, vastavalt

rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidele ning kuue kuu jooksul pärast lõpliku otsuse

tegemist. Taotlus riigi õigusabi saamiseks on esitatud 7. oktoobril 2012. Kuna Riigikohtu otsuse

jõustumisest 18. veebruaril 2013 oli õigusabi taotluse esitamise ajaks möödunud enam kui kuus

kuud, siis on täitmata üks kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtu menetlusse vastuvõetavuse

kriteeriume ning A. Konovalovi taotlus tuleb RÕS § 37 lg 3 alusel jätta rahuldamata.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. A. Konovalov esitas Tartu Maakohtu kohtunikuabi 9. oktoobri 2013 määruse peale

määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja teha asjas uus määrus, millega

rahuldada tema taotlus riigi õigusabi saamiseks.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on ekslik maakohtu järeldus, et konventsiooni artiklis nr 35 nimetatud kuuekuuline tähtaeg on

möödunud. A. Konovalov pöördus Euroopa Inimõiguste kohtusse tähtaegselt ning sai sealt

vastuse 14. augustil 2013;

2) esitas A. Konovalov taotluse vajaduse möödumisel määruskaebuse lisade tagastamiseks, kuna

need on originaaldokumendid;

3) oli tähtaeg Euroopa Inimõiguste Kohtusse avalduse esitamiseks 28. oktoober 2013. Nimetatud

tähtajast kinni pidades esitas A. Konovalov puudustega avalduse, mistõttu määrati talle tähtaeg

puuduste kõrvaldamiseks

4. Kohtunikuabi A. Konovalovi määruskaebust ei rahuldanud ning edastas selle lahendamiseks

Tartu Maakohtu kohtunikule. Maakohtu kohtunik samuti määruskaebust ei rahuldanud ning

edastas selle lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik. TsMS §

667, § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata.

Maakohus jättis A. Konovalovi riigi õigusabi taotluse rahuldamata RÕS § 37 lg 3 alusel seetõttu,

et esitatav kaebus ei oleks ilmselt inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35

kohaselt vastuvõetav, kuna möödunud oli Euroopa Inimõiguste Kohtule kaebuse esitamise 6-

kuuline tähtaeg.

6. A. Konovalov on alles määruskaebuses esmakordselt esile toonud asjaolu, et ta oli juba enne

Tartu Maakohtult riigi õigusabi taotlemist esitanud oma esialgse kaebuse Euroopa Inimõiguste

Kohtule ja saanud sealt 14.08.2013.a ka vastuse. Maakohtule esitatud taotluses märkis taotleja

üksnes seda, et soovib riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtule avalduse esitamiseks, millest

võis üheselt järeldada, et avaldust ei ole seni veel esitatud.

Riigi õigusabi taotlemise menetluses ei olnud maakohtul kohustust asuda omal algatusel välja

selgitama ja tõendeid koguma selle kohta, kas taotleja on juba tähtaegselt pöördunud kaebusega

Euroopa Inimõiguste Kohtu poole või mitte. Sellekohased andmed tulnuks esitada taotlejal

endal. Maakohtule esitatud taotluse sõnastuse põhjal ei pidanud kohtul tekkima arusaama, et

taotleja võib olla oma esialgse pöördumise Euroopa Inimõiguste Kohtule juba esitanud. Seetõttu

puudub alus heita maakohtule ette menetlusõiguse normi rikkumist riigi õigusabi taotluse

lahendamisel.

7. Ringkonnakohus leiab, et vastavalt väljakujunenud praktikale antakse sellekohaste tingimuste

esinemise korral riigi õigusabi EIÕK poole pöördumiseks esmalt õigusnõustamise ja muu

esindamisena, mille käigus võib antud õigusabi üle kanduda muuks Riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 4 lõikes 3 sätestatud riigi õigusabi liigiks. See võimaldab anda esialgse hinnangu

esitatava kaebuse perspektiivikusele, võimaldades ilmselgelt põhjendamatute või hilinenud

kaebuste puhul hoiduda tarbetutest kulutustest õigusabile. Käesoleval juhul ei oleks taotlejale

eelnimetatud viisil õigusabi andmine ilmselt enam põhjendatud, kuivõrd möödunud on 6-kuuline

tähtaeg Riigikohtu lahendi jõustumisest ning taotleja on juba iseseisvalt pöördunud kaebusega

Euroopa Inimõiguste Kohtu poole.

Riigi õigusabi andmise aluseks ei ole asjaolu, et määruskaebuse esitajale ei toimetatud kätte

Riigikohtu 18.02.2013.a lahendit ning selle sai ta alles 02.10.2013.a pärast Riigikohtule

sellekohase taotluse esitamist.

Vastavalt Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lõikele 1 võib Eesti kodanik või Eestis elamisloa

alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lõike 1 nõuetele, saada riigi õigusabi kaebusega Euroopa

Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi Euroopa

Inimõiguste Kohtult, kui tema kaebuse aluseks oleva inimõiguste ja põhivabaduste kaitse

konventsiooni või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava

rikkumise on toime pannud Eesti riik. Olukorras, kus taotleja on pöördunud kaebusega EIÕK

poole, võib tal olla tekkinud võimalus taotleda õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtult. Selle

võimaluse kasutamata jätmine ei ole aluseks riigi õigusabi määramisele Eesti riigi kulul.

8. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt määruskaebuse

menetlemisel kantud menetluskulud jätta määruskaebuse esitaja kanda.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/