1-13-9617/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.11. 2013, Tallinnas, Liivalaia kohtumajas

Kriminaalasja number

1-13-9617

Kohtunik

Anne Rebane

Kohtuistungi sekretär

Merike Kunnus

Kriminaalasi S.J süüdistuses KarS § 121 järgi

kokkuleppemenetluses

Prokuröri abi Maigi Simson

Süüdistatav

1)nimi:

S.J 2)eluvõi asukoht ja aadress: XXX /tel XXX

3)isikukood või sünniaeg: XXX

4)kodakondsus:

EV

5)perekonnaseis:

vabaabielu

6)haridus:

põhiharidus

7)emakeel:

vene keel, kuid valdab ka eesti keelt

8)töökoht või õppeasutus: õpib 11ndas klassis,

töötab XXX kokana

9)karistatus: Tartu Maakohtu 1) 29.09.2006

Põlva kohtumaja poolt KarS § 214 lg 1 alusel

mõisteti tingimisi vangistus 3 kuud katseajaga 1 aasta ja 6 kuud;

2) 29.04.2008 Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja

poolt KarS § 424 ja § 118 p 1 alusel mõisteti liitkaristusena KarS § 64 lg 1 alusel vangistus 4 aastat ja 6 kuud ning lõplikuks karistuseks KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti vangistus 4 aastat ja 9 kuud koos juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks;

3) 09.10.2012 Harju Maakohtu Liivalaia

kohtumaja poolt KarS § 404 alusel mõisteti

vangistus 4 kuud ning lõplikuks liitkaristuseks KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti vangistus 4 kuud ja

13 päeva (vabanes pärast karistuse täielikku ärakandmist)

10)tõkend:

S.J KrMS § 217 alusel kinni

peetud ei olnud, 08.02.2013 oli tema suhtes

tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld /tl 40/

11)kaitsja: Jugans Grossmann, tel 52 180 80 (kohtuistungil ei osalenud)

12)isikusamasus tuvastatud:

ID-kaart nr AA0524039

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada S.J KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust

(KarS § 65 lg 2 alusel liitkaristust moodustada ei saa, kuivõrd S.J on talle 09.10.2012 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse täielikult ära kandnud).

KarS § 74 lg 1,3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 2 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas (XXX);

2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks;

6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kriminaalhooldaja määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnast. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev.

S.J suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista S.J-ilt kaitsjatasu kohtueelses menetluses 72 eurot, koopiakulu 0,40 eurot ja sundraha 480 eurot riigi tuludesse.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et S.J võib menetluskulusid tasuda 12 kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või

333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Harju Maakohtu viitenumber on 2800049777. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number 1-13-9617, makse nimetus ja oma nimi.

Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Käesolevas kriminaalasjas on tõendatud, et Vangla kinnipeetav S.J lõi

15.01.2013 ajavahemikul kell 14:45 kuni 15:00 XXX aadressil XXX asuvas Vangla vangistusosakonna jalutusaias kinnipeetav XXX korduvalt rusikaga näopiirkonda, tabades

tema paremat kõrva ja vasakut põske ning korduvalt põlvega kõhuja küljepiirkonda,

mistõttu XXX kukkus maha. Mõne minuti pärast, kui XXX oli püsti tõusnud, lõi S.J

talle korduvalt rusikaga näopiirkonda ja põlvega kõhupiirkonda, mistõttu XXX kukkus uuesti maha. Seejärel, naiste eluosakonna välisukse juures, lõi S.J XXX

kaks korda rusikaga näopiirkonda. Oma sellise tegevusega põhjustas S.J

kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustused: sinaka varjundiga verevalumi vasemale põsele, turse parema kõrva välimisele servale ja kaks hematoomi parema reie tagaküljele.

Seega pani S.J toime teise inimese peksmise ehk kehalise väärkohtlemise, so KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Tsiviilhagi kriminaalasjas ei ole esitatud.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav kaitsjat kohtuistungile ei soovinud. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja teise astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe

järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kokkulepe sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas. Kohus leidis, et kokkulepitud karistus on vastavauses S.J süü suurusega ja karistuse eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et S.J on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte

kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.J süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Menetluskuludeks on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 72 eurot samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (palga alammäär alates 14.01.2013 on 320 eurot) ning koopiakulu 0,45 eurot.

Vastavalt KrMS-i § 180 lõikele 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Arvestades S.J sissetulekut, leiab kohus, et KrMS § 180 lg 3 alusel on võimalik määrata, menetluskulude tasumise ositi.

Anne Rebane Kohtunik