4-13-6146/13 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.11.2013.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-13-6146 Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär Silva Kulagina Väärteoasi XXXkaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Margus Pihli 26.08.2013.a väärteootsuse peale väärteoasjas nr 2302, 13, 007521 Menetlusalune isik XXX(isikukood XXX; elukoht XXX, Eesti Vabariigi kodakondsus, töökoht: XXX OÜ) Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistus Asja läbivaatamise aeg ja koht 11.11.2013.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Jaak Paju Menetlusalune isik XXX Menetlusaluse isiku esindaja Maano Saareväli Tunnistaja X Peil

RESOLUTSIOON:

Juhindudes KarS § 47 lg 1, VTMS § 29 lg 1 p 1, § 132 p 3, § 133 – 135 kohus määras:

1. Rahuldada XXX poolt esitatud kaebus ning tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Margus Pihli 26.08.2013.a väärteootsus väärteoasjas nr 2302, 13, 007521. 4-13-6146

2. Lõpetada väärteoasjas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel menetlusaluse isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

3. VTMS § 23 alusel hüvitada menetlusalusele isikule XXXle riigieelarve vahenditest valitud kaitsjale makstud tasu summas 552 eurot (viissada viiskümmend kaks).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud ja menetluse käik

Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Liiklusjärelevalve keskuse korrakaitsebüroo väärteomenetleja Aire X koostas 30.07.2013 väärteoprotokolli nr AB 1313348 selle kohta, et XXX12.06.2013 kell 9:47 juhtides mootorsõidukit MB registreerimisnumbriga XXX Tallinnas Narva mnt ja Aedvilja tänava ristil sooritas parempööret ja ei andnud teed jalgratturile, kes ületas sõiduteed, millele juht pööras. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le Nordea Finance Estonia, XXX ja tervisekahjustused XXX . Nimetatuga rikuti LS § 17 lg 5 p 2 ning väärtegu on kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi.

Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Margus X 26.08.2013 otsusega tuvastati, et XXX on toime pannud LS § 17 lg 5 p 2 nõuete rikkumise ja LS § 223 lg 1 alusel karistati teda rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot.

Menetlusalune isik esitas 16.09.2013 kaitsja vahendusel nimetatud otsusele kaebuse Harju Maakohtule. Kaebuse kohaselt ei ole menetlusalune isik rikkunud LS § 17 lg 5 p 2 nõudeid, kuivõrd nimetatud norm näeb ette kohustuse anda teed jalgratturile, kui viimane ületab sõiduteed. Nimetatud normi kaitseala algab sõiduteelt ning sõiduteele lähenevale jalgratturile teeandmise kohustust ei ole. Arvestades asjaoluga, et kontakti sattusid auto parem tagumine uks ja jalgratta esiratas, pidi auto olema jalgrattast kontakti toimumise ajaks vähemalt poole autopikkuse võrra möödunud. Kui jalgrattur jõudis sõiduteele auto manöövri keskvõi isegi lõpufaasiks, võis menetlusalusel isikul puududa võimalus sõiduki peatamiseks. Väärteotoimikusse kogutud tõendid on vastuolulised. Ühelt poolt viitavad X X ütlused sellele, et ta juba oli sõiduteed ületamas, kui auto talle ette sõitis, teiselt poolt viitavad tema ütlused ja sõidukite omavahelise kontakteerumise tõenäoline koht asjaolule, et ta liikus sõiduteele hetkel , mil menetlusalune isik asus talle sedavõrd lähedal, et teeandmise kohustus ei olnud enam füüsiliselt võimalik. Nimetatud ebaselgused ja vastuolud on kõrvaldamatud, kuivõrd välja on jäänud selgitamata sõidukite täpne kokkupõrke koht teel. Kõrvaldamatud kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks.

Kohtuotsuse põhjendused

Sündmuskoha vaatlusprotokolli, tunnistaja X Xja menetlusaluse isiku XXX ütlustega on tõendatud asjaolu, et 12.06.2012 kell kell 9:47 toimus Tallinnas Narva mnt ja Aedvilja tn ristmikul liiklusõnnetus, milles osalesid XXX mootorsõiduki MB C 180 Kompressor registreerimisnumbriga XXX juhina ja X X jalgratturina. Sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt fikseeriti sõiduauto tagumisel parempoolsel uksel pühkejälg, mõlk, värvikahjustus esija tagaukse vahel. Jalgrattur toimetati SA PERH Mustamäe korpusesse. Tunnistaja X X ütluste kohaselt oli tal väike peahaav, mille tõttu ta puudus töölt ühe päeva.

30.07.2013 koostati XXX suhtes väärteoprotokoll AB1313348. Protokollis sisalduva väärteo kirjelduse kohaselt juhtis mootorsõidukit, sooritas parempööret ja ei andnud teed jalgratturile, kes ületas sõiduteed, millele juht pööras. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS-le Nordea Finance Estonia, XXX ja tervisekahjustused XXX . Nimetatuga rikkus XXXLS § 17 lg 5 p 2 ning väärtegu on kvalifitseeritud LS § 223 lg 1 järgi.

LS § lg p kohaselt mitterööbassõiduki juht peab andma teed: jalakäijale, jalgratturile, tasakaaluliikuri juhile ning mopeedija pisimopeedijuhile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti; LS § 223 lg 1 kohaselt mootorsõiduki-, maastikusõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Liiklusõnnetuse toimumise täpset kohta sündmuskoha vaatlusprotokollis fikseeritud ei ole. Tunnistaja X X ütluste kohaselt jõudis politsei ja kiirabi sündmuskohale sisuliselt samaaegselt ning tunnistaja viidi kiirabiga ära. Samas on tõenditest tuvastatav asjaolu, et sõiduauto oli kokkupõrke hetkeks parempöörde Narva mnt-lt Aedvilja tänavale sisuliselt sooritanud. Jalgratta ja auto kokkupuude toimus auto parempoolse tagumise ukse piirkonnas. Seega tuleb käesolevas asjas tuvastada, kummal liiklejatest oli tee andmise kohustus ja kas liiklusnõudeid järgiti.

Nii tunnistaja kui ka menetlusaluse isiku ütlustest tulenevalt sõitis X X jalgratturina kõnniteel. LS § 32 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi jalgrattur sõita kõnniteel, välja arvatud tasakaaluliikuri juht, alla 13-aastane jalgrattur ja tema kuni kaks saatjat ning väikelast rattatoolis sõidutav jalgrattur ja jalgrattur kui sõiduteel sõitmine tee seisukorra tõttu on oluliselt raskendatud. X X ütluste kohaselt sõitis ta kõnniteel seetõttu, et sõiduteel sõitmine oli tee seisukorra tõttu oluliselt raskendatud.

X X ütlustest nähtuvalt oli ta sõitmas mööda Narva maanteed kesklinna poole ning kavatses ületada Aedvilja tänavat. LS § 31 lg 9 kohaselt jalgrattur, tasakaaluliikuri juht, pisimopeedija mopeedijuht peavad sõidutee ületama jalakäija tavakiirusega. Jalakäija tavakiiruseks loetakse 5 km/h, so 1, 38 m/s. X Peili sõnul sõitis ta äärmiselt aeglaselt, ratas on vana ja temaga ei saagi kiiresti sõita. Seega on põhjendatud järeldada, et X X liikus kõnniteel jalakäija tavakiirusega.

LS ei sätesta detailselt kõnniteel liikuva jalgratturi kohustusi sõidutee ületamisel, kuid puudub põhjendus neid hinnata erinevana jalakäija kohustustest. LS § 25 lg 7 kohaselt reguleerimata ülekäigurajal peab jalakäija enne sõidutee ületamist hindama läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, andma juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduma, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu.

Liiklusõnnetuse toimumise täpse koha fikseerimata jätmise tõttu ei ole võimalik täiendavaid tõendeid koguda. X X ütlustest võib järeldada, et ta asus veenduma sõidutee ületamise ohutuses ligikaudu selles kohas, kus teel on suur trepp ees. Esitatud Narva mnt ja Aedvilja tänava ristmiku fotost nähtuvalt on kõnniteel trepp vahetult ristmikuga külgnevas majas asuvasse kohvikusse sisenemiseks. Trepi ja Aedvilja tn sõidutee ja kõnnitee piiri vahelist kaugust ei ole asja materjalide põhjal võimalik üheselt fikseerida. Küll aga nähtub sündmuskoha vaatlusprotokolli lisaks olevalt skeemilt, et Aedvilja tn kõnnitee laius on 1,6 m (lisatud fotol ~ 0,8 cm). Võrreldes teadaolevat kõnnitee laiust fotoga, millelt nähtuvad nii kõnnitee kui ka kõnealune trepp (majanurgast trepi nurgani 2,7 cm ), saab asuda seisukohale, et X X veendus sõidutee ületamise ohutuses olles sõiduteest ligikaudu 7 meetri kaugusel. Selle vahemaa läbimiseks kulus 1, 38 m/s liikudes ligikaudu 5 sekundit. X X ütluste kohaselt enne sõiduteele sõitmist seisma ei jäänud ja vasakule uuesti ei vaadanud. Enne sõidutee ületamist ei veendunud ta selles, et tee peal on auto.

Kuigi X X vaatas vasakule veendumaks sõidutee ületamise ohutuses, tegi ta seda liiga vara (ligikaudu 5 sekundit enne sõidutee ületamise alustamist olles ise ligikaudu 7 meetri kaugusel ületatavast sõiduteest). Nimetatud ligikaudsetest arvutustest tulenevalt on tõenäoline, et X X võib olla jätnud täitmata LS § 25 lg 7 tuleneva kohustuse enne sõidutee ületamist hinnata läheneva sõiduki kaugust ja kiirust, anda juhile võimaluse kiirust sujuvalt vähendada või seisma jääda ja veenduda, et juht on teda märganud ning sõidutee ületamine on ohutu.

Menetlusaluse isiku XXX ütluste kohaselt sooritas ta Kreutzwaldi tänavalt vasakpöörde Narva mnt-le ja seejärel koheselt parempöörde Aedvilja tänavale. Tema liikumiskiiruseks oli ligikaudu 20 km/h. Nimetatu on tõenäoline, arvestades, et Kreutzwaldi tänavalt Narva mnt-le pööramise järel tuleb Aedvilja tänavale sõitmiseks parempööret alustada sisuliselt kohe. XXX ütluste kohaselt märkas ta jalgratturit juba Kreutzwaldi tänaval olles ning märkis Narva mnt fotol ligikaudsed kohad, kus jalgrattur oli siis, kui X oli Kreutzwaldi tänaval ja siis kui X temast Narva mnt-l möödus.

Liiklusseaduse § 17 sätestab tee andmise üldised kohustused, nimetatud sätte lg 5 p 2 kohaselt mitterööbassõiduki juht peab andma teed jalgratturile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti.

Tõenäoline koht, kus X veendus Aedvilja tänava ületamise ohutuses ja kus X möödus X, kattuvad – tegemist on Aedvilja ja Narva mnt nurgal asuva kohviku trepi piirkonnaga. Nimetatud kohta ei saa käsitleda Aedvilja tänava ületamisena. Seda enam, et Narva mnt-l kõnniteel liikuja saab lisaks Aedvilja tänava ületamisele (otse liikumine) pöörata ka paremale Aedvilja tänava kõnniteele.

Kuigi kokkupõrke täpne koht ei ole fikseeritud, saab nii menetlusaluse isiku kui ka tunnistaja ütlustest järeldada, et see toimus maksimaalselt 2 meetri kaugusel Aedvilja tänava kõnnitee servast. Sündmuskoha vaatlusprotokolli skeemi kohaselt on Aedvilja tänava sõidutee osa 10, 3 meetrit lai. Nähtuvalt sõiduauto vigastustest (tagumine parempoolne uks ja esining tagaukse vaheline piirkond) toimus kokkupõrge ajal, mil sõiduauto oli parempööret lõpetamas. Seega on võimalik, et jalgrattur ei olnud veel ületamas Aedvilja tänavat, ja seega ei rikkunud menetlusalune isik LS § 17 lg 5 p 2 tulenevat tee andmise kohustust.

Kohtud on väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega (VTMS § 87), mis tähendab eelkõige seotust teokirjeldusega (Riigikohtu otsused 3-1-1-75-03 ja 3-1-1-80-06).

Seetõttu ei asu kohus analüüsima, kas menetlusaluse isiku teos võib esineda muid LS nõuete rikkumisi.

Asjas on kõrvaldamatud kahtlused, millised KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse menetlusaluse isiku kasuks.

VTMS § 29 lg 1 p1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud väärteomenetlus tuleb lõpetada, kui isiku teos puuduvad väärteo tunnused. Seetõttu kuulub väärteomenetlus käesolevas asjas lõpetamisele.

Menetlusalune isik on esitanud taotluse kaitsjatasu hüvitamiseks. VtMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigivõi kohaliku eelarve vahenditest.

Menetluskulude kohta on tõendina esitatud advokaadibüroo Sirk ja Saareväli arved, mille kohaselt on XXX osutatud õigusabi väärteoasjas 2302,13,007521 kaebuse koostamiseks 2 töötunni ulatuses hinnaga 192 eurot (koos km-ga) ja valmistumise eest kohtuistungiks ning kohtu istungi aja eest 3,75 töötunni ulatuses hinnaga 360 eurot (koos km-ga). Nimetatud dokumentide alusel on XXX tekkinud maksekohustus osutatud õigusabi eest. Kohtuväline menetleja taotlusele vastu ei vaielnud. Kohtu hinnangul on ajakulu ja tasu suurus mõistlik.

Ingrid Kullerkann Kohtunik