2-12-27439/50 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. november 2013, Tartu

Tsiviilasja number

2-12-27439

Tsiviilasi

Kaidi Viski hagi OÜ Chef Foods vastu töölepingu

erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja

hüvitise saamiseks ning OÜ Chef Foods vastuhagi Kaidi

Viski vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

6456,83 eurot + 2705,32 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 5. aprilli 2013 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Kaidi Viski

apellatsioonkaebus

ja

OÜ

Chef Foods

vastuapellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

29. oktoober 2013

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja/vastukostja)

–

Kaidi

Visk

(ik: XXX), lepingulised esindajad Rando Antsmäe ja Roland

Riistan

Vastuapellant (kostja/vastuhageja) – OÜ Chef Foods

(rk: 11510187), seaduslik esindaja Priit Noorhani ja

lepinguline esindaja Kairi Tuulmägi

RESOLUTSIOON

Jätta Kaidi Viski apellatsioonkaebus ja OÜ Chef Foods

vastuapellatsioonkaebus

rahuldamata

ning

Tartu

Maakohtu 5. aprilli 2013 otsus sisuliselt muutmata.

Täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni järgneva

lausega: „Tasaarvestuse tulemusena mõista Kaidi Viskilt

OÜ Chef Foods kasuks välja 1195 (üks tuhat ükssada

üheksakümmend viis) eurot 92 senti.“

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Chef Foods esitas maakohtule avalduse, milles palus hagimenetluse korras läbi vaadata

järgmised töövaidluskomisjoni menetluses olnud asjad:

- Kaidi Viski avaldus OÜ Chef Foods vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks, mille töövaidluskomisjon rahuldas osaliselt ning luges, et

tööleping ei lõppenuks ülesütlemisega, vaid töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel alates

22.02.2012, ja mõistis välja hüvitisena ühe kuu keskmise töötasu 1502,06 eurot;

- OÜ Chef Foods avaldus K. Viski vastu tekitatud kahju hüvitamiseks, mille

töövaidluskomisjon jättis rahuldamata.

Tartu Maakohus liitis asjad 09.11.2012 määrusega ühisesse menetlusse, lugedes K. Viski hagi

põhihagiks ja OÜ Chef Foods hagi vastuhagiks.

2. K. Visk (hageja) palus lugeda hageja ja OÜ Chef Foods (kostja) vahel sõlmitud töölepingu

lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 22.02.2012 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja

hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kohtu määratud summas ja TLS § 100 lg 5 alusel 754,70 eurot.

Vastuhagi töötaja ei tunnistanud.

Hageja väidete kohaselt asus hageja 01.08.2011 OÜ-s Chef Foods tööle tootmise- ja

kvaliteedijuhi ametikohal. Tööleping vormistati kirjalikult 22.02.2012. Kostja esitas hagejale

23.02.2012 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse töötajast tuleneval mõjuval põhjusel

TLS § 97 lg 3 ja § 88 lg 1 p 5, 6, 7 alusel. Töölepingu üleütlemise põhjuseks oli tööandja

usalduse kaotus töötaja vastu, töötaja põhjustatud kliendi usalduse kaotus tööandja vastu ning

töötaja poolt süüliselt ja olulisel määral kahju tekitamine tööandja varale. Hageja poolt

09.02.2012 tööülesannete rikkumise tõttu jäi OY Lunden AB Jalostaja tellimus suures osas

õigeaegselt täitmata ja kliendile saadeti ebakvaliteetne tooraine, mis põhjustas kliendile

suures ulatuses kahju, kliendi usaldamatuse tööandja vastu ning tööandjale otsest varalist

kahju ja saamata jäänud tulu (potentsiaalsete klientide kaotus, kuivõrd kahjustus oluliselt

tööandja maine Soome turul).

Hageja leidis, et töölepingu ülesütlemine ei ole seaduslik. Hageja ei ole töökohustusi

rikkunud. Hageja tööülesanded on fikseeritud töölepingu p-s 2.3. Hageja töökohustuseks ei

olnud kauba väljastamine ja väljastatava kauba kvaliteedi kontrollimine ega laomajandus.

Kahju tekkimine tööandjale ja töötaja süü ei ole tõendatud. Kostja ei ole järginud ka TLS § 97

lg-s 1 sätestatud töölepingu erakorralise ülesütlemise etteteatamise tähtaega. Selliseid

asjaolusid ja mõlemapoolset huvi, mida arvestades oleks saanud lepingu üles öelda

etteteatamistähtaega järgimata, ei esine.

Hageja selgitas töölepingu ülesütlemise asjaolude kohta järgmist: ettevõttes oli 2012

veebruaris mitu suurt tellimust: esimene 02.02.2012, tähtajaga 08.02.2012, 3000 kg

toodangut. Tooraine saabus 03.02.2012 ja toomises oli kasutada vaid neli nimest. Seadmete

(kuubistaja ja aurukeeduahi) rikke tõttu ei saanud esimene tellimus õigeaegselt valmis, mis

omakorda põhjustas järgnevate tellimuste mitteõigeaegse valmimise. Teine suur tellimus tuli

09.02.2012, tähtajaga 15.02.2012, kokku jällegi 3000 kg toodangut (1000 kg

veislihakuubikut, 1000 kg sealihakuubikut, 1000 kg küpsetatud veisehakkliha). Hageja andis

tööandja kahele juhatuse liikmele teada, et tellimust ei ole võimalik nõutud ajaga

kvaliteedinõudeid järgides valmistada, sest osad seadmed olid vahepeal rikkis ja tööjõudu ei

olnud piisavalt. Hageja tegi ettepaneku kaasata lisatööjõudu, kuid talle vastati, et tuleb

olemasoleva tööjõuga hakkama saada. Hagejal ei jäänud muud üle, kui tööandja „käsku täita“

ning pakendada küpsetatud liha värske liha lõikamise ajal. Hageja oli korduvalt juhtinud

juhatuse liikmete tähelepanu võimalikule saastumise ohule. Juhatuse liige Priit Noorhani oli

rikkumisest teadlik, kuid tema kommentaar oli, et „Tuleb teha!“ Pakkimisel kõrvalekaldeid

tootes visuaalselt (muid meetodeid riknemise tuvastamiseks ettevõttes ei olnud) ei tuvastatud.

Tellimus väljastati 15.02.2013 P. Noorhane korraldusel osaliselt, 50–70% ulatuses. Tööandja

korraldusel väljastati toode laost transportimiseks ilma põhjaliku jahutamiseta, ehkki hageja

oli tööandjat sellega kaasnevatest ohtudest teavitanud. Soojalt vaakumpakendatud kaup ei saa

jahutusautos jahtuda, kui see on tihedalt pakendatud, ning tööandja ei ole ka tõendanud, et

kaupa veeti õigel temperatuuril. Ülejäänud hakkliha kliendile ei väljastatud, kuna sellel

ilmnesid pärast aurutamist riknemise tunnused.

Juhul, kui kohus peaks leidma, et tööandjal on õigus töötajalt kahju hüvitamist nõuda, palus

hageja lähtudes võlaõigusseaduse (VÕS) § 139 lg-st 1 ja § 140 lg-st 1 hüvitist vähendada või

vabastada ta hüvitise tasumisest tulenevalt TLS § 74 lg-st 2, kuna tegemist on lihatööstusele

tüüpilise kahjuga.

3. OÜ Chef Foods töötaja hagi ei tunnistanud ja esitas vastuhagi, milles palus mõista töötajalt

tööandja kasuks välja tekitatud kahju summas 3901,25 eurot.

Tööandja leidis, et töölepingu ülesütlemine oli õiguspärane, kuna töötaja ei täitnud oma

töökohustusi nõuetekohaselt, olles vähemalt hooletu, ja selle tulemusel sai tööandaja kahju.

Hageja tööülesandeks oli vastutada kogu tootmisprotsessi korraldamise ja kvaliteedinõuete

täitmise

eest

äriühingus.

Äriühingus

oli

olemas

ressurss

toodangu

õigeaegseks

valmistamiseks. Tootmisprotsessis aset leidnud toote saastumine või vale tootmisprotsessi

kasutamine, toote ebapiisav jahutamine ja kvaliteedinõuete täitmata jätmine olid otseselt

seotud hageja töökohustuste mittenõuetekohase täitmisega. Kaup ei saanud rikneda

transportimisel ega tööandja laos, kuna selleks ajaks oli kaup õhukindlalt pakendatud ning

kauba temperatuur nii transpordi ajal kui ka tööandja laoruumides oli nõuetekohane. Hageja

tegevuse tulemusena ei olnud võimalik edastada kliendile kaupa õigeaegselt ja osa kaupa oli

riknenud. Kahju moodustavad tööandja kulud lihaveise lõigete ostmiseks Maag Foods OÜ-st

summas 1912,51 eurot ja lihaveise trimmingule Nordic Beef OÜ-s summas 1276,74 eurot

ning kliendile hüvitatud kahju 712 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 5. aprilli 2013 otsusega hagi osaliselt ning mõistis OÜ-lt Chef

Foods K. Viski kasuks välja hüvitise töölepingu ülesütlemise tähtaja järgimata jätmise eest

754,70 eurot. K. Viski hagi töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja

TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise saamiseks jättis kohus rahuldamata. Vastuhagi rahuldas kohus

samuti osaliselt ning mõistis K. Viskilt OÜ Chef Foods kasuks välja tekitatud kahju hüvitise

1950,62 eurot. 1950,62 euro suuruses osas jättis kohus vastuhagi rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et 09.02.2012 sai kostja

tellimuse toota 1000 kg veiselihakuubikut, 1000 kg sealihakuubikut ja 1000 kg küpset

veisehakkliha. Tellimuse tähtajaks oli 15.02.2012. Tellimus täideti 50–70% ulatuses. Pooled

ei vaidle selle üle, et hakkliha oli tellija juurde jõudes riknenud. Seda tõendab ka tellija

20.02.2012 koostatud kõrvalekalderaport nr 2012-22 (I kd tl 30–31). Samuti ei vaidle pooled

asjaolu üle, et ka õigeaegselt välja saatmata hakkliha oli riknenud.

Hageja töötas kostja juures alates 01.08.2011, kirjalik tööleping sõlmiti 22.02.2012.

Töölepingu kohaselt on hageja võetud tööle tootmise- ja kvaliteedijuhi ametikohale. Lepingu

p-s 2.3 on pooled kokku leppinud järgmises töö sisus: tootmisprotsesside juhtimine ja

elluviimine, tootmise kvaliteedi juhtimine ja tootearendus koostöös müügijuhi ja ettevõtte

juhiga. Lähtudes lepingu p-st 2.4 määratakse täpsemad tööülesanded kindlaks tööjuhendiga.

Tööjuhendit hageja töö kohta ei olnud, kuid kostja leidis, et tööülesanded on kokku lepitud

lepingueelsete läbirääkimistega kostja juhatuse liikme P. Noorhane poolt hagejale 21.06.2011

saadetud e-kirjas (I kd tl 12). Lähtudes VÕS §-st 14 on lepingueelsetel läbirääkimistel esitatu

saanud lepingu osaks, kui pooled hiljem lepingu sõlmivad. E-kirjas märgitud töökohustusi

tuleb kohaldada kahel põhjusel: esiteks ei ole hageja enne tööle asumist või selle järel selgelt

väljendanud, et talle need tööülesanded ei sobi või pöördunud tööandja poole oma kohustuste

täpsustamiseks; teiseks, kuna 01.08.2011 või vahetult pärast seda ei sõlmitud kirjalikult

töölepingut, kus oleks tööülesanded kirjas olnud erinevalt 21.06.2011 e-kirjast. E-kirjas on

tööülesanded lahti kirjutatud täpsemalt, kuid sisult on need samad, mis töölepingus

(v.a etiketimajandus). Samas asus kohus seisukohale, et e-kirja viimases lõigus kajastatu

(laomajandus ja -arvestus) ei ole hageja töökohustuseks saanud, sest see on esitatud tingivas

vormis ja pigem arutamiseks. Kostja ei ole tõendanud, et selles osas hagejaga kokkulepe

saavutati. Seega oli hageja töökohustuseks juhtida tootmist (sh anda korraldusi personalile,

jälgida nende tegevust, korraldada vajadusel tööd ümber jne) ning tagada kvaliteedikontroll

(samuti jälgida tootmist, kõrvaldada rikkumised, kontrollida valminud kauba kvaliteeti jne).

Hageja kohustuseks oli ka vastava dokumentatsiooni koostamine. Tunnistajate S. O. ja K. N.

ütlustest selgus, et kvaliteedikontrolliks juhend puudus või ei olnud töötajad sellest teadlikud.

Tunnistajad hindasid toodangu kvaliteeti visuaalselt ja organoleptiliselt n.ö oma parema

äranägemise järgi. Lähtuti sellest, et toote pakend oli kummis ja liha lõhnas halvasti. Kohus

leidis, et hageja kvaliteedijuhina pidi koostama ka toodete kvaliteedi hindamise kavad, milles

oleks olnud nii juhendid kvaliteedi kontrolliks kasutatavate meetodite ja selle eest vastutavate

isikute, teatamise korra ning ka selle kohta, kuidas riknenud tootega edasi toimida. Kavasid

tulnuks töötajatele tutvustada.

Kuna tellijani jõudes oli toode (hakkliha) riknenud, siis on oluline tuvastada, millal võidi teha

tootmises või transpordis viga, mis tõi kaasa toote riknemise. Tunnistaja S. O. ütluste kohaselt

oli 15.02.2012 väljastatud toodang visuaalsel vaatlusel korras. Samas oli hakkliha, mis toodeti

samal päeval ja mida ei jõutud saata ära esimese veokiga, järgmisel päeval samuti riknenud –

tunnistaja selgitas, et nad hakkasid koos Priiduga kaupa välja saatma, kuid avastasid, et

pakendid olid pundunud, õhk oli sees. Laoruumide temperatuuride registrist (I kd tl 118–119)

nähtub, et 15.–16.02.2012 olid nii markeerimis- kui väljastusruumi temperatuurid -1ᵒ kuni -

2ᵒC. Seega oli laoruumide temperatuur piisavalt madal, et hoida ära valmistoodangu

riknemist. Kauba veodokumentidest (I kd tl 17) nähtub, et 15.02.2012 veose temperatuur pidi

olema 6ᵒ C. Osa veosedokumente (I kd tl 18–21) on muude tootjate kauba kohta, kuid sama

autoga WNG562 ning nende temperatuuriks on mõõdetud 0,8–2ᵒC. Saatelehtedele on

märgitud nõutavad temperatuurid (0–2ᵒC), kuid lisamärkustest vastavates lahtrites on näha, et

temperatuuri on vahepeal mõõdetud ja kantud veoselehtedele. Kohtul ei ole alust arvata, et

samas veokis olnud kostja saadetist oleks hoitud muul temperatuuril. Kuna riknes ka kostja

laos madalal temperatuuril hoitud hakkliha, on ilmne, et põhjus (nn saastumine) liha

hilisemaks riknemiseks pidi esinema juba tootmise ajal. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et

ka vaakumpakendatud lihatoode võib rikneda. Kohus ei ole pädev hindama, kas hilisemal

riknemisel oli määravaks hakkliha mittepiisav jahutamine pärast aurukatlast tulekut (st kiire

pakkimine ja väljasaatmine tellijale) nagu väidab hageja, või praetud hakkliha vahepealne

ladustamine praadimisruumis kastides nagu selgus tunnistaja N. N. ütlustest, või siis selle

pakendamine samas ruumis, kus lõigati värsket metsloomaliha nagu viitab hageja. Kõik need

situatsioonid on hageja töökohustuste alas (tootmise osa) ning tema ülesanne oli nimetatud

minetusi ära hoida või takistada. Seega on hageja rikkunud oma töökohustusi.

Hageja väitel oli kiirustamine tingitud kostja nõudest toota lühikese ajaga ebamõistlikult suur

kogus kaupa. Tunnistajate ütluste kohaselt olid tavapärased tellimused 300–600 kg (S. O.),

700–800 kg (N. N.). Seega saab lugeda 2012 veebruaris esitatud kaht tellimust suureks – 13

päevaga 6000 kg tavapärase 1000–2000 kg asemel. Tunnistajate N. N., K. N. ja S. O.

ütlustega ning Weide Invest OÜ teostatud tööde aktiga (I kd tl 90) on kinnitatud ka hageja

väide, et 2012 veebruaris olid seadmed katki. Kohtu hinnangul viis seadmete rike ka selleni,

et eelnenud tellimuse (08.02.2012 täitmisele kuulunud tellimus) täitmisega oldi hädas, sest

vaja oli sorteerida aurukapist tulnud toodang, mis võttis lisaaja. Samuti esitas hageja väite, et

nii suurte tellimuste tegemiseks nii lühikese ajaga oli liiga vähe töötajaid ja ta pöördus

probleemiga tööandja poole. Asjaolu, et tellimustega oldi hädas, kinnitas tunnistaja S. O. –

kaastöötajate ja hagejaga suheldes sai ta teada, et ei tule nii lühikese ajaga välja. Kõik

tunnistajad rääkisid, et nad pidid vahel tegema töid, mis ei olnud nende põhitöö, ning

abistama pidid ka teised töötajad. Suurele tööjõu puudusele viitab ka tunnistajate kirjeldus

oma tööaja kohta: S. O.: 12 tundi päevas 6 päeva nädalas, vaba tavaliselt laupäev; N.

N.: tööpäevad 12 tundi pikad, töötas kaks nädalat, siis käis kodus; K. N.: töötas 2012

veebruaris 240–280 tundi, tavaline oli töötada 180–340 tundi kuus. 2012 veebruaris oli

normikohane tööaeg 168 tundi. Sellisel määral ületunnitöö tegemine ei vasta seaduse mõttele

ja on otseses vastuolus TLS § 46 lg-ga 1; § 51 lg-ga 1 ja § 52 lg-ga 1. Tunnistaja K. N. ütluste

kohaselt pöördus hageja tööandja poole palvega võtta tööle lisatööjõudu. Nimetatud

tunnistusega on ümber lükatud kostja väide, et hageja ei pöördunud nende poole probleemiga,

et tööjõudu ei jätku. Kohus leidis, et kostja esindaja oli kursis tööjõu puudusega (suurel hulgal

ületunde, hageja pöördumine), kuid ei teinud midagi selle leevendamiseks. Eriti küüniline on

kostja arutlus 15.02.2013 menetlusdokumendis, et kuna tooraine oli kohal juba 08. ja

10.02.2012, tellimus teada aga 09.02.2012, oli hageja rikkumine alustada tootmisega alles

12.02.2012. 08.02.2012 tellimus saadi valmis 09.02.2012, s.o reedel, mistõttu on ebakohane

eeldada, et töötajad, kes on teinud 12-tunniseid tööpäevi ja ei ole eeldatavalt saanud TLS § 52

lg-s 1 sätestatud kaht vaba päeva viimasel nädalal, peaksid alustama tellimuse täitmisega

laupäeval, 10.02.2012. Kuigi tootmise korraldamine oli hageja kohustus, ei olnud tal õigust

palgata lisatööjõudu ega rikkuda tööseaduse sätteid. Nimetatud korraldused tulid kostja

juhatuse liikmetelt. Kohus leidis, et kostja on ise vastutav selle eest, et tellimus ei saanud

valmis õigeaegselt. Kauba väljastamise eest hageja aga ei vastutanud, kuna see ei ole enam

tootmine. Tööandja on ühe töölepingu ülesütlemise põhjusena märkinud, et hageja jättis

täitmata tellimuse suures ulatuses. Nimetatud asjaolu osas ei ole hageja tegu tõendatud ja

selles osas on vastutavaks kostja ise, kuna ei taganud hagejale vajalikke vahendid (piisav

tööjõud, korras seadmed) töökohustuste täitmiseks.

Kohus leidis, et kostjal ei saanud tekkida usalduse kaotust hageja suhtes, kuna tellimusega

kiirustamine ja seetõttu osa kauba välja saatmata jätmine ning võimalikud minetused

tootmises (kiirustamine, ebapiisav tööjõud, lühike aeg) toimus kostja heakskiidul ning

osaliselt tingituna kostja tegevusest. Kostja ei saanud eeldada töölepingu täitmisel hagejalt

suuremat hoolsust kui ta ise omapoolsete kohustuste täitmisesse panustas. Samuti ei ole kostja

tõendanud kolmanda isiku usalduse kaotust. Esineb aga kolmas töölepingu ülesütlemise alus,

millele tööandja on viidanud: töötaja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja

varale või lõi kahju tekkimise ohu. Kuna hakkliha riknes, on ilmne, et toote valmistamiseks

tehtud kulud on kostja kahju. Kostja on kahjuna nimetanud toorainet: Maag Foods OÜ-st

ostetud lihaveise lõiked summas 1912,51 eurot ja Nordic Beef OÜ arve lihaveise trimmingu

kohta summas 1276,74 eurot (I kd tl 24–25). Asjassepuutuvad on ka kulud, mida kostja

kandis seoses tellija kulude hüvitamisega (tellija tegi kulusid lõpptoote valmistamiseks, mis

nähtub kõrvalekalderaportist (I kd tl 30–31) ja kulud sellele olid 712 eurot, mille kohta esitas

tellija 27.02.2012 kreeditarve (I kd tl 12–13)). Kokku olid kostja kulud seoses liha

riknemisega 3901,25 eurot.

Kohus nõustus kostja seisukohaga, et hageja süü vormiks on vähemalt hooletus. Hageja

rikkus oma töökohustusi ja nimetatud asjaolu iseenesest on hooletus. Hageja tööks oli

tootmise ja kvaliteedi juhtimine, st tal oli suurem vastutus, aga ka õigused kui tavatöötajal.

Hageja viited kostja survele rikkuda tootmise nõudeid seoses vajadusega saata kaup välja

tähtaegselt võivad olla õiged, kuid hageja ei ole tõendanud nimetatud asjaolusid ega ka seda,

et ta keeldus kostja nõudmistest, s.o toodangu valmistamisest tootmise nõudeid rikkudes.

Hageja oli küll mures tellimuse täitmise pärast (S. O. ütlused), kuid tõenditest ei nähtu, et ta

oleks kostja juhatuse liikmetele selgelt teatanud, et tellimust ei saada valmis ning esitanud

selle põhjused (seadmete rikked, tööjõu vähesus, liiga suur tellimus lühikese aja jooksul jne)

või siis teavitanud neid konkreetselt, millised võivad olla rikkumiste (nt soojalt pakendamine

või pakendamisel toore liha samas ruumis käitlemine) tagajärjed. Seega jättis ta oma

töökohustuste täitmisel järgimata vajaliku hoole (VÕS § 104 lg 3).

Eeltoodust tulenevalt oli kostjal alus tööleping erakorraliselt lõpetada TLS § 88 lg 1 p 7

alusel. Samas ei ole põhjendatud TLS § 97 lg 2 p-s 1 sätestatud etteteatamistähtaja järgimata

jätmine ülesütlemisavalduse esitamisel. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis takistanuks

hagejal töö jätkamist järgneva 15 päeva jooksul. Kostjal puudus alus arvata, et hageja võiks

tekitada lisakahju või siis oleks kostja juhatuse liikmetel olnud alus teostada suuremat

kontrolli hageja töökohustuste täitmise üle. Esitatu alusel rikkus hageja oma töökohustusi

vastutulekust kostjale: töötaja püüdis täita tööandja ebakohaseid korraldusi (tellimuse täitmine

iga hinnaga), jättes sealjuures piisava hoolsusega täitmata oma töökohustused (sekkumine

rikkumise puhul). Kuna hageja tegevus/tegevusetus ei olnud kostjale üllatuseks, ei saa ka

väita, et temalt ei võiks oodata töölepingu jätkamist veel 15 päeva jooksul. Kohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 100 lg 5 alusel summas 754,70 eurot (bruto).

Kohus leidis, et asjas ei kohaldu TLS 74 lg 2 viimane lause, kuna lihatöötlemisettevõtte puhul

ei saa eeldada tüüpilise kahjuna liha riknemist. Toiduohutuses kehtivad ranged reeglid ning

tellijatel ja tarbijatel on õigustatud ootus, et neid reegleid järgitakse ning müügiks saadetav

lihakaup on kvaliteetne. TLS § 74 lg 2 esimest lauset tuleb kohaldada koosmõjus VÕS § 139

lg-tega 1 ja 2. Kohus leidis, et kostja enda tegevus (nõue täita tellimus, kuigi see ei olnud

võimalik tootmiseks vajaliku ressursi mittetagamise tõttu) soodustasid kahju tekkimist. Kostja

jättis tegemata toimingud, mis oleks aidanud kahju tekkimist ära hoida või vähendada (VÕS

§ 139 lg 2). Arvestades mõlema poole käitumist, tuleb kahju jagada poolte vahel võrdselt ning

mõista hagejalt kostja kasuks välja 1950,62 eurot.

Nii põhihagi kui vastuhagi rahuldati osaliselt, kohtu hinnangul pooles ulatuses. Mõlema poole

väited olid põhiosas kattuvad ja seetõttu ei ole võimalik hinnata, kumma poole nõude

seisukohad olid töömahukamad. Kohus jättis mõlema menetlusosalise menetluskulud TsMS

§ 163 lg 1 alusel tema enda kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. K. Visk esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 5. aprilli 2013 otsuse

tühistamist osas, millega kohus jättis K. Viski hagi töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata ning rahuldas osaliselt

OÜ Chef Foods vastuhagi ja jättis K. Viski menetluskulud K. Viski kanda, ning uue otsuse

tegemist, millega tuvastada K. Viski töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lugedes

K. Viski ja OÜ Chef Foods vahel sõlmitud töölepingu lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates

22.02.2012, mõista TLS § 109 lg 1 alusel OÜ-lt Chef Foods K. Viski kasuks välja rahaline

hüvitis kohtu määratud summas ning jätta OÜ Chef Foods vastuhagi täies ulatuses

rahuldamata ja kõik menetluskulud OÜ Chef Foods kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) taotleb apellant temalt vande all seletuse võtmist. Kohus rikkus TsMS § 268¹, kui jättis

hageja vande all üle kuulamata, võttes hagejalt võimaluse tõendada asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited;

2) hindas kohus ebaõigesti tõendeid. Kohus leidis vääralt, et hageja töökohustusteks oli

kõrvaldada rikkumised ja kontrollida valminud kauba kvaliteeti. Kohus jättis tähelepanuta

tunnistaja K. N. ütlused (26.02.2013 kohtuistungi protokolli lk 9) selle kohta, et hagejal oli

peale tootmise juures olemise ka teisi töid. Osa tööajast pidi hageja tööd tegema

kontoriruumis, kus asus tööarvuti. Seetõttu ei pidanud kõrvaldama ega saanudki hageja

isiklikult kõrvaldada kõiki tootmisprotsessi käigus tekkida võinud rikkumisi ega isiklikult

kontrollida kõigi kaupade kvaliteeti;

3) tuvastas kohus ebaõigesti, et tunnistajate S. O. ja K. N. ütlustest selgus, et

kvaliteedikontrolliks juhend puudus või ei olnud töötajad sellest teadlikud. S. O. ja K.

N. eeltoodut ei öelnud. Kohus jättis tähelepanuta kohtutoimiku tl 122–126 asuva dokumendi.

Hageja oli isiklikult töötajaid kvaliteedikontrolli suhtes juhendanud (ka selle kohta soovis

hageja anda vande all seletuse). Kvaliteedi kontrollimine seisneb muu hulgas toote visuaalses

ja organoleptilises kontrollimises (toote ja pakendi väljanägemise ning toote lõhna

kontrollimine). Sellised kvaliteedi kontrollimise meetodid on tavapärased. Kuivõrd laborit

ettevõtte ei olnud, siis ei olnudki võimalik toodangut kohapeal muul viisil kontrollida;

4) ei ole tõendatud, et vaidlusaluste hakklihatoodete transportimisel järgiti kõiki nõudeid ja et

tooted ei riknenud pärast laost väljastamist. Kohus tuvastas ebaõigesti, et tooted transporditi

tellijale autoga registreerimismärgiga WNG562 ja nende temperatuuriks on mõõdetud

0,8–2º C. Kui kohus pidas silmas autot registreerimismärgiga WNH-562, mida on märgitud

kohtutoimiku tl 22–23 asuvas 10.07.2012 kuupäeva kandvas tõendis, on kohus siiski ilma

ühegi tõendita tuvastanud, et tooted transporditi tellijale autoga registreerimismärgiga

WNH-562. Toimiku tl 17–19 ja 21 asuvad saatelehed on töötlemata (värske) liha („fresh

meat“), mitte 504 kg töödeldud (küpse) veise hakkliha („kypsä naudan jauheliha“) saatmise

kohta. Seetõttu ei saa tl 22–23 asuv tõend tõendada, et nende hakklihatoodete veol oli

temperatuur õige. Toimikus tl 17–23 asuvad tõendid on asjassepuutumatud;

5) leidis kohus ebaõigesti, et hageja rikkus töölepingus sätestatud kohustusi ning tekitas

süüliselt kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu. Kohus jõudis ebaõigesti

järeldusele, et liha saastumine pidi toimuma juba enne toodete transportimiseks saatmist ja

riknemine on selle tagajärg. Selle kohta ei ole esitatud ühtki tõendit. Kuumtöödeldud

lihatoode võib isegi pärast vaakumpakendamist rikneda, kui selleks tekib mikroobide jaoks

soodne keskkond (eelkõige vajaliku mahajahutamiseta transpordivahendis aluse peale

kokkupakituna liiga kõrgel temperatuuril paiknemisel). Selle tagajärjel võib toode rikneda

mõne tunni jooksul. Lisaks järeldas kohus ebaõigesti ja vastuoluliselt, et toodete

väljasaatmine tellijale ilma piisavalt jahutamata oli tootmise osa ja hageja töökohustuste alas.

Hageja ei vastuta toodete riknemise ja kvaliteedi eest, kui toodete kvaliteet halveneb pärast

tootmisprotsessi lõppemist. Samas on tõendatud, et laost väljastati kvaliteetsed tooted

(tunnistaja S. O. ütlused, 26.02.2013 kohtuistungi protokolli lk 5). Kuivõrd tooted ei olnud

laost väljastamise hetkel riknenud, ei saanud need olla riknenud ka tootmisprotsessis. Kostja

nõudis lattu suunatud toodete transportimiseks väljastamist kohe 15.02.2012, kuigi hageja

selgitas, et selle tagajärjeks võib olla toodete riknemine. Piisavalt mahajahtumata toodang

rikneb suure tõenäosusega ka külmikautos põhjusel, et aluse peale kokku pakituna ei saa

seespool olevad tooted jahutust piisavalt kiiresti isegi siis, kui külmikauto temperatuur oleks

nõuetekohane. Hageja tegi kõik tema võimuses oleva, et tooted ei saastuks. Põhjendatud ei ole

kohtu viited tunnistaja N. N. ütlustele, mille kohaselt oli praetud hakkliha ladustatud

praadimisruumis kastides. Esiteks ei ole millegagi tõendatud, et nimetatud hakkliha oli sellest

partiist, mis suunati 15.02.2012 kliendile. Teiseks oli N. N. nahatustaja ja sai sattuda

praadimisruumi vaid lühiajaliselt ega saa anda hinnangut selle kohta, kui kaua hakkliha seal

hoiti. Selles, et praadimisruumis võis olla pruunistamispannilt äravõetud ja kastidesse pandud

pruunistatud hakkliha, mis esimesel võimalusel suunati keedukottidesse pakendamisele ja

aurukambrisse kuumutamisele, ei olnud midagi lubamatut;

6) jõudis kohus ebaõigesti seisukohale, et kostja on saanud kahju 3901,25 eurot. Millegagi ei

ole tõendatud, et hakkliha oli tellija juurde jõudes riknenud (hageja ei ole seda õigeks võtnud)

ning kahju üldse tekkinud. Vaidlust ei ole selle üle, et hakklihatoodete teine partii riknes.

Selle eest hageja ei vastuta. Hageja tööülesandeks ega ka võimaluseks ei olnud hoida ära

seadmete riketest tingitud tootmishäireid, korraldada tellimuste vastuvõtmist ega vastutada

piisava tööjõu olemasolu eest. Vaatamata sellele tegi hageja kõik endast sõltuva, et ka teise

partii hakklihatooted saaksid toodetud tähtaegselt ning toodang ei rikneks (hageja pöördus

sellega seonduvalt korduvalt tööandja poole). Selle asjaolusid sai hageja tõendada üksnes

hagejalt vande all võetava seletusega. Hageja ei vastutanud ka esimese hakklihatoodangu

partii riknemise eest (kui see riknes). Kohus leidis ebaõigesti, et 08. ja 10.02.2012 arvetega on

tõendatud toodete riknemisega tekkinud kahju. Millegagi ei ole tõendatud, et arvetes

nimetatud lihaveise lõigetest ja trimmingust tehti vaidlusalune hakkliha. Samas nähtub

saatelehest (I kd tl 17), et kostja saatis 15.02.2012 tellijale hoopis toorest liha („fresh meat“).

Kohus luges põhjendamatult kostja kahjuks ka väidetavalt tellija poolt tehtud kulud summas

712 eurot. Tellija paljasõnalisel väitel kahju tekkimise kohta (isegi, kui see on formuleeritud

kõrvalekalderaportina) ei ole suuremat kaalu, kui kostja paljasõnalisel väitel, et kahju on

tekkinud. Lisaks jääb selguseta, kas ja millele põhinevalt on kohus leidnud põhjusliku seose

hageja käitumise ning kostjal ja kolmandal isikul väidetavalt tekkinud kahju vahel;

7) rikkus kohus oluliselt menetlusnorme, jättes tõendina hindamata töövaidlusasja

nr 4.2-2/1073 I istungi protokolli, millega on tõendatud (tunnistaja S. O. ütlused), et hageja

saatis kostjale kirja, kus teatas, et hakklihatoodete valmistamine ei ole õigeks ajaks võimalik

suure mahu ning vähese aja ja tööjõu tõttu;

8) rikkus kohus TsMS § 436 lg-t 1, kuna kohtuotsus on vastuoluline küsimuses, kas hageja

vastutas toodangu väljastamise eest. Kohus leidis otsuse lk 13 õigesti, et kostjal ei saanud

tekkida usalduse kaotust hageja suhtes, kuna tellimusega kiirustamine ja seetõttu osa kauba

välja saatmata jätmine ning võimalikud minetused tootmises toimusid kostja heakskiidul ning

osaliselt tingitud kostja tegevusest. Samas leidis kohus eeltooduga vastuoluliselt otsuse lk 14,

et hageja viited kostja survele rikkuda tootmise nõudeid seoses vajadusega saata kaup välja

tähtaegselt võivad olla õiged, kuid hageja ei ole tõendanud nimetatud asjaolusid ega ka seda,

et ta keeldus kostja nõudmistest, s.o toodangu valmistamisest tootmise nõudeid rikkudes;

9) kohaldas kohus ebaõigesti VÕS § 14, leides, et lepingueelsetel läbirääkimistel esitatu saab

automaatselt lepingu osaks, kui pooled lepingu sõlmivad. Õigusteoorias ja Riigikohtu

praktikas (3-2-1-89-06 p 15) on leitud, et VÕS § 14 sätestab lepingueelseid läbirääkimisi

pidavate isikute kohustused kuni kehtiva lepingu sõlmimiseni ning samuti kohustused

olukorras, kus lepingut ei sõlmita. VÕS § 14 ei anna alust leidmaks, et lepingueelsed

läbirääkimised loovad lepingulisi kohustusi lepingu sõlmimise järgselt;

10) kohaldas kohus ebaõigesti TLS § 74 lg 2, kuna lihatoodete saastumist ja riknemist

lihatöötlemisettevõttes ei saa täiel määral välistada ning tegemist on lihatöötlemisettevõtte

tegevusega seonduva tüüpilise kahju riski tagajärjel tekkiva kahjuga.

6. OÜ Chef Foods esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu

5. aprilli 2013 otsuse tühistamist osas, milles kohus rahuldas K. Viski hagi osaliselt ja mõistis

OÜ-lt Chef Foods K. Viski kasuks välja hüvitise töölepingu ülesütlemise tähtaja järgimata

jätmise eest 754,70 eurot ning jättis OÜ Chef Foods vastuhagi osaliselt rahuldamata, ning uue

otsuse tegemist, millega jätta K. Viski hagi täies ulatuses rahuldamata ja rahuldada OÜ Chef

Foods vastuhagi täies ulatuses ning jätta kõik menetluskulud K. Viski kanda.

Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

1) oli arvestades töötaja töökohustuste rikkumise olulisust ja seda, et tööandja ei saanud

hagejat

enam

usaldada,

tööandjal

igati

põhjendatud

huvi

lõpetada

tööleping

etteteatamistähtaega järgimata. Hageja vastutusala OÜ-s Chef Foods oli väga suur. Hageja

töökohustuseks oli tagada tootmise normidele vastav toimumine ja kvaliteedikontroll tootmise

ajal. Arvestades, millist kahju oli hageja põhjustanud, ei saanud tööandja võtta riski, et

etteteatamistähtaja jooksul võib hageja panna täiendavalt toime tegusid, mille tagajärjeks on

kahju põhjustamine tööandjale. Reeglina ei ole ka töötaja pärast ülesütlemisavalduse saamist

motiveeritud kvaliteetset tööd tegema. Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, et töölepingu

ülesütlemine oli põhjendatud üksnes TLS § 88 lg 1 p 7 alusel;

2) leidis kohus vääralt, et osaliselt vastutab kahju tekkimise eest tööandja. Tellimusega

hilinemist ja riknenud kauba kliendile saatmist ei tinginud mitte tööjõupuudus, vaid vale

tootmise planeerimine ning kvaliteedinõuete rikkumine hageja poolt. Tunnistaja N. N.

ütlustega leidis tõendamist, et toodangu õigeaegne ja nõuetekohane valmimine oleks olnud

võimalik ka olemasoleva tööjõuga. Asjaolu, et töötajad täitsid lisaks oma tavapärastele

töökohustustele aeg-ajalt ka teisi ülesandeid, on väikestes äriühingutes tavapärane. Lisaks ei

saaks tööjõupuuduse fakt iseenesest põhjustada toodangu riknemist;

3) oleks kohus pidanud jätma suurema osa menetluskuludest hageja kanda, kuna vastuhagi

rahuldati oluliselt suuremas ulatuses kui hagi (hagihind 6770,20 eurot, hagi rahuldati summas

754,70 eurot; vastuhagi hind 3901,25 eurot, vastuhagi rahuldati summas 1950,62 eurot).

7. OÜ Chef Foods vaidleb K. Viski apellatsioonkaebusele vastu. OÜ Chef Foods palub jätta

K. Viski taotlus K. Viski vande all ülekuulamiseks rahuldamata; juhul, kui ringkonnakohus

K. Viski taotluse rahuldab, siis rahuldada OÜ Chef Foods taotlus äriühingu juhatuse liikme

P. Noorhane vande all ülekuulamiseks.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei pidanud kohus rahuldama hageja vande all ülekuulamise taotlust, kuna hagejal oli

võimalus tõendada oma väiteid muude tõenditega. Kohus selgitas, et isegi, kui ta kuulab

mõlemad pooled vande all üle, siis on nende ütlused ilmselt vastuolulised, mistõttu ei saa

otsuse tegemisel kummagi poole ütlustega arvestada. Hageja vande all antavate ütluste

tõenduslik väärtus on küsitav. Asjaolude kohta, mida hageja soovib oma vande all antavate

ütlustega tõendada, on esitatud kirjalikud tõendid ja/või üle kuulatud tunnistajad. Lisaks ei

esitanud hageja vastuväidet kohtu otsustusele jätta hageja vande all üle kuulamata, mistõttu ei

saa ta apellatsioonkaebuses sellele asjaolule tugineda (TsMS § 333 lg 2, 3; § 652 lg 6);

2) isegi kui hageja ei pidanud olema kogu aeg kõikide tootmisprotsesside juures, oleks ta

pidanud käima piisavalt sagedasti kontrollimas, kas kõik toimub nõuetekohaselt. Tunnistajate

S. O. ja N. N. ütlustega on tõendatud, et hageja seda ei teinud;

3) oli kvaliteedikontrolli tagamine hageja töökohustus. Tunnistajate S. O. ja K. N. ütlustega

on lükatud ümber hageja väide, et ta juhendas töötajaid ning näitas, kuidas toodangu kvaliteeti

kontrollida. Labori olemasolu ei olnud vajalik. Kui hageja leidis, et olemasolevatest

vahenditest ei piisa kvaliteedikontrolli läbiviimiseks, oleks ta pidanud koostama täiendava

juhendi, viima läbi täiendava koolituse või juurutama uue kvaliteedikontrolli meetodi;

4) transporditi toodang Soome autoga WNH-562 (otsuses on viidatud ilmselgselt ekslikult

sõidukile WNG562). Toodang saadeti Oy-le Lunden AB Jalostaja 15.02.2012. Seda kinnitas

ka tunnistaja S. O.. Seega on ilmne, et veoselehel (tl 17) näidatud kauba näol oli tegemist

vaidlusaluse kaubaga, kuna mingit muud kaupa kostja sel päeval Soome ei saatnud. Ka

asjaolu, et CMR-il on viidatud tootele „Fresh meat“ (mis ei tähenda üksnes toorest liha, vaid

ka värsket, külmutamata liha), ei kinnita hageja väiteid. CMR on vedajapoolne lisadokument,

millelt nähtub eelkõige toodangu vedamistemperatuur. Kuna maakohtu menetluses puudus

vaidlus selles, et kõnealuse transpordiga veeti kaup Soome, puudus vajadus esitada

täiendavaid tõendeid kauba saatmise kohta. Sõiduki WNG-430 saateleht (tl 20) on esitatud

kohtule ekslikult, kuid ülejäänud lk 17–23 olevad dokumendid on asjakohased ning tõendavad

seda, et veose, millega veeti ka vaidlusalust toodangut, temperatuurid olid normi piires ning

liha riknemine ei saanud toimuda transpordi käigus;

5) rikkus hageja oma töökohustusi ja tekitas sellega tööandjale kahju. Olukorras, kus on

dokumentaalselt tõendatud, et kauba veol oli külmakett tagatud ja ka tööandja laos oli

nõuetekohane temperatuur, on ainuvõimalik järeldada, et kauba riknemine (või riknemiseni

viinud protsess) sai alguse tootmisest. Ilmselgelt põhjendamatu on apellandi väide, et laost

väljastati üksnes kvaliteetsed tooted. Riknemine oli varasema saastumise tagajärg ega

ilmnenud koheselt. Isegi kui vaakumpakendatud kaup sõltumata nõuetekohasest tootmisest

lõpuks rikneb, siis tavapärane riknemine ei saa toimuda 1–2 päeva jooksul. Väide, justkui

oleks kauba riknemise põhjustanud asjaolu, et tooteid ei ladustatud piisavalt kaua enne nende

väljastamist, on tõendamata ning juhul, kui see tõele vastaks, siis on tegemist asjaoluga, mille

eest vastutab hageja. On iseenesestmõistetav, et kui isik vastutab kauba kvaliteedi eest, siis

vastutab ta selle eest mitte üksnes kitsalt tootmisprotsessis, vaid seni, kuni kaup saab kliendile

väljastatud. Samuti on ebaõige hageja väide, et ta selgitas tööandjale, et toodang tuleb

vajaliku temperatuurini külmlaos maha jahutada. Tegemist on ka uue seisukohaga, mis tuleb

TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta jätta. Hageja ei ole väitnud, et kõnealusel ajal toodeti

hakkliha kahele erinevale tellijale, seetõttu on ilmne, et tunnistaja N. N. nähtud ebakohaselt

ladustatud hakkliha kuulus Oy Lunden AB Jalostaja partiisse. N. N. ütlustega on tõendatud, et

hageja nägi, et kastid praetud hakklihaga olid nõuetele mittevastavalt ladustatud, kuid ei

võtnud midagi ette. Tellimus hilines vale tootmise planeerimise ja kvaliteedinõuete rikkumise

tõttu hageja poolt. Tunnistaja N. N. ütlustega on tõendatud, et toodangu õigeaegne ja

nõuetekohane valmimine oleks olnud olemasoleva tööjõuga võimalik. Hageja väide, justkui ta

oleks pöördunud tööandja poole tööjõu puuduse probleemiga, on paljasõnaline. Tunnistajate

ütlused ei ole selles osas usaldusväärsed. S. O. väitis, et hageja ütles talle, et ajast ei tule välja,

seega vahendas tunnistaja hageja poolt väidetavalt avaldatud seisukohti. K. N. ütles, et hageja

lubas tööandjaga lisatööjõust rääkida, kuid tunnistaja ei tea, kas vestlus aset leidis;

6) on tööandja tõendanud kahju tekkimise. Poolte vahel ei ole seniajani olnud vaidlust selles,

et tellijale 15.02.2012 saadetud toodang jõudis kohale riknenuna. Tooraine saabus

ajavahemikus 08.–10.02.2012. Seega on ilmne, et 08. ja 10.02.2012 arvetel nimetatud toodete

näol saab olla tegemist toorainega, millest toodeti vaidlusalune hakkliha. Nimetatud väitele ei

ole hageja ka varasema menetluse käigus tuginenud. Samuti puudub põhjus kahelda

kõrvalekalderaporti

usaldusväärsuses.

Juhul,

kui

hageja

leidis,

et

tegemist

on

ebausaldusväärse tõendiga, oleks ta saanud esitada omapoolseid tõendeid;

7) ei ole töövaidluskomisjoni istungi protokoll TsMS § 229 lg-s 1 nimetatud tõend. Kuivõrd

istungiprotokollis kajastatakse töövaidluskomisjoni põhimääruse § 5 lg 2 p 7 kohaselt üksnes

töövaidluse poolte seletuste, nõudmiste, vastuväidete ning tunnistajate ütluste põhiline sisu, ei

pruugi see täpselt kajastada istungil tegelikult avaldatud seisukohti. S. O. kuulati üle ka

maakohtus ja hageja oleks pidanud oma küsimused kohtuistungil tunnistajale esitama. Hageja

ei avaldanud maakohtule, et ta soovib tugineda töövaidluskomisjoni istungi protokollile.

Meelevaldne on käsitlus, et tunnistaja pidas oma ütlustes silmas mingisugust kirja, mille

hageja väidetavalt tööandjale 2012 veebruaris saatis. Tunnistaja ütlustest see ei selgu. Juhul,

kui ringkonnakohus käsitleb töövaidluskomisjoni istungi protokolli tõendina, siis tuleks

tõendina arvestada ka kõiki tööandja poolt töövaidluskomisjoni istungil avaldatud seisukohti;

8) ei ole kohtu järeldused vastuolulised. Kohus pidas silmas seda, et laomajanduse ja -

arvestusega seotud küsimused ei olnud hageja vastutusalas, küll aga vastutas hageja selle eest,

et tootmisprotsess viiakse läbi nõuetekohaselt ning et kliendile saab väljastatud kvaliteetne

kaup. Samas jääb tööandja seisukoha juurde, et hageja töökohustuseks oli ka laomajandusega

tegelemine. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teavitanud tööandjat selgelt sellest, et

tellimuse täitmine ettenähtud aja jooksul ei ole võimalik. Lisaks ei ole hageja usaldusväärselt

tõendanud, et ta oleks üldse pöördunud lisatööjõu palkamise küsimusega tööandja poole.

Üheselt ei ole tõendamist leidnud, et minetused tootmises toimusid kostja heakskiidul või

tema tegevusest tingituna. On täiesti ebamõistlik eeldada, et äriühingu juhatuse liikmed

oleksid teadlikult soovinud riskida oma maine kahjustamisega Soome turul;

9) kohaldas kohus VÕS § 14 õigesti, leides, et 21.06.2011 e-kiri on muutunud 22.02.2012

töölepingu osaks. Lepingueelsete läbirääkimiste teatamiskohustuse eesmärgiks ja sisuks on

see, et pooled saaksid tugineda eelnevalt avaldatud infole otsustamaks, kas lepingut sõlmida

või mitte. Eelnevale järgneb loogiliselt asjaolu, et avaldatud info muutub lepingu osaks. Ka

VÕS § 29 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid,

sh lepingueelseid läbirääkimisi. Et eeltoodu ei muutuks lepingu osaks, saavad pooled VÕS

§ 31 lg 1 järgi kokkuleppega välistada. Pooled ei ole välistavas tingimuses kokku leppinud;

10) ei ole tegemist tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel

tekkinud kahjuga TLS § 74 lg 2 tähenduses. Veterinaar- ja Toiduamet on kinnitanud kostja

vastavust nii toiduseaduses kui ka asjakohastes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrustes

ning muudes toidualastes õigusaktides sätestatud nõuetele, mis on kehtestatud just selleks, et

vältida toidu riknemisega seonduvaid riske.

8. K. Visk vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt:

1) ei olnud tööandja õigustatud töölepingut etteteatamistähtaega järgimata üles ütlema.

Tööandja TLS § 97 lg 3 tõlgendus on väär muuhulgas lähtuvalt Riigikohtu seisukohast

tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11 (p 17). Töölepingut ei lõpetatud kohe pärast väidetava kahju

tekkimisest teadasaamist, vaid umbes ühe nädala möödumisel (tööandja sai kahjust teada

hiljemalt 15.02.2012 ja ütles töölepingu üles 23.02.2012). Kuivõrd tööandja nõudis töötajalt

sama töö tegemist ka pärast töölepingu ülesütlemise põhjuseks toodud asjaolust teadasaamist

umbes ühe nädala jooksul (st tööandjal ei olnud probleeme töötaja usaldamisega), ei ole

tegemist olukorraga, kus tööandjalt ei võiks mõistlikult nõuda töölepingu jätkamist

etteteatamistähtaja lõppemiseni. Töötaja ei rikkunud oma töökohustusi ega põhjustanud enda

vastu usalduse kaotust. Väär on väide, et tootmise korrektse planeerimise korral oleks olnud

võimalik tellimus õigeaegselt ja nõuetekohase kvaliteediga täita. Muu hulgas on tõendatud, et

kõnealusel perioodil oli äriühingus tööjõupuudus ja masinapark oli rikkis, mis viis

tootmisprotsessid viivitusse. Eelnimetatud asjaolud ei olnud töötaja vastutusalas ning kuigi

töötaja juhtis probleemidele tööandja tähelepanu korduvalt, ei võtnud tööandja abinõusid

tarvitusele. Selle asemel võttis tööandja vastu tavapärasest oluliselt suuremad tellimused ega

arvestanud töötaja selgitustega, et selliste tellimuste täitmine nõutud tähtaja jooksul ei ole

kvaliteediriskideta võimalik;

2) jättis kohus õigesti töötajalt kahjuhüvitise 1950,62 eurot välja mõistmata. Kohus leidis

õigesti, et tööandja ise vastutas selle eest, et tellimus ei saanud täidetud õigeaegselt. Lisaks,

kui asjas üldse kahju tekkis, oli tegemist tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju riski

tagajärjel tekkinud kahjuga TLS § 74 lg 2 tähenduses ning isegi kui töötaja oleks töölepingut

rikkunud hooletuse tõttu, oleks tulnud vastuhagi jätta täies ulatuses rahuldamata. N. N.

subjektiivsed hinnangud tööjõu piisavuse või kvaliteedinõuete osas ei ole asjakohased.

N. N. töötas ettevõttes nahatustajana ega ole kvaliteedinõuete alaste eriteadmistega spetsialist.

Pealegi on ka N. N. (nagu ka S. O. ja K. N.) kinnitanud, et ettevõttes tehti vaidlusega seotud

perioodil väga suurel määral ületunnitööd, mille põhjuseks saab olla üksnes see, et ettevõttes

ei olnud piisavalt tööjõudu;

3) ei anna ainuüksi poolte nõuete erinev rahaline väärtus alust menetluskulusid poolte kanda

jätta erineval määral, kui menetluses mõlema poole nõuetele kulunud ajakulu ja töömaht pole

selgelt hinnatavad või on võrdsed.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et K. Viski apellatsioonkaebus ja OÜ Chef Foods

vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu vaidlustatud otsus sisuliselt

muutmata.

Maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb täiendada järgneva lausega: “Tasaarvestuse tulemusena

mõista K. Viskilt OÜ Chef Foods kasuks välja 1195,92 eurot.“

Maakohus mõistis OÜ-lt Chef Foods K. Viski kasuks välja 754,70 eurot ning K. Viskilt

OÜ Chef Foods kasuks välja 1950,62 eurot. Tegemist on olukorraga, kus mõlemad pooled

peavad maksma teineteisele rahasumma ning VÕS § 197 lg 1 alusel tuleb pooltelt

väljamõistetud rahasummad tasaarvestada. Tehes tasaarvestuse (1950,62-754,70=1195,92),

kuulub K. Viskilt OÜ Chef Foods kasuks väljamõistmisele 1195,92 eurot.

10. Kuna maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese

astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid

kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele,

kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning rahuldanud K. Viski ja OÜ Chef

Foods vastuhagi osaliselt. Apellatsioonkaebuses ja vastuapellatsioonkaebuses esitatud

põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

11. K. Viski apellatsioonkaebus.

11.1. Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS §-i 14.

Asja materjalidest nähtuvalt pidasid pooled enne töölepingu sõlmimist läbirääkimisi, mida

tõendab tööandja juhatuse liikme poolt K. Viskile 21.06.2011 saadetud e-kiri (I kd, t.l 12),

milles on märgitud tootmis- ja kvaliteedijuhi tööülesanded. Läbirääkimistele järgnevalt asus

K. Visk tööle OÜ Chef Foodi tootmis- ja kvaliteedijuhi ametikohale ning täitis neid

ülesandeid kuni töölepingu ülesütlemiseni 23.02.2013. Maakohus on vaidlustatud otsuses

võrrelnud K. Viski tööülesandeid, mis on märgitud 21.06.2011 e-kirjas ja tööülesandeid, mis

on märgitud 22.02.2012 kirjalikult vormistatud töölepingus (I kd, t.l 10-11) ning jõudnud

õigele järeldusele, et mõlemas dokumendis kajastatud tööülesanded on sisuliselt samad ja

üheselt tõlgendatavad. Kuna K. Visk asus pärast lepingueelseid läbirääkimisi OÜ-s Chef

Foods tööle samale ametikohale, mille tööülesannete osas peeti eelnevalt läbirääkimisi ning

muid kirjalikke kokkuleppeid tööülesannete osas ei sõlmitud, siis 21.06.2011 e-kirjas

märgitud tööülesanded muutusid töölepingu osaks (v.a laomajandus ja -arvestus). Vastupidist

ei ole K. Visk tõendanud.

11.2. Maakohus on põhjendatult leidnud, et K. Viski töökohustuseks oli juhtida tootmist ja

tagada toodangu kvaliteet ning 09.02.2012 tellimuse puhul sai toodang (liha) rikneda ainult

tootmise ajal. Kuna K. Visk vastutas nii tootmise juhtimise kui korraldamise ning samuti

toodangu kvaliteedi eest, siis on toodangu riknemisest tööandja varale põhjustatud kahju

(riknenud toodangu tooraine ostmiseks kulutatud 3189,25 eurot ja tellijale hüvitatud 712

eurot) kokku summas 3901,25 eurot, tema töökohustuste rikkumise tagajärg. Seetõttu oli

tööandjal alus öelda K. Viskiga sõlmitud tööleping erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 7 järgi.

Seejuures on maakohus hinnanud õigesti esitatud tõendeid ning apellandi vastupidine

seisukoht on põhjendamatu.

Tunnistaja S. O. on muuhulgas selgitanud, et kvaliteedi kontrollimise juhiseid ei olnud ning

K. Visk ei käinud laos toodangu kvaliteeti kontrollimas. Samuti on tunnistaja kinnitanud, et

„tellimusest (09.02.2012 tellimus) väljastasime poole, kuna kõike ei jõudnud valmis. Teist

poolt ei väljastanud, kuna oli riknenud.“ Tunnistaja K. N. ütlustest nähtuvalt ei andnud keegi

talle juhiseid, milline peab toode olema ning et aurukatlast väljavõtmisel olid lihal riknemise

tunnused ja ta andis sellest K. Viskile teada. Eelnevast tulenevalt on põhjendamatu apellandi

väide, et maakohus on tunnistajate S. O. ja K. N. ütluste alusel ebaõigesti tuvastanud, et

kvaliteedikontrolliks juhend puudus või ei olnud töötajad sellest teadlikud. Lisaks kinnitavad

tunnistaja N. N. ütlused, et hakkliha jäeti praadimise järgselt terveks päevaks sooja ruumi

kinnistesse kastidesse seisma ning sellisel juhul peab liha hapuks minema. K. Visk käis seal,

kuid tunnistaja ei tähendanud, et ta oleks sellele tähelepanu pööranud.

Apellandi väide, et K. Viskil oli ka teisi tööülesandeid ning seetõttu ta ei saanudki kõiki

võimalikke rikkumisi isiklikult kontrollida, ei ole põhjendatud. See, kuidas K. Visk tootmis-

ja kvaliteedijuhina oma tööülesandeid korraldas, oli tema enda otsustada, kuid K. Visk ei ole

tõendanud selliste asjaolude esinemist, miks takistanuks tal välja töötada kvaliteedi kontrolli

süsteemi ning välistada toodangu riknemisega tööandjale kahju tekkimise.

Maakohus on põhjendatult leidnud, et K. Visk jättis koostamata toodangu kvaliteedi

hindamise juhendid ning üksnes HACCAP plaani koostamine ei asendanud toodangu

kvaliteedi hindamise juhendeid. Tunnistajad S. O. ja K. N. on kinnitanud, et vastavad juhised

kvaliteedi kontrollimiseks puudusid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et kuna laoruumide temperatuuride registri

(I kd, t.l 118-119) kohaselt olid markeerimis- ja väljastusruumi temperatuurid 15.-16.02.2012

normikohased ning 09.02.2012 tellimusest riknes ka see osa, mida ei jõutud 15.02.2012

tellijale ära saata, sai hakkliha riknemise põhjustada üksnes rikkumised eelnevas

tootmisprotsessis. Samuti on maakohus õigesti tuvastanud ka selle, et hakklihatooted ei

saanud rikneda transpordil. Kuigi maakohus on otsuses ekslikult märkinud haagise numbriks

WNG562 (õige number WNH-562) ning viidanud muu hulgas ebaõigele veodokumendile

(I kd, t.l 20), ei anna nimetatud asjaolud alust järeldamaks seda, et hakkliha võis rikneda

transpordil või et veodokumendil (I kd, t.l 17) näidatud toodangu näol ei ole tegemist

vaidlusaluse toodanguga. Fisole OY 10.07.2012 tõendist (tõlge I kd, t.l 23) nähtub, et

15.02.2012 toimunud veol oli temperatuur õige ning Oy Lunden AB CMR-le märgitud kauba

vastuvõtmisel ei ole temperatuurist kõrvalekaldeid tähendatud. Vastupidiselt apellandile leiab

ringkonnakohus, et toimikulehtedel 17-19 ja 21-23 (I kd) asuvad tõendid on asjassepuutuvad

ja maakohus on neid õigesti hinnanud. Lisaks peab ringkonnakohus vajalikus märkida, et

apellandi esitatud hagiavaldusest (II kd, t.l 20-21) nähtuvalt on hageja kinnitanud, et

09.02.2012 tellimuse puhul oli tegemist Oy Lunden Ab Jalostaja`le mõeldud toodanguga ning

osa kaubast oli väidetavalt riknemise tunnustega. Seetõttu ei ole tõsiseltvõetav apellandi

väide, et 15.02.2012 (I kd, t.l 17) võis OÜ Chef Foods saata Oy Lunden Ab Jalostaja`le muud

toodangut.

11.3. Maakohus on õigesti hinnanud tõendeid ja jõudnud põhjendatud järeldusele, et K. Viski

töökohustuste süüline (hooletuse vormis) rikkumine põhjustas tööandjale varalise kahju

3901,25 eurot. Apellandi seisukoht, et maakohus on kahju suuruse kindlakstegemisel

hinnanud tõendeid ebaõigesti, on põhjendamatu. Vaidlusaluse tellimuse täitmiseks on

OÜ Chef Foods ostnud toorainet 08.02.2012 ja 10.02.2012 arvete alusel kokku summas

3189,25 eurot ning apellandi väide, et nimetatud arvete alusel ostetud toorainest ei tehtud

vaidlusalust hakkliha, on paljasõnaline. Ringkonnakohus rõhutab, et apellandil oli menetluse

kestel võimalus vastupidist tõendada, kuid asja materjalidest nähtuvalt ei ole ta seda teinud.

Kõrvalekalderaportist (tõlge I kd, t.l 31) nähtuvalt oli Oy Lunden Ab Jalostaja teinud

põhjendamatuid kulutusi, mida ei saanud seoses riknenud hakkliha saamisega kasutada ning

OÜ Chef Foods on nimetatud kulutused summas 712 eurot hüvitanud. Kokku moodustab

OÜ Chef Foods kahju 3901,25 eurot. Sarnaselt maakohtuga puudub ringkonnakohtul alus

kahelda eelnimetatud kirjalike tõendite usaldusväärsuses ning apellandi vastupidine väide on

paljasõnaline.

11.4. Põhjendamata on apellandi väide, et maakohus rikkus menetlusnorme, kuna jättis

hindamata töövaidlusasja nr 4.2-2/1073 I istungi protokolli. Hagiavalduses (II kd, t.l 21) on

hageja kinnitanud, et esimese tellimuse täitmise käigus koostas ta P. Noorhanile e-kirja,

milles avaldas seisukoha tellimuse täitmise võimalikkuse kohta. Hageja ei ole menetluse

kestel P. Noorhanile mõne teise e-kirja saatmisele tuginenud. Seetõttu sai ka tunnistaja

S. O. anda töövaidluskomisjonis ütlusi ainult hageja poolt saadetud nimetatud e-kirja kohta

ning tööandja ei ole ka selle e-kirja saamist eitanud. Käesolev vaidlus puudutab aga

09.02.2012 tellimust, s.o nn teist tellimust, ning maakohtu poolt hageja viidatud e-kirjale

hinnangu andmata jätmine ei ole käsitletav menetlusnormi rikkumisena.

Samuti on põhjendamata apellandi see väide, et maakohtu otsus on osaliselt vastuoluline.

Maakohus on küll otsuses märkinud, et kauba väljastamise eest hageja ei vastutanud, kuid

sellest maakohtu seisukohast ei saa järeldada, et hageja tootmis- ja kvaliteedijuhina ei

vastutanuks toodangu kvaliteedi eest üldiselt, s.h selle eest, et toodang peab olema kvaliteetne

ja kvaliteetsena jõudma tellijateni.

11.5. Maakohus on õigesti leidnud, et antud vaidlusele ei kohaldu TLS § 74 lg 2 teine lause

ning apellandi seisukoht, et lihatoodete riknemisest tingitud kahju on käsitletav

lihatöötlemisettevõtete tegevuses tüüpilise kahjuga, on ekslik.

11.6. TsMS § 2681 sätestab, et sõltumata poolte taotlustest ja tõendamiskoormise jaotusest

võib kohus omal algatusel vande all üle kuulata ükskõik kumma poole, kui varasema

menetluse ning esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada

seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses. Kohus võib poole omal

algatusel vande all üle kuulata ka juhul, kui tõendama kohustatud pool soovib anda vande all

seletuse, kuid vastaspool sellega ei nõustu.

Maakohus on nimetatud sätet õigesti kohaldanud ja põhjendatult jätnud rahuldamata hageja

taotluse hageja vande all ülekuulamiseks. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsustusega ning

asja materjalidest nähtuvalt oli poolte esitatud tõendite põhjal maakohtul võimalik kujundada

seisukoht tõendamisele kuuluvate asjaolude tõepärasuse kohta. Seetõttu on põhjendamatu

apellandi väide maakohtu poolt TsMS § 2681 rikkumise kohta.

12. OÜ Chef Foods vastuapellatsioonkaebus.

12.1. Vastavalt TLS § 97 lg-le 3 käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib

tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja

mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud

tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni.

Eelmärgitud sättest tuleneb, et etteteatamistähtaja järgimine sõltub töölepingu erakorralise

ülesütlemise aluseks olnud mõjuva põhjuse kaalukusest ja selle mõjust töösuhtele.

Maakohus on nimetatud sätet õigesti kohaldanud ja asunud põhjendatud seisukohale, et

käesoleval

juhul

puudusid

tööandjal

alused

öelda

tööleping

erakorraliselt

üles

etteteatamistähtaega järgimata ning vastuapellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei anna

alust asuda teistsugusele seisukohale.

Vastuapellant

on

muu

hulgas

põhjendanud

töölepingu

erakorralist

ülesütlemist

etteteatamistähtaega järgimata sellega, et tööandja ei saanud K. Viski enam usaldada.

Töölepingu erakorralise ülesütlemise teates (II kd, t.l 30) on tööandja tuginenud kolmele

mõjuvale põhjusele (TLS § 88 lg 1 p 5, 6 ja 7) kui töölepingu erakorralise ülesütlemise

alusele. Maakohus on vaidlustatud otsuses leidnud, et K. Viski suhtes esines üks alus, s.o TLS

§ 88 lg 1 p 7, töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning TLS § 88 lg 1 p-des 5 ja 6

sätestatud alused töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ei ole tõendatud. Ka nimetatud

asjaolu tõendab, et K. Viski poolt töökohustuste rikkumine ei olnud niivõrd oluline, mis

õigustaks töölepingu erakorralist ülesütlemist etteteatamistähtaega järgimata. Samuti nähtub

asja materjalidest, et tööandja ei öelnud töölepingut erakorraliselt üles vahetult pärast kahjust

teadasaamist, vaid alles ca ühe nädala möödudes 23.02.2012. Seetõttu ei ole põhjendatud ka

see vastuapellandi seisukoht, et K. Visk võis veel toime panna tööandja vara kahjustavaid

tegusid.

Eelneva alusel on maakohtu poolt põhjendatud TLS § 100 lg 5 alusel OÜ-lt Chef Foods

754,70 euro väljamõistmine K. Viski kasuks.

12.2. TLS § 74 lg 2 esimese lause kohaselt kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse

tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse

töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust

tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti

tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks.

Maakohus on nimetatud sätte alusel põhjendatult vähendanud K. Viskilt väljamõistetavat

kahjusummat 50% võrra ning vastuapellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks ja K. Viskilt kahju väljamõistmist täies ulatuses.

TLS § 74 sätestab kahju hüvitamise erisused töötaja poolt kahju tekitamisel ning tegemist on

erisättega VÕS 7. peatükile (§-d 127-140). Seega kuuluvad VÕS-i eelnimetatud sätted

kohaldamisele ulatuses, mille suhtes TLS § 74 ei sätesta erisusi.

Esmalt märgib ringkonnakohus, et vastuapellant ei ole vaidlustanud maakohtu seisukohta,

mille kohaselt rikkus K. Visk töökohustusi hooletusest. Kui töötaja ei ole töökohustusi

rikkunud tahtlikult, tuleb vastustuse ulatuse kindlaksmääramisel võtta arvesse erinevaid

töösuhtega seonduvaid asjaolusid, mille tulemusena töötajalt väljamõistetav hüvitis võib

osutada väiksemaks kui tegelikult tekitatud kahju. Ringkonnakohus märgib veel sedagi, et

TLS § 74 lg 2 puhul ei ole tegemist kinnise loeteluga ja vaidluse lahendamisel võib kohus

arvesse võtta ka muid asjaolusid.

Seega saab kohus TLS § 74 lg 2 alusel tuvastada, millises määras töötaja vastutab (seda on

maakohus ka teinud), mitte aga seda, millises ulatuses vastutab kahju tekkimises tööandja.

Maakohus ei ole tuvastanud, et 50% ulatuses vastutab kahju eest tööandja ning vastuapellandi

sellekohane seisukoht on ebaõige.

Maakohus on töötajalt väljamõistetava kahjuhüvitise vähendamist põhjendanud eelkõige

tööjõu vähesusega, mis soodustas kahju tekkimist. Seda maakohtu järeldust ei ole

vastuapellant ümber lükanud.

12.3. Maakohus jättis põhjendatult poolte menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi

kanda.

Vastuapellandi seisukoht, et maakohus oleks pidanud jätma suurema osa menetluskuludest

K. Viski kanda põhjusel, et OÜ Chef Foods vastuhagi rahuldati hagihinnast lähtudes

suuremas ulatuses kui K. Viski hagi, ei ole õige. Hagi rahuldamise ulatus sõltub nõuete

rahuldamise ulatusest ning sellest on maakohus menetluskulude jaotuses ka lähtunud.

Olukorras, kus K. Viski kahes nõudest rahuldati üks ning OÜ Chef Foods nõue rahuldati

osaliselt, on põhjendatud jätta kummagi poole menetluskulud poolte endi kanda.

13. Seoses apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad

poolte menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 järgi poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja