2-12-40619/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht

20. november 2013. a Tartu Tsiviilasja number 2-12-40619 Tsiviilasi J.O. hagi V.O. vastu elatise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 30. septembri 2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.O. määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): J.O. (isikukood: XXX), seaduslik esindaja N.K. (isikukood: XXX; elukoht: XXXX), lepinguline esindaja Inna Bodagovskaja Vastustaja (kostja): V.O. (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 30. septembri 2013 määrus tühistada ja saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. J.O. määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. J.O. taotlus põhjendustega hagiavalduse esitamise tähtaja ennistamiseks jätta läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohus lõpetas 30. juuli 2013. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis J.O. nõude V.O. vastu elatise väljamõistmiseks üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Viru Maakohus jättis 1. augusti 2013. a määrusega hagiavalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja 14 päeva oma nõude ja põhjenduste hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamiseks. Kohtumäärus on hageja seaduslikule esindajale isiklikult kätte toimetatud 15. augustil 2013. a (tl 11). Kohtu määratud tähtajaks ei ole hageja kohtule nõuetekohast hagiavaldust esitanud. Hagejat on hoiatatud, et kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata jätmisel keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus keeldus 30. septembri 2013. a määrusega J.O. hagi V.O. vastu elatise väljamõistmiseks menetlusse võtmast. Kohus jättis menetluskulud J.O. kanda.

TsMS § 487 lg 1 kohaselt kohustab asja hagimenetluse korras menetlev kohus avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Kohus andis hagejale tähtaja 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates oma nõude ja põhjenduste esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis (juhindudes hagiavalduse sisu ja vormile sätestatud nõuetest). Hageja on jätnud kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata. Nõuetekohast hagiavaldust koos tõenditega ei ole kohtule esitatud. Kohtute infosüsteemis kättesaadav maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei võimalda kohtul avaldust hagiavaldusena menetlusse võtta. TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt märgitakse hagiavalduses hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus), mida maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud ei ole. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusele ei ole lisatud hageja nõuet tõendavaid dokumente (TsMS § 363 lg 1 p 3). Hageja nõuab elatise väljamõistmist summas 200 eurot, mis on seaduses sätestatud elatise miinimummäärast suurem. Hageja ei ole esitanud avalduses põhjendusi ja tõendeid põhistamaks oma vajadusi ülalpidamisele suuremas ulatuses kui seda on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. TsMS § 487 lg 3 kohaselt, kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub kohus määrusega hagi menetlusse võtmast. Eeltoodu alusel keeldus kohus hagi menetlusse võtmast.

Kohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. J.O. esitas 10. oktoobril 2013. a määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja 1. augusti 2013. a puuduste kõrvaldamise määruse hageja lepingulisele esindajale kättetoimetamist e-posti teel selleks, et hageja lepinguline esindaja saaks 14 päeva jooksul esitada nõuetekohase hagiavalduse. Hageja palub ennistada hagiavalduse esitamise menetlustähtaeg.

Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) saatis maakohus 30. juuli 2013. a maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise määruse hageja lepingulise esindaja e-posti aadressil info@griffinkasso.eu. Viru Maakohus jättis 1. augusti 2013. a määrusega hagiavalduse käiguta ja toimetas määruse kätte hageja seaduslikule esindajale 15. augustil 2013. a. 30. septembri 2013. a hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse saatis maakohus hageja lepingulise esindaja e-posti aadressil. Hageja on alaealine, tema seaduslik esindaja ei valda eesti keelt, mistõttu pöördusid nad lepingulise esindaja poole õigusabi saamiseks. Hageja lepinguline esindaja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja märkis selles oma kontaktandmed (e-post info@griffinkasso.eu ja telefoninumber XXX). Pärast hagimenetluse üleandmise määruse kättesaamist, mis edastati hageja lepingulise esindaja e-posti aadressil, ootas hageja lepinguline esindaja, et maakohus saadaks talle määruse, mille kohaselt peab hageja esitama hagiavalduse määratud tähtajaks. Kohtumäärus toimetati kätte hoopis hageja seaduslikule esindajale, kes ei edastanud määrust lepingulisele esindajale, kuna ta oli veendunud, et lepinguline esindaja on toimuvaga kursis. Hageja lepinguline esindaja sai hagiavalduse käiguta jätmise määrusest teada alles hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse kättesaamisel;

2) loetakse Riigikohtu praktikas primaarseks menetlusdokumentide kättetoimetamine lepingulisele esindajale. Riigikohtu lahendis 3-2-1-132-06 märkis kolleegium, et TsMS § 321 lõike 1 kohaselt toimetab kohus menetlusdokumendid, sh kohtulahendi kätte ja saadab muud teated üksnes menetlusosalise esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Seega peab kohus toimetama dokumendi menetlusosalise esindajale kätte ka siis, kui ta annab selle üle menetlusosalisele isiklikult.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt vaidlustatud määruse tühistamise osas arvestades ringkonnakohtu vastavaid põhjendusi. Määruskaebuse esitaja taotlus põhjendustega hagiavalduse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta läbi vaatamata.

5. Käesolevas asjas on hagejaks alaealine J. O., keda maksekäsu kiirmenetluses esindasid vastavalt avaldusele seadusliku esindajana N. K ja lepingulise esindajana N. Altosar. Maakohus on ekslikult edastanud määruse puuduste kõrvaldamiseks avalduses mitte lepingulisele esindajale, vaid seaduslikule esindajale, kes ei esitanud maakohtu poolt nõutud nõuetekohast hagiavaldust lapsele elatise nõudes maakohtu poolt määratud tähtajaks. Maakohus on asjas jätnud kohaldamata TsMS § 321 lg 1 sätestatu, mille kohaselt kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Maakohtu kohtuniku seisukoht määruskaebuse rahuldamata jätmisel, et nimetatud säte ei kohaldu maksekäsu kiirmenetluse avalduses avaldaja esindajana märgitud isiku suhtes, ei ole õige.

TsMS § 475 lg 1 p 1 kohaselt on maksekäsu kiirmenetlus hagita menetlus, seega kohtumenetlus. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 321 lg 1 sätestatu osas seadus erisusi ette ei näe, seega tuleb ka hagita asjades, sh maksekäsu kiirmenetluses, toimetada dokumendid kätte eelkõige menetlusosalise esindajale, kui esindaja kontaktandmed on kohtule teada.

Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et alates hetkest, mil kohtunikuabi on maksekäsu kiirmenetluse avalduse maakohtule üle andnud, muutub kiirmenetlus hagimenetluseks. Seega menetleb maakohus käesolevat asja hagimenetluses ja dokumentide edastamisel tuli juhinduda TsMS 321 lg-s 1 sätestatust.

6. Maakohtu kohtunik on määruskaebuse edastamisel ringkonnakohtule avaldanud, et asjas ei ole tõendatud N. Altosari esindusõigus. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu TsMS § 226 lg-le 1, mille kohaselt on kohtul esindaja esindusõiguse kontrollimise kohustus. Kui maakohus kahtles käesoleval juhul määruskaebuse esitaja esindaja esindusõiguses, siis oleks maakohus pidanud esindusõigust kontrollima, mitte aga jätma lihtsalt menetlusdokumendid esindajaks märgitud isikule edastamata. N. Altosari esindusõiguse kontrollimiseks vajalikud kontaktandmed olid maksekäsu kiirmenetluse avalduses olemas. Asjaolu, et määruskaebuse esitamisel esindas määruskaebuse esitajat juba teine esindaja I. Bodagovskaja, ei oma seejuures tähtsust.

7. Riigikohus on asjas nr 3-2-1-129-07 leidnud, et TsMS § 321 lõike 1 mõttest tulenevalt loetakse kohtulahend kättetoimetatuks ka juhul, kui see on teatavaks tehtud ainult menetlusosalisele. Kui kohus on kohtulahendi kätte toimetanud ainult menetlusosalisele, võib see anda aluse taotleda menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja ennistamist, kui menetlustoimingu õigel ajal tegemata jätmine on seotud esindajale kohtulahendi kättetoimetamata jätmisega ja eeldatavasti oleks esindaja teinud menetlustoimingu õigel ajal. Seega ei saa kuuluda rahuldamisele määruskaebuse esitaja taotlus toimetada 1. augusti 2013 puuduste kõrvaldamise määrus kätte ka hageja lepingulisele esindajale.

8. Käesolevas asjas on maakohus kohaldanud TsMS § 487 lg-s 1 sätestatut ja kohustanud avaldajat esitama oma nõue ja põhjendama seda ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kuna maakohtu arvamuse kohaselt maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta käesoleval juhul hagiavalduse nõuetele. Vastava 1. augusti 2013 hagi käiguta jätmise määruse on koostanud ja allkirjastanud maakohtu konsultant. Määruse põhjendavas osas on maakohus küll tsiteerinud erinevaid tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätteid, mis käsitlevad nõudeid hagiavaldusele, sh sätteid, mis puudutavad riigilõivu tasumist (kuigi elatisenõudelt ei kuulu tasumisele riigilõiv), kuid määrusest ei nähtu selgelt, milliste puuduste kõrvaldamist antud juhul maakohus hagejalt ootab. Ringkonnakohus leiab, et avalduse käiguta jätmisel peab maakohus alati selgelt välja tooma, milliste puuduste kõrvaldamist ta avaldajalt nõuab ning viidata tuleb üksnes konkreetseid puudusi käsitlevatele, s.t relevantsetele õigusnormidele. Vaidlustatud määruse kohaselt takistab avalduse hagina menetlusse võtmist asjaolu, et avaldusest ei nähtu hagi alus, samuti ei ole avaldaja esitanud nõuet tõendavaid dokumente. Ringkonnakohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldus lapsele elatise nõudes vastab TsMS § 363 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud hagiavalduse miinimumnõuetele. Avalduses on märgitud hagi ese ja alus, milleks on kostja poolt oma lapse ülalpidamiskohustuse vabatahtlik mittetäitmine. Ringkonnakohus märgib, et elatisehagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks ei saa olla asjaolu, et hageja ei ole enne hagi menetlusse võtmist põhistanud või tõendanud seadusega sätestatud elatise miinimummäärast suurema elatise nõuet. Kui hageja oma nõude suurust ei tõenda, saab kohus elatise välja mõista ka väiksemas suuruses, eelkõige seadusega sätestatud miinimummääras. Oluline on märkida, et ülalpidamisasjas on kohtul endal TsMS § 230 lg-test 4 ja 5 tulenevalt suuremad õigused ja kohustused tõendite kogumisel. Samuti on hagejal pärast hagi menetlusse võtmist tulenevalt TsMS § 376 lg 4 p-dest 1 ja 2 õigus esitatud õiguslike ja faktiliste väidete täiendamisele ning põhinõude suurendamisele ja vähendamisele ning see ei ole hagi muutmine.

TsMS § 371 lg 1 p 9 sätestab hagi menetlusse võtmisest keeldumise üldalusena hagiavalduse vorminõuete olulise rikkumise. Ringkonnakohus leiab, et kui maakohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata erialusel (TsMS § 487 lg 3), siis ei saa maakohtu nõudmised hagile olla kõrgemad kui TsMS §-s 363 lg-s 1 sätestatud miinimumnõuded.

Ringkonnakohus aktsepteerib maakohtu soovi saada avaldajalt nn tavapärane hagiavaldus ja põhjalikumad põhjendused oma nõudele, kuid sellise dokumendi esitamata jätmine hageja poolt ei anna maakohtule õigust keelduda hagi menetlusse võtmisest. Vajadusel saab maakohus nõuda hagejalt täiendavaid põhjendusi oma nõudele kohtu selgitamiskohustuse täitmise raames pärast elatisehagi menetlusse võtmist ja kostja vastuse saamist.

9. Koos määruskaebusega esitas hageja taotluse ennistada talle nõuetekohase hagiavalduse esitamise tähtaeg. TsMS § 68 lg 1 järgi tuleb avaldus esitada kohtule, kus tulnuks teha menetlustoiming, st antud juhul maakohtule. Kuna antud juhul vastab maksekäsu kiirmenetluses esitatud avaldus lapsele elatise nõudes hagiavalduse nõuetele ja maakohtul puudus vajadus TsMS § 487 lg 1 kohaldamiseks, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja taotluse põhjendustega hagiavalduse esitamiseks tähtaja ennistamiseks maakohtule läbivaatamiseks tagastamata ja jätab selle taotluse ise läbi vaatamata.

Kai Kullerkupp

Viivi Tomson

Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/