2-13-8395/16 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht

20. november 2013.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-8395 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise nõudes Tsiviilasja hind

1 620 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Kohtuistungi toimumise aeg ja sellel osalenud isikud

14. november 2013.a Hageja seaduslik esindaja XXXja kostja XXX RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista XXX igakuine elatis tütrele XXX(sündinud XXX.a) tema ülalpidamiseks summas (ükssada kaheksakümmend) eurot alates 06.03.2013.a kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a. Väljamõistetud elatis tuleb kanda XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, selgitusega „elatusraha“.

3. XXX on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta

2(3) Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja seaduslikul esindajal XXX ja kostjal XXX on ühine XXX.a sündinud tütar XXX. Pooled elavad eraldi, laps elab emaga ning kostja maksab lapsele elatist ebapiisavas ulatuses. Lapsele minevad kulutused kuus on kokku summas 410 eurot. Lapse isa on tasunud alates 2012.a novembrist 160 eurot kuus igakuiselt. Enne seda maksis juhuslikke summasid. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis tütre ülalpidamiseks igakuiselt 200 eurot tagasiulatuvalt alates 02.04.2012.a. Kohtuistungil hageja seaduslik esindaja nõustus elatise suurusega summas 180 eurot kuus ning asjaoluga, et kostja on tasunud alates 02.04.2012.a kokku elatist summas 2 000 eurot.

Kostja vastuväited Kostja on seisukohal, et on täitnud oma ülalpidamiskohustust, makstes igakuiselt lapsele elatist. Kostja sõnade kohaselt ostab ta lapsele riideid, jalanõusid, jm vajalikku. Arvestades kostja varalise seisundiga, puudub kostjal võimalus tasuda elatist suuremas summas, kui seadus seda nõuab. Kostjal on uus pere: naine ja naise 2 alaealist last eelmisest suhtest. Kostjal on kohustused krediidiasutuste ees. Kostja on nõus tasuma elatist seaduses toodud summas, s.o 160 eurot kuus. Istungil avaldas kostja, et on nõus maksma elatist summas 180 eurot kuus, tagasiulatuva elatise maksmisega ei nõustu. Leiab, et on oma kohustuse täitnud, kuid täpset tasutud elatise kogusummat öelda ei oska, arvab, et see on alates aprillist 2012.a kokku summas 3 040 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused XXXja XXXXXX.a sündinud ühine tütar XXXelab koos emaga. Tüdruku isa ei täida lapse ülalpidamiskohustust piisavas ulatuses. Tulenevalt perekonnaseadusest (PKS §-d 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 100 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Pooled on 14.11.2013.a toimunud istungil jõudnud igakuise elatise suuruse osas, mis on 180 eurot kuus, kokkuleppele. Tulenevalt poolte kokkuleppest kuulub kostjalt väljamõistmisele elatis tütrele summas 180 eurot kuus.

3(3) PKS § 108 kohasel võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Pooled vaidlevad elatise väljamõistmise aja alguse üle. Hageja palub elatise välja mõista aasta tagasiulatuvalt alates hagi esitamisest, s.o alates 02.04.2012.a. Hageja on omaks võtnud, et kostja on tasunud alates 02.04.2012.a elatist kokku summas 2 000 eurot. Kostja ei ole nõus elatise tagasiulatuva nõudega. Kostja ei tea täpselt, kui palju on maksnud, kuid arvab, et on tasunud alates aprillist 2012.a kokku elatist kogusummas 3 040 eurot, s.o 160 eurot kuus. Kostja nimetatud summa tasumist tõendada ei suutnud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Antud juhul ei ole kostja tõendanud oma väidet, et ta oleks tütre ülalpidamiseks igakuiselt tasunud elatist summas 160 eurot alates aprillist 2012.a. Kohus on seisukohal, et hageja tagasiulatuv elatise nõue summas 180 eurot kuus aasta enne hagi esitamist on õigustatud tuginedes PKS § 108. Kohus loeb hageja omaksvõtuga tõendatuks kostja poolt alates aprillist 2012.a makstud elatise kogusummas 2 000 eurot ning leiab, et selles osas on põhjendatud tasaarvestuse tegemine, millega on nõustunud ka hageja. Seetõttu tuleb kostjalt elatis summas 180 eurot kuus välja mõista alates 06.03.2013.a. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu ning ka hagimaterjalidest ei nähtu, et pooled oleksid menetluses kandnud muid kulusid. Seega ei ole käesolevas asjas menetluskulusid, mille jaotamise viisi peab kohus kindlaks määrama.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik