2-13-42418/27 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Otsuse kuulutamise aeg ja koht

20.11. 2013 Raplas kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-13-42418 Hagi ese

Hagi hind

Elatise nõue

1440 eurot Menetlusosalised Hageja: J-M A xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx, xxxxx x-x Hageja seaduslik esindaja: L M xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx, xxxxx x-x e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kostja: A A xxxxxxxxxxx elukoht. xxxxxx xxxx, xxxx xxxx, xxxxx e-post: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg

20.11.2013 RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Välja mõista A A igakuine elatis J-M A (sünd.xxxxxxxxxx) ülalpidamiseks alates 1.12.2013 kuni J-M A täisealisuseni PKS § 101 lg.1 sätestatud määras, so pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Välja mõista A A tagasiulatuvalt elatis perioodi 1.04.2013 kuni 30.11.2013 eest summas 1280 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend) eurot.

Elatis tuleb tasuda lapsega koos elava vanema L M arveldusarvele nr.xxxxxxxxxx AS-s Swedbank, selgitusega „Elatis J-M“, elatise võlgnevuse tasumisel selgitusega „elatise võlgnevus“.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud kannab kostja. Hagejal on õigus 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest taotleda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Asjaolud ja hageja nõue

L M ja A A kooselust on xxxxxxxxxx sündinud xxxx J-M A. 2013 aasta märtsikuust alates elatakse lahus ja J-M on elanud koos L M. Lahkuminekust alates A A xxxxxx ülalpidamist andnud ei ole.

J-M A seadusliku esindajana taotleb L M igakuise elatise väljamõistmist kostjalt J-M ülalpidamiseks seaduse ettenähtud minimaalmääras ja tagasiulatuvalt alates 1.aprillist 2013.

Kostja seisukoht

Kostja on nõus edaspidi elatist maksma seaduses ettenähtud minimaalmääras, so käesoleval ajal

160 eurot kuus. Tagasiulatuvalt kostja elatist tasuma nõus ei ole, kuna tal puuduvat selleks majanduslikud võimalused. Kriminaalasjast tulenevas lepitusmenetluses on kostja võtnud kohustuse maksta L M käesoleva aasta detsembrikuus summa, mille tasumiseks tuleb tal võtta laenu.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Vaidlus puudub selles, et alaealine laps on õigustatud oma lahus elavalt vanemalt elatist saama, samuti selles, et kostja ei ole kuni käesoleva ajani elatise tasumise kohustust täitnud.

Poolte kooselu lõppes 2013 aasta märtsikuus, millest alates on J-M A elanud koos emaga. L M ja kostja poolt antud selgitustest võib teha järelduse, et kostja ei ole elatist maksnud eelkõige emotsionaalsetel põhjustel, so seetõttu, et ei ole tahtnud leppida naise lahkumisega perekonna senisest kodust.

Kohtuistungil võtab kostja hagi õigeks selles osas, et on valmis edaspidi hagejale ülalpidamist andma L M poolt nõutud suuruses, so seaduses ettenähtud minimaalmääras. Tagasiulatuvalt kostja elatist tasuma nõus ei ole, kuna tal puuduvat selleks majanduslikud võimalused. Kostja kuusissetulek palgana on 750 eurot. Elatise võla tasumise võimatust põhjendab kostja asjaoluga, et peab lähiajal võtma suure laenukohustuse, et maksta L M lepitusmenetluses kokkulepitud summa

45 000 eurot.

Eesti Vabariigis kehtiva perekonnaseaduse § 101 lg.1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, käesoleval ajal seega

160 eurot.

PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Elatishagi esitati kohtule 12.09.2013 ja kuni käesoleva ajani ei ole kostja hagejale elatist maksnud. Seega on hageja seadusliku esindaja nõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt alates 1.aprillist 2013 seaduslik ja põhjendatud.

Kostja vastuväited elatisvõla tasumise võimatuse suhtes ei ole kohtu hinnangul asjakohased. Arvestades kostja väidetava sissetuleku (750 eurot) suurust ja asjaolu, et kostjal ei ole rohkem ülalpeetavaid kui J-M, puudus tal õigustust lapsele ülalpidamise mitteandmiseks ning seega ka tekkinud võlgnevuse mittetasumiseks. Alaealisele lapsele ülalpidamise andmise kohustus on seadusest tulenev kohustus, mille täitmisest ei saa vabaneda muude kohustuste olemasolu tõttu, milliseid kohustatud isik on endale vabatahtlikult võtnud.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes PKS §-dest 97 p.1, 101 lg.1 ja 108 kuulub hagi rahuldamisele ning kostjalt tuleb tema alaealise poja J-M A kasuks välja mõista igakuine elatis seaduses ettenähtud minimaalmääras, mis on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. 2013 aasta jaanuarikuust alates on elatise suuruseks seega 160 eurot.

Igakuine elatist tuleb välja mõista alates 1.detsembrist 2013. Kuna kostja ei ole J-M ülalpidamist andnud vanemate lahkuminekust alates, on perioodil 1.04.2013 kuni 30.11.2013 kujunenud elatise võla suuruseks 1280 eurot, milline summa tuleb kostjalt välja mõista.

Vastavalt TsMS § 163 lg.1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab menetluskulud (juhul kui hagejal on neid tekkinud) kostja.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv Kohtunik