2-11-38750/151 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. november 2013 Tartu

Tsiviilasja number

2-11-38750

Tsiviilasi

Skanska AS (endise nimega Skanska EMV AS) hagi

Kiviõli

linna

(linnavalitsuse

kaudu)

vastu

garantiisumma väljamakse nõudeõiguse puudumise

tuvastamiseks ja töövõtulepingu lõpetamise aluste

ebaõigeks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

159 007 eurot 89 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. novembri 2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Skanska AS apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Skanska AS (registrikood: 10012122),

esindajad vandeadvokaat Aivar Pilv ja vandeadvokaat

Britta Oltjer

Vastustaja (kostja): Kiviõli linn (Linnavalitsuse kaudu)

(registrikood: 75005162), esindajad vandeadvokaat Karl

Haavasalu ja Anu Needo

Kolmandad isikud:

OÜ EMP A&I (registrikood: 10111746), esindaja Tarvo

Trei

Hamilton Grupp OÜ (registrikood: 10827539), esindaja

Veigo Raamat

Kohtuistungi toimumise aeg

24. september 2013; 29. oktoober 2013

RESOLUTSIOON

1. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 27. novembri 2012 otsus

osas, millega jäeti täielikult rahuldamata Skanska AS

hagi Kiviõli linna vastu garantiisumma 159 007,89

eurot väljamakse nõude esitamise õiguse puudumise

tuvastamiseks ning teha tühistatud osas uus otsus,

millega tuvastada, et Kiviõli linnal puudub õigus

esitada

nõuet

garantiisumma

21 392,93

euro

väljamaksmiseks.

3. Muus osas tuleb jätta Viru Maakohtu 27. novembri

2012 otsus muutmata.

4. Lugeda

kohtuotsuse

resolutsioon

tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

„4.1. Rahuldada hagi osaliselt.

4.2. Tuvastada, et Kiviõli linnal puudub õigus esitada

nõuet garantiisumma 21 392,93 eurot (kakskümmend

üks tuhat kolmsada üheksakümmend kaks eurot 93

senti) väljamaksmiseks.

4.3. Jätta rahuldamata Skanska AS nõue tuvastada, et

Kiviõli linnal puudus õigus töövõtulepingu lõpetamiseks

ning töölepingu lõpetamine toimus ebaõigel alusel.

4.4. Tühistada käesoleva otsuse jõustumisel Viru

Maakohtu 19.08.2011 määrusega kohaldatud hagi

tagamine

keelu

osas

137 614,96

euro

suuruse

väljamakse

tegemiseks

Kiviõli

Linnavalitsusele

08.10.2010

väljastatud

garantiikirja

ja

Kiviõli

Linnavalitsuse 11.08.2011 esitatud nõude alusel. Hagi

tagamine jätta jõusse summas 21 392,93 eurot.

4.5. Menetluskulud maakohtus jätta 84,5% ulatuses

Skanska AS kanda ja 15,5% ulatuses Kiviõli linna

kanda.“

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud ringkonnakohtus jätta 84,5% ulatuses

Skanska AS kanda ja 15,5% ulatuses Kiviõli linna

kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Skanska AS esitas 18. augustil 2011 Viru Maakohtule hagi Kiviõli linna (linnavalitsuse

kaudu) vastu töövõtulepingu lõpetamise aluste ebaõigeks tunnistamiseks ja garantiisumma

159 007,89 eurot väljamakse nõudeõiguse puudumise tuvastamiseks.

Hagiavalduse kohaselt kuulutas Kiviõli Linnavalitsus 14. juulil 2010 välja riigihanke Kiviõli

I Keskkooli rekonstrueerimistööde teostamiseks. Linnavalitsuse 03. septembri 2010 korraldusega

nr 345 tunnistati hageja pakkumus edukaks.

Hageja ja Kiviõli Linnavalitsus sõlmisid 30. septembril 2010 ehitustööde töövõtulepingu

nr 99/2010. Töövõtulepingu objektiks oli Kiviõli I Keskkooli rekonstrueerimise ehitustööd

peatöövõtu meetodil vastavalt lepingu dokumentidele ja projektile ning rekonstrueeritud ehitise

üleandmine tellijale.

Ehitise põhiprojekti koostajaks oli OÜ EMP A&I.

Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaal (edaspidi Nordea pank) väljastas 08.10.2010 garantiikirja

nr 01T20802183687, mille p 2 kohaselt pank garanteerib Kiviõli Linnavalitsusele lepingust

tulenevate hageja kohustuste täitmise tagamiseks kuni 2 487 932,94 krooni (159 007,89 euro)

suuruse summa tasumise kostja esimesel nõudmisel garantiikirjas toodud tingimustel.

Alates novembrist 2010 hakkasid tööde käigus ilmnema erinevad projektivead. Juhindudes

lepingu p-st 4.1.11 edastas hageja 02.02.2011 kostjale neli muudatusettepanekut, mis oleksid

taganud töö valmimise lepingus kokkulepitud ajaks. Kostja nõustus 08.02.2011 kirjas üksnes

võimla terrasside välja ehitamata jätmisega ja lükkas teised ettepanekud tagasi.

11.02.2011 edastas hageja kostjale kirja nr K-7/1027 „Töövõtulepingu nr 99/2010 (30.09.2010)

projektivigadest.“ Töövõtja selgitas, et põhiprojekt on vastuolus lepingudokumentidega ning

oluliste puudustega ega vasta kehtivatele õigusaktidele, kokkulepitud standarditele ja normidele.

Hageja lisas kirjale näidisnimekirja puudustest ning 15.06.2010 PP Ehitusjärelevalve OÜ poolt

koostatud Kiviõli I Keskkooli rekonstrueerimise ehitusprojekti ekspertiisi ning eksperdi vastused

projekteerija selgitustele.

Kostja märkis 14.02.2011 teates, et töövõtulepingu p 4.1.9. ei anna töövõtjale alust ehitustöö

peatamiseks ning peatamist võib käsitleda hagejapoolse töövõtulepingu rikkumisena.

Hageja tellis riiklikult tunnustatud eksperdilt põhiprojekti ekspertiisi, mille järelduste kohaselt:

1) ehitusprojekti maht ja esitatud lahendused ei vasta koostamise aluseks olnud standarditele;

2) ehitusprojekti alusel ei ole täidetud energiatõhususe miinimumnõuded;

3) projekti maht ja lahendused ei võimalda olemasoleva ehitise nõuetekohast renoveerimist;

4) paljud lahendused ei ole tehniliselt ega majanduslikult põhjendatud;

5) ehitusprojekti järgi ehitatava ehitise tulekahju korral ei ole tagatud nõutav suitsuärastus.

Kostja leidis 22.03.2011 vastuses, et vaatamata eksperdi märkustele on põhiprojekti alusel

võimalik ehitada ning projektis nõutavad lahendused on võimalik anda põhiprojekti

täpsustustena, tööprojektides või tüüplahendustena.

13.04.2011 esitas kostja ootamatult lepingu ülesütlemise teate (ülesütlemisavalduse), milles

teatas, et tuginedes VÕS § 101 lg 1 p-le 4, §-dele 105, 114 ja 195 lg 1 ning lepingu p-des 7.2.3.

ja 15.6.1. sätestatule lõpetab tellija ühepoolselt 30.09.2010 sõlmitud ehituse töövõtulepingu

nr 99/2010 ja ütleb alates 21.04.2011 lepingu üles. 02.08.2011 edastas kostja hagejale

pangagarantii tagastamise nõude.

Pooled allkirjastasid 05.05.2011 ülesütlemise hetkeks teostatud tööde akti ning kostja tasus

hagejale tehtud tööde maksumuse summas 102 659,40 eurot.

11.08.2011 esitas kostja pangale nõude garantiist tuleneva kohustuse täitmiseks ning

159 007,89 euro kandmiseks linnavalitsuse arveldusarvele. Garantiikirja p 3 kohaselt on pangal

tekkinud kohustus kostja nõue täita ning kanda 159 007,89 euro suurune summa kostja

arveldusarvele. Pank on hagejale kinnitanud, et täidab enda kohustuse ja maksab raha kostjale

välja hiljemalt 19.08.2011.

Hageja väitel ei vasta lepingu ülesütlemisavaldus ülesütlemiseks vajalikele eeldustele. Kostjal

puudus õigus lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks kostja poolt väidetud alustel. Kuivõrd

ehitusprojekti koostaja ja omanikujärelevalve teostaja keeldusid tunnistamast Kiviõli I Keskkooli

rekonstrueerimise põhiprojekti puudusi ning kostja keeldus puuduste (sh elule ja tervisele ohtlike

puuduste) kõrvaldamisest, ei olnud lepingu jätkamine poolte vahel kujunenud olukorda

arvestades võimalik. Seega vaatamata asjaolule, et lepingu lõpetamiseks ei andnud alust

hagejapoolsed lepingurikkumised, lõppes leping 21.04.2011. Nimetatud kuupäeval lõppesid ka

poolte kohustused lepingut edasi täita ning kostjal tekkis kohustus tagastada lõppenud lepingu

täitmiseks antud tagatis (garantiikiri).

Lepingu ülesütlemisavalduses on kostja viidanud: „Kiviõli linnavalitus ütleb käesolevaga üles

meie vahel sõlmitud Ehitustööde töövõtulepingu nr 99/2010, võttes aluseks TVL punkti 15.6.1

alapunkti 1, kuna töövõtja teeb töid aeglaselt ning ehitustööde lõpetamine tähtajaks on muutunud

ilmselt võimatuks.“

Töövõtulepingu p 7.2.3. sätestab, et tööde lõpetamise ja ehitise üleandmise tähtaeg on hiljemalt

15.08.2011. Kuivõrd ülesütlemisavalduse tegemise ajaks ei olnud töö teostamise tähtaeg veel

saabunud, on kostja poolt lepingu ülesütlemisel punktile 15.6.1.1 tuginemine alusetu ja vastuolus

faktiliste asjaoludega.

Hageja ei saa vastutada vahetähtaegade ületamise ega tööde peatamise või katkestamise eest,

kuivõrd viidatud asjaolud tõi kaasa tellija pahatahtlik käitumine ja kostjast tulenevad põhjused.

2. Kostja Kiviõli linn (linnavalitsuse kaudu) vaidles hagile vastu.

Vastuväidete kohaselt on hageja väited teatud tööde ja mahtude väidetava ebaselguse kohta

põhjendamatud. Hageja kohustus teostama Kiviõli I Keskkooli hoone rekonstrueerimisel ka

selliseid töid, mis otseselt hankedokumentidest ei nähtunud, kuid mille tegemist tuleb mõistlikult

ning nõutava hoolsusega tegelevalt ehitusettevõtjalt oodata. Hankedokumentide lisa 2 p-s 1

toodud nõue, et „pakkuja peab pakkumise koostamise käigus põhjalikult tutvuma ehitamise

kohaga, Kiviõli I Keskkooli hoone olukorraga ja projektdokumentatsiooniga ning kajastama

pakkumise hinnas kõik pakkuja kulutused, mis on vajalikud hankija eesmärgi saavutamiseks,

sh tööjooniste ja teostusjooniste koostamine. Kui projektdokumentatsioonis ja töömahtude

tabelis on puudused, tuleb sellest hankijale teatada. Projekti puudutavad märkused peab töövõtja

esitama pakkumuse ettevalmistamise ajal.“

Antud

juhul

on

hageja

eiranud

nõuet

teavitada

kostjat

võimalikest

puudustest

projektdokumentatsioonis ja töömahtude tabelis. Hageja on 01.09.2010 kirjas kinnitanud, et tema

poolt esitatud hinnapakkumises on arvestatud kõikide projektdokumentatsioonist ja muudest

hankedokumentidest nähtuvate töödega ning hageja on suuteline kõik nimetatud tööd hageja

poolt pakutud hinnaga teostama.

Töövõtulepingu lisa nr 4 on ehitustööde teostamise ajagraafik, milles on sätestatud, millistel

kuupäevadel peab hageja alustama ja lõpetama 57 erineva töö teostamise. Kostja juhtis jaanuaris

2011 hageja tähelepanu sellele, et hageja ei ole kinni pidanud töövõtulepingu lisaks nr 4 olevast

ajagraafikust.

Kostja rõhutas 18.02.2011 kirjas, et Kiviõli I Keskkooli hoone rekonstrueerimise ehitusprojekti

järgi on võimalik ehitustöid teostada. Kirja esimeseks lisaks oli OÜ EMP A&I poolt koostatud

vastus hageja 11.02.2011 kirjale lisatud dokumendile „Projektdokumentatsiooni puuduste

nimekiri. Objekt: Kiviõli I Keskkool“ . Samuti oli kostja 18.02.2011 kirjale lisatud P.P.Ehitus

OÜ poolt koostatud Kiviõli I Keskkooli rekonstrueerimise põhiprojekti ekspertiis koos

projekteerija OÜ EMP A&I märkustega ning ekspertide täiendavate kommentaaridega.

P.P.Ehitus OÜ peatöövõtjana oli teostanud Kiviõli I Keskkooli rekonstrueerimise põhiprojekti

ekspertiisi 2010 mais ja juunis, seega ajaliselt enne Kiviõli I Keskkooli rekonstrueerimise

riigihanke läbiviimist. P.P.Ehitus OÜ 15.06.2010 kirjast nr 150610-1 nähtuvalt on eksperdid

üldjoontes nõustunud EMP A&I OÜ poolt koostatud Kiviõli I Keskkooli rekonstrueerimise

projektiga ning ei ole tuvastanud, nagu seonduksid selle projektiga mingisugused olulised

puudused, mis võiksid ehitamise muuta raskeks või isegi võimatuks.

Pärast hagejaga sõlmitud töövõtulepingu korralist ülesütlemist viis kostja läbi uue riigihanke

Kiviõli I Keskkooli rekonstrueerija leidmiseks ning selle riigihanke võitis Fund Ehitus OÜ, kelle

pakkumus oli Skanska AS-i omast märkimisväärselt kallim. Tingituna ehituse maksumuse

kallinemisest peab kostja rekonstrueerimistööde lõpuleviimiseks võtma laenu ning tasuma

intresse.

Hageja on oluliselt rikkunud töövõtulepingu lisas nr 4 toodut. Kostja on ajaliselt enne

töövõtulepingu ülesütlemist korduvalt juhtinud hageja tähelepanu tähtaegade ületamisele. Hageja

on käesoleval juhul rikkunud ka töövõtulepingu p 4.1.9., mis keelas hagejal ehitustööde

teostamist peatada. Tingituna töövõtulepingu hagejapoolsest olulisest rikkumisest, oli kostjal

tellijana õigus öelda töövõtuleping erakorraliselt üles. Kuna hageja põhjustas kostjale

töövõtulepingu rikkumisega kahju, siis oli kostja õigustatud esitama nõude garantiisumma

väljamaksmiseks.

3. Kohus rahuldas 09. detsembri 2011 määrusega kostja taotluse ja kaasas menetlusse iseseisva

nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel OÜ EMP A&I ning Hamilton Grupp OÜ.

4. Kohus rahuldas 09. detsembri 2011 määrusega kostja taotluse ja määras tsiviilasjas

ehitustehnilise ekspertiisi. Ekspertiisi teostajaks määras kohus riiklikult tunnustatud eksperdi

Margus Sarmeti.

5. Kolmandad isikud pidasid hagi alusetuks ja leidsid, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

MAAKOHTU LAHEND

6. Viru Maakohus jättis 27. novembri 2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud Skanska

AS-i kanda.

Kohus tühistas 19. augusti 2011 määrusega kohaldatud hagi tagamise.

Kohus oli seisukohal, et lepingu ülesütlemise avaldus vastas ülesütlemiseks vajalikele eeldustele ja

kostjal oli õigus lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ülesütlemisavalduses viidatud alusel. VÕS

§ 101 lg 1 p 4 ja 105 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles

öelda. Kostja viitas lepingu ülesütlemise alusena töövõtulepingu p 15.6.1 alapunktile 1. Tulenevalt

Kiviõli Linnavalitsuse 13.07.2010 korraldusega nr 284 kinnitatud Kiviõli I keskkooli

rekonstrueerimise hankedokumentide juhiste p-st 4.2, ehitustööde töövõtulepingu hankelepingu

projekti p-st 7, töövõtulepingu p-dest 3.3.5 (lisa 4), 4.1.4, 4.1.5, 4.1.9, 7, 13.4, 15.6.1 alapunktist 1,

15.6.2 alapunktist 1 ja asjaolust, et rekonstrueerimist rahastasid Kiviõli linn oma eelarvest ja

Euroopa Regionaalarengu Fond ning tegemist oli koolimajaga, mis pidi kooliaasta alguseks õppetöö

alustamiseks valmis olema, oli lepingus kokkulepitud tähtaegadest (lõpptähtaeg 15.08.2011)

kinnipidamine ilmselgelt tellija huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu (VÕS § 116 lg 2

p 2).

Tulenevalt sellest, et töövõtulepingu punktis 4.1.9 leppisid pooled kokku töövõtja kohustuses mitte

peatada ehitustöid ega muutma tähtaegu seoses vaidlustega ehitustööde kvaliteedi, mahu, teostuse

või muudatuste üle, välja arvatud järelevalve teostaja nõudmisel, kusjuures töövõtjal tekkis tellijaga

vaidlus just ehitustööde mahu ja teostuse üle ning ehituse järelevalve teostaja ei näinud põhjust

ehitustööde peatamiseks, oli hageja poolt ehitustööde peatamine alates 11.02.2011 vähemalt

kohustuse rikkumiseks raske hooletuse tõttu (VÕS § 116 lg 2 p 3).

Lähtudes sellest, et hageja töövõtjana peatas ehitustööde tegemise alates 11.02.2011 ning oma

kirjavahetuses

tellijaga

viitas

korduvalt

kriitilisel

teel

olevatele

töödele,

lõpptähtaja

edasilükkumisele ja ehitustööde peatamisele ning selline vaidlus kestis enam kui kaks kuud, oli

kostjal tellijana põhjust eeldada, et töövõtja ei täida kohustusi ka edaspidi.

Kohus leidis, et asjaolu, et töövõtjal puudus mõjuv põhjus ja alus ehitustööde peatamiseks, on

tõendamist leidnud riiklikult tunnustatud eksperdi M. Sarmeti arvamusega. Eksperdi arvamuse

kohaselt oleks hagejal olnud võimalik vaatamata põhiprojekti puudustele ehitustööd nõuetekohaselt

lõpuni viia, koostades nõuetekohase tööprojekti. Vastavalt pooltevahelise töövõtulepingu p-dele 2.3

ja 2.4 kuulusid lepingu mahtu kõik ehitusprojektiga hõlmatud tööd ja ka need tööd, mis ei ole

ehitusprojektis kajastatud, kuid on tavapäraselt vajalikud tellija eesmärgi saavutamiseks. Hageja

pakkumuse järgi ja lepingu järgi kuulusid tegemisele kõik vajalikud ehitustööd, mis ei olnud

kajastatud pakkumuse esitamise tabelis või põhiprojektis, kuid mida oli vaja teha tellija eesmärgi

saavutamiseks. Tavapäraselt on pakkumuse esitamise tabel vajalik vaid pakkumuse esitamiseks ja

pakkumuste omavaheliseks võrdlemiseks. Kirjeldatud olukord on peatöövõtu töövõtumeetodiga

ehitushangete puhul tavapärane väljakujunenud käitumisnorm. Ekspert leidis, et lähtuvalt

tavapraktikast peatöövõtu töövõtumeetodiga ehitushangete puhul ja pooltevahelisest lepingust, ei

sisaldanud põhiprojekt selliseid töid, milles pooled poleks omavahel kokku leppinud. Põhiprojekti

maht vastas funktsionaalselt standardis EVS811:2006 põhiprojektile esitatud nõuetele ja võimaldas

korraldada ehitushanget ning pakkuda ehitushinda. Põhiprojektis esines ka oluline hulk olulisi ja

vähemolulisi puudusi ja vigu. Põhiprojektis esitatud lahendused vastasid reeglina selle koostamise

aluseks olnud deklareeritud standarditele, mahus ja osas, mis on tavapärane ja mida saab pidada

mõistlikuks. Põhiprojektis on täidetud energiatõhususe miinimumnõuded, põhiprojektis esitatud

tehnilised lahendused on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud. Hageja ja OÜ Fund Ehitus tööde

maksumuse erinevus on 111 214 eurot (käibemaksuta ja tellija reservita), kui OÜ Fund Ehitus

teostaks üksnes neid ehitustöid ja sellistes mahtudes, milliseid hageja pidi teostama, kuid jättis

teostamata või teostas osaliselt. Kõik hageja poolt välja toodud puudused on pigem vormilised kui

sisulist laadi.

Maakohus oli seisukohal, et hageja rikkus töövõtulepingus võetud kohustusi oluliselt VÕS § 116

mõttes ning seega oli kostjal tellijana mõjuv põhjus ja seaduslik alus lepingu ülesütlemiseks (VÕS

§ 196 lg 1 ja 2 ning 101 lg 1 p 4 ).

Kohus tuvastas, et hageja on töövõtjana rikkunud töövõtulepingust tulenevaid töövõtja kohustusi,

seega oli kostjal tellijana õigus ja töövõtulepingu p-st 12.1.1 ning garantiikirjast tulenev alus

garantiinõude summas 159 007 eurot esitamiseks. Seejuures on tõendamist leidnud Nordea pangale

esitatud nõudes märgitud töövõtulepinguga võetud kohustuste rikkumised:

1) töövõtulepingu p-s 2.3 võttis hageja kohustuse nimetatud punktis märgitud ehitustööde

teostamiseks, kuid alates 11.02.2011 peatas ehitustööde teostamise, kuigi tellija ja ehitusjärelevalvet

teostav organ alust ehitustööde peatamiseks ei näinud;

2) töövõtulepingu p-s 4.1.1 kohustus hageja töövõtjana teostama või korraldama ehitustööde

teostamise vastavalt töövõtulepingus sätestatud tingimustele ja korrale. Ehitustööde osalisel või

täielikul tellimisel alltöövõtjate käest jäi hageja vastutavaks täies ulatuses.

Hageja ei ole selgelt vaidlustanud garantiinõudes märgitud tähtajaks täitamata jäetud tööde loetelu.

Kohus jättis TsMS § 162 lg 1-3 kohaselt menetluskulud hageja kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Skanska AS esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 27. novembri

2012 otsuse ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.

Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) on maakohus oluliselt rikkunud asja ammendava lahendamise põhimõtet (TsMS § 435 lg 1),

keeldudes kohtuistungil asja materjalide juurde võtmast hageja poolt esitatud täiendavat tõendit

(riiklikult tunnustatud eksperdi T. Rattasepa hinnangut) ja hageja täiendavaid selgitusi

M. Sarmeti ekspertiisiakti osas, mida ei olnud hagejal võimalik menetluse käigus varem esitada.

T. Rattasepa detailsest ja mahukast ekspertarvamusest tuleneb üheselt, et põhiprojekt oli

puudulik ja sellise puuduliku projekti järgi ei olnud töövõtjal võimalik koostada nõuetekohast

tööprojekti ning jätkata ehitamist. Juhul kui apellant oleks jätkanud vigase projekti kohast

ehitamist, oleks see olnud vastuolus ehitusseaduse jm ehitamisele kehtestatud nõuetega. Hageja

poolt esitatud tõendi asja materjalide juurde võtmata jätmine on vastuolus TsMS § 331 lg-ga 1.

Riigikohus on otsuses nr 3-2-1-137-07 selgitanud, et hilinenult esitatud taotluse lubatavust

hinnates peab kohus hindama nii menetluse viibimise võimalikkust kui ka hilinemise

põhjendatust. Täiendava olulise tõendi asja materjalide juurde võtmata jätmise tulemusel asus

kohus lõppastmes seisukohale, et hageja väited ei ole tõendatud. Arvestades asjaoluga, et

M. Sarmet koostas oma ekspertarvamust kokku pea pool aastat, ei ole võimalik asuda

seisukohale, et T. Rattasepa poolt esitatud arvamuse teostamise periood oleks ebamõistlikult

pikk. Apellant esitas eksperthinnangu kohtule esimesel võimalusel ehk tõendi saamisele

järgneval tööpäeval. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei ole tõendi esitamine sellises olukorras

lubatud. Apellandi poolt esitatud eksperthinnangu võtmine asja materjalide juurde ei oleks

põhjustanud asja menetlemise viibimist. Maakohus oluliselt rikkunud menetlusnorme (TsMS

§ 303 lg 2), jättes T. Rattasepa ja M. Sarmeti ülekuulamise taotlused rahuldamata, kuigi pooled

seda taotlesid;

2) on maakohus jätnud hindamata asjaolu, et ka ekspert M. Sarmet leidis, et projekt sisaldas

„mitmeid erinevaid olulisi vigu ja puudusi, mis olid ohtlikud inimeste elule ja tervisele“. Kohus

on jätnud välja selgitamata, mille alusel asus ekspert seisukohale, et puudused ei takistanud

nõuetekohase ehituse jätkamist;

3) on maakohus ebaõigesti asunud seisukohale, et kostja poolt esitatud lepingu

ülesütlemisavaldus vastas ülesütlemiseks vajalikele eeldustele ja kostjal oli õigus poolte vahel

sõlmitud töövõtuleping ennetähtaegselt lõpetada. Kohus ei ole vaidlustatud otsuses käsitlenud

mitte ühegi hageja vastuväidet M. Sarmeti eksperthinnangule;

4) on maakohus rikkunud TsMS § 230 lg-t 2, kuna ei teinud ettepanekut täiendavate tõendite

esitamiseks. Maakohtu seisukoht, et hagi on tõendamata, on apellandi jaoks kummastav, kuivõrd

kohus ise keeldus täiendavaid tõendeid vastu võtmast. Teiseks ei ole kohus ka ise kunagi

juhtinud hageja tähelepanu hagiavalduse väidetavale tõendamatusele või täiendavate tõendite

esitamise vajadusele. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-169-10 p-s 11 selgitanud, et vajadusel teeb

kohus selle kohustuse täitmiseks pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.

Maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8, kuna kohtuotsus ei ole seaduslik ja

põhjendatud. Kohus ei ole otsuses selgitanud, miks ta hageja poolt esitatud seisukohtadega ei

nõustu. Maakohtu otsusest ei ole võimalik jälgida kohtu siseveendumuse kujunemist. Kohus on

pelgalt sõna-sõnalt refereerinud poolte ja eksperdi väiteid ning asunud paljasõnaliselt

seisukohale, et hagi on tõendamata;

5) on maakohus jätnud välja selgitamata faktilised asjaolusid. Kolmanda isiku Hamilton Grupp

OÜ ütlustega on tõendatud, et projektis oli selliseid vigu, mis takistasid ehitamist või mille järgi

ehitamise korral oleks valmis töid tulnud hiljem parandada. Apellandi hinnangul oleks maakohus

pidanud võtma seisukoha, kas tööde mittealustamine oli tingitud hageja või kostja poolsest

viivitamisest ning millised olid projektivead. Kohus ei ole hinnanud istungi protokollist nähtuvat

asjaolu, et ehitustöödega alustamine vigase projekti järgi oleks muutunud tellijale kallimaks,

kuna parandamine oleks kulukam olnud ning apellandil paluti tööde alustamisega oodata.

Maakohus on vaidlustatud otsuses meelevaldselt järeldanud, et tellija enda juhiste tõttu töövõtja

poolt tööde alustamata jätmise korral kaotab tellija tööde edasise teostamise vastu huvi. Selline

käsitlus on väär ning otseses vastuolus käesoleva vaidluse aluseks olevate asjaoludega;

6) on maakohus ebaõigesti jätnud rahuldamata hageja taotluse kohtuistungi protokolli

parandamiseks. Kohus jättis protokollis ebaõigesti kajastamata hageja poolt esitatud taotluse

ekspert T. Rattasepa ülekuulamiseks kohtuistungil. Kuna kohus otsustas pooltele üllatuslikult (ja

nende tahte vastaselt) lahendada asi lõplikult esimesel eelistungil ning keeldus ekspertide

M. Sarmeti ja T. Rattasepa ülekuulamisest ja täiendavate tõendite asja materjalide juurde

võtmisest, pidi kohus tagama pooltele võimaluse oma seisukohtade suuliseks esitamiseks. Kohus

seda vaidlusalusel juhul aga ei teinud;

7) on maakohus ekslikult leidnud, et Kiviõli Linnavalitsusel oli õigus töövõtuleping üles öelda.

Apellant ei saa töövõtjana vastutada lepingu rikkumise eest, mis tulenes vastustaja käitumisest.

Maakohus oma otsuses arvestanud üksnes eksperdi M. Sarmeti hinnanguga ning jätnud täiesti

tähelepanuta muud olulised tõendid. Kõiki tõendeid kogumis hinnates ei oleks kohus saanud

asuda seisukohale, et kostja esitatud lepingu ülesütlemisavaldus vastas VÕS § 196 lg 1 nõuetele.

VÕS § 101 lg 3 järgi ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega

kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema

enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. VÕS 119

lg 1 kehtestab, et võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust

võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle

tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest,

milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku

muud tegu või koostööd võlgnikuga. Lepingu p 3.3.3. kohaselt oli Skanska AS-il kohustus

teostada töid tellija poolt antud ja OÜ EMP A& I poolt koostatud põhiprojekti järgi. Lepingu

p 5.1.3. aga kohustas tellijat andma töövõtjale üle ehitustööde lähtematerjalid ning edastama

hagejale igasugust informatsiooni, mis tellija parima äranägemise kohaselt võib aidata kaasa

ehitustööde kiiremale ja optimaalsemale teostusele. Seega oli lepingust tulenevalt tellija

kohustuseks anda lepingu alusel hagejale üle projektdokumentatsioon, mis vastab kehtivatele

nõuetele ning on kooskõlas õigusnormidega. Vaatamata asjaolule, et hageja juhtis korduvalt

tellija tähelepanu projekti olulistele vigadele ja puudustele, vastustaja projekti vigu ei

kõrvaldanud ning keeldus igasugusest koostööst töövõtjaga. Tellija nõudis ehitamise jätkamist

projekti järgi, milles olid jäetud järgimata elementaarsed tuleohutusnõuded. Keeldudes projekti

puuduste kõrvaldamisest, rikkus kostja lepingu p-st 5.1.3. tulenevaid kohustusi, mis tõi töövõtja

jaoks kaasa õiguse lepingu lõpetamiseks lepingu 15.6.2.2 alusel. Samuti võib kostja sellekohast

käitumist pidada hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega vastuolus olevaks – hageja hinnangul

nähtub kostja käitumisest üheselt, et viimane üritas pahauskselt leida võimalusi selleks, et töö

üleandmine viibiks;

8) on maakohus üllatuslikult viidanud raskele hooletusele, kuid ei ole põhjendanud, milles see

väidetavalt seisnes. Kumbki pool ei ole kohtumenetluses sellele tuginenud ning samuti ei nähtu

kohtuistungi protokollist, et kohus oleks suulises menetluses sellele tähelepanu juhtinud. Raske

hooletuse kohaldamine on välistatud, kuivõrd apellant peatas ehitustööd, kuna tal ei olnud

võimalik vigase projekti järgi ehitada. EhS § 3 lg 1 esitab ehitajale nõude ehitada ehitis järgides

head ehitustava ning ehitis ei tohi tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või

keskkonnale. Viidatud nõuetele mittevastavate lepingute täitmine oleks vastuolus VÕS §-dest 6

ja 7 tuleneva hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Kiviõli I Keskkooli rekonstrueerimise

põhiprojektis esinesid olulised vead ja puudused. Projektikohane ehitamine oleks olnud ohtlik

inimeste elule ja tervisele. Töövõtjat ei saa kohustada täitma töövõtulepingust tulenevat

kohustust jätkata ehitise ehitamist olukorras, kus valmiv ehitis ei oleks inimeste elule ja tervisele

ohutu. Seetõttu ei olnud muud valikut kui peatada ehitustööd;

9) ei ole maakohus selgitanud, millistele tõenditele tuginedes ta on leidnud, et apellant ei oleks

suutnud lõpetada ehitustöid tähtaegselt. Töövõtulepingu p-st 7.2.3. nähtub, et tööde lõpetamise ja

ehitise üleandmise aeg oli hiljemalt 15. august 2011, kuid vastustaja ütles lepingu üles juba

13. aprillil 2011. Ülesütlemisavalduse tegemise ajaks ei olnud hageja lepingus kokku lepitud

tähtaegu ületanud;

12) on maakohus jätnud põhjendamatult arvestamata hageja väited, et garantiikirja realiseerimine

oli vastuolus hea usu põhimõttega. Käesolevale vaidlusele sarnases vaidluses leidis Tallinna

Ringkonnakohus otsuses nr 2-09-20980, et „õiguse üldpõhimõttest lähtudes peaks järgnema

garantiikirja realiseerimine kui rahaline negatiivne tagajärg isiku poolt kohustuse rikkumise

korral“. Ei ole võimalik garantiikirja realiseerida olukorras, kus kostjale ei ole kahju tekkinud.

Eksperdile võimaliku kahju tuvastamise osas esitatud küsimus oli tingimuslik (vt Viru Maakohtu

04. jaanuari 2012 määrus tsiviilasjas nr 2-11-38750, küsimus nr 3.8) ning eksperdi teostatud

kalkulatsioon ei põhine tegelikult teostatud töödel. Ekspert on võtnud oma arvutuste aluseks

tingimusliku olukorra ehk olukorra, kui teine ehitaja oleks teostanud sama tööd. Tegelikkuses

aga teine ehitaja ei teostanud samu töid ning koolimaja renoveerimise projekti oli olulises

ulatuses muudetud. Eeltoodust tulenevalt ei oma M. Sarmeti poolt arvestatud kahjusumma

väidetav suurus tõenduslikku väärtust. Samaaegselt ei ole kostja ise esitanud ühtegi tõendit, mis

kinnitaks kostjale kahju tekkimist. Sellises olukorras garantiikirja realiseerimine on käsitatav

vastustaja alusetu rikastumisena.

8. Kiviõli linn palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu 27. novembri 2012

otsuse muutmata ning apellandi ja vastustaja menetluskulud apellandi kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) on maakohus jätnud õigesti T. Rattasepa asjatundjaarvamuse kohtuasja materjalide hulka

võtmata, kuna TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud eeldusi ei esinenud. Esitades T. Rattasepa

asjatundjaarvamuse alles 19.11.2012 kohtuistungil, rikkus apellant TsMS § 329 lg 1 esimest

lauset ja lg-t 2 ning TsMS 330 lg-t 1. TsMS §-de 329 ja 330 rikkumise õiguslikud tagajärjed on

sätestatud TsMS § 331 lg-s 1. Nimetatud õigusnormist nähtub, et kui menetlusosaline TsMS

§-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb

kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse

lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

T. Rattasepa asjatundjaarvamuse kohtuasja materjalide juurde võtmine oleks kaasa toonud

kohtuasja lahendamise viibimise. Samuti ei esinenud praegusel juhul mõjuvat põhjust, mis oleks

õigustanud T. Rattasepa hilinenult esitatud asjatundjaarvamuse vastuvõtmist 19.11.2012

kohtuistungil;

2) ei rikkunud maakohus TsMS § 303 lg-t 2, jättes rahuldamata ekspert M. Sarmeti kohtuistungil

ülekuulamise

taotluse.

Apellant

on

asunud

meelevaldselt

käsitlema

M. Sarmeti

eksperdiarvamust, väites, nagu oleks ka M. Sarmet tuvastanud, et EMP A&I OÜ põhiprojekt

sisaldab olulisi puudusi. Nähtuvalt M. Sarmeti 10.06.2012 eksperdiarvamuses küsimusele nr 7

antud vastusest olid mõningad puudused, mis EMP A&I OÜ põhiprojekti juures esinesid, niivõrd

väikesemahulise ja sekundaarse tähendusega, et neid oleks olnud võimalik jooksvalt korrigeerida

ilma ehitustöid katkestamata;

3) on üllatav seisukoht, et maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 436 lg-d 1, kuna 27.11.2012

kohtuotsuses kohtu seisukoha kohaselt on apellant rikkunud poolte vahel sõlmitud

töövõtulepingut raske hooletuse tõttu. Tulenevalt VÕS § 103 lg-st 1 kehtib Eesti lepinguõiguses

reeglina garantiivastutus, kus kohustust rikkunud lepingupool vabaneb vastutusest vaid juhul, kui

rikkumine oli vabandatav. Seetõttu ei oma küsimus selle kohta, kas apellant rikkus

töövõtulepingut raske hooletusega või mitte, käesoleva kohtuasja lahendamisel sisulist

tähendust;

4) on ebaõige väide, et maakohus on oluliselt rikkunud TsMS § 230 lg-d 2, jättes tegemata

apellandile ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. TsMS § 230 lg 2 teises lauses on sätestatud

kohtu õigus teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Üldjuhul peab siiski

pool ise seisma hea selle eest, et kõik tema arvates olulised tõendid saavad esitatud. Apellanti

esindasid kaks vandeadvokaati, samuti on apellant esitanud mitmeid protsessidokumente ja

hulgaliselt erinevaid tõendeid, mistõttu puudus vastustaja arvates tarvidus selleks, et kohus oleks

eraldi pidanud asuma juhtima apellandi tähelepanu sellele, milliseid täiendavaid tõendeid võiks

apellant veel esitada;

5) ei nähtu tõepoolest 19. novembri 2012 kohtuistungi protokollist, et apellant oleks taotlenud

T. Rattasepa kohtuistungil ülekuulamist. Sellist taotlust ei ole aga ka vastustaja esindaja pannud

kirja 19.11.2012 kohtuistungi märkmetesse ning samuti ei meenu vastustaja esindajale, et

apellant oleks 19.11.2012 kohtuistungil esitanud taotluse T. Rattasepa ülekuulamiseks. Seetõttu

on vastustaja jaoks küsitav, kas üldse apellant 19.11.2012 kohtuistungil taotluse T. Rattasepa

ülekuulamiseks esitas. Isegi kui oletada, et apellant 19.11.2012 kohtuistungil T. Rattasepa

ülekuulamise taotluse esitas, oleks ka see taotlus olnud esitatud TsMS § 329 ja § 330 nõudeid

rikkudes ning oleks tulnud jätta TsMS § 331 lg 1 alusel rahuldamata;

6) ei ole maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Apellant on rikkunud järgmisi

apellandi ja vastustaja vahel 30.09.2010 sõlmitud töövõtulepingu sätteid:

- töövõtulepingu p 2.3. ja 2.4. Apellant teostas ehitustöid vaid osaliselt ja jättis ehitamise pooleli.

Nähtuvalt töövõtulepingu p-st 8.1., oli tööde maksumuseks koos käibemaksuga 29 855 195,28

krooni ehk 1 908 094,74 eurot (sh käibemaks). Vastustaja 19.09.2011 protsessidokumendi lisast

nr 17 ilmneb, et tegelikkuses teostas apellant töid 347 409,33 euro ulatuses (sh käibemaks).

Seega teostas apellant töid kokku umbes 18,2% ulatuses tööde kogumaksumusest. Apellandi

käitumine on vaadeldav töövõtulepingu p-de 2.3. ja 2.4. rikkumisena;

- töövõtulepingu p-i 4.1.1., mille kohaselt pidi apellant töid teostama vastavalt töövõtulepingus

sätestatud tingimustele. P-i 4.1.4. järgi pidi apellant ehitustööde teostamisel kinni pidama

kõikidest

kokkulepitud

tähtaegadest.

Ehitustööde

ajagraafik,

millele

viidatakse

ka

töövõtulepingu punktis 7.5., oli lepingu lisaks nr 4. Tegelikult teostas apellant mitmeid ehitustöid

kas osaliselt või jättis need üldse teostamata. Apellant oli pidevas viivituses enamiku ehitustööde

teostamisega. Samuti kasutas apellant tööde kogumahust 18,2% ulatuses tööde teostamiseks ära

66,87% kogu tööde teostamisele mõeldud ajast. Vastustaja juhtis korduvalt apellandi tähelepanu

töövõtulepingu lisaks nr 4 olevast tööde teostamise ajagraafikust mitte kinnipidamisele. Samuti

ei teinud apellant õigeaegselt valmis tööprojekte;

- töövõtulepingu p-i 4.1.9, mille kohaselt ei olnud apellandil õigus peatada ehitustöid.

08.04.2011 kirjas teatas apellant vastustajale, et peatab ehitustööde teostamise alates 15.04.2011;

7) tekkis töövõtulepingu rikkumisega vastustajale kahju. Vastustaja pidi leidma uue ehitaja, uus

pakkumine oli aga apellandi omast kallim. VÕS § 135 lg-s 1 on sätestatud, et kui kahjustatud

lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu,

millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing),

võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda

lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Antud õigusnorm on

kohaldatav ka lepingu ülesütlemise korral. Küll peab aga asendustehingu näol olema tegemist

esialgse lepinguga võrreldes võimalikult samaväärse tehinguga. Seega on vastustajal VÕS § 135

lg 1 alusel nõue apellandi vastu üksnes sellises ulatuses, mille võrra apellandi poolt teostamisele

kuulunud ja tegelikkuses teostamata jäänud ehitustööd on OÜ Fund Ehitus pakkumisest

nähtuvalt

kallimad

apellandi

pakkumisega

võrreldes.

M. Sarmeti

poolt

koostatud

eksperdiarvamuses küsimusele nr 8 antud vastusest järeldub, et OÜ Fund Ehitus poolt riigihanke

nr 126507 raames tehtud pakkumise maksumus erineks apellandi poolt riigihanke viitenumbriga

119697 raames tehtud pakkumuse maksumusest ilma käibemaksuta 111 214 eurot, kui OÜ Fund

Ehitus teostaks üksnes neid ehitustöid ja sellistes mahtudes, milliseid apellant pidi teostama, kuid

jättis teostamata või teostas osaliselt. Kuna vastustaja ei ole käibemaksukohustuslane, tuleb

kahju arvutamisel võtta arvesse ka käibemaks ning seega on ehitustööde kallinemisega

põhjustatud kahju suuruseks 133 456,8 eurot (11 214 x 1,2 = 133 456,80).

Samuti seisnes apellandi poolt vastustajale töövõtulepingu rikkumise tagajärjel tekitatud kahju

selles, et vastustaja hallatav asutus Kiviõli I Keskkool oli sunnitud kooli tegevuse jätkamiseks

ruume üürima. Ajavahemiku 11.06.2011-31.12.2011 eest pidi vastustaja tasuma AS-ile Eesti

Post üüri kokku summas 2 731,68 eurot, mis on vaadeldav apellandi poolt vastustajale tekitatud

kahjuna.

Lisaks pidi vastustaja tellima mehitatud valve Kiviõli I Keskkooli hoone valvamiseks. Vastustaja

pidi tasuma AS-ile Pristis mehitatud valve eest 2 031,28 eurot.

Seega on apellandi poolt vastustajale tekitatud kahju kogusuuruseks 138 219,76 eurot, millele

lisandub kahju, mille täpse suuruse kindlaksmääramine võib olla keeruline.

Seoses ehitustööde maksumuse kallinemisega suurenes ka vastustaja omafinantseeringu osa

Kiviõli I Keskkooli hoone finantseerimises ning samuti pidi vastustaja võtma laenu suurenenud

omafinantseeringu jaoks ja laenu kasutamise eest lasub vastustajal intressi maksmise kohustus.

Vastustaja omafinantseeringu suurenemine ning maksmisele kuuluvad intressid on vaadeldavad

apellandi poolt vastustajale tekitatud kahjuna. Tingituna apellandi poolsest lepingurikkumistest

kujunes Kiviõli I Keskkooli rekonstrueerimise kogumaksumuseks 2 435 901,28 eurot

(2 088 491,95 [OÜ Fund Ehitus tööde maksumus] + 347 409,33 [apellandi poolt teostatud tööde

maksumus, mida OÜ Fund Ehitus enam teistkordselt teostama ei hakanud] = 2 435 901,28).

Samas jääb KOIT kava raames eraldatud toetus muutumatuks ehk 1 553 016,18 euro suuruseks.

Juhul, kui apellant ei oleks töövõtulepingut rikkunud, oleks vastustaja pidanud finantseerima

Kiviõli I Keskkooli hoone rekonstrueerimist 355 078,56 euro ulatuses (1 908 094,74 [apellandi

ja vastustaja vahel sõlmitud töövõtulepingus sätestatud tööde maksumus] – 1 553 016,18

[Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus] = 355 078,56). Nüüd aga, kuna vastustaja oli sunnitud

sõlmima uue töövõtulepingu OÜ-ga Fund Ehitus, pidi vastustaja ise finantseerima Kiviõli I

Keskkooli hoone rekonstrueerimist 882 885,1 euro ulatuses (2 435 901,28 [Kiviõli I Keskkooli

rekonstrueerimise kogumaksumus] – 1 553 016,18 [Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus] =

882 885,10). Vastustaja möönab, et tema omafinantseeringu suurenemine 355 078,56 eurolt

882 885,1 euroni on tingitud nii sellest, et OÜ Fund Ehitus töö maksumus oli apellandi töö

maksumusest kallim, kui ka sellest, et OÜ EMP A&I täiendas põhiprojekti.

Omafinantseeringu suurenemise tõttu oli vastustaja sunnitud võtma Swedbank AS-ist laenu

summas 255 000 eurot, kusjuures selle laenusumma tagasimaksmine toimub ajavahemikus

27.01.2015 - 22.12.2031. Laenulepingu alusel peab vastustaja tasuma pangale intresse summas

94 560,10 eurot.

Vastustaja tunnistab, et apellandi poolt vastustajale tekitatud kahju suuruse kindlaksmääramine

seonduvalt vastustaja omafinantseeringu suurenemisega Kiviõli I Keskkooli rekonstrueerimisel

ning seonduvalt laenulepingu nr 11-078297-JI alusel maksmisele kuuluvate intressidega, on

keeruline. Kahju suuruse kindlaksmääramisel olla asjassepuutuvaks õigusnormiks VÕS § 127

lg 6, mis annab kohtule õiguse määrata kahju suurus vastavalt oma õiglasele äranägemisele.

Arvestades apellandi poolt vastustajale tekkinud kahju, on ilmne, et Nordea Bank Finland Plc

Eesti filiaali poolt vastustajale garantiisumma väljamaksmise tagajärjel vastustaja ei rikastu.

9. Kolmanda isiku OÜ EMP A&I seisukoha kohaselt:

1) ei saa riiklikult tunnustatud eksperdi T. Rattasepa ekspertarvamust käsitleda täiesti

erapooletuna, kuna ta on ilmselgelt tõlgendanud projektdokumentatsiooni ja projekteerimise

head tava mitmes kohas vaid hagejale soodsas valguses ning ekspertarvamuses ei ole piisavalt

arvestatud sellega, et tegu on siiski olemasoleva hoone rekonstrueerimisega;

2) on asjakohatu väide, et Skanska AS leitud väidetavad puudused tulid üllatusena. Kiviõli I

Keskkooli hankedokumentatsiooni lisas 2 (Riigihanke tehniline kirjeldus) on sõnaselgelt öeldud:

„Pakkuja peab pakkumuse koostamise käigus põhjalikult tutvuma ehitamise kohaga, Kiviõli I

Keskkooli hoone olukorraga ja projektdokumentatsiooniga ning kajastama pakkumuse hinnas

kõik pakkuja kulutused, mis on vajalikud hankija eesmärgi saavutamiseks, sh tööjooniste ja

teostusjooniste koostamine. Seadmete ja materjalide tehnilised andmed on antud joonistel,

projekti

osade

spetsifikatsioonis

ja

töömahtude

(e.

hinnapakkumise)

tabelis.

Kui

projektdokumentatsioonis ja töömahtude tabelis on puudused, tuleb sellest hankijale teatada.

Projekti puudutavad märkused peab töövõtja esitama pakkumuse ettevalmistamise ajal.“

Rekonstrueeritavate objektide puhul on äärmiselt oluline lisaks projektdokumentatsioonile

tutvuda ka reaalse olukorraga objektil. Skanska AS aga objektiga tutvumas ei käinud;

3) saab istungiprotokollist välja lugeda, et kolmanda isiku Hamilton Grupp OÜ sõnul oleks

ehitaja saanud soovi korral töödega jätkata, sest tõrked olid vaid väheste tegevuste osas. Kui

protokolli tervikuna lugeda, siis selgub, et kõikidele esitatud küsimustele on projekteerija siiski

vastatud;

4) on paljasõnaline väide, et projektis on jäetud järgimata elementaarsed tuleohutusnõuded, sest

projekt on nõuetekohaselt kooskõlastatud Ida Päästeametis;

6) arvestades, et antud juhul oli tegu olemasoleva hoone rekonstrueerimisega mitte uusehitisega,

on teatavad kõrvalekalded standardist täiesti asjakohased;

7) oleks OÜ EMP A&I poolt tehtud projekti alusel saanud ehituse lõpule viia.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus

tühistab Viru Maakohtu 27. novembri 2012 otsuse osas, millega jäeti täielikult rahuldamata

Skanska AS hagi Kiviõli linna vastu garantiisumma 159 007,89 eurot väljamakse nõude

esitamise õiguse puudumise tuvastamiseks ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tuvastab,

et Kiviõli linnal puudub õigus esitada nõuet garantiisumma 21 392,93 euro väljamaksmiseks.

Muus osas tuleb jätta Viru Maakohtu 27. novembri 2012 otsus muutmata.

11. Ükski apellatsioonkaebuses märgitud väide maakohtu poolt menetlusnormide olulise

rikkumise kohta ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse täieliku tühistamise aluseks.

Apellatsioonkaebuses esitatud väite kohaselt on maakohus oluliselt rikkunud asja ammendava

lahendamise põhimõtet (TsMS § 435 lg 1), keeldudes kohtuistungil asja materjalide juurde

võtmast hageja poolt esitatud täiendavat tõendit (riiklikult tunnustatud eksperdi T. Rattasepa

hinnangut) ning samuti on maakohus rikkunud TsMS § 303 lg-t 2, jättes T. Rattasepa ja

M. Sarmeti ülekuulamise taotlused rahuldamata.

Kuna ringkonnakohus rahuldas 15. aprilli 2013 määrusega apellandi taotluse eksperdi

M. Sarmeti ja eriteadmistega isiku T. Rattasepa ülekuulamiseks ning võttis asja materjalide

juurde T. Rattasepa 16.11.21012 arvamuse, siis on apellandi poolt osundatud maakohtu poolne

menetlusnormide rikkumine kõrvaldatud ning seetõttu ei ole ka apellandi väited maakohtu poolt

menetlusnormide rikkumise kohta vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks.

Eeltooduga seondub apellandi väide, et maakohus jättis kohtuistungi protokollis ebaõigesti

kajastamata hageja esitatud taotluse ekspert T. Rattasepa ülekuulamiseks ning keeldus protokolli

parandamast. Ringkonnakohus rahuldas apellandi taotluse T. Rattasepa ülekuulamiseks ning

seetõttu on apellandi väide selles osas protokolli parandamise kohta minetanud tähtsuse.

12. Apellandi väitel rikkus maakohus oluliselt menetlusnormi sellega, et jättis rahuldamata kostja

taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks Siinkohal on apellant tuginenud TsMS § 50 lg 1

p-de 6 ja 8 rikkumisele maakohtu poolt.

Vastavalt TsMS § 50 lg-le 1 peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu

olulist käiku ja muud asja lahendamist või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist ning

protokolli märgitakse menetlusosaliste avaldused ja taotlused (§ 50 lg 1 p 6), poolte ja teiste

menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule

esitatud kirjalikes dokumentides (§ 50 lg 1 p 8).

Apellandi väitel rikkus kohus TsMS § 50 lg 1 p-i 6 sellega, et kohtuvaidlustes käsitles hageja

esindaja lisaks kohtule esitatud kirjalikele teesidele mitmeid olulisi asjaolusid, millised kohus

aga protokollis käsitlemata jättis.

Ringkonnakohus juhib apellandi tähelepanu sellele, et TsMS § 402 lg 2 kohaselt on

menetlusosalisel õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega, milles ta esitab tema arvates asja

lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte; kohtukõnes võib viidata üksnes asja sisulisel

arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Lähtudes TsMS § 402

lg-st 2 ei saanud maakohus kohtuistungi protokolli koostamisel rikkuda TsMS § 50 lg 1 p-i 6,

sest kohtuvaidluses ei saa menetlusosaline esitada enam avaldusi ja taotlusi, samuti ei ole

võimalik kohtuvaidluse käigus TsMS § 50 lg 1 p 8 rikkumine.

Hageja õigusi ei saa kuidagi rikkuda see asjaolu, kas kohus rahuldas või ei rahuldanud kostja

poolt esitatud protokolli rahuldamise taotluse ning seetõttu ei ole apellatsioonkaebuses esitatud

vastavasisulised väited asjakohased.

Vastavalt TsMS §-le 55 seisneb protokolli tõenduslik jõud selles, et kohtuistungi või muu

protokollitud menetlustoimingu menetlusreeglite rikkumist saab tõendada üksnes protokollile

tuginedes.

Antud juhul ei ole apellant toonud esile ühtki sellist kohtuistungi menetlusreegli rikkumist, mis

tõi kaasa maakohtu poolt ebaõige kohtuotsuse tegemise ning mis oleksid seetõttu aluseks

maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Menetlusosalise poolt esitatud protokolli

parandamise taotluse rahuldamata jätmine üldjuhul ei too kaasa ebaõige kohtuotsuse tegemist.

13. Arusaamatu on apellandi väide, et maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-t 1, sest otsus ei ole

arusaadav ja jälgitav ning sisaldab arusaamatuid mõtteid ja lauseid (apellatsioonkaebuse p 2.7.).

Kohtuotsuses sisalduvad mõningad grammatiliselt ebakorrektsed laused ei muuda kohtuotsust

arusaamatuks ja mittejälgitavaks. Samuti ei välista see asjaolu otsuse seaduslikkuse ja

põhjendatuse (TsMS § 436 lg 1). Seda, et kohtuotsus on arusaadav, kinnitab ka apellandi enda

poolt apellatsioonkaebuse esitamine.

14. Apellandi väitel asus maakohus ebaõigesti seisukohale, et kostja poolt esitatud lepingu

ülesütlemisavaldus vastas ülesütlemiseks vajalikele eeldustele ja kostjal oli õigus poolte vahel

sõlmitud töövõtuleping ennetähtaegselt lõpetada.

Nähtuvalt asja materjalidest on Kiviõli Linnavalitsus poolte vahel 30. septembril 2010 sõlmitud

ehitustööde töövõtulepingu nr 99/2010 üles öelnud alates 21.04.2011 lepingu p 15.6.1

alapunkti 1 alusel seoses sellega, et ehitustööde lõpetamine tähtajaks oli muutunud ilmselt

võimatuks (I kd tl 205). Lepingu ülesütlemisel on kostja tuginenud ka VÕS §-dele 101 lg 1 p 4,

105, 114, ja 195 lg 1.

Töövõtulepingu p 15.6.1 alapunkt 1 alusel võib tellija lepingu üles öelda eelkõige, kui töövõtja

teeb töid aeglaselt ning ehitustööde lõpetamine tähtajaks muutub ilmselt võimatuks (I kd tl 95).

Seega on lepingupooled omavahelise töövõtulepinguga töövõtulepingu ülesütlemisõiguse eeldusi

täpsustanud ning kokku leppinud, et tellijal oli õigus tööleping üles öelda muuhulgas ka juhul,

kui ehitustööde lõpetamine tähtajaks muutub ilmselt võimatuks (antud juhul oli lepingujärgne

tööde lõpetamise tähtpäev 15.08.2011 – I kd tl 91).

Tulenevalt VÕS § 655 lg-st 1 võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda.

Lähtudes VÕS § 655 lg-st 1 on ebaõige apellandi seisukoht, et kostjal puudus alus

töövõtulepingu ülesütlemiseks. Kostjal kui tellijal oli õigus igal ajal töövõtuleping üles öelda.

Pigem on poolte vahel vaidlus selles, kas kostja oli õigustatud töövõtulepingut üles ütlema

seoses hagejapoolse töövõtulepingust tulenevate kohustuste rikkumisega, s.o kas hageja rikkus

lepingut ning andis sellega ajendi kostjale öelda leping üles.

15. Iseenesest õige on apellandi väide, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS §-i 196, kuid

maakohtu poolne lepingu ebaõige õiguslik kvalifikatsioon ei ole aluseks vaidlustatud otsuse

tühistamisele ja apellatsioonkaebuse rahuldamisele.

Töövõtuleping ei ole kestvusleping ning seetõttu ei kuulu kohaldamisele VÕS § 196.

Töövõtulepingust on võimalik taganeda VÕS § 116 lg 1 kohaselt või leping üles öelda lähtudes

VÕS § 655 lg-st 1. Nähtuvalt asja materjalidest on kostja sisuliselt VÕS § 116 lg 1 alusel

töövõtulepingust taganenud, s.o kostja on tuginenud sellele, et hageja on lepingust tulenevat

kohustust oluliselt rikkunud. Hageja on esitanud hagi kostja vastu tuvastamaks, et kostjal puudus

õigus lepingu lõpetamiseks hagejapoolse lepingu rikkumise tõttu ning seetõttu puudub ka kostjal

õigus nõuda garantiisumma väljamaksmist.

Garantiikirja nr 01T20802183687 (I kd tl 97-98) p 2 kohaselt „Garant garanteerib Garantii

saajale Garantiikirja punktis 1 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks kuni 2 487 932,94 (kaks

miljonit nelisada kaheksakümmend seitse tuhat üheksasada kolmkümmend kaks ja 94/100) Eesti

krooni suuruse summa (edaspidi: Garantiisumma) tasumise Garantii saaja esimesel nõudmisel

Garantiikirjas toodud tingimusel. Garantiikirja p 3 järgi „Garantiikirja alusel väljamakse

saamiseks peab Garantii saaja esitama Garandile kirjaliku nõude (edaspidi: Nõue)

Garantiisumma väljamaksmiseks ning nõudes kinnitama ja kirjeldama Garantii tellija poolt

rikutud kohustust.“

Lähtudes garantiikirjas märgitud garantiisumma väljamaksmise eeldusest, on asjas tuvastamist

vajavaks asjaoluks see, kas kostja taganes lepingust (või ütles lepingu üles) hagejapoolse

lepingust tuleneva kohustuse olulise rikkumise tõttu, s.o vajalik on tuvastada, kas hageja rikkus

töövõtulepingust tulenevat kohustust või mitte. Juhul, kui hageja rikkus lepingust tulenevat

kohustust, siis oli kostja õigustatud taganema lepingust ning nõudma tekitatud kahju hüvitamist

(garantiisumma väljamaksmist).

16. Kostja on töövõtulepingust taganenud (üles öelnud) alates 21.04.2011 lepingu p 15.6.1.

alapunkti 1 alusel seoses sellega, et töövõtja teeb töid aeglaselt ning ehitustööde lõpetamine

tähtajaks oli muutunud ilmselt võimatuks, sest ehitustööde teostamine jääb oluliselt maha

lepingus kokkulepitud ajagraafikust ning kuigi kostja on korduvalt nõudnud tööde kiirendamist

ja ajagraafiku järgsete tööde teostamist, kaldub hageja järjekindlalt kõrvale lepingus sätestatust.

Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väitele, et ehitustööde tegemine ei toimunud lepingus

kokkulepitud ajagraafiku kohaselt. Hageja seisukoha järgi tulenes temapoolne lepingust tuleneva

kohustuse (tööde teostamine vastavalt kokkulepitud ajagraafiku) rikkumine kostja käitumisest.

Siinkohal tugineb apellant sellele, et lepingu kohaselt oli tellija kohustuseks anda lepingu alusel

hagejale üle projektdokumentatsioon, mis vastab kehtivatele nõuetele ning on kooskõlas

õigusnormidega, kuid projektis oli olulisi vigu ja puudusi, mis takistasid tähtaegselt ehitustööde

tegemist. Kuna kostja projekti vigu ei kõrvaldanud ning nõudis ehitamise jätkamist projekti järgi,

siis VÕS § 101 lg 3 järgi ei või kostja tugineda kohustuse rikkumisele hageja poolt ning kostja

sattus ise VÕS § 119 lg 1 kohaselt vastuvõtuviivitusse.

Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et hagejapoolne kohustuse rikkumine tulenes

kostjapoolsest kohustuse rikkumisest. Hageja on tuginenud asjaolule, et kostja rikkus lepingu

p-st 5.1.3. (p 5.1.3. – tellija kohustub andma töövõtjale üle ehitustööde lähtematerjalid. Edastama

töövõtjale igasugust informatsiooni, mis tellija parima äranägemise kohaselt võib aidata kaasa

ehitustööde kiiremale ja optimaalsemale teostamisele) tulenevaid kohustusi. Asja materjalidest ei

nähtu, et kostja ei oleks andnud hagejale üle ehitustööde lähtematerjale ning jätnud edastamata

informatsiooni, mis tellija parima äranägemise kohaselt võib aidata kaasa ehitustööde kiiremale

ja optimaalsemale teostamisele.

17. Töövõtulepingu p 4.1.9. kohaselt kohustus töövõtja mitte peatama ehitustöid ega muutma

tähtaegu seoses vaidlustega ehitustööde kvaliteedi, mahu, teostuse või muudatuste üle,

v.a järelevalve teostaja seaduslikul nõudmisel. Siinkohal on asjakohatu hageja väide, et kuna

pooled leppisid lepingus kokku juhinduda muuhulgas ehituse töövõtulepingute üldtingimustest,

siis oli ta õigustatud peatama ehitustööd. Pooled on ise töövõtulepingu p-s 4.1.9. välistanud

töövõtja poolt ehitustööde peatamise ning seetõttu tuleb kohaldada lepingus kokkulepitut.

Lähtudes töövõtulepingu p-st 4.1.9. rikkus hageja lepingust tulenevat kohustust, kui peatas

ehitustööde tegemise. Kostja on oma 14.02.2011 vastuses hagejale (I kd tl 142) teatanud, et ta ei

ole nõus ehitustööde peatamisega. Ehitustööde peatamiseks puudus järelevalve teostaja seaduslik

nõudmine. Samas aga on õige apellandi väide, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS

§ 116 lg 2 p-i 3. Tahtlust või rasket hooletust viidatud sätte puhul ei eeldata ja seda peab vaidluse

korral tõendama lepingust taganenud isik. Kostja ei ole töövõtulepingust taganemise avalduses

ega ka hiljem tuginenud VÕS § 116 lg 2 p-le 3 ning seetõttu ei ole asjas uuritud seda, kas hageja

poolt lepingu p 4.1.9. rikkumise puhul kuulub või ei kuulu kohaldamisele VÕS § 116 lg 2 p 3.

18. Apellandi väitel oli tal õigus peatada ehitustööd seetõttu, et Kiviõli I Keskkooli

rekonstrueerimise põhiprojektis esinesid olulised vead ja puudused ning projektikohane

ehitamine oleks olnud ohtlik inimeste elule ja tervisele.

Maakohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid asudes seisukohale, et hagejal puudus alus

ehitustööde peatamiseks. Maakohtu seisukohta ei lükka ümber ka ringkonnakohtu poolt

apellatsioonimenetluse käigus kogutud täiendavad tõendid (ekspert M. Sarmeti kohtuistungil

antud arvamus, eriteadmistega isikute T. Rattasepa ja K. Sahki ütlused, eriteadmistega isikute

T. Rattasepa ja K. Sahki ekspertarvamused).

Asjas esitatud (ja ringkonnakohtu poolt täiendavalt kogutud) tõendid kinnitavad asjaolu, et

Kiviõli I Keskkooli rekonstrueerimise põhiprojektis esines vigu, mis tõid kaasa teatud juhtudel

põhiprojekti parandamise vajaduse. Asja lahendamise seisukohast omab aga tähtsust see, kas

hageja oli õigustatud, arvestades vigu põhiprojektis, mitte tegema ehitustöid enne, kui kostja

kõrvaldab hageja poolt viidatud vead põhiprojektis, s.o kas hagejal oli õigus rikkuda

töövõtulepingu p 4.1.1 (töövõtja kohustus teostada või korraldada ehitustööde teostamine

vastavalt lepingus sätestatud tingimustele ja korrale) ning töö tegemine peatada ja sellega

rikkuda poolte vahel kokku lepitud tööde teostamise ajagraafikut.

Asja materjalide hulgas olev pooltevaheline kirjavahetus (I kd tl 99-209) ei anna alust asuda

seisukohale, et alates 11.02.2011 oli ehitustööde tegemine takistatud tulenevalt kostjapoolsest

tegevusetusest.

Nähtuvalt

kirjavahetusest

on

hageja

esitanud

rida

ehitusprojekti

muudatusettepanekuid (I kd tl 101, 104, 107-110), millega kostja ei ole olnud nõustunud (I kd

tl 111). Nimetatud muudatusettepanekuid ei olnud suunatud ehitusprojekti veast tuleneva

probleemi kõrvaldamisele, vaid olid oma iseloomult alternatiivide pakkumine, millede

realiseerimise tulemusena ei oleks rekonstrueeritava hoone ehituskvaliteet ega tehniliste

lahenduste sobivus tõusnud (ekspert M. Sarmeti arvamus lk 7). Hageja poolt viidatud ja samuti

ekspert M. Sarmeti ning eriteadmiste isikute T. Rattasepa ja K. Sahki poolt välja toodud

puudused ja vead põhiprojektis oleksid hea poolte tahte korral suure tõenäosusega kõrvaldatavad

jooksvalt poolte kokkuleppel, kuid samas põhiprojekti puudused ei andnud alust hagejale

peatada (katkestada) ehitustööde tegemine ja rikkuda sellega lepingust tulenevat kohustust.

19. Nähtuvalt hageja 11.02.2011 kirjast ja selle lisast (I kd tl 112-141) ning samuti 09.03.2011

teatisest ja selle lisast (145-167) kostjale on hageja tuginenud ehitustöö peatamisel kõigile tema

poolt osundatud põhiprojekti väidetavatele puudustele ning ei ole välja toonud selliseid

konkreetseid puudusi, mis takistasid teda antud ajahetkel ehitustööde tegemist (sh tööprojekti

koostamist) ning tingisid temapoolse ehitustööde peatamise ning tööde tegemise ajagraafiku

rikkumise. Kostja on viidatud hageja kirjadele vastanud (I kd tl 142, 168-183) ning esitanud

omapoolsed seisukohad hageja poolt teostatud põhiprojekti ekspertiisis esitatud märkustele.

Seega oli töövõtja saanud tellija juhised ning pidi nende alusel ehitustöid jätkama. Ehitustööde

jätkamise asemel esitas aga hageja kostjale 08.04.2011 korduva teate projektivigadest ja

lepingujärgsete tööde teostamise peatamisest (I kd tl 184-185), milles märgitu kohaselt ta teatas,

et ei järgi tellija juhiseid ja andis kostjale tähtaja kuni 15.04.2011 hageja poolt esitatud

ekspertiisis märgitud põhiprojekti puuduste kõrvaldamiseks.

Ringkonnakohus märgib, et juhul, kui hageja ei nõustunud kostja poolt saadud juhistega

(selgitustega), siis oli tal võimalik kasutada seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid (nt VÕS

§ 652, § 653), kuid õigustatud ei ole selline töövõtja käitumine, et ta ei aktsepteeri talle antud

juhiseid ja esitab tellijale korduvalt nõudmisi, ähvardades katkestada tööde tegemine seetõttu, et

talle ei meeldi tellija juhised. Juhul, kui hageja oleks ise taganenud lepingust seetõttu, et töö ei

olnud teostatav tellijast tulenevatel põhjustel, siis selles vaidluses oleks asjakohane hinnata seda,

kas projektivead (ja nende kohta antud tellija juhised) võimaldasid töö teostamist või mitte.

Antud juhul on aga ebaõige apellandi seisukoht, et vaidluse lahendamiseks tuleb hinnata

tervikuna põhiprojekti puudusi, s.o sisuliselt läbi viia põhiprojekti ehituslik ekspertiis. Nagu

ringkonnakohus eelnevalt juba märkis, on käesoleval juhul vaidlus selles, kas kostja oli

õigustatud töövõtulepingut üles ütlema seoses hagejapoolse töövõtulepingust tulenevate

kohustuste rikkumisega, s.o kas hageja rikkus lepingut ning andis sellega ajendi kostjale öelda

leping üles.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades hageja käitumist oli kostja õigustatud 21.04.2011 taganema

töövõtulepingust p 15.6.1.alapunkt 1 alusel, s.o põhjusel, et töövõtja tegi töid aeglaselt ning

ehitustööde lõpetamine tähtajaks muutus ilmselt võimatuks. Ehitustööde ajagraafik, millele

viidatakse töövõtulepingu punktis 7.5., oli lepingu lisaks nr 4. Asjaolu, et ehitustööde lõpetamine

tähtajaks oli muutunud võimatuks, tuleneb ka hageja enda kirjadest (I kd tl 143-144; tl 184-185)

ning tabelist „Kiviõli 1. Keskkooli rekonstrueerimise ehitustööd (II kd tl 234-239). Tabelist

nähtuvalt teostas hageja mitmeid ehitustöid kas osaliselt või jättis need üldse teostamata ning oli

viivituses enamiku ehitustööde teostamisega, s.o rikkus korduvalt tööde tegemise ajagraafikut ja

seadis sellega ohtu ehitustööde lõpptähtajaks valmimise.

Alusetu on apellandi väide, et ta oleks suutnud lõpetada ehitustööd tähtaegselt. Asja

materjalidest nähtuvalt oli ajaks, mil kostja taganes lepingust, hageja teinud töid 18,2% ulatuses

tööde kogumahust ja kasutanud selleks 66,87% kogu tööde teostamisele mõeldud ajast.

VÕS § 116 lg 1 kohaselt lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust

tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Sama paragrahvi lg 2 p 4 järgi

olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud

lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi.

Hageja on rikkunud töövõtulepingu p-i 4.1.1. (töövõtja kohustus teostama või korraldama

ehitustöid vastavalt töövõtulepingus sätestatud tingimustele), p 4.1.4. (töövõtja kohustub

ehitustööde teostamise käigus kinni pidama kõigist koostöös tellija kokku lepitud tähtaegadest),

p 4.1.9. (mitte peatama ehitustöid ega muutma tähtaegu seoses vaidlusega ehitustööde kvaliteedi,

mahu, teostuse või muudatuse üle).

Tegemist oli olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 4 mõttes, sest kostja oli korduvalt

enne lepingust taganemist informeerinud hagejat, et ta on viivituses töövõtulepingu täitmisel,

s.o ei pea kinni kokku lepitud tähtaegadest ja rikub tööde tegemise ajagraafikut, ning ehitustööde

peatamine on lubamatu. Kuna hageja teostas mitmeid ehitustöid ajagraafikus märgitud tähtajaks

kas osaliselt või jättis need üldse teostamata ning oli viivituses enamiku ehitustööde

teostamisega ja jätkuvalt teatas ehitustööde peatamisest, siis oli kostjal õigus taganeda

töövõtulepingust hagejapoolse lepingust tuleneva kohustuse olulise rikkumise tõttu (VÕS § 116

lg 1). Kostjal oli mõistlik põhjus eeldada, et hageja ka edaspidi ei teosta töid vastavalt

ajagraafikule ning seetõttu ei lõpeta ehitustöid kokku lepitud tähtajaks.

20. Kuna hageja rikkus poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi, siis oli

kostja õigustatud esitama garantiikirja nr 01T20802183687 alusel Nordea Bank Finland PLC

Eesti filiaalile nõude garantiisumma väljamaksmiseks ning apellandi vastupidine väide on

alusetu. Siinkohal on ebaõige hageja väide, et garantiikirja realiseerimine oli vastuolus hea usu

põhimõttega, kuna kostjal ei ole kahju tekkinud.

Garantiisumma, mille väljamaksmiseks on nõue esitatud, on 159 007,89 eurot.

VÕS § 135 lg-s 1 on sätestatu järgi kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist

mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti

silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust

rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva

hinna vahe tasumist.

Seega on kostjal VÕS § 135 lg 1 alusel nõue hageja vastu ulatuses, mille võrra kostja poolt

teostamisele kuulunud ja tegelikkuses teostamata jäänud ehitustööd on OÜ Fund Ehitus

pakkumisest nähtuvalt kallimad apellandi pakkumisega võrreldes.

Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et ekspert M. Sarmeti poolt arvestatud

kahjusummat ei saa aluseks võtta kahju suuruse määramisel.

M. Sarmeti poolt koostatud eksperdiarvamuse (III kd tl 184-194) kohaselt OÜ Fund Ehitus poolt

riigihanke nr 126507 raames tehtud pakkumise maksumus erineks apellandi poolt riigihanke

viitenumbriga 119697 raames tehtud pakkumuse maksumusest ilma käibemaksuta 111 214 eurot,

kui OÜ Fund Ehitus teostaks üksnes neid ehitustöid ja sellistes mahtudes, milliseid apellant pidi

teostama,

kuid

jättis

teostamata

või

teostas

osaliselt.

Kuna

vastustaja

ei

ole

käibemaksukohustuslane, tuleb kahju arvutamisel võtta arvesse ka käibemaks ning seega on

ehitustööde kallinemisega põhjustatud kahju suuruseks 133 456,80 eurot (11 214 x 1,2 =

133 456,80).

21. VÕS § 127 lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes

kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise

ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja rikkus lepingut, siis peab ta hüvitama kostjale kahju, mis

tulenes temapoolsest lepingu rikkumisest ja millist ta pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal.

Nimetatud kahjuna on käsitletav üürisumma, mida kostja pidi tasuma AS-le Eesti Post Kiviõli

I Keskkooli tegevuseks ruumide rentimiseks ajavahemikul 15.08.2011-31.12.2011. Kostja on

nõudnud küll kahjuna ruumide üürisummat alates 10.06.2011, kuid kuna ehitustööd pidi lepingu

järgi valmima 15.08.2011, siis saab hagejapoolsest lepingu rikkumisest olla tingitud vaid kahju

alates 15.08.2011. Arvestades seda, et kostja kasutas alates 15.08.2011 üüripinda 211 m2, üüri

suuruseks oli 2,24 eurot ruutmeetri eest kuus, siis on kahju suuruseks, mis tekkis kostjal seoses

vajadusega üürida Kiviõli I Keskkooli tegevuseks ruume, 2 126,88 eurot (II kd tl 246-250).

Samuti on käsitletav kahjuna VÕS § 127 lg 3 mõttes kostja poolt 2 031,28 euro maksmine

mehitatud valvele Kiviõli I Keskkooli hoone valvamise eest (II kd tl 252).

Kostja on nõudnud kahju hüvitamist ka selle eest, et seoses ehitustööde maksumuse

kallinemisega suurenes tema omafinantseeringu osa Kiviõli I Keskkooli hoone finantseerimises

ning kuna kostja pidi võtma laenu suurenenud omafinantseeringu jaoks, siis tuleb tal rohkem

tasuda laenu kasutamise eest intressi.

Ringkonnakohus leiab, et arvestades VÕS § 127 lg-s 3 sätestatut, ei vastuta hageja kahju eest,

mis kostjal tekib seetõttu, et tema omafinantseeringu osa Kiviõli I Keskkooli hoone

finantseerimises kasvas seoses ehitustööde kallinemisega ning seetõttu tuleb tal tasuda laenu

kasutamise eest rohkem intressi. Üldreeglina peab võlgnik vastutama sellise kahju eest, mis on

tema jaoks lepingu sõlmimisel ettenähtav ning mida ta sai seega arvesse võtta, s.o kahju

tekkimine peab olema ettenähtav lepingu sõlmimise hetkel. Antud juhul ei olnud töövõtulepingu

sõlmimisel hagejale ettenähtav, et tema poolt lepingurikkumine võib kaasa tuua kostjale suurema

laenu võtmise kohustuse ja seeläbi intresside kogusumma suurenemise.

Lähtudes eeltoodust on kostjal tekkinud kahju seoses hagejapoolse lepingurikkumisega kokku

summas 137 614,96 eurot. Kostja on esitanud nõude garantiisumma 159 007,89 eurot

väljamaksmiseks. Arvestades kahju suurust on kostja nõue õigustatud summas 137 614,96 eurot

ning summas 21 392,93 eurot (159 007,89 – 137 614,96 = 21 392,93) ei ole nõue garantiisumma

väljamaksmiseks põhjendatud.

22. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, siis tuleb menetluskulud poolte vahel

jagada lähtudes TsMS § 163 lg-st 1. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, jäävad menetluskulud

maakohtus ja ringkonnakohtus 84,5% ulatuses Skanska AS kanda ja 15,5% ulatuses Kiviõli linna

kanda.

Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja

lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva

kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi

jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese

astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud

kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Viivi Tomson