3-11-2180/118 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

21. november 2013, Tartu Haldusasja number 3-11-2180 Haldusasi Aleksei Nikiforovi kaebus Viru Vangla tegevuse vaidlustamiseks seoses piima-riisisupi juurde joogi mitteandmisega Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 3. septembri 2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksei Nikiforovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Nikiforov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 3. septembri 2013. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksei Nikiforov esitas Viru Vanglale vaide blankettidel pöördumised, mis Viru Vangla registreeris 2. augustil 2011 numbritega 6-14/31577, 6-14/31571 ja 6-14/31574. Vastavad avaldused puudutasid hommikusöögi juurde antava tee ja saia koguste vähendamist. Viru Vangla 10. augusti 2011. a vastuses A. Nikiforovi pöördumistele märgiti, et neljapäeva hommikul ei ole menüüs jooki ette nähtud, kuna kinnipeetavatele pakutakse siis piimasuppi.

2. A. Nikiforov esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla kohustamiseks anda piimariisisupi kõrvale joogiks teed või kohvi. Kaebaja on vastava nõude osas kohustusliku kohtueelse menetluse läbinud. Kaebaja esitas Viru Vanglale 2011. a augustis vaide, mille vangla jättis rahuldamata.

3. Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2011. a määrusega tagastati A. Nikiforovi kaebus kuni

31. detsembrini 2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni § 11 lg 31 p 1 alusel, kuna kaebaja ei pidanud kinni kaebuse kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Kaebaja Viru Vanglale esitatud pöördumisi ei saa lugeda vaieteks. Tegemist on märgukirjadega, millele vangla vastas 10. augustil 2011.

4. A. Nikiforov esitas 8. novembril 2011 Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2011. a määrusele määruskaebuse, milles leidis, et tal on kohtueelne menetlus läbitud. Vaide blankettidel on esitatud ikkagi vaided ning tegemist ei ole märgukirjadega.

5. Tartu Halduskohus jättis 16. novembri 2011. a määrusega rahuldamata A. Nikiforovi taotluse riigilõivust vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 18. oktoobri 2011. a määrusele ning tagastas seega määruskaebuse. Kohus leidis, et kaebajal on läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, mistõttu määruskaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja puudub vajadus kaebaja vabastamiseks riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel.

6. A. Nikiforov esitas 30. novembril 2011 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 16. novembri 2011. a määrusele. Kaebaja leidis, et tema kaebust ei saa pidada perspektiivituks. Kaebaja on vanglale esitanud vaide, mistõttu on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud.

7. Tartu Ringkonnakohtu 31. jaanuari 2013. a määrusega tühistati Tartu Halduskohtu

16. novembri ja 18. oktoobri 2011. a määrused ning saadeti haldusasi Tartu Halduskohtule eelmenetluse jätkamiseks. Tartu Halduskohus ei põhjendanud, miks ta leidis, et vaide blankettidel esitatud pöördumisi tuleb tõlgendada märgukirjadena. Pöördumiste õigusliku olemuse määratlemine on vajalik otsustamaks, kas kaebaja on kohustusliku kohtueelse menetluse läinud või mitte.

8. Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2013. a määrusega A. Nikiforovi kaebus tagastati halduskohtumenetluse seadustiku kehtiva redaktsiooni (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel. Määruses leiti, et kaebajal on küll kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, kuid hommikul piima-riisisupi kõrvale joogi mitteandmine ei ole õigusvastane ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi, mistõttu tuleb vastavasisuline kaebus tagastada.

9. A. Nikiforov esitas 3. aprillil 2013 Tartu Halduskohtu 26. märtsi 2013. a määrusele määruskaebuse ning soovis enda vabastamist riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel ning kohtumääruste vene keelde tõlkimisel.

10. Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2013. a määrusega jäeti A. Nikiforovi menetlusabi taotlus rahuldamata ning määruskaebus käiguta. Menetlusabi ei antud, kuna halduskohtu hinnangul puudusid määruskaebusel eduväljavaated.

11. A. Nikiforov esitas 21., 28. ja 30. aprillil 2013 kohtule neli pöördumist, milles vaidlustas riigilõivu tasumisest vabastamata jätmist. Kaebaja leidis jätkuvalt, et tal on kaebuse esitamiseks kaebeõigus olemas.

12. Tartu Halduskohtu 6. mai 2013. a määrusega tagastati A. Nikiforovi määruskaebus läbivaatamatult, kuna kaebaja ei kõrvaldanud määruskaebuses esinenud puudusi.

13. A. Nikiforov esitas Tartu Halduskohtu 6. mai 2013. a määrusele määruskaebuse, kuna kaebajal ei olnud võimalik esinenud puudust kõrvaldada, sest tal ei olnud vahendeid riigilõivu tasumiseks.

14. Tartu Ringkonnakohtu 27. juuni 2013. a määrusega anti A. Nikiforovile menetlusabi ning vabastati ta riigilõivu tasumisest Tartu Halduskohtu 6. mai 2013. a määrusele määruskaebuse esitamisel. A. Nikiforovi määruskaebus rahuldati ning Tartu Halduskohtu 6. mai 2013. a määrus tühistati. Asi saadeti tagasi halduskohtule Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2013. a määrusele esitatud määruskaebuse menetlusse võtmiseks otsustamiseks. Tartu Ringkonnakohus juhtis määruse põhjendustes tähelepanu Tartu Ringkonnakohtu jõustunud

7. juuni 2012. a määrusele haldusasjas nr 3-11-2179, milles leiti, et A. Nikiforovi vaide blanketil esitatud pöördumist nr 6-14/31577 ei saa käsitada vaidena. Halduskohus asus

26. märtsi 2013. a määruses seisukohale, et kohtueelne menetlus on läbitud, kuid kaebajal puudub kaebeõigus vangla tegevuse vaidlustamiseks. Seega võib halduskohus, arvestades juba jõustunud lahendit, kaaluda ka A. Nikiforovi määruskaebuste rahuldamist, 26. märtsi 2013. a määruse tühistamist ning kaebuse tagastamist kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

15. Tartu Halduskohtu 3. septembri 2013. a määrusega rahuldati A. Nikiforovi 21. aprilli ja

3. aprilli 2011. a määruskaebused ning tühistati Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2013. a ja

26. märtsi 2013. a määrused. Halduskohus tagastas määrusega A. Nikiforovi kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt on kaebajal läbimata vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus. Seega on kohustamiskaebus halduskohtule esitatud ennatlikult.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

16. A. Nikiforov esitas 11. septembril 2013 hiljem täiendatud määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 3. septembri 2013. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Ka halduskohus on varasemalt leidnud, et kaebaja on vastava menetluse läbinud. Kohustamiskaebuse esitas kaebaja kohtule õigeaegselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

17. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

18. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et vaide blankettidel esitatud pöördumisi (tl 30p–35p; tõlked tl 119) ei saa käsitada vaietena. Siinkohal juhindub ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohtu 7. juuni 2012. a määrusest haldusasjas nr 3-11-2179, kus kaebajaks oli samuti A. Nikiforov ning ka vaidluse ese oli samalaadne. Nimetatud määrus jõustus 2. augustil 2012 Riigikohtu 2. augusti 2012. a kohtumääruse nr 3-7-1-3-3-314-12 alusel, millega jäeti A. Nikiforovi määruskaebus menetlusse võtmata.

19. Vaidemenetluses tuleb järgida haldusmenetluse seaduse (HMS) viiendas peatükis sätestatud regulatsiooni. Vaidemenetlus on üks haldusmenetluse etappidest. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõuete lahendamiseks ette kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse, mistõttu on kohtule kaebuse esitamine lubatud alles pärast vaidemenetluse läbimist. Kinnipeetavate puhul sätestab kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse Vangs § 11 lg 5. Reeglina algab haldusmenetlus taotluse esitamisega haldusorganile (HMS § 14 lg 1). Ka riigivastustuse seaduse (RVastS) sätetest, mis reguleerivad haldusakti andmist või toimingu sooritamist, tuleneb, et haldusmenetluses peab haldusakti andmisele või toimingu sooritamisele eelnema isiku vastavasisuline taotlus haldusorganile. Alles seejärel kui taotlus jäetakse rahuldamata, on isikul võimalik esitada haldusorganile vaie või pöörduda koheselt kaebusega halduskohtusse, kui kohustusliku vaidemenetluse nõue puudub (RVastS § 6 lg 3).

20. Vaidemenetluse üheks funktsiooniks on halduse enesekontrolli teostamine. Vaidemenetluse raames saab haldusorgan kontrollida enda antud haldusakti või sooritatud toimingu õiguspärasust ja otstarbekust (HMS § 83 lg 1). Seega toimub justkui topeltkontroll, kus haldusorganil on hiljem võimalik jääda oma esialgse otsustuse juurde või see vajadusel ümber vaadata. Kui lugeda juba esmakordne haldusorgani poole pöördumine vaideks, kaob üks vaidemenetlusele omastest funktsioonidest ära.

21. Halduskohtule esitatud kaebuse eesmärgiks käesoleval juhul on kohustada vanglat pakkuma piima-riisisupi kõrvale teed või kohvi. HKMS § 37 lg 2 p-st 2 ja § 46 lg 2 ls-st 1 järeldub samuti, et kohustamiskaebuse esitamise eelduseks on haldusorgani keeldumine haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest.

22. Käesoleva haldusasja materjalidest ei nähtu, et A. Nikiforov oleks pärast vangla

10. augusti 2011. a vastuse (tl 30) saamist pöördunud vaidega vangla poole kohustamaks viimast andma talle piima-riisisupi kõrvale teed või kohvi. Seega ei ole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast, mistõttu oli kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel õiguspärane.

Madis Ernits Tiina Pappel Einar Vene