3-13-1535/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Raili Randlane

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

22. november 2013, Jõhvi

Kohtuasja number

3-13-1535

Kohtuasi

i kaebus Viru Vangla 25.04.2013

käskkirja nr 6.-3/537-D ja 18.06.2013

vaideotsuse nr 6-12/142-1 tühistamiseks ning

televiisori tagastamisele kohustamiseks

Menetlusosalised ja esindajad

Kaebaja: , esindaja Artur Pärnoja

Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Olga

Hodakovskaja

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Vangla 25.04.2013 käskkirja nr 6.-3/537-D punkt 3.

2. Mõista Viru Vanglalt välja riigilõivu tasumisega kantud 15 euro suurune menetluskulu

ning kohustada teda kandma see summa riigilõivu kaebaja eest tasunud Jana Štšerbakova

arveldusarvele nr 221017778324 Swedbank AS-s.

3. Jätta i kaebus muus osas rahuldamata ning väidetav õigusabikulu tema enda

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 23.12.2013.

Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 26.03.2013 koostati Viru Vanglas ettekanne nr 1153/500 (tl 13) ja akt nr 500/ 1153 (tl 14) selle

kohta, et samal päeval kell 10.10 leiti läbiotsimise käigus ja võeti E hoone E3 osakonna kambrist

2214 USB ja HDMI pesadel turvakleebiste puudumise tõttu ära i televiisor „Sharp“ koos

puldi, toitekaabli ja kahe antennikaabliga. 02.04.2013 teatati ile distsiplinaarmenetluse

algatamisest (tl 15-16). 05.04.2013 kirjutas ta toimunu kohta seletuskirja (tl 17). 11.04.2013 tegi

sama tema kambrikaaslane Pavel Krisak (tl 18). 23.04.2013 vormistati distsiplinaarmenetluse

protokoll (tl 19-21).

25.04.2013 koostas inspektor- kontaktisik Anna Pivneva käskkirja nr 6.-3/537-D (tl 48-49),

millega tunnistati vahistatu süüdi vangla kodukorra punkt 8.2.6 rikkumises, kuid otsustati

teda mitte karistada vaid viia läbi motiveeriv vestlus selgitamaks veelkord vastavas sättes

kehtestatut. Lisaks tunnistati ajutiselt kehtetuks televiisori luba. 07.05.2013 otsusega nr 6-9/40606-2

(tl 26) tunnistati ile 28.10.2011 välja antud elektriseadme kasutamise luba kehtetuks.

18.06.2013 vaideotsusega nr 6-12/142-1 (tl 33-34 jäeti rahuldamata selle käskkirja ja otsuse

kehtetuks tunnistamiseks 14.05.2013 esitatud vaie (tl 28-31).

22.07.2013 koostas Grigory Shsherbakov taotluse (tl 57), milles palus luba televiisor Sharp

kasutamiseks, 23.07.2013 kirjutas inspektor-kontaktisik taotlusele oma nõusoleku.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

2. 17.07.2013 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja i kaebus, milles ta palus

halduskohtumenetluse seadustiku § 5 lg 1 p 1 ja § 37 lg 2 p 1 osundades 25.04.2013 käskkirja nr 6-

3/537-D ja 18.06.2013 vaideotsuse nr 6-12/142 õigusvastaseks tunnistamist, televiisori tagastamist

ning 15 euro suuruse riigilõivu ja 260 euro suuruse õigusabikulu hüvitamist. Kaebaja märkis, et

pole õigusrikkumist toime pannud, järgis korralikult oma televiisori seisundit, ei teinud selle suhtes

midagi ebaseaduslikku, tema selgitusi aga pole põhjalikult uuritud, tugineti oletustele ja süüd ei

tõendatud. Ta leidis, et distsiplinaarmenetluse käigus on toimunud ebaõigete järeldusteni viinud

olulised rikkumised ja käskkirja resolutiivosa ei vasta tuvastatud asjaoludele. Neid seisukohti

põhjendas ta vangistusseaduse §-le 100 ja Viru Vangla kodukorra punktile 8.4.5 toetudes väidetega,

et inspektor-kontaktisikul polnud pädevust tunnistada televiisori kasutamise õigust kehtetuks,

käskkirjas kasutatud mõiste „televiisori kasutamise luba“ pole sama sisuga kui seaduse mõiste

„televiisori kasutamise õigus“, televiisori lattu paigutamise kohta pole käskkirjas sõnagi ning kuna

sellega ei määratud distsiplinaarkaristust, oli loa kehtetuks tunnistamine üldse ebaseaduslik.

3. Viru Vangla vastuses (tl 45-47) nõustuti sellega, et 25.04.2013 käskkirja nr 6.-3/537-D punkt 3

on vastava pädevuse puudumise tõttu õigusvastane ja tuleb tühistada, muus osas aga paluti kaebust

mitte rahuldada ning esitati oma seisukohad. Neis leiti muuhulgas, et iga päev televiisorit kasutav

kaebaja ei saanud mitte teada turvakleebise puudumist, tema vanglaametnike pahatahtlusele

suunatud väited on alusetud ja lähtuvad soovist vabaneda vastutusest ning vaideotsuse vaidlustamist

ei ole ta põhjendanud. Veel märgiti, et kaebaja on saavutanud oma kaebuse eesmärgi, sest

23.07.2013 rahuldas inspektor-kontaktisik tema taotluse ja 31.07.2013 anti televiisor „Sharp“ talle

kambrisse.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Käesolevas asjas on vaidlus käskkirja üle, milles küll tunnistati süüdi Viru Vangla

kodukorra punkt 8.2.6 rikkumises, kuid jäeti distsiplinaarkaristus määramata ja tunnistati üksnes

televiisori luba ajutiselt kehtetuks. Kaebaja süüd omaks ei võta, peab läbiviidud

distsiplinaarmenetlust õigusvastaseks, pole rahul süüteo, televiisori loa ja oma vaide kohta tehtud

otsustega ning nõuab televiisori tagastamist. Seega on vaja tuvastada, kas distsiplinaarmenetlus ja

kaebaja süüdi tunnistamine toimus nõuetekohaselt, kas televiisori kasutamise loa kehtetuks

tunnistamine oli õiguspärane ning kas vanglat tuleb kohustada televiisori tagastamisele. Veel

vajavad lahendamist vaideotsuse ja menetluskuludega seonduvad küsimused.

I

5. Kinni peetava isiku distsiplinaarkorras karistamine on kaalutlusõiguse alusel lahendatav küsimus,

mille puhul on haldusorganil õigus kaaluda selle üle, kas üldse karistada distsipliinirikkumise toime

pannud isikut või mitte ning kui jah, siis milline konkreetne karistus valida. Kohtu volitused on

niisuguste otsuste puhul piiratud. Ta saab halduskohtumenetluse seadustiku § 158 lg 3 tulenevalt

hinnata vaid seda, kas langetatud otsustuse õiguspärasuse eeldused on täidetud ning diskretsiooni

piirid, eesmärk ja õiguse üldtunnustatud põhimõtted järgitud, kuid tal ei ole võimalik hinnata otsuse

sisulist otstarbekust ega teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest.

on vahistatu, kelle distsipliinirikkumiste suhtes tuleb vangistusseaduse § 90 lg 1 kohaselt

lähtuda sama seaduse §-st 64. Vaidlusalune distsiplinaarmenetlus vastab selle paragrahvi punktides

1, 2, 3, 4 ja 4’ kehtestatule, sest menetluse käik on protokollitud justiitsministri 30.11.2000

määrusega nr 72 kehtestatud „Vangla sisekorraeeskirja“ § 97 lg 2 nõuete kohaselt, kaebajat on

teavitatud menetluse algatamisest, talle on võimaldatud end seletuste andmise läbi kaitsta ning otsus

on langetatud ette nähtud ühekuulise tähtaja ja inspektor-kontaktisikule antud pädevuse piires. Asjas

koostatud käskkiri on kooskõlas haldusmenetluse seaduse §-dest 55, 56 ja 57 tulenevatele

vorminõuetega. Selles on käsitletud küllaldase ulatusega nii süüteo asjaolusid kui kaebaja

seletustest tulenevat ja põhjendatud on ka seda, miks on karistuse määramata jätmine tema puhul

kõige otstarbekam.

6. Vangistusseaduse § 31 lg 2 sätestatu kohaselt võib kinnipeetaval olla isiklik televiisor, kui selle

kasutamine ei riku vangla sisekorraeeskirju ega korda, ei häiri teisi isikuid ning kinnipeetaval pole

isikliku raadio, televiisori või muu elektriseadme kasutamise nõuete rikkumise eest määratud

kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Vangla kodukorra punktides 8.2.6, 8.4.2 ja 8.4.5 kehtestatu

annab kinni peetavale isikule õiguse kasutada vaid vangla turvakleebisega varustatud isiklikke

elektriseadmeid, turvakleebise kõlbmatuks muutumisel peab ta seadme koheselt ära andma, kui

elektriseadme kasutamise vältel tuvastatakse rikkumine, võib vanglateenistuse ametnik seadme

kohe ära võtta ning peaspetsialist-üksuse juht või osakonna juhataja otsustab, kas tunnistada

elektriseadme kasutamise õigus kehtetuks ja paigutada seade lattu.

i suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse põhjustas asjaolu, et tema televiisori USB ja

HDMI pesadelt olid 26.03.2013 toimunud läbiotsimise hetkel puudu sinna vanglaametnike poolt

paigaldatud turvakleebised. Kaebaja pole seda fakti eitanud, kuid kleebiste kõrvaldamist ja teadmist

nende puudumisest ta omaks ei võta. See üksi aga ei saa käesoleva juhtumi puhul tähendust omada,

sest talle süüks pandud Viru Vangla kodukorra punktist 8.2.6 tulenev rikkumine ei eeldagi

turvakleebise kõrvaldamist ning piirdub vaid sellega, et kinnipeetav pole oma televiisori seisukorda

piisava hoolikusega jälginud ega seda nõuetele mittevastavaks muutumisel koheselt ise ära andnud.

Pole kuigi usutav, et kaebaja ei märganud turvakleebiste puudumist televiisoril, mida ta eeldatavasti

iga päev kasutas. Samuti pole usutav, et kleebised kõrvaldati läbiotsimise käigus vanglaametnike

poolt. Seega on ainus mõistlik järeldus, et ta ise on olnud oma kohustuste täitmisel hooletu, pole

nõuetele mittevastavat televiisorit koheselt ära andnud ning on pannud seeläbi toime rikkumise,

milles teda süüdistatakse.

II

7. Lisaks Viru Vangla kodukorra punkt 8.2.6 rikkumise tuvastamisele on inspektor-kontaktisik Viru

Vangla kodukorra punkt 8.4.5 tuginedes otsustanud vaidlusaluse käskkirja punktis 3 tunnistada

ajutiselt kehtetuks kaebajale antud televiisori kasutamise loa. 07.05.2013 on ta koostanud selle

kohta veel ka samast alusest lähtuva eraldi dokumendi. Osundatud säte aga annab vastava õiguse

üksnes peaspetsialist-üksuse juhile või osakonna juhatajale. Seda, et inspektor- kontaktisikul polnud

televiisori kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamiseks vajalikku otsustuspädevust ning käskkirja

punkt 3 pole seetõttu õiguspärane ja kuulub tühistamisele, tunnistab vastustaja ka ise.

8. Viru Vangla vastuse väidete ja sellele lisatud dokumentaalsete tõendite kohaselt on

esitanud 22.07.2013 taotluse televiisor „Sharp“ kasutamiseks. Taotlus on 23.07.2013 rahuldatud

ning televiisor on talle 30.07.2013 kätte antud. Sellega on vangla kinnitanud, et ta ei pea

25.04.20213 käskkirjas nr 6.-3/537-D sisalduvat kehtivaks distsiplinaarkaristuseks. Vastasel juhul

poleks vangistusseaduse § 31 lg 2 sätestatu võimaldanud televiisori kasutamise luba anda. Seega on

nõue, milles kaebaja soovis televiisori tagastamist kohtuväliselt juba ära täidetud ning kohtul

puudub vajadus ja võimalus teha sellekohast ettekirjutust.

III

9. Vaidemenetlusega seonduvat reguleerib haldusmenetluse seaduse viies peatükk. Sätestatust ei

tulene võimalust jätta osa vaides esitatud nõuetest üldse ilma tähelepanuta. Käesoleval juhul on aga

Viru Vangla nii just toiminud, sest 13.05.2013 koostatud vaides soovis lisaks 25.04.2013

käskkirja nr 6.-3/537-D kehtetuks tunnistamisele ka televiisori tagastamist, 18.06.2013 koostatud

vaideotsus nr 6.-12/142-1 käsitleb aga nii kirjeldavas osas kui resolutsioonis ainult käskkirja ja

07.05.2013 otsuse nr 6.-9/40606-2 kehtetuks tunnistamisega seonduvat. Televiisori tagastamise

nõue on vastavaid põhjendusi esitamata täielikult kajastamata jäetud. See on küll õigusvastane, kuid

ei anna käesoleval juhul siiski piisavat alust kaebuse vastava osa rahuldamiseks. Haldusmenetluse

seaduse § 87 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt on isikul õigus vaideotsuses peale halduskohtusse pöörduda

üksnes juhul, kui sellega rikutakse tema õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Vaideotsust

puudutavas kaebuse osas on kaebaja väidete sisuks vaide rahuldamata jätmisega mittenõustumine

ning vaideesemest sõltumatuid etteheiteid pole ta vanglale teinud. Kohustamisnõudena käsitletava

televiisori tagastamise nõude on ta saanud vaatamata vaideotsuse puudustele halduskohtule esitada.

Seega puudub vajadus kohustada vanglat vaiet uuesti läbi vaatama ning miski ei kinnita, et

vaideotsuse puudused üldse saavad tema õigusi vaide esemest sõltumatult rikkuda.

IV

10. Eeltoodud järeldustel rahuldab Tartu Halduskohus i kaebuse osaliselt ja tühistab Viru

Vangla 25.04.2013 käskkirja nr 6.-3/537-D punkti 3. Muus osas on kaebuse nõuded põhjendamatud

ega kuulu rahuldamisele.

Halduskohtumenetluse seadustikus sätestatu ei võimalda ühtegi nõuet ilma riigilõivu tasumise või

vastava menetlusabi taotluse rahuldamiseta menetlusse võtta ega nõua mitme nõudega kaebuse

esitamisel riigilõivu tasumist iga nõude osas eraldi. Sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks

kaebaja eest makstud 15 euro suuruse riigilõivu osas kohaldada halduskohtumenetluse seadustiku §

108 lg-s 2 nimetatud menetluskulu proportsionaalset jagamist. Seega tuleb Viru Vanglal kogu

riigilõivuna tasutud rahasumma nimetatud isikule hüvitada selle kandmisega riigilõivu tema eest

tasunud Natalja Štšerbakova arveldusarvele. Õigusabi kulude kandmist tõendavaid dokumente pole

kaebaja kohtule edastanud. Seetõttu jääb kaebaja väidetav õigusabikulu halduskohtumenetluse

seadustiku § 109 lg 1 alusel hüvitamata. Viru Vangla ei ole oma menetluskulude kohta üldse

mingeid dokumente ja taotlust esitanud ning ka tema võimalikud kulud jäävad samal õiguslikul

alusel hüvitamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raili Randlane