3-12-1744/31 · Tartu Ringkonnakohus

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Einar Vene ja Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht

20. november 2013, Tartu Haldusasja number 3-12-1744 Haldusasi S.L. kaebus Viru Vangla 22.06.2012. a käskkirja nr 6- 3/1061-D tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 19.12.2012. a otsuse resolutsiooni p 3 Menetluse alus ringkonnakohtus S.L. määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja S.L. , esindaja advokaat Anti Aasmaa Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta S.L. määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S.L. esitas 27.06.2012 Tartu Halduskohtule taotluse, milles palus riigi õigusabi enda esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses, et vaidlustada Viru Vangla 22.06.2012. a käskkirja nr 6-3/1061-D. Taotlus registreeriti haldusasjana nr 3-12-1341 ning edastati Tartu Halduskohtu 28.06.2012. a määrusega riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 3 alusel Viru Maakohtule.

2. Viru Maakohtu 20.07.2012. a määrusega (tl 24) tsiviilasjas nr 2-12-26378 anti S.L. riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Määruse kohaselt anti S.L. riigi õigusabi vajava probleemi lahendamise perspektiivikuse esmaseks hindamiseks haldusmenetluses riigi õigusabi õigusalase nõustamisena.

3. Tsiviilasja nr 2-12-26378 materjalidest nähtuvalt võttis riigi õigusabi tellimuse 01.08.2012 vastu advokaat A. Aasmaa, kes esitas 17.08.2012 S.L. esindajana Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-3) Viru Vangla 22.06.2012. a käskkirja nr 6-3/1061-D tühistamiseks.

4. Viru Vangla 28.09.2012. a vastuses (tl 40-42) S.L. kaebusele leiti, et kaebus on valesti menetlusse võetud. Kuna Viru Maakohtu 20.07.2012. a määrusega anti S.L. riigi õigusabi haldusmenetluses õigusalase nõustamisena, siis puudus A. Aasmaal õigus esitada S.L. eest ja nimel kaebus halduskohtumenetluse raames.

A. Aasmaa 14.10.2012. a seisukohas (tl 62) selgitati, et Viru Maakohtu 20.07.2012. a määrusega antud õigusabi õigusalaseks nõustamiseks kandus RÕS § 17 alusel üle riigi õigusabiks isiku esindamisel halduskohtumenetluses.

5. S.L. esindaja advokaat A. Aasmaa esitas 05.11.2012 taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks (tl 65). Taotluse kohaselt tuleb

A. Aasmaale maksta tasu 414 eurot.

6. Tartu Halduskohus jättis 19.12.2012. a otsusega (tl 66-68) kaebuse rahuldamata. Otsuse resolutsiooni p-ga 3 jäeti rahuldamata ka advokaat A. Aasmaa taotlus riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Riigi õigusabi osas leiti kohtuotsuses, et kaebaja ei ole käesolevas haldusasjas Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotlust esitanud. Kuna Tartu Halduskohus ei olnud kaebajale riigi õigusabi määranud, jättis kohus taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks rahuldamata. Kohtuotsuse edasikaebamise korda on märgitud, et apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest ning otsuse resolutsiooni p 3 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. A. Aasmaa S.L. esindajana esitas 20.12.2012 määruskaebuse (tl 73-74) Tartu Halduskohtu 19.12.2012. a otsuse resolutsiooni p 3 tühistamiseks. Määruskaebuses paluti teha asjas uus otsus ning määrata OÜ-le Anti Aasmaa Advokaadibüroo riigi õigusabi tasu suuruseks ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuseks kokku 414 eurot. Määruskaebuses leitakse RÕS § 23 lg-le 1 viidates, et riigi õigusabi tasu välja maksmata jätmine on vaidlustatav määruskaebe korras eraldiseisvalt põhivaidlusest, kuivõrd vaidlustamiskord ei saa sõltuda sellest, kas kohus teeb vastava otsustuse kohtuotsuses või eraldiseisvas määruses. Juhul, kui ringkonnakohus leiab, et otsus ei ole osaliselt vaidlustatav määruskaebe korras, tuleb antud menetlusdokumenti käsitada apellatsioonkaebusena. Viru Maakohtu 20.07.2012. a määrusega määratud riigi õigusabi jätkus RÕS § 17 alusel halduskohtumenetluses. Õigusnõustamine kandus üle esindamiseks halduskohtumenetluses ning selleks S.L. eraldi taotlust esitama ei pidanud. RÕS §-st 17 nähtub üheselt, et kui kohus oleks leidnud, et enam pole alust riigi õigusabi osutamiseks advokaadi poolt, pidanuks ta ise aluste äralangemisel lõpetama riigi õigusabi osutamise. Viru Vangla viitas oma 28.09.2012. a vastuses, et A. Aasmaal puudub esindusõigus ning kaebaja esitas sellele seisukohale oma vastuväited. Halduskohus jätkas kaebuse menetlemist ega teinud RÕS § 17 lg 1 kohast määrust riigi õigusabi andmise lõpetamise kohta. Seetõttu oli menetlusosalistel kohtu tegevusest tekkinud selge arusaam, et riigi õigusabi on jätkuv. Advokaat on ennast igas menetlusdokumendis nimetanud määratud esindajaks. Kui

A. Aasmaal puudus pädevus kaebaja esindamiseks, tulnuks kaebus käiguta jätta ning lasta S.L. l see allkirjastada. Jääb arusaamatuks, kas kohus käsitles kaebajana A. Aasmaad isiklikult või ikkagi S.L. t. Otsus on vastuoluline, kuna esindaja esitatud seisukohti arvestati kui kaebaja seisukohti, kuid samas leiti, et A. Aasmaal esindusõigus puudus. Kõik 05.11.2012. a tasutaotluses kirjeldatud toimingud on vaadeldavad kohtulikuks menetluseks ettevalmistumisena.

8. Halduskohus võttis määruskaebuse 20.12.2012 menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule (tl 76).

9. A. Aasmaa S.L. esindajana esitas 17.01.2013 ka apellatsioonkaebuse (tl 77-79), milles palus Tartu Halduskohtu 19.12.2012. a otsus täies ulatuses, sh riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramata jätmise osas, tühistada ning kaebus ja riigi õigusabiga seonduv taotlus rahuldada. Apellatsioonkaebuses korrati muuhulgas määruskaebuse väiteid, et riigi õigusabi jätkus halduskohtumenetluses ning A. Aasmaal oli esindusõigus.

10. Viru Vangla ei ole vastuses apellatsioonkaebusele (tl 89-90) A. Aasmaa esindusõiguse osas midagi täiendavat leidnud, vaid viitab oma 28.09.2012. a vastusele ning palub seal esitatud seisukohtadega arvestada.

11. Tartu Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse ning 09.05.2013. a määrusega (tl 92) teatati, et asjas tehakse kohtuotsus avalikult teatavaks 24.01.2014.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

13. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 206 lg 1 lause 1 järgi otsustab halduskohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist ning lause 2 kohaselt kontrollib kohus, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. HKMS § 207 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ning lg 2 järgi jätab määruskaebuse määrusega läbi vaatamata, kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud.

Ringkonnakohus on seisukohal, et Tartu Halduskohtu 19.12.2012. a kohtuotsuses märgitud edasikaebamise kord on osaliselt ebaõige ning sellest lähtudes esitatud määruskaebus on ebaõigesti menetlusse võetud. HKMS § 180 lg-st 1 tuleneb, et halduskohtu otsuse peale saab ringkonnakohtusse edasi kaevata apellatsiooni korras, so apellatsioonkaebuse esitamise teel. HKMS § 203 lg 1 kohaselt võib määrusega puudutatud menetlusosaline halduskohtu määruse peale esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Seega võimaldab seadus kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse ning määruse peale määruskaebuse. Kuskilt ei tulene võimalust esitada kohtuotsuse resolutsiooni ja põhjendava osa peale teatud osades samaaegselt nii määruskaebust kui ka apellatsioonkaebust. Seega ei olnud määruskaebuse esitamine käesoleval juhul seaduse kohaselt lubatud ning see tuleb jätta läbi vaatamata.

Ringkonnakohus lahendab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise küsimuse apellatsioonkaebuse alusel 24.01.2014 avalikult teatavaks tehtavas kohtuotsuses. Lisaks apellatsioonkaebuses esitatud riigi õigusabi puudutavatele seisukohtadele arvestab ringkonnakohus vastavalt kaebaja soovile tema 20.12.2012. a määruskaebuse seisukohti apellatsioonkaebuse osana.

14. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse HKMS § 207 lg 2 alusel läbi vaatamata.

Tiina Pappel Einar Vene Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/