2-09-47249/89 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja

Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.11.2013, Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-47249

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

OÜ SANITEX IM (likvideerimisel) hagi AS-i

Merko Tartu vastu võla väljamõistmiseks

7490,36 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.02.2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kohtuistungi toimumise aeg

Menetlusosalised ja nende

esindajad

AS-i Merko Tartu apellatsioonkaebus

22.10.2013

Hageja

OÜ

SANITEX

IM

(likvideerimisel,

registrikood 10192638, asukoht Riia 138c, Tartu),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu

Kostja AS Merko Tartu (registrikood 10081063,

asukoht Raekoja plats 20, Tartu), lepinguline

esindaja advokaat Triinu Hiob ja Liina Linsi

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Harju Maakohtu 20.02.2013 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta AS Merko Tartu kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud

1. OÜ SANITEX IM (likvideerimisel) esitas 15.09.2009 hagi Harju Maakohtusse AS-i

Merko Tartu vastu võla ja viivise saamiseks. Hageja palus välja mõista kostjalt 7490,36

euro suurune põhivõlg; alternatiivina 7327,88 euro suurune põhivõlg, kui kohtu arvates

oli kostjal õigus saada 162,48 euro suurune rahasumma mürasummutamise katete

maksumuse hüvitamiseks.

2. Pooled sõlmisid 19.04.2006 töövõtulepingu, mille alusel hageja pidi tegema Tartus,

Pärna allee 4 asuvas kortermajas kanalisatsiooni, veevarustuse ja küttetöid. 19.05.2006

sõlmiti täiendavalt lepingu lisa nr 1 Pärna allee 3 kortermaja kohta. 04.07.2007 sõlmisid

pooled veel ühe töövõtulepingu Pärna allee nr 5 ja 6 majade kohta.

3. Kuivõrd hageja oli töövõtjana väljastanud kostjale töövõtulepingute alusel garantii-

kohustuse täitmise tagamiseks SEB Pank AS-i garantiikirjad, esitas kostja 04.05.2009

kirjas nõude otse pangale täitmiseks, kuna kostja oli seisukohal, et hageja on

töövõtulepinguid rikkunud.

4. Riiklikult tunnustatud ekspert I. Põldaru ekspertarvamuses tuvastas mitmeid puudusi

Pärna allee 3-6 hoonete juures. Esiteks puudulik ehitusprojekt. Palju olulisi küsimusi on

jäetud ehitusprojektiga lahendamata ja erinevate projektide osad omavahel sidumata.

Pärna allee 3-6 hoonete katlaruumide ehitamisel tehti mitmeid üldehituslikke vigu.

Näiteks gaasikatelde tarbeks vundamentide ehitamata jätmine, katlaruumide seinte

ehitamine otse katlaruumide põrandale ja jäikade ühenduste kasutamine külgnevate

konstruktsioonide juures, gaasikatelde korstnašahtide mitteprojektijärgne ehitamine,

projektikohase (gaasikatelde) gaasikatlamajade ventilatsiooni väljaehitamata jätmine.

Müraprobleem oli põhjustatud vigadest gaasiseadeldiste paigaldamisel.

5. Hageja ei ole vastutav puuduste esinemise eest Pärna allee 3-6 hoonete juures.

Töövõtulepingute p-st 7.1.3 ilmneb üheselt, et hagejal projektide koostamise kohustust

ei lasunud. Kogu projektdokumentatsiooni pidi hagejale üle andma kostja. Nähtuvalt

töövõtulepingute p-st 4.2.3. omas lepingute lisa nr 5 prioriteeti lepingute teiste sätete

suhtes.

Töövõtulepingute

lisadest

ei

nähtunud,

et

hagejal

oleks

lasunud

projekteerimistööde teostamise kohustust. Nimetatut kinnitab ka kostja poolt teiste

alltöövõtjatega sõlmitavate lepingutega seonduv. Varmata AS-i ning kostja vahel

sõlmitud lepingutest ilmneb, et olukorras, kus kostja soovis tellida projekti koostamise

alltöövõtjalt, lepiti see kokku töövõtulepingu lisas nr 5. Samuti ilmneb Varmata AS-i ja

kostja vahel sõlmitud töövõtulepingutest, et kostja eristas termineid „projekt“ ja

„täitedokumentatsioon“ ning järelikult ei saa hageja ja kostja vahel sõlmitud

töövõtulepingute lisades sisalduv sõna „täitedokumentatsioon“ tähendada projekti

koostamist.

6. Kostja on meelevaldselt leidnud, et AS-i Varmata kohustus teostada projekteerimistööd

seondus ainult tema töövõtu ulatusega, s.t projekteerimistööd tuli teostada kõigi

vaidlusaluste korterelamute väligaasitööde osas ja hoonetes Pärna allee 5 ja 6 ka

sisegaasitööde osas maja sisendist põletini. Kostja jätab mainimata, et ka Pärna allee 3

ja 4 hoonetes teostas AS Varmata sisegaasitöid. Asjaolu, et AS Varmata oli leppinud

kostjaga sõlmitud töövõtulepingutes kokku, et teostab ka projekteerimistööd, ei saa

tõendada seda, nagu oleks ka hagejal lasunud projektide koostamise kohustus.

7. Pärna allee hoonete vundamentide ning 0-korruse seinte ehitamisega hageja ei tegelenud

ning töid teostasid OÜ Certus Ehitus ja OÜ Wokip Ehitus. Seega ei saa hagejale ette

heita, et gaasikatelde jaoks ei ehitatud valmis eraldi vundamente või et

gaasikatlamajaruum toetub maja üldisele vundamendile, mistõttu kandub gaasikatlast

johtuv müra ja vibratsioon mööda hoonete teisi detaile edasi. Hoonete keldrikorruse

betoonpõrandate ehitamisega hageja ei tegelenud ning viimatinimetatud töid teostasid

Savekate OÜ ning Tasandusvalu OÜ. Seega ei ole võimalik ka hagejale ette heita, et

katlaruumides oli gaasikateldele ettenähtud kohtadesse valmis

ehitatud sile

betoonpõrand. Siseviimistlustöid hoonetes teostas A.L.Viimistlus OÜ. Seega ei saa

hagejale ette heita seda, et gaasikatelde korstnad on isoleeritud ebaõigesti ja see minetus

põhjustab gaasikatelde tööst tuleneva müra levimist hoonetes. Gaasitöid gaasikatelde

juures teostasid AS Varmata ning Quarrido OÜ. Kuna hageja ei teostanud gaasikateldele

põletite paigaldamist, nimetatud katelde juurde gaasitorustiku toomist ja gaasitorustiku

kateldega ühendamist, automaatika monteerimist gaasikateldele ning gaasimõõturite,

gaasiregulaatorite ja muu gaasiga seonduva paigaldamist, ei ole võimalik ka hagejale

ette heita seda, et gaasitorustik on katelde ja hoone teiste osadega seotud jäigalt, et

vähemalt ühe hoone gaasimõõtur ei ole sobilik, et jäigalt seotud gaasitorustike kaudu

levib müra hoonetes. Pärna allee hoonetes tegi ventilatsioonitööd OÜ Viljandi

Õhumeister.

Seega

ei

ole

võimalik

heita

hagejale

ette

gaasikatlamajade

ventilatsioonisüsteemi projektijärgset ehitamata jätmist.

8. Pärna allee 3-6 hoonete gaasikatlamaja-soojavarustuse põhimõttelistel skeemidel on

kajastatud üksnes hoonete gaasikatlamajade ruumides paiknev veega seonduv sisseseade

ja selle sisseseade hulka kuuluvate erinevate detailide omavahelise ühenduse

põhimõtteline skeem. See tähendab, et gaasiga seonduvaid seadmeid ja teisi hoonete

osasid (korterid, trepikojad vmt) gaasikatlamaja - soojavarustuse põhimõttelistel

skeemidel kajastatud ei ole. Gaasikatlamaja lahendusest ei ole olnud hõlmatud OÜ

Pakrum projekteerimise töövõtuga üksnes gaasikatla ja gaasivarustusega seonduv.

Muud küsimused – veetorustike paiknemine, veetorustike ventiilide ja mõõdikute

paiknemine, pumpade paiknemine, paisupaagi paiknemine jmt – olid leidnud OÜ

Pakrum

poolt

koostatud

XXXXX

hoonete

gaasikatlamaja

-

soojavarustuse

põhimõttelistel skeemidel käsitlemist.

9. Hageja tunnistas, et ta ostis üksnes ära gaasikatlad ja põletid vastavalt kostja suunistele.

Need gaasikatlad, mis XXXXX hoonetesse paigaldati, valis välja kostja töötaja P P i

erinevate alternatiivsete gaasikatelde hulgast. Seejuures käisid tunnistaja E. J ning kostja

töötaja P. Pi gaasikatlaid AS-is Temo eraldi vaatamas ning P. Pi kiitis need gaasikatlad,

mis hageja hiljem Pärna allee 3-6 hoonetele ostis, heaks. Seejuures eelistas P. Pi kõige

odavama hinnaga katlaid. Lähtudes heakskiidetud gaasikateldest sai hageja teha kostjale

töövõtulepingute sõlmimiseks hinnapakkumised, kuna pärast konkreetsete gaasikatelde

näitamist P. Pi poolt, mis tulid hoonetesse osta, oli ka teada gaasikatelde maksumus ning

hageja sai seda maksumust hinnapakkumistes näidata.

10. Hageja poolt erinevate alternatiivsete gaasikatelde väljapakkumisel kostjale ajaliselt

enne hageja poolt pakkumiste tegemist töövõtulepingute sõlmimiseks Pärna allee 3-6

hoonete osas ning ajaliselt enne nende töövõtulepingute sõlmimist sai hageja lähtuda

üksnes sellest, kui suur on hoonete soojatarbimine. Mitte mingisuguseid andmeid selle

kohta, milline peaks olema hoonetesse paigaldamisele kuuluvate keskküttekatelde

müratase, kostja poolt hagejale alternatiivsete gaasikatelde välja valimiseks esitatud

projektidest ei nähtunud. Kuna kostja on professionaalne ehitaja, siis oli hagejal põhjust

eeldada, et erinevate alternatiivsete gaasikatelde, mis võiksid sobida hoonetesse, välja

valimisel ei oma gaasikatla müratase tähtsust.

11. Kuna erinevate alternatiivsete gaasikatelde väljavalimiseks oli kostja hagejale andnud

üle vaid hoonete kütte-, vee- ja kanalisatsiooni projektid, siis ei olnud hagejal erinevaid

alternatiivseid gaasikatlaid välja valides ning ka pärast seda, kui kostja oli teatanud,

millised gaasikatlad tuleb ära osta, võimalik juhtida kostja tähelepanu sellele, et

gaasikatelde müratasemest tulenevalt võivad hoonetest iga hoone ühes esimese korruse

korteris hakata ilmnema müraprobleemid. Seda põhjusel, et lahendused selles osas,

kuidas isoleeritakse hoone keldris tekkiv müra ning kuidas välditakse müra kandumist

tehnilistest ruumidest eluruumidesse, tuleb esitada hoone konstruktiivse osa projektides.

Vastavasisulisi projekte ei ole aga kostja hagejale kunagi üle andnud.

12. Hageja tunnistab, et ta tõstis vastavalt kostja soovidele välja valitud gaasikatlad hoonete

katlaruumidesse paika, juhindudes kostja suunistest. Küsimuse, kuidas tuleks

gaasikatlad paigutada lasi kostja projektijuht P. Pi E. Jil endal otsustada. Kuna

gaasikatelde jaoks eraldi vundamente valmis ehitatud ei olnud ning katlaid põrandale

paigutada ei tohi, keevitati E. J korraldusel gaasikateldele metallist raamid alla.

13. Hageja poolt teostatud tööd piirdusid kütte-, vee- ja kanalisatsioonitöödega ning

gaasikatelde ja põletite ostmisega ja gaasikatelde katlamajaruumidesse paika tõstmisega

vastavalt kostja suunistele. Kostja poolt andsid hagejale suuniseid seonduvalt

konkreetsete gaasikatelde ostmisega kostja projektijuht P. Pi ning seonduvalt

gaasikatelde paika tõstmisega P. Pi ja kostja objektijuht Kristjan Karm. Nähtuvalt poolte

vahel sõlmitud töövõtulepingute p-st 10.1.2. oli kostja esindajaks töövõtulepingute

täitmisel ja ehitusprotsessi juhtimisel P P i.

14. Kostjal puudus õiguslik alus nõuda AS-ilt SEB Pank garantiisumma välja maksmist.

Nähtuvalt töövõtulepingute p-dest 9.1, 9.2 ja 9.4 oli hageja poolt teostatud tööde

garantiiaeg 24 kuud alates töö vastuvõtmisest tellija poolt. Hageja oli töövõtjana

kohustatud omal kulul kõrvaldama viivitamatult garantiiajal ilmnenud puudused ning

garantiiaegsete kohustuste täitmise tagamiseks andis hageja kostjale üle pangagarantii.

Kuna müraprobleemid hoonete juures ei ole vaadeldavad hageja töös ilmnenud

puudustena, siis puudus kostjal õiguslik alus nõuda garantiisumma välja maksmist.

15. Hagejal ei lasunud Pärna allee 3-6 hoonete suhtes sõlmitud töövõtulepingute kohaselt

kohustust paigaldada gaasikatelde põletitele mürasummutamise katteid. Seetõttu ei ole

ka võimalik väita, nagu oleks hageja töövõtulepinguid rikkudes jätnud katted

paigaldamata. Samuti puudub alus väiteks, et kuna hageja mürasummutamise katteid ei

paigaldanud, siis oli kostjal õigus seda teha hageja eest ja kulul.

16. Gaasikatelde mürasummutamise katete valmistamise maksumus on oluliselt väiksem

kostja poolt nimetatud hinnast. Nähtuvalt eksperdiarvamusest oli 2009.a alguses nelja

mürasummutamise katte valmistamise maksumuseks koos käibemaksuga 6000 krooni.

Seetõttu on põhjendamatu kostja arusaam, nagu oleks mürasummutamise katete

valmistamise mõistlikuks maksumuseks olnud 93 838 krooni. Hagejal ei lasunud

kohustust teostada hoonetes mürataseme mõõtmisi. Seetõttu ei saa kostja nõuda ka

hagejalt mürataseme mõõtmise kulude hüvitamist.

17. Kostja väidetavad kohtueelsed õigusabikulud ei saa tulenevalt XXXXXXX hoonete

suhtes sõlmitud töövõtulepingute p-dest 9.2. ja 9.4. olla vaadeldavad kuludena, mille

hüvitamisele oleks kostja olnud õigus garantiikirja realiseerimise läbi. Ainuüksi

viimatisel põhjusel on garantiikirja realiseerimise tagajärjel kostja täiesti põhjendamatult

saanud raha oma väidetavate õigusabikulude hüvitamiseks.

18. Kostja oli hetkeks, kui ta esitas AS-ile SEB Pank nõude garantiisumma välja

maksmiseks, minetanud õiguse esitada hageja vastu XXXXX hoonete osas sõlmitud

töövõtulepingutega seonduvaid nõudeid. XXXXX hoones hageja poolt teostatud tööd

võttis kostja vastu 05.04.2007 ning XXXXXhoones hageja poolt teostatud tööd võttis

kostja vastu 30.05.2008. XXXXX hoone juures hageja poolt teostatud tööd tuleb lugeda

kostja poolt vastuvõetuks 22.02.2007 ning Pärna allee 5 hoone juures hageja poolt

teostatud tööd tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks 04.07.2008. Seega võttis kostja

hageja poolt hoonete juures teostatud tööd vastu ajavahemikus 22.02.2007-04.07.2008.

Müraprobleemidest teavitas kostja esmakordselt hagejat 08.01.2009 ning müra-

probleemile kui väidetavale puudusele hageja töös tugines kostja esmakordselt

04.05.2009, seega on kostja olulisel määral hilinenud väidetavatest puudustest

teatamisega ning on seetõttu VÕS § 644 lg-test 1 ja 3 tulenevalt kaotanud õiguse

tugineda sellistele väidetavatele puudustele.

19. Tasaarvestuse teostamiseks peaks kostjal olema VÕS § 197 lg-st 1 tulenevalt hageja

vastu rahasumma maksmise nõue. Kostjal taolisi rahasummade maksmise nõudeid

hageja vastu ei ole, kuna hageja ei ole vastutav Pärna allee 3-6 hoonete juures esinevate

müra- ja vibratsiooniprobleemide eest. Lisaks tuleb silmas pidada, et kostja on

käibemaksukohustuslane, mistõttu ei saaks kostja kuidagi tasaarvestada hageja nõudega

käibemaksuga summasid. Kostja etteheited eksperdiarvamuse muudatuste osas on

põhjendamatud. Vaidlus puudus selles, et riiklikult tunnustatud ekspert I. Põldaru on

oma ekspertarvamust ebaolulisel määral muutnud. Nimelt taotles hageja, et

ekspertarvamuse arusaadavuse huvides viitaks ekspert oma arvamuses konkreetsete

äriühingute nimedele. Kostja sellisele taotlusele vastu ei vaielnud.

20. Viivist arvestas hageja alates 03.06.2009, see on päevast, millal AS SEB Pank kostja

poolt garantiinõude esitamise tagajärjel oli debiteerinud hageja kontot.

Kostja vastuväited

21. Kostja palus jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt tasaarvestada kostja põhinõue

hageja vastu 117 198,82 krooni (7490,37 eurot) ja viivisenõue 05.10.2011 seisuga

42 332,21 krooni (2705,52 eurot) ning alates 06.10.2011 (kaasaarvatud) arvestusega

15% põhinõudest aastas, hageja põhinõudega 117 198,82 krooni ja viivisenõudega,

kusjuures hageja viivisenõuet mitte arvestada varasemast ajast kui 16.09.2009.

22. Asjas on läbi viidud ekspertiis ja eksperdiarvamusega on tõendatud, et hageja on valinud

konkreetsetesse korterelamutesse mürataseme poolest sobimatud gaasipõletid.

23. Müraprobleemi avaldumisele aitas kaasa asjaolu, et hageja paigutas gaasikatlad jäigale

metallraamile, mis toetus otse põrandale. Hageja pidi paigaldama gaasikatlad selliselt, et

need ei olnuks jäigas ühenduses konstruktsioonidega. Hageja pidi gaasikatlamajade

rajajana paigaldama tema poolt hangitud seadmed tema enda hangitud vibratsiooni

summutavatele alustele, s.t katelde aluse sobivaks kohandama ning selleks vajalikud

materjalid ja alused soetama ning tööd teostama.

24. Gaasikatlamaja rajamiseks vajaliku projektdokumentatsiooni puudulikkuse eest vastutab

hageja. Lepingute p 5.2 kohaselt kuulusid hageja tööde hulka ja ta pidi teostama ka

sellised tööd ja toimingud, mis polnud lepingus otseselt loetletud, kuid mille tegemine

on tavapäraselt vajalik lepingute täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks, nt tööde

teostamise aluseks olevate projektide koostamine.

25. Hageja pidi tema töövõtu jaoks tarvilike projektide koostamisel/tellimisel võtma aluseks

Pärna allee 3 ja 4 ning elamute Pärna allee 5 ja 6 projektide seletuskirjad ja

gaasikatlamajade soojavarustuse põhimõttelised skeemid. Samuti pidi hageja nii

projektide koostamisel kui ka ehitamisel järgima kõiki õigusaktides ettenähtud norme,

sh sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ sätestatud

mürataseme piirmäärasid.

26. Kui kohus peaks siiski mingil põhjusel asuma seisukohale, et kostja ei pidanuks oma

nõudeid rahuldama pangagarantii alusel, tuleb arvestada kostja alternatiivse

tasaarvestusvastuväitega. Kostjal on eelnevast tulenevalt tekkinud hageja vastu nõuded

kulude ja kahju hüvitamiseks tulenevalt lepingute rikkumisest, kuna hageja töö ei

vastanud lepingutele. Kostja nõuded hageja vastu on täitmata ja kostjal on õigus nõuda

nende täitmist.

27. Hageja töö mittevastavuse kõrvaldamise hind on mõistlik ja õige ning kostjal on õigus

hinna hüvitamisele koos käibemaksuga. Kostja on tasunud OÜ-le Giraldo XXXXX, 4, 5

ja 6 korterelamute gaasipõletitele mürasummutavate katete valmistamise ja

paigaldamise eest kokku 93 838,32 krooni. Kateldele mürasummutavate katete

paigaldamise maksumuse osas ei ole eksperdiarvamus kohaseks ega usaldusväärseks

tõendiks ja sellest ei saa lähtuda. Kateldele mürasummutavate katete paigaldamise

maksumuse osas ei ole usaldusväärseks tõendiks ka OÜ Fasmerk, Hanse ML OÜ ja OÜ

Plekkner hinnapakkumised. Juhul, kui töövõtja on teinud puudusega töö ja keeldub

puuduse kõrvaldamisest, mistõttu tellija laseb töö teha kolmandal isikul ja nõuab kulude

hüvitamist töövõtjalt, ei saa mõistlike kulude hüvitamist võrdsustada keskmise

turuhinna hüvitamisega. Kostja on kandnud ka müramõõtmise kulu 11 328 krooni, mis

on tõendatud Oy Akukon Eesti filiaali arvetega.

28. Kostja on hageja lepingurikkumise tõttu ja seoses puuduse kõrvaldamiseks korduvate

nõuete esitamisega kostja poolt kandnud õigusabikulusid 12 032,50 krooni, mis on

tõendatud Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN arvetega. Kostja on õigesti

esitanud hagejale kulude hüvitamise nõude koos käibemaksuga.

29. Kostja leidis, et ühelgi tingimusel ei saa viivist arvestada alates 03.06.2009, mis on

päev, mil pank debiteeris garantii alusel kostjale tasutud summa hageja arveldusarvelt.

Isik saab sattuda täitmisega viivitusse alles pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist.

Olukorras, kus kostja ei saanud olla teadlik summa debiteerimisest hageja kontolt, ei

saanud tal tekkida ka kohustust hagejale mistahes summade hüvitamiseks ega saanud

seega kohustus muutuda sissenõutavaks. Kostja ei saanud teada ega pidanud teada

saama hageja väidetavast nõudeõigusest enne hagimaterjalide kättesaamist, seega ei saa

ühelgi tingimusel arvestada viivist varasemast ajast kui alates 16.09.2009.

Esimese astme kohtu otsus

30. 20.02.2013 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja jättis menetluskulud kostja

kanda.

31. Nähtuvalt töövõtulepingute p-st 7.1.3 oli lepingus sätestatud tellija, s.t kostja,

kohustuseks anda töövõtjale, s.t hagejale, üle projektidokumentatsioon paberkandjal

ühes eksemplaris või digitaalsel kujul. Samuti on töövõtulepingu lisas nr 5 fikseeritud

Pärna allee 3 ja 4 töövõtu ulatus, mille kohaselt hõlmab see kahe kortermaja kütte-, vee-

ja

kanalisatsioonitöid

ning

täitedokumentatsiooni

ning

XXXXXXX

puhul

ettevalmistustöid,

kõiki

veetorustikutöid,

kanalisatsioonitöid,

keskküttetöid,

sanitarseadmete tarnet ja paigaldust, gaasikatlamaja töid ning täitedokumentatsiooni.

Eeltoodust

ei

tulenenud

hagejale

sõlmitud

lepingutest

kohustust

projektide

koostamiseks, kuna lepingud nägid üheselt ette, et projektidokumentatsiooni üleandmise

kohustus on kostjal. Asjaolu, et hinnapakkumistel ja teostatud tööde aktidel on ühe

reana kirjas gaasikatlamaja, ei tõenda hageja kohustust projekti koostamiseks, kuna

kohustus ei saa tuleneda üksnes kostja nimetatud dokumentidel märgitud sõnast

„gaasikatlamaja“, olukorras, kus projektide olemasolu eest vastutamise kohustus on

lepingutes pandud kostjale.

32. Nähtuvalt kostja ja Varmata AS-i vahel 23.10.2007 sõlmitud töövõtulepingu p-dest 2.1

ja 4.2.3 ja lepingu lisast 5 tulenes Varmata AS-ile kohustus teostada Pärna allee 5 ja 6

gaasitööd koos projekteerimisega. Seega olukorras, kus kostja soovis töö teostajalt ka

projekti koostamist, sätestas ta vastava nõude lepingus, kuid hagejaga sõlmitud

lepingutes hagejale vastavat kohustust pandud ei ole.

33. Riiklikult tunnustatud ekspert I P ekspertarvamusest nähtuvalt on XXXXX hoonete

ehitamisel tehtud mitmeid olulisi vigu. Ekspert asus seisukohale, et mürataseme jäämine

lubatud piirmääradesse sõltub korrektsest projekteerimisest, kuid praegusel juhul seda ei

tehtud, mis ei olnud hageja kohustus. Lisaks puudulikule projekteerimisele tõi ekspert

välja tööd, mille tegemata jätmine või mittenõuetekohane teostamine põhjustas

piirmäärast kõrgemat müra. Esitatud tõenditest nähtub, et vundamentide ning 0-korruse

seinte ehitusega seotud töid teostasid OÜ Certus Ehitus ja OÜ Wokip Ehitus. Samuti ei

tegelenud hageja betoonpõrandate ehitamisega, seda üleannet täitsid Savekate OÜ ning

Tasandusvalu OÜ. Siseviimistlustöid teostas A.L. Viimistlus OÜ ning see hõlmas ka

gaasikatelde korstnašahtide isoleerimist ja kinnitamist kipsplaatidega. Gaasikatelde

juures teostasid gaasitöid AS Varmata ning Quarrido OÜ. Samuti on tunnistaja E. J

andnud ütlusi, et hageja ei teostanud Pärna allee objektidel gaasitöid ning gaasitorustiku

süsteemi ei teinud. Ventilatsioonitöid teostas OÜ Viljandi Õhumeister. Lähtuvalt

eeltoodust leidis kohus, et hageja on tõendanud, et antud tööd ei olnud teostatud hageja

poolt, mistõttu ei saa nendest tulenevaid puudusi ka hagejale ette heita.

34. Ekspert on ekspertarvamust muutnud osas, mis puudutab mõistete „ehitaja“, „tellija“

vms asendamist konkreetse isiku nimega ja muid pisimuudatusi, mistõttu ei ole tegemist

ekspertarvamuse

sisulise

muutmisega,

mis

ei

too

endaga

kaasa

arvamuse

usaldusväärsuse

kahanemist.

Ekspertarvamus

on

eksperdi

poolt

digitaalselt

allkirjastatud, mistõttu on tegemist seaduse nõuetele vastava dokumendiga. Asjaolu, et

tehniliste muudatustega ekspertiisiaktile ei ole oma digitaalset allkirja lisanud isikud,

kes eksperti ekspertiisi teostamisel võisid abistada, ei muuda ekspertarvamust

lubamatuks tõendiks.

35. E. Ji ütlustega on tõendamist leidnud, et hageja soetatud katlad olid heaks kiidetud

kostja töötaja P P i poolt ning hagejal ei olnud kostjale alternatiivseid variante pakkudes

teada andmeid, mis puudutaksid katelde mürataset, kuna kostja ei olnud vastavat infot

hagejale esitanud. Eelnevalt leidis tuvastamist, et vastavate projektide, millest nähtuks

müra isoleerimise viis, esitamise kohustus oli kostjal, kuid kostja seda ei teinud.

Tunnistaja E. Ji ütlustest nähtuvalt edastati hagejale kostja poolt üksnes andmed selle

kohta, milline on hoonete soojatarbimine. Seega ei saanud hageja gaasikatelde

soetamisel ette näha, millisel tasemel võivad katlad pärast ehituse lõppemist hakata

müra tegema. E. Ji ütlustest nähtuvalt otsustas kostja töötaja P. Pi ka selle, kuidas ja

kuhu katlad paigutati. Asjaolu, et katelde paigaldamine toimus kostja töötajate

juhendamise järgi, on kinnitanud ka tunnistaja M. N. Hageja kohustus lähtuda tööde

teostamisel kostja töötaja suunistest tulenes hageja ja kostja vahel sõlmitud

töövõtulepingu p-st 10.1.2, millest nähtuvalt oli kostja esindaja ehitusprotsessi

juhtimisel P. Pi.

36. Kohus leidis, et hageja töövõtulepinguga ettenähtud kohustused olid hõlmatud Pärna

allee 3-6 hoonete gaasikatlamaja - soojavarustus skeemidest ning hagejal ei esinenud

täiendavat kohustust olla kursis tema tööülesannetest väljapoole jäävate küsimustega

ning võimalike puuduste korral kostjat informeerida. Kohustust mürasummutavate

katete ostmiseks ning paigaldamiseks hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingutest

ei nähtu. Seega puudus kostjal õigus nõuda hageja arvelt sisse nende paigaldamise tasu.

Kuna hagejal puudusid mürasummutavate katetega seotud kohustused, jättis kohus

sisuliselt analüüsimata poolte väited seoses mürasummutavate katete kohase

maksumuse, mürasummutamise võimekuse, mürataseme mõõtmise ning puudustest

teavitamise õigeaegsusega.

37. Tulenevalt eeltoodust leidis kohus, et hageja ei vastuta XXXXXXX hoonetesse

paigutatud gaasikateldest tuleneva müra põhjustamise eest, seega puudus kostjal alus

garantiinõude esitamiseks, mis tähendab, et kostja on hageja arvelt alusetult rikastunud

7490,36 euro ulatuses, mistõttu see tuleb VÕS § 1028 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks

välja nõuda.

38. Seoses kostja esitatud tasaarvestamise nõudega leidis kohus, et tulenevalt VÕS § 197

lg-st 1 on tasaarvestamine võimalik üksnes olukorras, kus kahel isikul on teineteise

vastu nõue. Praegusel juhul leidis tuvastamist, et kostjal hageja vastu nõuet ei ole, kuna

hageja ei ole töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, mistõttu ei saa toimuda

ka tasaarvestamist.

39. Hageja taotles VÕS § 113 alusel viivise väljamõistmist alates 03.06.2009 kuni hagi

esitamiseni 179,05 eurot. Kostja on viivise väljamõistmisele alates nimetatud

kuupäevast vastu vaielnud, kuna kostja leiab, et kostja ei saanud olla teadlik hageja

konto debiteerimisest. Kohus leidis, et kostja vastuväited on põhjendamatud, kuna

hageja konto debiteerimise põhjustas kostja garantiinõue, mille esitamiseks kostjal alust

ei esinenud. Arvestades, et kostja ise vastava garantiinõude esitas, pidi ta olema teadlik

ka hageja konto debiteerimisest. Seega on põhjendatud viivise väljamõistmine alates

kuupäevast, millal hagis nõutav summa hageja kontolt maha arvestati. Hagi esitamise

seisuga tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus ja viivis 7669,41 eurot.

Kohus leidis, et TsMS § 367 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis

põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 16.09.2009 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni hageja kasuks.

Apellatsioonkaebus

40. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ja

menetluskulud vastustaja kanda.

41. Kohus on jätnud analüüsimata rea kostja argumente ja asjas kogutud tõendeid, sh on

jätnud hinnangu andmata suurele osale eksperdiarvamusest. Vastustaja töö üksikosade

detailsete projektilahenduste koostamine oli vastustaja kohustus.

42. Ekspert leidis arvamuse p-s 3.1.12, et gaasikatlad ja põletid on mitteprojektikohased.

Seega on ekspert tuvastanud, et hageja poolt hangitud, tarnitud ja paigaldatud katlad ei

vastanud ehitiste osas koostatud projektdokumentatsioonile. Lisaks leidis ekspert

arvamuse p-s 3.1.3, et valitud keskküttekatlad ja põletid ei ole nõuetekohased antud

katlaruumides kasutamiseks. Selliseid katlaid ja põleteid tohib korterelamutes kasutada

ainult juhul, kui see on vastavalt projekteeritud ja vastavalt projektile paigaldatud.

Katlaruumide ehitus ja katelde valik ning paigaldus ei ole omavahel kooskõlas. Seega

järeldub eksperdi seisukohast, et olukorras, kus selliste katelde kasutamist ei olnud

projektiga ette nähtud, ei võinud hageja neid katlaid elamutes kasutada. Samuti on

eksperdiarvamuse p-s 3.1.4 tuvastatud, et pole paigaldatud õigeid põleteid, mis

arvestaksid maja tegelikku soojatarbimist ja kui ehitusega oli niikaugele jõutud oleks

pidanud otsima väiksema põlemistsükliga põletid kateldele. Kohus jättis eksperdi

nimetatud olulised järeldused arvestamata ja hindamata, ega ole põhjendanud, miks

kohtu hinnangul ei ole eksperdi taolised järeldused asja lahendamisel relevantsed.

43. Apellandi hinnangul nähtub eksperdi nimetatud seisukohavõttudest, et hageja tarnitud ja

paigaldatud

katlalahendus

olid

vastuolus

ehitiste

olemasoleva

projektdokumentatsiooniga. Projektdokumentatsioon oli seejuures töövõtulepingute

lisaks 3. Seega on maakohus ebaõigesti asunud seisukohale, nagu oleks eluruumidesse

kanduv ja katelde poolt põhjustatav ülemäärane müra tingitud projektdokumentatsiooni

mittenõuetekohasusest ja hageja selle eest ei vastuta.

44. Lisaks on maakohus jätnud andmata hinnangu tervikuna elamute projektide

seletuskirjadele, sealhulgas seletuskirjade p-le 4.2.1.0, milles oli ette nähtud, et töövõtja

vastutab, et lubatud müratasemeid ei ületata, kui seadmed töötavad maksimaalse

võimsusega. Töövõtja peab enne paigaldustöid kontrollima projektides esitatud müra

summutamise lahenduste vastavust seadmete tegelikele helitehnilistele omadustele ja

vastutama võimalike muutuste poolt tekitatud kulude eest. Seega oli mürataseme

küsimust projektdokumentatsioonis käsitletud ja viidatud seejuures müra piirmääradele,

millega oli hagejale pandud kohustus tarnida sellised katlad ja põletid, mille müra ei

ületa lubatud tasemeid. Hageja ei ole katelde tarnimisel ja paigaldamisel järginud Pärna

allee 3 ja 4 ning elamute Pärna allee 5 ja 6 projektide seletuskirjade p 4.2.1.0 nõudeid,

mistõttu töö ei vasta töövõtulepingu p-le 6.1.1.

45. Kohus ei ole andnud hinnangut töövõtulepingute p-le 6.1.21, mille kohaselt vastutas

hageja töövõtjana ehitamise tehniliste dokumentide nõuetekohase koostamise ja

säilitamise eest. Vastavuses majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 71 §-le

1 kuuluvad ehitamise tehniliste dokumentide hulka mh projektid. Samuti ei ole kohus

tõlgendanud töövõtulepingute osaks olevat hinnapakkumise küsimist, millest nähtuvalt

tellis kostja hagejalt töövõtu viisina täisvastutusega töövõtu. Töövõtulepingute p-st

6.1.21 koosmõjus majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määrusega nr 71

ning sellest, et kostja tellis hagejalt täisvastutusega töövõtu, järeldub, et hagejal lasus

kohustus teostada sellised projekteerimistööd, mis olid vajalikud tema töö valmimiseks,

sh vajadusel arendada põhiprojekti staadiumis olev ehitusprojekt edasi tööprojekti

staadiumiks. Taolist arvamust väljendas ka ekspert eksperdiarvamuse esimese variandi

punktis üks.

46. Apellant pidi andma ja andis hagejale üle OÜ Pakrum koostatud veevarustuse,

kanalisatsiooni ja kütte põhiprojekti, kuid kui hageja tööde tegemiseks oli vaja detailseid

projektilahendusi tema töö üksikute lõikude osas, pidi hageja need omal kulul tellima.

Sellest annab tunnistust ka töövõtulepingute p 5.2, mille kohaselt kuulusid hageja tööde

hulka ja ta pidi teostama ka sellised tööd ja toimingud, mis polnud lepingus otseselt

loetletud, kuid mille tegemine on tavapäraselt vajalik lepingute täitmiseks ja eesmärgi

saavutamiseks. Lepingute täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks oli vajalik tööde

teostamise aluseks olevate projektide koostamine.

47. Samuti ei ole kohus hinnanud töövõtulepingute p 4.5, milles sisaldus hageja kinnitus

selle kohta, et ta on piisavalt tutvunud ehitusobjekti olemasoleva olukorra ja

projektdokumentatsiooniga ning talle on esitatud või kättesaadavad olnud kõik andmed

ja dokumendid, millega ta pidas vajalikuks lepingute raames tutvuda ning need andmed

on piisavad tööde nõuetekohaseks teostamiseks. Samuti ei ole kohus võtnud seisukohta

tunnistaja Juhan Variku ütluste osas selle kohta, et hageja ei olnud kostjale teatanud, et

ta ei saanud töid teostada.

48. Hageja poolt valitav katlalahendus pidi vastama juba valminud hoonetele (sh arvestama

hoone

konstruktsioonidega).

Müra

johtub

siiski

kateldest,

mitte

ehitise

konstruktsioonidest. Kui katlad ei põhjustaks ülemäärast müra, ei saaks eluruumidesse

kostuv müra olla norme ületav sõltumata ehitise konstruktsioonidest. Seega ei saa asja

lahendamisel distantseeruda katelde endi omadustest, nagu seda on teinud maakohus.

49. Maakohus jättis hindamata ehitusakustika konsultandi Linda Madaliku arvamuse,

millega on tõendatud, et elamutes Pärna allee 3, 4, 5 ja 6 projekteeritud vahelae

konstruktsioonil on piisavalt suur varu, et tagada normidekohane heliisolatsioon ning

korterelamutes kasutatavad vahelaed rahuldavad heliisolatsiooni nõudeid. Sellega on

tõendatud, et katelde müra kandumine eluruumidesse ei ole seotud hoonete

konstruktsioonide lahendusega.

50. Maakohus on andnud ebaõige hinnangu E Ji ütlustele selle kohta, et ta käis koos P P iga

AS-is Temo katlaid vaatamas ja kostja töötaja kiitis pakkumise heaks. Asja

lahendamisel tuleb lähtuda töövõtulepingute p 6.1.1 teisest lausest, milles pooled olid

kokku leppinud, et töövõtja on alati kohustatud projektdokumentatsioonis määramata

olulise materjalide, seadmete ja lahenduste valiku tellijaga eelnevalt kirjalikult

kooskõlastama. Selle valguses puudub E. Ji vastavatel ütlustel relevantsus, kuna suulises

vormis kooskõlastus ei olnud lubatav ega kehtiv.

51. E. Ji ütlustest nähtub, et kostja projektijuht lasi katla aluse osas otsustada hagejal ja

hageja valis lahenduse, et keevitas katlale metallist raami alla. Tunnistaja M N ütlustest

nähtub, et ta ei olnud Pärna allee 3 ja 4 (ehk ajaliselt esimeste) hoonete ehituse juures ja

hiljem soovitas kostja töötaja teha töö nii nagu eelmistel majadel. Seega valis

paigalduslahenduse hageja ise.

52. Samuti on maakohus jätnud andmata hinnangu Pärna allee 3 ja 4 ning elamute Pärna

allee 5 ja 6 projektide seletuskirjade p-le 3.3.10, milles oli ette nähtud, et töövõtja

paigaldab kõik tema hangitud masinad ja seadmed, milles on pöörlevaid, perioodiliselt

töötavaid või muid heli tekitavaid osi, enda hangitud vibratsiooni summutavatele

alustele ning seadmete ja konstruktsioonide vahel ei tohi olla otsest või jäiga vaheaine

kaudset kontakti. Ühtlasi on jätnud kohus arvestamata, et kooskõlas VÕS § 641 lg-ga 3

vabaneb töövõtja vastutusest töö lepingutingimustele mittevastavuse eest vaid juhul, kui

ta tõendab, et mittevastavus oli tingitud tellija juhistest ja töövõtja kontrollis juhiseid

piisavalt. Hageja ei ole VÕS § 641 lg 3 kohaldamise eeldusi tõendanud. Seega on kohus

ebaõigesti lugenud hageja töö lepingutingimustele vastavaks.

53. Kohus on mürasummutavate katete paigaldamise nõudele lähenenud ebaõigesti. Kostja

ei ole menetluses väitnud, et töövõtulepingutes oli reguleeritud spetsiifiliselt kateldele

mürasummutavate katete paigaldamine, vaid vastav nõudeõigus tuleneb töö

mittevastavuse kõrvaldamist puudutavast regulatsioonist.

54. Kuna rahuldamata tuleb jätta põhinõue, ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue. Lisaks

on viivise arvutamine nimetatud ajast igal juhul põhjendamatu ega ole kooskõlas VÕS §

82 lg-ga 7. Ühelgi tingimusel ei saaks arvestada viivist varasemast ajast kui alates

16.09.2009.

55. Apellant leiab, et tema poolt mürasummutavate katete kavandamise, valmistamise,

tarnimise ja paigaldamise eest tasutud hind on põhjendatud ja see kuulus hageja poolt

kostjale hüvitamisele. Kuna OÜ Giraldo ja OÜ Certus Ehitus pakkumised on võetud

vahetult enne tööde tellimist, on need katete reaalse hinna osas usaldusväärseimad

tõendid. Ühtlasi on ka tunnistaja Juhan Variku ütlustega tõendatud, et valiti odavaim

pakkumine. Hageja võttis kostja korduvaid puuduste kõrvaldamise ettepanekuid mitte

järgides teadlikult riski, et töö tellimisel kolmandalt isikult võib töö mõistlik maksumus

osutuda märgatavalt kõrgemaks sellest, milline olnuks töö maksumus hagejale endale.

56. Katete paigaldamise maksumuse osas ei ole eksperdiarvamus kohaseks ega

usaldusväärseks tõendiks ja sellest ei saa lähtuda. Esiteks on ekspertiis katete

maksumuse küsimuses määratud vastuolus TsMS § 293 lg-ga 1, kuna asja turuhinna

määramine ei nõua eriteadmisi ning sellest tulenevalt ei ole ekspertiis selles küsimuses

kohaseks tõendiks. Kateldele mürasummutavate katete paigaldamise maksumuse osas ei

ole usaldusväärseks tõendiks ka OÜ Fasmerk, Hanse ML OÜ ja OÜ Plekkner

hinnapakkumised ja neist ei saa lähtuda asja lahendamisel, kuna pakkumistest nähtuvalt

on kõik kolm pakkumist tehtud arvestusega, et katete detailse lahenduse (joonise) ja

mõõdud annab tellija. Seevastu OÜ Giraldo tööd sisaldasid kõiki ettevalmistus- ja

mõõdistustöid. Hageja ei ole tõendanud, nagu oleks kostja poolt tellitud ning OÜ

Giraldo poolt tarnitud ja paigaldatud katted mittenõuetekohased.

57. Apellandil oli õigus nõuda hagejalt katete maksumuse hüvitamist koos käibemaksuga.

Ainuüksi asjaolu, et kostja on käibemaksukohuslane, ei välista kostjale kulude

hüvitamist käibemaksuga summas.

58. Kostja 08.01.2009 e-kirjaga hagejale on tõendatud, et kostja teavitas hagejat

müraprobleemist korterelamutes. Samuti on kostja juhtinud müraprobleemile ja selle

kõrvaldamise vajadusele tähelepanu pärast hoonetes toimunud müramõõdistamisi kostja

23.01.2009 kirjas. Apellant ei pidanud tööde vastuvõtmisel juhtima tähelepanu jäikadele

ühendustele katla ja põranda vahel. Puuduseks ei ole mitte jäik ühendus, vaid see, et

katlamaja müra kostab ülemääraselt eluruumidesse. Kui hageja tarninuks väiksema

müratasemega katlad, ei kujutaks jäik ühendus katla ja põranda vahel endast probleemi.

Vastustaja seisukoht

59. Hageja palub jätta kaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu põhjendused

60. Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga,

leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei

anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja

apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus

otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme

õigesti.

61. Hageja nõude aluseks on pangagarantii alusetu realiseerimine kostja poolt.

Garantiiaegsete kohustuste täitmise tagamiseks andis hageja kostjale üle pangagarantii.

Kui ilmnes probleem, et kortermajade katlamaja peal asuvates korterites oli müratase

lubatust suurem, paigaldas kostja katlamaja põletitele mürasummutavad katted. Kostja

leidis, et ülemäärase müra põhjuseks on ebaõige katelde valik ja paigaldus hageja poolt

ning sellest tulenevalt realiseeris hageja pangagarantii. Kostja palus AS-l SEB Pank

välja maksta garantiisummad seonduvalt mürasummutavate katete maksumusega

summas 93 838 krooni; mürataseme mõõtmise kuludega summas 11 328 krooni ja

õigusabikuludega summas 12 032,50 krooni. Kostja leidis, et ta on täitnud

töövõtulepingut nõuetekohaselt ega vastuta ülemäärase müra eest korterites.

62. Seega tuleb käesoleva kohtuasja lahendamisel eelkõige välja selgitada, kas üleliigne

müratase korterites on põhjustatud puudustest hageja töös. Sellega seotud küsimuste

väljaselgitamiseks määras maakohus kohtuliku ekspertiisi, mille läbiviimise tegi

ülesandeks riiklikult tunnustatud eksperdile I P. Otsustamaks, kas eksperdi poolt

tuvastatud puuduste tekkimise eest on vastutav hageja, tuleb analüüsida, millest on

tingitud ülemäärane müratase katlamaja peal asuvas korteris, milliseid töid hageja hoone

ehitamise juures teostas ning millised tööd ei kuulunud hageja töövõtu hulka.

Ringkonnakohtu arvates on maakohus teinud ekspertarvamusest õiged järeldused.

63. Maakohus ei jätnud hindamata eksperdiarvamuse p-e 3.1.3 3.1.4 ja 3.1.12, vaid tegi

neist punktidest teistsugused järeldused kui kostja. Kõigis nimetatud punktides on

viidatud sellele, et XXXXXXX hoonete gaasikatelde ja põletitega seonduvad

probleemid on suures osas saanud alguse puudulikust ehitusprojektist. Töövõtulepingute

p-s 7.1.3 on sätestatud tellija kohustus anda töövõtjale üle projektdokumentatsioon.

Seega ei lasunud projektide koostamise kohustus mitte hagejal, vaid kostjal. Ka

lepingute lisast nr. 5 „Töövõtu ulatus“ ei nähtu, et hagejal oleks lasunud

projekteerimistööde teostamise kohustust.

64. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, et asjaolu, et hagejal ei olnud

projektide koostamise kohustust, kinnitab ka kostja poolt teiste alltöövõtjatega

sõlmitavate lepingutega seonduv. Nii oli kostja ja Varmata AS-i vahel 23.10.2007

sõlmitud töövõtulepingu lisas nr. 5 sätestatud järgmised tööd: 1) ettevalmistustööd, 2)

Pärna allee 5 ja 6 gaasitööd katla põletist maja sisendini koos projekteerimisega, 3)

gaasimõõtjate

tarne

ja

paigaldus,

4)

vastavate

lubade

hankimine,

5)

täitedokumentatsioon. Samuti oli kostja ja Varmata AS-i vahel 14.08.2006 sõlmitud

töövõtulepingu lisas nr. 5 sätestatud järgmised tööd: 1) ettevalmistustööd, 2) kümne

kortermaja gaasivälistrasside ehitus (materjalid, mulla ja taastamistööd, ehitus- ja

montaažitööd, GRK, gaasikappide ehitus ja paigaldamine hoonetesse, avade puurimine,

teostusmõõdistus) koos projekteerimisega, 3) vastavate lubade hankimine, 4)

täitedokumentatsioon. Seega ilmneb Varmata AS-i ning kostja vahel sõlmitud

lepingutest, et olukorras, kus kostja soovis tellida alltöövõtjalt töö projekti

koostamisega, lepiti see sõnaselgelt kokku töövõtulepingu lisas nr. 5.

65. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, et projekteerimise kohustus tulenes

töövõtulepingute p-st 5.2, mille kohaselt lasus töövõtjal ka kohustus teha selliseid töid ja

toiminguid, mis ei ole lepingus ega selle lisades küll otseselt ette nähtud, kuid mille

tegemine on tavapäraselt vajalik lepingu täitmiseks ja eesmärgi saavutamiseks. Hageja

näol on tegemist ühega paljudest alltöövõtjatest, kellega kostja kui peatöövõtja sõlmis

lepingu konkreetsete tööde tegemiseks. On ebamõistlik eeldada, et selliseks

iseenesestmõistetavaks kaasuvaks tööks saaks olla üldehitusprojektide tellimine kõigi

nende osade kohta, millest sõltub gaasikatla põleti poolt tekitatud müra edasikandumine

mööda ehituskonstruktsioone.

66. Ekspert märkis, et katlaruumide ehitus ja katelde valik ning paigaldus ei ole omavahel

kooskõlas, mitte seda, et selliseid katlaid ja põleteid ei tohiks korterelamutes kasutada.

Kõik gaasikatlad põhjustavad töötsüklis müra. Paljasõnaline ja asja materjaliga

vastuolus on kostja väide, et konkreetsed gaasikatlad põhjustasid ülemäärast müra.

Gaasikatlad vastasid kõigile nõuetele, olid kostja kui professionaalsest ehitajast

peatöövõtja esindaja poolt juba enne töövõtulepingute sõlmimist heaks kiidetud ja

paigaldamisel ehitusjärelevalve poolt lubatavaks tunnistatud.

67. Maakohus ei andnud ebaõiget hinnangu tunnistaja E. Ji ütlustele selle kohta, et ta käis

koos P. Piga AS-is Temo katlaid vaatamas ja kostja töötaja kiitis pakkumise heaks.

Apellant märgib vaid, et kooskõlastus pidi olema lepingu kohaselt kirjalik, kuid ei eita,

et tunnistaja E. J ning kostja projektijuht P. Pi käisid gaasikatlaid AS-is Temo eelnevalt

vaatamas ja välja valimas. Lepingust tulenevat kirjalikku kooskõlastamise kohustust siis

veel ei olnudki, sest gaasikatelde väljavalimine toimus ajaliselt enne hageja ja kostja

vahel XXXXXXX hoonete osas töövõtulepingute sõlmimist. Lähtudes P. Pi poolt

heakskiidetud gaasikateldest tegi hageja hinnapakkumised tulenevalt juba konkreetsete

gaasikatelde maksumusest.

68. Nõustuda ei saa apellandi seisukohaga, et hageja poolt valitav katlalahendus pidi

arvestama

hoone

konstruktsioonidega.

Hageja

poolt

erinevate

gaasikatelde

väljapakkumisel kostjale juba enne töövõtulepingute sõlmimist sai hageja lähtuda

sellest, millised eeltingimused kostja esitas ja millise projektdokumentatsiooni üle andis.

Vaidlust ei ole selles, et kostja esitas hagejale üksnes OÜ Pakrum poolt koostatud

XXXXXXX hoonete kütte-, vee- ja kanalisatsiooni põhiprojekti, milles olid näidatud

ära andmed selle kohta, kui suur on kõnealuste elamute soojatarbimine. Muid andmeid,

sealhulgas selle kohta, milline peaks olema hoonetesse paigaldamisele kuuluvate

keskküttekatelde müratase, sellest ei nähtu. Kuna kostja näol on tegemist

professionaalse ehitajaga, siis oli hagejal põhjust eeldada, et erinevate alternatiivsete

gaasikatelde, mis võiksid sobida nendesse hoonetesse, välja valimisel ei oma gaasikatla

müratase tähtsust.

69. Kuna erinevate alternatiivsete gaasikatelde väljavalimiseks oli kostja andnud hagejale

üle vaid hoonete kütte-, vee- ja kanalisatsiooni projektid, siis ei olnud hagejal võimalik

juhtida kostja tähelepanu sellele, et gaasikatelde müratasemest tulenevalt võivad

esimese korruse korteris hakata ilmnema müraprobleemid, kuna lahendused selles osas,

kuidas isoleeritakse hoone keldris tekkiv müra ning kuidas välditakse müra kandumist

tehnilistest ruumidest eluruumidesse, tuleb esitada hoone konstruktiivse osa projektides.

Vastavasisulisi projekte ei ole aga kostja hagejale kunagi üle andnud, mille pinnalt oleks

olnud

võimalik

välja

arvutada,

kui

tugev

kateldest

johtuv

müra

võib

gaasikatlamajaruumist kanduda esimese korruse korterisse. Seda, et XXXX hoonete

konstruktiivsete osade tööprojekte polegi kunagi tehtud, ei saa küll hageja kohustuse

rikkumiseks pidada.

70. Ekspert on kokkuvõtlikult jõudnud järeldusele, et müraprobleem XXXX hoonetes on

põhjustatud väga mitmetest asjaoludest. Esiteks on nimetatud puudulikku ehitusprojekti.

Palju olulisi küsimusi on jäetud ehitusprojektiga lahendamata ja erinevate projektide

osad omavahel sidumata. Teiseks on XXXX hoonete katlaruumide ehitamisel tehtud

mitmeid üldehituslikke vigu. Kolmandaks on müraprobleem olnud põhjustatud vigadest

gaasiseadeldiste paigaldamisel. Ehitusakustika konsultandi Linda Madaliku arvamus

selle kohta, et projekteeritud vahelae konstruktsioonil on piisavalt suur varu, et tagada

normidekohane

heliisolatsioon

ning

kasutatavad

vahelaed

rahuldavad

heliisolatsiooninõudeid, ei lükka ümber eksperdi kokkuvõtlikke järeldusi.

71. Ekspert on puudustena välja toonud, et ei ole koostatud katlamaja soojustehnilist

projekti ning olemasolev gaasipaigaldise projekt on eskiisi staadiumis. Samuti oleks

tulnud gaasikateldega seonduv lahendada ka ehitusprojekti teistes osades, nähes näiteks

ette gaasikatlale eraldi vundamendi või katlaruumi põranda mittetoetumise hoone

vundamendile, gaasikatlaruumi vaheseina eraldi vundamendi või isoleerimise põrandast,

lisaks oleks võinud kaaluda müra summutavate materjalide kasutamist katlaruumi

sisemistes piirdetarindites. Gaasipaigaldiste kinnitumine ehituskonstruktsioonidele oleks

pidanud olema elastne, mitte aga jäik ja oleks pidanud gaasitoru ning gaasipõleti

vahelise jäikühenduse asemel kasutama torukompensaatorit. Katelde korstnatorud

korstnašahtides

ei

ole

vastavalt

projektile

isoleeritud.

Samuti

ilmneb

eksperdiarvamusest, et õhumüra ja vibratsiooni levimisel Pärna allee 3-6 hoonetes

mängivad olulist rolli hoonete jäigad konstruktsioonide ühendused. Vahesein on otse

jäigalt põranda peal ja jäigalt ühendatud külgseinaga. Ka viimase kaudu kandub müra

katlaruumi kohal olevasse korterisse. Hoone projektis oleks tulnud see lahendada (nagu

ka vaheseinte paiknemine, sest põhiprojektis on katlaruum tükk maad väiksem).

Ehitustööde käigus on jäetud projektikohased ventilatsioonikanalid välja ehitamata ning

selle asemel on katlaruumide välisseintesse tehtud 130mm läbimõõduga avaused ja

katlaruumide välisuste allosasse põlemisõhu juurdevoolu avad. Katlaruumide tuulutus ei

ole piisav.

72. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei pea vastutama ehitustööde eest, mida

tegid teised alltöövõtjad, mitte hageja, kuid mis mõjutavad otseselt müra kandumist

korteritesse.

73. Asja materjalist nähtub, et hoonete vundamendid ning 0-korruse seinad tegid OÜ Certus

Ehitus ja OÜ Wokip Ehitus. Seega ei saa hagejale ette heita, et gaasikatelde jaoks ei

ehitatud valmis eraldi vundamente või et gaasikatlamajaruum toetub maja üldisele

vundamendile, mistõttu kandub gaasikatlast johtuv müra ja vibratsioon mööda hoonete

teisi detaile edasi.

74. Keldrikorruse (kus paiknevad ka katlaruumid) betoonpõrandad ehitasid Savekate OÜ

ning Tasandusvalu OÜ. Seega ei ole võimalik hagejale ette heita, et katlaruumides oli

gaasikateldele ettenähtude kohtadesse valmis ehitatud sile betoonpõrand.

75. Siseviimistlustöid, sealhulgas ka gaasikatelde korstnašahtide isoleerimist ja kinnikatmist

kipsplaatidega teostas A.L.Viimistlus OÜ, mistõttu ei saa hagejale ette heita seda, et

gaasikatelde korstnad on isoleeritud ebaõigesti ja see minetus põhjustab gaasikatelde

tööst tuleneva müra levimist hoonetes.

76. Gaasitöid gaasikatelde juures, see on põletite paigaldamist gaasikateldele, gaasikatelde

tööga seonduva elektroonika paigaldamist, gaasitorustiku toomist gaasikatlani ning

ühendamist gaasikatlaga, gaasimõõturite, rõhuregulaatorite ja muu gaasiga seonduva

paigaldamist teostasid AS Varmata ning Quarrido OÜ. Seetõttu ei ole võimalik ka

hagejale ette heita seda, et gaasitorustik on katelde ja hoone teiste osadega seotud jäigalt

ja seetõttu levib müra hoonetes ning et vähemalt ühe hoone gaasimõõtur ei ole sobilik.

77. Ventilatsioonitööd tegi OÜ Viljandi Õhumeister, mistõttu ei ole võimalik heita hagejale

ette gaasikatlamajade ventilatsioonisüsteemi projektijärgset ehitamata jätmist.

78. Õige ei ole apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on jätnud hindamata OÜ Pakrum

poolt koostatud veevarustuse, kanalisatsiooni ja kütte projekti seletuskirja. Nähtuvalt

OÜ Pakrum kõnealuse projekti koosseisu kuuluvatest XXXXX hoonete gaasikatlamaja-

soojavarustus põhimõttelistest skeemidest, ei kuulunud gaasikatlaga seonduv selle

projektiga lahendamisele. Seetõttu ei oma gaasikatelde paigaldamise osas tähtsust

küsimus selle kohta, milliseid nõudeid oli sätestatud OÜ Pakrum poolt koostatud

veevarustuse, kanalisatsiooni ja kütte projekti seletuskirjas seonduvalt masinate ja

seadmete paigaldamisega.

79. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga, nagu oleks vastustaja viivisenõue

ebaõigesti rahuldatud alates 03.06.2009. Hagejal tekkis kahju 03.06.2009, kui AS SEB

Pank debiteeris hageja kontot seonduvalt garantiisumma väljamaksmisega kostjale.

VÕS § 113 lg 2 sätestas, et kui kahju tuleb hüvitada muu kui raha maksmise kohustuse

rikkumise tõttu, arvestatakse kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mil kahju

hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama.

Antud juhul on kostja rikkunud oma kohustusi seeläbi, et esitas AS-le SEB Pank nõude

garantiisummade välja maksmiseks, kuigi aluseid, mis oleksid võimaldanud

garantiisumma väljamaksmist nõuda, ei esinenud. Seega rikkus kostja muud kui raha

maksmise kohustust. Kostja pidi olema teadlik sellest, et tema poolt garantiisummade

väljamaksmise nõude esitamine toob kaasa AS SEB Pank poolt hageja konto

debiteerimise kostjale väljamakstava garantiisumma ulatuses. Seetõttu on põhjendatud

viiviste arvestamine alates 03.06.2009.

Menetluskulude jaotus ja selgitus

80. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles

osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel

apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja kanda.

81. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse

alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Reet Allikvere Imbi Sidok-Toomsalu Gaida Kivinurm