1-13-9095/9 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 30.10.2013 Tallinn Kriminaalasja number 1-13-9095 (13230104446) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Kohtuistungi tõlk Aleksandra Krasnošlõk Kriminaalasi S.S süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi lühimenetluses. Prokuröri abi Natalia Duškina Süüdistatav S.S

isikukood: XXX; kodakondsus: määratlemata; emakeel: vene

keel; kesk-eri haridus; töökoht enne kinnipidamist: Logistika-pluss,

komplekteerija; elukoht: XXX; viibimiskoht Vanglas (kannab karistust). Kriminaalkorras karistatud:

- Harju Maakohtu poolt KrK §139 lg2 p 1,2,3 järgi 1- 01.06.1993 aastase vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga;

- Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi 09.10.1998 rahalise karistusega summas 152€.

- Harju Maakohtu poolt KarS § 121 järgi 8-kuulise 21.11.2012 vangistusega tingimisi 1a 6k katseajaga. 28.08.2013 Harju Maakohtu

määrusega karistus (7 k. 26 p) pöörati täitmisele, alates - 28.08.2013 kannab karistust Vanglas.

Tõkend puudub. Kahtlustatavana kinni peetud 10-11.04.2013.a. (s.o. 2 päeva).

Kaitsja Aivar Ennok RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s:

1. Süüdi mõista

S.S KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega 45 (nelikümmend viis) päeva.

2. KrMS § 238 lg 2 järgi vähendada S.S-ile mõistetud liitkaristust 1/3 võrra.

S.S tuleb ära kanda 1 (ühe) kuu pikkune vangistus.

3. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda S.S-i poolt eelvangistuses viibitud aeg 10-

11.04.2013.a. s.o. 2 (kaks) päeva karistusaja hulka. S.S tuleb ära kanda 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus.

4. KarS § 65 lg 2 järgi suurendada

S.S-ile käesoleva kohtuotsuse alusel

mõistetud karistust Harju Maakohtu 21.11.2012 otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse 5 (viie) kuu ja 24 (kahekümne nelja) päeva võrra. Mõista

S.S-ile lõplik liitkaristus: 6 (kuus) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 30.10.2013.

5. Välja mõista

S.S-ilt riigieelarve tuludesse sundraha 480,00 EUR.

Sundraha tuleb tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 40 EUR.

6. Välja mõista

S.S-ilt riigi tuludesse menetluskulu 192,45 EUR, so 192,00

EUR kaitsjatasu ja 0,45 EUR koopiakulu. Menetluskulu tuleb tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 16 EUR. Viimase osamakse suurus on 16,45 EUR.

7. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber

– 2800049777 ja selgitus „menetluskulud“, „sundraha“ vastavalt sellele, mida

tasutakse. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.

Kriminaalasja juurde võetud asitõendina 1 CD-plaat kõnesalvestisega, mis asub

kriminaalasja materjalide juures - KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab kaevata.

Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Kirjalik apellatsioonkaebus esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 15 (viieteistkümne) päeva jooksul.

Kohtu selgitused:

Selgitada, et kaebetähtaja mööda laskmise korral jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse.

Selgitada, et eesti keelt mitte valdavale ja vahi all viibivale süüdimõistetule tõlgitakse

kohtuotsus emakeelde. Kirjalik apellatsioonkaebus tuleb esitada tõlke saamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul.

Esitatud süüdistus:

Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud S.S-ile selles, et tema, viibides 10.04.2013. aastal kella 20 paiku korteris aadressil Tallinn, XXX, lõi korduvalt lahtise peopesaga kannatanu XXXvastu nägu, mille tagajärjel kannatanu tundis füüsilist valu.

Seega S.S pani toime kuriteo, mis oli suunatud teise inimese tervise

kahjustamisele, samuti löömisele, peksmisele või valu tekitanud muule kehalisele väärkohtlemisele, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: 1) Kannatanu XXXülekuulamise protokoll (t.lk.2-4, 10-13, 49-51) 2) Tunnistaja XXXülekuulamise protokoll (t.lk. 27-31) 3) Asitõendi vaatlusprotokoll (t.lk.33, 35) 4) S.S-i kahtlustatavana ülekuulamise protokoll (t.lk.19-23)

Prokuröri seisukoht ja taotlus:

Prokuröri hinnangul on S.S-ile süüksarvatud tegu tõendatud ja õigesti

kvalifitseeritud. Palub arvestada asjaoluga, et vägivald ei olnud nii intensiivne. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ning kahetsus. Karistuse määra valikul arvestada asjaolu, et isikut on varasemalt 4 korral kriminaalkorras karistatud, viimati 2012. aastal KarS § 121 järgi tingimusliku vangistusega, mis pöörati täitmisele.

Prokurör taotles S.S-i süüdi tunnistamist KarS § 121 järgi ja karistamist

vangistusega 2 kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetava vangistuse vähendamist 1/3 võrra, s.o. S.S tuleb ära kanda 1 kuu ja 10 päeva pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada maha eelvangistuses viibitud aeg s.o. 2 päeva. KarS § 65 lg 2; § 64 lg 1 järgi

suurendada S.S-ile käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat vangistust, eelmise 21.11.2012.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel

mõistetud ning ärakandmata karistuse 5 kuu ja 24 päeva pikkuse vangistusega, mõista

liitkaristuseks 7 kuud ja 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 30.10.2013.a.

Kannatanu oli kohtuistungi ajast teadlik, kuid kohtuistungile ta ei ilmunud.

Süüdistatava seisukoht: S.S tunnistas kohtuistungil oma süüd täielikult, jäi lühimenetluse taotluse juurde, enda ülekuulamist ei taotlenud.

Oma viimases sõnas märkis S.S , et on vanglas olles teost aru saanud, palub leebemat karistust.

Kaitsja seisukoht ja taotlus:

Kaitsja leidis kohtuistungil, et süüdistus on tõendatud, kõik tõendid on lubatavad. Tema

kaitsealune tunnistab täielikult oma süüd ning kahetseb puhtsüdamlikult. Nõustub prokuröri poolt palutud karistusega.

Kohtu seisukoht:

Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud

tõendeid leiab, et süüdistatava tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü talle

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas esitatud ja istungil uuritud tõenditega. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid

asjaolusid. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud lühimenetluse sätteid ning S.S-i lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tegelik tahe.

KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on

tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.

Kriminaaltoimikust nähtub, et nii kannatanu kui ka süüdistatav on eeluurimisel andnud

üheseid ütluseid. Kannatanu ütluste kohaselt (t.lk. 2-4) lõi 10.04.2013.a. alkoholijoobes S.S teda kaks korda parema käe peopesaga vastu nägu, mille järel tundis füüsilist

valu. Samuti kinnitab ka

S.S oma ütlustes (t.lk. 19-23), et 10.04.2013.a lõi ta oma elukaaslasele XXXkaks korda lahtise peopesaga vastu nägu.

Kohus hindab poolte ütluste usaldusväärsust eelkõige kogumis teiste tõenditega: lisaks

kannatanule ning süüdistatavale on S.S-i süü tõendatud ka tunnistaja Nikolai

Polozkovi ütlustega (t.lk.27-31), mille kohaselt helistas ta ema 2013. aasta aprillis talle ning

teatas, et S.S lõi käega vastu põske, kutsus enda juurde järgi; asitõendi

vaatlusprotokollist (t.lk.33,35) nähtub, et 21.06.2013.a. viidi läbi vaatlus, kus vaadeldavaks

objektiks oli CD plaat, mille peal on salvestatud juhtimiskeskusesse laekunud kõne, kus XXXkutsus politsei aadressile XXX, kuna elukaaslane oli teda peopesaga löönud.

Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes, kuna need haakuvad täielikult teiste tõenditega, nii süüdistatava kui ka tunnistaja ütlustega, samuti asitõendi vaatlusprotokolliga.

Seega on KarS § 121 objektiivne koosseis täidetud.

Subjektiivsest küljest peab tahe olema suunatud löömisele. KarS § 16 lõike 3 kohaselt paneb

isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Voluntatiivse elemendi aspektist lähtudes võib isik oma teo

tagajärgi soovida, kuid võib olla ka ükskõiksel seisukohal-tagajärje saabumisega leppides. S.S lõi kahel korral kannatanule lahtise peopesaga vastu nägu, pidi möönama, et kannatanu võib haiget saada.

Kohtu hinnangul on kohtule esitatud ja istungil uuritud tõenditega tõendatud täielikult, et S.S kasutas 10.04.2013.a. kannatanu XXXvastu füüsilist vägivalda; on ilmselge,

et kannatanu, tundis vägivalla tagajärjel valu. Samuti on tõendatud, et S.S pani teo toime otsese tahtlusega: lüües kahel korral kannatanule peopesaga vastu nägu.

Kehaline väärkohtlemine on koosseisutüübilt alternatiiv-aktiline süüteokoosseis. Kehalise

väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis – kehaline ja vaimne heaolu.

Löömine on inimese keha järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine, samuti on löömisena

käsitatav ka järsk tõukamine ning valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. Seega

tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et tõendamist on leidnud, et

S.S pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu hinnangul pani S.S toime õigusvastase teo, tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. S.S on süüvõimeline ning KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Karistus:

Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning

karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikule mõista rahalise karistuse või kuni 3 aasta pikkuse vangistuse.

S.S on varasemalt KarS § 121 järgi karistatud. 21.11.2012.a. Harju Maakohtu

otsuse alusel mõisteti S.S süüdi KarS § 121 järgi ning teda karistati 8-kuulise vangistusega, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata, katseajaga 1 aasta ja 6 kuud.

Kohus nõustub prokuröriga, et S.S-i süü ei ole suur, vigastusi tekitatud ei ole.

Karistust kergendav asjaolu on süü tunnistamine ning puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendav asjaolu puudub.

Kohtuistungil taotles prokurör S.S-ile põhikaristuseks 2 kuulist vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 1 kuu ja 10 päeva pikkune vangistus. KarS § 68 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o.

2 päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada ärakandmisele kuuluvat vangistust eelmise, 20.11.2012.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel mõistetud ning ärakandmata karistuse, 5 kuu ja 24 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista lõplikuks karistuseks 7 kuu ja 2 päeva pikkune vangistus.

Kaitsja prokuröri poolt taotletud karistusele vastu ei vaielnud, kuid süüdistatav palus mõista leebemat karistust.

Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda

põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks

karistuse liigi ja määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada

süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik

mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku

omadusi arvestades. Seetõttu tulebki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks

arvestada ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsuseid 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). S.S

on varem kriminaalkorras karistatud KarS § 121 järgi, milline asjaolu on kohtule

iseloomustavaks asjaoluks.

S.S-i karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige

isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra

kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada S.S edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et S.S tuleb karistada reaalse vangistusega. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest.

S.S pani uuesti toime kehalise väärkohtlemise. Seega ei ole

S.S

teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkab kuriteo toimepanemist. Eelnev karistus ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. S.S-i näol ei ole tegemist

isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo

õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus, arvestades süü suurust

ning puhtsüdamlikku kahetsust, leiab, et S.S-i suhtes on võimalik saavutada

karistuse eesmärk mõistes temale põhikaristuseks reaalse vangistuse, kuid seda miinimummääras. KarS § 65 lg 2; § 64 lg 1 alusel suurendada ärakandmisele kuuluvat

vangistust eelmise, 21.11.2012.a. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel mõistetud ning ärakandmata karistuse võrra.

S.S tuleb süüdi mõista KarS § 121 järgi ning karistada vangistusega 45 päeva.

Kuna kriminaalasja menetleti lühimenetluses, siis tuleb mõistetud karistust vähendada 1/3 võrra ning S.S tuleb ära kanda 1 kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel

lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg s.o. 10.04.2013-11.04.2013 (2 päeva)

ning mõista lõplikuks karistuseks 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2; § 64 lg 1 järgi

suurendada S.S käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud ja ärakandmisele

kuuluvat 28 päeva pikkust vangistust eelmise, 20.11.2012.a. Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumaja otsuse alusel mõistetud ning ärakandmata karistuse, 5 kuu ja 24 päeva pikkuse

vangistuse võrra. Mõista S.S-ile lõplikuks liitkaristuseks 6 kuu ja 22 päeva pikkune vangistus. Karistuse kandmise alguseks lugeda 30.10.2013.a.

Asitõend:

Süüdistusaktis märgitud asitõendiga seoses otsustab kohus alljärgnevat: CD-plaat kõnesalvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures, jätta KrMS § 126 lg 3 p

1 alusel kriminaaltoimikusse. CD plaadi säilitamine ei koorma arhiveeritavat kriminaaltoimikut olulisel määral, asitõendi hävitamisega kaasneb ressursikulu.

Menetluskulud:

KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega

on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 480,00 eurot. Samuti kuuluvad

väljamõistmisele riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasud KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel; kaitsja on esitanud taotlused 192,00 eurot riigi õigusabi tasu hüvitamises, kaitsja taotlused on

rahuldatud. Samuti kuuluvad väljamõistmisele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel.

Kohtumenetluse pooled ei taotlenud kohtuistungil menetluskulude osalist riigi kanda jätmist ning nende täitmist ositi. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumis väljavaateid. Juhul, kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda, samas võib

kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalasja materjalidest ei

nähtu kohtule erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust menetluskulude vähendamiseks. Ka

seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise

otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad

süüdimõistetu maksejõuetusele. Seda, aga kohus tuvastanud ei ole. Seega asub kohus

seisukohale, et menetluskulud tuleb välja mõista täies ulatuses.

Samas leiab kohus, et põhjendatud on menetluskulude ajatamine. Menetluskulude ajatamine

on põhjendatud juhul, kui nende tasumine ajatamise perioodi jooksul on tõenäoline.

Arvestades menetluskulude suurust, ei ole süüdistataval võimalik kohtukulude kohene

tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks tõenäoliselt kaasa täitemenetluse,

millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Kohus mõistab S.S-ilt riigieelarve tuludesse sundraha 480,00 eurot. Sundraha tuleb tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 40,00 eurot.

Kohus mõistab S.S-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulu 192,45 EUR, so 192,00

EUR kaitsjatasu ja 0,45 EUR koopiakulu. Menetluskulu tuleb tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksega mitte vähem kui 16,00 eurot. Viimase osamakse suurus on 16,45 eurot.

Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr

333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber –

2800049777 ja selgitus „menetluskulud“, „sundraha“ vastavalt sellele, mida tasutakse. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile.

Kohtunik: /allkiri//pitsat/