1-11-12341/21 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-11-12341

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 19.11.2013.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kohtuasja nr

1-11-12341

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungi sekretär

Galina Kovaljova

Kohtuasi Vangla esitatud materjalid R. tingimisi enne A tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu R.A (ik: XXX; viibib Vanglas)

Kohtuistungi toimumise aeg, 13.11.2013.a Tallinn Liivalaia kohtumaja, avalik kaugkohtuistung koht

RESOLUTSIOON

1. Vabastada R.A karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1

(üks) aasta kohtumääruse jõustumisest, millest esimeseks 6 (kuueks) - kuuks kohaldada

tema suhtes elektroonilist valvet ning määrata ta selleks tähtajaks Vangla Pärnu

kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja poolt määratud

kriminaalhooldusametniku järelevalve alla (asukoht: Ehte 9, Haapsalu) ning kohustada R.A järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

2

2. Kohaldada R.A suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul;

2) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

3) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 4) osaleda sotsiaalabiprogrammis; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 (kuus) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

R.A vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Vanglale, prokurörile, Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talitusele ja R. -le. A

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Vangla esitas 24.10.2013.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava R. tingimisi A

enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Vangla juhtis tähelepanu, et kinnipeetav on

võimalusel nõus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanema ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

Tartu Maakohtu 22.02.2012.a kohtuotsusega tunnistati R. süüdi KarS § 199 lg 2 p 8,9 A

järgi ja karistati teda KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 10 kuud ja 27 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 654 tundi ja määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 12. märts 2013.

Tartu Maakohtu 04.04.2013.a määrusega pöörati Tartu Maakohtu 22. veebruari 2012 otsusega R. -le mõistetud vangistusest kandmata vangistus 8 kuud ja 7 päeva täitmisele. A

Karistuse kandmise algus oli 23.04.2013.a ja lõpp on 30.12.2013.a.

R.A kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaksteist korda. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on olnud rahuldav, üks kehtiv distsiplinaarkaristus - noomitus. Enne vangistust elas koos

abikaasa ja nelja lapsega abikaasa vanemate juures XXX, peale vabanemist asub elama samal aadressil. Isiku ennetähtaegsel või tähtaegsel vabanemisel on OÜ XXX juhataja huvitatud uuesti

isiku tööle võtmisest. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega.

R.A kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on säilinud vangistuse ajal suhted lähedastega. Ennetähtaegse vabanemise taotluses esitatud elukoht kuulub R. abikaasa XXX, eramu aadressil XXX vastab elektroonilise järelevalve A kohaldamise nõuetele. Enne vangistust töötas R. OÜ XXX juhataja sõnul nende firmas ja A kinnipeetava ennetähtaegsel vabanemisel on ta huvitatud uuesti R. töölevõtmisest. A

R.A taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega.

3

Prokuröri abi Kristina Kivi edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt R.

A puhul on tegemist isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 12-korral, peamiselt varavastaste

kuritegude toimepanemise eest, ta paneb toime vargusi süstemaatiliselt. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud materiaalse kasu saamine. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on küll R. olemas elukoht XXX ja töökoht OÜ-s XXX, kuid A arvestades, et ta on varasemalt pannud kontrollnõuete täitmise ajal toime uusi kuritegusid ja ka

käesoleva karistuse kandmise ajal ei ole ta vanglas suutnud distsiplineeritult käituda - talle on määratud distsiplinaarkaristus, mis näitab isiku negatiivset hoiakut vangla sisekorra suhtes ning

samuti seda, et tal on raskusi allumisega ettenähtud korrale ja nõudmistele, ei ole ka praegu

usutav kriminaalhoolduse kontrollnõuete täitmine. Karistusaja lõppemise kuupäev on

30.12.2013. Lähtuvalt eeltoodust ei toeta prokurör R. tingimisi enne tähtaega A vangistusest vabastamist, kuivõrd see ei ole põhjendatud.

Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud R.A

arvamuse, leiab, et R. võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. A

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo

toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua

tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel

arvesse kõik R. isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo A toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

R. on kriminaalkorras karistatud kaheteistkümnel korral, vastavalt esitatud materjalidele A

on kuriteod valdavalt varavastased, ka praegust karistust kannab varguste eest, samuti liitkaristusena kehalise väärkohtlemise eest. Kohus arvestab, et kinnipeetav soovib tingimisi

ennetähtaegselt vabaneda elektroonilise järelevalvega, kuigi võiks taotleda vabastamist ka ilma

sellekohase valveta, mis näitab, et kinnipeetav püüab oma käitumist tõsimeeli korrigeerida

paremuse suunas ning püüdleb õiguskuuleka elu poole. Samuti arvestab kohus vangla iseloomustuses märgituga, et kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on olnud rahuldav ning vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Vangla on märkinud, et kinnipeetav ise arvab, et uue kuriteo toimpanemise tõenäosus on väga

väike, sest tal on toetav pere, mille pärast on motiveeritud muutuma, vabanedes soovib

pühenduda perele ja asuda tööle. Kohus lähtub siinjuures ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud kahetsusest toimepandud kuritegude üle ning lubadusest alkoholi enam mitte tarvitada.

Nimetatu on oluline, kuna esitatud materjalide kohaselt on vägivallaga seotud rikkumised

sooritatud joobes, alkoholijoobes impulsiivne ja agressiivne. Kohtu hinnangul aitab R.

A arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka

uute süütegude toimepanemist. Kuna R. karistusaja lõpuni on ligikaudu poolteist kuud A vangistust, võimaldab kohtu hinnangul R. tingimisi ennetähtaegne vabastamine 1-aastase A

katseajaga ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes

samas R. -le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline A edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on R. olemas ka kindel elu- A ja töökoht ning lähedaste toetus, mis samuti aitavad kaasa R. edaspidisele õiguskuulekale A käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik