2-11-46908/37 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

20. november 2013 Tartu

Tsiviilasja number

2-11-46908

Tsiviilasi

Swedbank Liising AS hagi Toomas Mölder vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind ringkonnakohtus

1804,75 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. septembri 2013 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Swedbank Liising AS apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant: Swedbank Liising AS (RK: 10434248), volitatud

esindaja Kerly Küünemäe

Vastustajad:

1. Toomas Mölder (IK: XXX);

2. Ragnar Tasa (IK: XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda Swedbank Liising AS poolt tsiviilasjas nr 2-11-

46908 Tartu Maakohtu 20. septembri 2013 otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja

tagastada apellatsioonkaebus Swedbank Liising AS-le.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

2

ASJAOLUD

1. Swedbank Liising AS on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu

20. septembri 2013 otsuse peale, millega mõisteti Swedbank Liising AS kasuks Toomas Mölderilt

ja Ragnar Tasalt solidaarselt välja 279,48 eurot ja ülejäänud osas jäeti hagi rahuldamata.

Menetluskulud jäid 16% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja ülejäänud osas hageja kanda.

Apellant vaidlustas maakohtu otsuse osas, kus tema hagi jäi rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2. Ringkonnakohus leiab, et Swedbank Liising AS-i poolt Tartu Maakohtu 20. septembri 2013

otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

3. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides

üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Käesolevas tsiviilasjas oli hagiavalduse kohaselt apellandi

põhinõude suuruseks 1 733,47 eurot ning võlgnevuse nõudeks koos viivistega 3 187.11 eurot. Tartu

Maakohtu 20. septembri 2013 otsuses märgitud hagi hinnaks 1 733,47 eurot. Seega on tegemist

lihtmenetluse asjaga.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 2¹ võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud

asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Edasikaebamise korra ja tähtaja

märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole võrdsustatav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud

maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks. Nimetatud luba tuleb TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista

maakohtu eraldi otsustusena, millest tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust

menetlemata ainuüksi põhjusel, et tegemist on lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS §

442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse

asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on

ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi,

rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis

kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

4. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et

maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti tõendeid hinnanud. Maakohtu otsus on põhjendatud ja motiveeritud.

Apellatsioonkaebuses heidab apellant maakohtule ette käibemaksu ebaõiget arvestamist. Kaebuse

kohaselt suunati liisinguese müüki hinnaga 4793,37 eurot koos käibemaksuga, seega tuli vara

väärtuseks lugeda 4062,18 eurot ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus apellandi väitega ei nõustu.

Toimiku lk 62 asuva Swedbank Liising AS-i enda koostatud hindamisakti p-st 2 nähtuvalt määrati

vara maksumuseks realiseerimisel 75 000 kr (4793,37 eurot), mis ei sisalda käibemaksu. Selle hinna

luges maakohus liisingueseme turuväärtuseks vara tagastamise aja seisuga.

5. Lähtudes eeltoodust keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 2¹ alusel apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg

10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/