4-13-4867/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

25. september 2013.

a Pärnu Väärteoasja number 4-13-4867 Kohtunik Rubo Kikerpill Väärteoasi

Istungil osalenud isikud:

G.N-i kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna

Häädemeeste konstaablijaoskonna piirkonnavanem Rauno

Lensment`i poolt 17.07.2013.a tehtud üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2670,13,004358 LS § 224 lg 2 järgi kaebuse esitajana G.N ik XXX elukoh X ( , t XX)

kohtuvälise menetleja ametnikuna

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna vanemavariipolitseinik Mati Tee

RESOLUTSIOON

Juhindudes ning V™S 132 p 1 -135, LS § 224 lg 2 § , § 133 § 202 lg 3, § 2043 kohus otsustas

Jätta kaebus rahuldamata. G.N-i

Jätta ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna Politsei-

Häädemeeste konstaablijaoskonna piirkonnavanem Rauno Lensment`i poolt 17.07.2013.a tehtud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,13,004358 muutmata.

Liiklusseaduse § 127 kohaselt, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 25.09.2013.a. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast. Kohtuotsus juhtimisõiguse äravõtmise osas saata täitmiseks Maanteeameti Liiklusregistrile.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 14.10.2013.a.

Asjaolud ja menetluskäik 20.06.2013 1285734 selle kohta, et 20.06.2013.a kella 22:36 ajal X .a on koostatud väärteoprotokoll nr AB vallas, X maakonnas, X-X-X x -l G.N juhtis mootors km õidukit juhile keelatud seisundis, kui

ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mg/l lõpliku tulemusena alkoholisisaldus x

väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega DRÄGER Alcotest 7110 EST AKAF-0005, TTRC-

00089. Väärtegu on tõendatud iduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, indikaatorvahendi kasutamise sõ

4-13-4867

2 (3)

protokolli, tõendusliku alkomeetri DRÄGER Alcotest 7110 EST AKAF väljatrüki ja tõendusliku -0005 alkomeetri kasutamise protokolliga. Antud teoga rikkus G.N Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg

5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav § järgi. LS 224 lg 2

17.07.2013.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas on määratud kohtuvälise menetleja nr 2670,13,004358

poolt G.N-ile eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 224 lg 2 alusel karistuseks eriõiguse äravõtmine 6 kuuks.

Kaebuse sisu

25.07.2013.a esitas G.N Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas nr 2670,13,004358 tehtud otsusele. Kaebuse esitaja taotles, et eriõiguse äravõtmine jõustuks 2 kuud hiljem, või muudetaks karistus minimaalseimaks rahatrahviks, mis arvestaks tema materiaalseid võimalusi ja elatustaset. Samuti märkis kaebuse esitaja, et müüb turul enda kasvatatud aiasaadusi ja juhtimisõigusest ilma jäämine 07.08.2013 ei võimaldaks temal põllusaadusi turustada, sest saadusi on vaja transportida. Tegemist on hooajalise sissetulekuga, mille tulu aitab tal elatuda ülejäänud kuud. Juhilubadest ilma jäämine põllusaaduste küpsemise ajal mõjutaks tema elatustaset, seepärast palub, et otsus eriõiguse äravõtmise kohta jõustuks hiljem või asendataks see väikseima rahatrahviga, mis ei oleks pensionärile liialt koormav, aga lubaks tal turustada koduaia vilju elatusraha teenimiseks. Kaebuse esitaja esitas samuti riigi õigusabi taotluse, mille Pärnu Maakohus oma 05.09.2013.a määrusega jättis rahuldamata, leides, et arvestades kõnealuse väärteoasja mahukust ja keerukust on kaebuse esitaja asja kohtumenetluses võimeline ise oma õigusi kaitsma.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo komissar Rauno Lensment oma

23.08.2013 kaebusega osaliselt. .a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule teatab, et menetleja nõustub Kohtuväline menetleja nõustub eriõiguse äravõtmise tähtaja edasilükkamisega 2 kuu võrra kuid ei nõustu , rahatrahvi kohaldamisega.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja G.N selgitas, et is linnast maale. Eelnevalt o 17.07.2013 sõit li natuke joonud alkoholi. Ootamatult ja selle peletamise kraavi. See juhtus X sääsk hammustas tõttu sõitis sirge peal ning kutsuti politsei välja. Karistada oleks vaja selle teo eest, aga mõistetud karistus on liiga raske. Vanglasse ka ei taha minna , et ks , seetõttu sooviks, et kohus määraks karistuseks üldkasulikku tööd load alles jääksid. Vaja maal käia põllumajandusvärk tihti , kuna tahab tegemist.

Kohtuväline menetleja esindaja Mati tee jäi seisukoha juurde, et karistus on õige ja õiglane. Tegemist on joobes juhtimisega ja isik teadis, et istub joobes rooli ja sõitis ka teelt välja. Seda ei saa lugeda kergeks rikkumiseks ja k rahatrahviga, kuna isiku aristus on mõistlik. Ei karistatud sissetulek ei ole väga suur.

Kaebuses toodud taotlus juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks edasi lükkamine oleks juulikuus ilmselt mõistlik aga nüüdseks hakkab see aeg täis karistus jä olnud niigi saa , seega palus kohtul ma tta muutmata ja kaebus rahuldamata.

Pärnu Maakohtu seisukoht

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS § - -s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoolte seletused, leidis, et G.N-i kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu.

Kohtulikult uuritud tõendite, nagu indikaatorvahendi kasutamise protokoll, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, kaebuse esitaja seletus, pinnalt saab teha ühese järelduse – G.N juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus x mg/l, millega rikkus

. Antud osas puudub LS § 69 lg 5 nõudeid ka vaidlus menetlusosaliste vahel. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on

4-13-4867

3 (3) selle toimepanemis

es süüdi.

KarS § 27 kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Kohus tegi kindlaks, et G.N-ile omistatud süütegu vastab süüteokoosseisule ja on õigusvastane.

KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse eesmärk on lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoidumaks edaspidi süütegude toimepanemisest. G.N ei oma kehtivaid väärteokaristusi vaks asjoluks on kohtuväline menetleja . Kergenda õige ti märkinud puhtsüdamliku LS § 224 lg 2 kohaselt s kahetsuse, raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. karistatakse antud rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

Kohus tegi G.N-i enda avaldatud andmetele tuginedes kindlaks, et tema ainus sissetulek, invaliidsuspension, ei ületa € kuus. Lisaks on tal ülalpeetav x aks alaealine laps. Antud tingimustel rahatrahvi kohaldamine olnuks menetlusalusele isikule liialt koormav. Isiku varasemat käitumist hinnates ei ole otstarbekas tema suhtes rakendada ka vabaduse võtmisega seotud karistust, e. aresti. Üldkasulik töö väärteo eest kohaldatavate põhikaristuste hulka ei kvalifitseeru.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtuväline menetleja on karistusotsust tehes õigesti hinnanud kõiki asjaolusid, s.h. seda, et mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes, millega kaasnes teelt väljasõit, on äärmiselt ohtlik süütegu ja eeltoodu alusel süüteo toimepannud isikule määranud karistuseks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuueks kuuks. Kuigi kaebuse esitaja palus alternatiivina eriõiguse äravõtmise edasilükkamist 2 kuu võrra, on rikkumisest möödunud aja vältel antud küsimus aktuaalsuse kaotanud, mistõttu kohus ei rahulda seda taotlust.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo

Pärnu politseijaoskonna Häädemeeste konstaablijaoskonna piirkonnavanem Rauno Lensment’i poolt 17.07.2013 3,004358 G.N-i .a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,1 ei kuulu tühistamisele ning kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Rubo Kikerpill Kohtunik